saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus,
Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need muutused toimusidki seetõttu, et sõja käigus Venemaa tugevnes tema liitlased aga nõrgenesid. 6. november 2007. Veneaeg 1710 aasta kapitulatsioonidega omandasid balti-saksa aadel ja linnakodanikud rohkem õigusi,kui eales varem. Kehtima jäid senised seadused ja maksud.kehtima jäid lutheri usk,saksa keel kohaliku asjaajamis,haridus ja kohtukeelena. 18 saj.lõpuni isegi tolli piir balti kumbermangude ja ülejöönud venemaa impeeriumi vahel.eesti ja liivimaa kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-
peamiselt Peterburi. Põhja-Eesti mõisad ehitati viina raha eest. Eesti talupoegade elu oli 18. saj. Kõike muud kui hea Eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse 18.saj.(jahikoer maksis 10-20 talupoega) Eestlaste õiguslikuks madalseisuks loetakse Roseni Deklaratsiooni aastast 1739, kus eesti takupoeg üldjoones võrdsustada rääkivaks tööriistaks. Linnad käisid 18. sal. Alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris isegi Tallinaga Kunstis valitses 18. saj. Aöguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism Paremaks näiteks on Tartu kesklinn (1775 tartu põlemine) Kordamine 1. Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile? 2. Miks oli Balti maariik eestlastele kasulik? 3. Kui mõjukad olid sakslased 18. saj. Venemaal 4. Millega kaubeldi 18. saj. Eestis? 5
mõne väikese väga täpselt valitud grupi andmete keskmiste esitamisega, on see ohuks uuritavate anonüümsusele. Kuigi üldjuhul ei ole see oht eriti suur, on kahjud olulised inimese kohta võib teada saada küllaltki isiklikke ja piinlikke fakte. Näiteks Springdale linna juhtum, kus osalejate anonüümsuse kaitsmiseks koostati isegi eraldi eetikakoodeks ning igale osalejale anti valemini. Ometigi kui uurimus 1985. aastal raamatus ,,Small Town in Mass Society", leidsid linnakodanikud, et avaldatud info on piinlik ning inimesi on võimalik ära tunda. Lahvatas suur skandaal ning linnakodanikud keeldusid edaspidi üldse igasuguste teadlastega koostöö tegemisest. Seega kui uuritavad peaksid end isiklikult avaldatud töös ära tundma kaasneb sellega piinlikkus, vähenenud enesehinnang ning kaob usk teadustöödesse. Uuringutulemuste ebakohase kasutamise ärahoidmine Viimaseks käsitletavaks teemaks on uurijate vastutus, et hoida ära uuringutulemuste ebakohast kasutamist
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
Aga koht, kus neil silmad särama löövad, on lõbustuste laat. Lõbustuste laatu korraldatakse üle kogu Belgia igal aastal, kuid kõige kuulsam neist on Foire du Midi, mis juulis-augustis võtab enda alla pool Lääne-Brüsseli peatänavast. Seal saab püssist tulistada, üksteist elektriautodega rammida, mööda spiraalset liurada tornist alla lasta ja väga moodsate karussellidega sõita. Kõik need atraktsioonid muudavad muidu tublid linnakodanikud ülielavaks, kriiskavaks ja erutusest värisevaks inimmassiks. Sealt saab hoo sisse ka koorikloomade ostubuum, ja need, kes atraktsioonidel ei osale, maanduvad pukklaudade taha ja asuvad taldrikute viisi hävitama tigusid, tõrikodalasi ja ranniklasi, neid ohtra külma õllega kurgust alla loputades. Belglase jaoks on see tõeline pidu. -9- SÜSTEEMID Haridus
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
konfliktide puhul. RÜÜTEL suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. TURNIIR organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada. Peatükk 20 Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna? Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats. (Omavalitsusega linnal ka raekoda) Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus. Saadi maahärra käest. Keskaegse linna tunnused linnamüür ja linnaõigus Patrisiaat rikkamad linnakodanikud nagu rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. 3 valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kantsid haridus, arhitektuur, kirjakultuur Linna valitsesid: raad (reahärrad ja bürgermeitsrid) Linnaelanikud: kaupmehed, käsitöölised, lihtrahvas. Peatükk 21 Linnaelanike põhilised elatusalad kaubandus, käsitöö ning ka põlluharimine, aiandus ja kariloomade pidamine. Tsunft grupp käsitöölisi, kes tegelevad sama alaga
Vaimulikud: kõrgeim paavst, madalaim kohalik kihelkonna preester. Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel. Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle Euroopa oli üldiselt sama. Kui tekkisid linnad, siis mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid
raed, mis koosnesid raehärradest ja pürjermeistritest, kelle arv olenes linna suurusest. Rae liikmeiks pääsesid ainult kõige varakamad kodanikud, tavaliselt suuremad kaupmehed. Amet oli tasuta auamet, tavaliselt eluaegne. Raad korraldas linna majandamist ja avalikku elu, sekkudes oma määruste kaudu isegi eraellu. Raele allusid kohtuvõim, kaubanduslikud ja välissuhted. Suuremad linnad kujunesid aja jooksul peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis
Pigem tegemist eepiliste poeemidega. Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr. G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit. 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu) I tahvel: Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamesile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade 6 seas. Gilgames laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse.
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks!"), linnaaristokraatia patritsiaat (karjääris tõusmine läbi abielude) Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit
Sõda toimus eesti aladel. Teine sõda kandis nimetust Põhjamaade 7-aastane sõda. Vastamisi olid Rootsi ja Taani. Taani oli huvitatud vabast kauplemisest Venemaaga, mis pidi toimuma läbi Narva linna. Rootsi tahtis, et kauplemine toimuks läbi Tallinna. Sõja käigus vallutas Rootsi need alad, mis olid Taanil Eesti mandriosas. Rootsi kätte läksid Läänemaa ja Hiiumaa. Mõlemas sõjas osalesid väga innukalt nn mõisamehed, kes olid endised Ordu liikmed, vaesunud aadlikud, linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel. 1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks,
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis
.) vastu astumine. Tahtis asendada piiramatu isevalitsuse konstitutsioonilis-parlamentaa rse monarhiaga. Ajaleht Postimees Teataja Toetajaskond eestlased , haritlased, Põhja-eesti talupojad, lõuna-eesti jõukam talurahvas linnakodanikud, tööliskond Sotsiaaldemokraadid. ● Kaasa aitasid levikule: ○ Illegaalne põrandaalune liikumine paelus noori ○ Baltisaksa haritlased tõid selle siia 19. saj lõpul ○ Venemaa radikaalid saadeti venemaa äärealadele provintsidesse (Tallinn, Tartu) Sotsiaaldemokraatia Eestis. ● Häälekandja: Uudised ● Tähtsamad esindajad: Peeter Speek, Mihkel Martne, Eduard Vilde, Aleksander Keskküla ● Peamised nõudmised:
Venemaa pakkus isegi mingite tingimuste alusel Rootsile rahu, kuid Rootsi keeldus. Venemaa kartis, et pärast Poolaga Vaherahu sõlmimist siirduvad Rootsi väed tagasi põhja poole. Seepärast kasutas Venemaa lääne piiril põletatud maa tehnikat: talupojad aeti elamistest välja, külasid põletati, mitmete linnade Tartu, Narva, Valga, Aluksne (Läti) kodanikke küüditati Venemaale (mitte Siberisse). Sellise taktika valimise põhjus: taheti olla kindlad, et linnakodanikud ei toetaks Rootsi vägesid, kui nad peaks Venemaad ründama tulema. See kõik toimus 1708. aastal. Tartu linn hävitati täielikult. (Seepärast polegi olemas keskaegset Tartut, vaid 19. sajandi klassitsistlik Tartu). 1708. aasta sündmuse jäädvustas Puhja köster Hans Kes (tuntud ka kui Käsu Hans). Tema kirjutas pika luuletuse "Oh ma vaene Tarto liin", kus ta kurdab Tartu linna kurva saatuse üle. Lõuna-Eesti keeles. Venemaa arvestus, et Rootsi tuleb teda kohe taas ründama, osutus valeks
Küllap oli majapidamiste juures lihtsaid prügiauke, kuhu pandi see vähene, mis kasutada ei kõlvanud. Asustustiheduse kasvades muutus prügi linnade ja muude asulate nuhtluseks. Mida prügiga peale hakata? Kõige lihtsam oli visata jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited jms tänavale. Ajajooksul tänavad ummistusid ja neid tuli hakata puhastama. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Kui jõukus kasvas, tõusid ka elustandard. Linnakodanikud hakkasid prügist levivat haisu, tolmu, tossu, putukaid ja närilisi pahaks panema. Kuidas prügi tänavalt minema saada? Kõige kiirem viis oli põletamine.paraku sai see saatuslikuks nii mõnelegi asulale ja just tuleohu tõttu ei võinud avapõletust linnas lubada. 3 Prügi tuli hakata ära vedama. Tekkis vajasus tänavapühkijate ja prügivedajate järele, kes tänavatele pillutud prügi kokku koguksid
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
sajandil Hispaanias). Teatri algne tase oli lihtne, hiljem see arenes keeruliseks vaatemänguks (osati järelematkida maavärinat või uputust). Alguses olid näitlejateks preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. Kostüümid olid kallid ja kaunilt kavandatud. Etendust saatis vokall- ja instrumentaalmuusika. Liturgilise draama kõrval hakkas arenema ilmalik draama. Müsteeriumides esinesid enamasti tavalised linnakodanikud. 15. sajandil muutusid müsteeriumide süzeed üha üha keerulistemaks ja ilmalikumateks. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks. Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid: · farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat
· Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus: · Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. · Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. · Suurmaavaldajad. · Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised. · Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). · Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. d. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. · Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). · Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele. · Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile. e. Orjad: · Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas. · Orje saadi peamiselt vallutussõdadest.
õukonna kapellid ja õukona kutselised lauljad. Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele 15.-nda ja 16.-nda sajandi vahetusel hakkas kiiresti levima mitmehäälne laulukultuur. Avati muusikakoole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537.-ndal aastal Napolis. Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub nüüd professionaalne ilmalik muusika. Kiriku kõval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Renessanss oli polüfoonilise muusika ajastu. Renessanssi ajastul toimus vokaal ja instrumentaal muusika eraldumine. Tuntumad pillid: 1. Lauto (kitarri eelkäia) 2. Klavessiin (klaveri eelkäia) 3. Klavikord (sünteka eelkäja) 4. Viola da braccio (viola eelkäija) 5. Viola da gamba (tsello eelkäja) 6. Dulcian (fagoti eelkäja) 7. Krummhorn (kõversarved) Muusikazanrid 1
Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugudee saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust.Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
Oli nii suuremaid, kui väiksemaid. Rae juures tegutses ka maahärrat esinadav LINNAFOOGT maahärra esindaja rae juures. Sageli oli ka maahärral linnas ka oma residents, kus linnaõigus ei kehtinud. Oli täiesti omaette valdus. (Nt Toompeal asus maahärra residents, Tartus oli Toomemägi.) Linnarael polnud seal mitte mingit võimu. Sageli suhted linna ja maaisanda vahel olid halvad. Millega tegeles RAAD? Hoolitses linna sissetulekute eest. Kust raha saadi? · Linnakodanikud olid maksutatud, kuid samas linnale tuli maksta ka tolli: rael oli õigus seda nõuda kaupadelt, mida toodi Vanalt-Liivimaalt. · Linna kindlustused ja heakord. Tuli reguleerida seda, millised tänavad välja näevad (reovesi, prügi). · Linn pidi soodustama käsitöö ja kaubanduse arendamist. · Linn pidi hoolitsema hariduse(hospidal), vaeste(vaestemaja) ja tõbiste eest. · Kodanike üle mõistis kohut RAAD.
12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid. Vaatemäng muutus nii palju laiaks, et enam ei hõlmanud teater altari juures vaid kogu kiriku ulatuses. Vaatemängude tegelaskonda lisandus kurat. Kiriku tegelaste suhtumine muutus väga paanilikuks. Kuradit kujutati alati saba ja sarvedega. Kui linnaväljakutele jõuti, oli näitlejateks juba linnakodanikud. Neid hakati kutsuma Müsteeriaks. Temaatikaks on piiblilood. Kaasaeg ja piiblilood on müsteeriumis koos, vanim on ,,Aadami mäng". Tegemist on Aadama ja Eeva pattu langemisega. Kostüümid olid ka palju rohkem välja arendatud. Näidendites oli endiselt sees Kurat. 13,14saj müsteeriumi korraldus õigus läks sumftidele. Etendused muutusid veel suurejoonelisemaks. Müsteeriumid saavutasid tipptaseme 15 saj. Temaatika: 1) piibli lood 2) kaasaeg 3) ajalugu. Lavastaja oli ka näidendites olemas
nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad
Rippuvate aedade olemasolust on leitud vähe kindlaid tõendeid ja on ainult viited sellele, et aiad olid tõenäoliselt olemas. Kahjuks keegi ei tea täpselt, kus rippaiad tegelikult paiknesid. Arheoloogide arvates on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse. Artemise tempel Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel Õitsenguperioodil 6 sajandil eKr otsustasid linnakodanikud püstitada uue,suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja
kiired tehnoloogia muutused. Mässud, anarhia, revolutsioonid Ühiskondade eesmärk on olukord stabiliseerida ja lepitada rahvast. Talupoegade olukorra paranemine: Riia kindral kuberner 1765 John Brown, rahvuselt iirlane. Annab välja positiivsed määrused: Õigus vallasvarale; kauplemisõigus; ülemmäär peksule – 30 hoopi – oli mõisnikke, kes peksid oma talupojad surnuks; taastatakse linnakodaniku õigused – peale Põhjasõda on mõisnike võim nii suur, et linnakodanikud ka peavad töötama; “Kohtuõigus” – nende mõisnike peale on õigus kaevata, kes rikkuvad neid määruseid. See on jutumärkides, sest talupojal oli suhteliselt problemaatiline minna ja kaevata mõisnikke peale. Sest mõisnik võis teda peatada; ülempiir koormistele; 1802/04 – “Iggayks”: ülempiir peksupiir 15 hoopi, 2 päeva vangistust, peremehed üldse vabad ;vallakohtud; päranduv kasutusõigus – kui talupoeg on oma
leida peamiselt Saksamaalt. Sisserändajaile lubati maad ja kümneks aastaks maksudest vabastamist. Koloniste ei saabunud eriti palju, küll aga väga erinevaist paigust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. 16001603 oli Tartu Rootsi vägede käes ja jesuiitide tegevus katkes; osa Tartu jesuiite viidi vangidena Rootsi. Pärast seda gümnaasium ja tõlkide seminar enam endist hoogu sisse ei saanud. 1625. aastal Tartu vallutamisega rootslaste poolt lõppes nii jesuiitide kui ka kogu katoliikluse ajastu Eestis: selle taustal mõjub sümboolsena asjaolu, et juba aasta varem, 1624. aastal põles maha Baltimaade tollane suurim katoliku kirik, Tartu toomkirik.
Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald (1803-1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833- 1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".
Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus
haigele võimaluse uueks päevaks. Templid-raviastused. As malu. Klepi- ümber keerduma meditsiini sümbol. Keskaeg 1300 keelas paavst Bonifacius VIII laipade lahkamise. Pärssis meditsiini. 1316 ilmus meditsiini õpik Mondimo ,,Anatoomia." Valitses 200 aastat Lääne-Euroopas. Mõned valitsejad on andnud ülikoolidele loa lahanguks. 1400 ehitas anatoom Aleksander Bendetti Padovasse esimese anatoomilise teatri: linnakodanikud võisid tulla laiba lahangut vaatama. Eelkõige külastasid naised. Lahangut viidi läbi kirurg- habemeajajate poolt. Väga algeline. Professorid ise lahangutest osa ei võtnud. Teatati ladina keelseid termineid, mis olid eksitavad. 13.sajandi lõpus kirurgia käsiraamat Andrie de Mondevill ,,Kirurgia." Põhines Hippokratese, Kalenose ja idamaa tarkadel. 1363 ,,Chirurgia magna" Cay de Chauliac. Teosel 3 osa: eelnevate aegade resümee, kirurgiale pühendatud moraalinõuded, isiklikust vaatusest
Oleviste kirik Neogootika See stiil levis Inglismaal ja Saksamaal, mõne võrra hiljem ka Prantsusmaal ja mujal oma rahva ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel ning aitas luua rahvuslikku eneseteadvust. Inglased, sakslased ja prantslased pidasid igaüks just ennast gootika loojateks, sest gootika tegelik sünnilugu polnud siis veel välja selgitatud. Neogootika stiilis hoonete peamisteks tellijateks olid monarhilistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud ( jõukad linnakodanikud eelistasid teisi neostiile, eriti neorenessanssi ja neobarokki). Üks inglise kirjanik laiendas 18 sajandi keskel oma maakodu ning muutis selle ,,gootipäraseks''. Neogootika levis nüüd inglise stiilis parkidesse eksootilise lisana kabelite, karjasemajakeste ja kunstlike varemetena. 19 sajandi alguses levis Inglismaal neogootika kõrvuti ,,uuskreekaliku'' klassitsismiga. Mõni arhitekt töötas koguni mõlemas stiilis. Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860
Antoinette olevat Ferseniga maganud ja mees ise ei lükka seda ümber. · Louis XVI oli teadlik oma naise armusuhtetest. · Pärast 20 abieluaastat algas kuningannal intiimne vahekord Ferseniga. · Ükski kuninganna pole kuninglikum kui kõige kuninglikumalt talitav kuninganna. Viimane öö Versailles's · 1789. aasta augustis kuulutatakse välja inimõigused, aadlikud loobuvad teoorjusest ja kümnistest, talupojad kuulutatakse vabaks, nii ka linnakodanikud ja press. · Palee kaitsmiseks tellitakse flandria rügement, kellele õukond korraldab usalduse tekitamiseks suure peo. · 5. oktoober 1789 rahutused Pariisis algavad. · Trianoni tuleb paaz, kiri käes, et kuningannat Versailles'sse tagasi kutsuda. · Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm. · Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi naistearmee on Versailles' poole teel.
või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on
saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad feodaalsõjad takistasid kaubanduse arengut. Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes
o Kölni toomkirik suurim keskaegne kultushoone Saksamaal Sarnaneb nii väljast kui seest Amiens'i katedraalile o Freiburgi toomkirik o Strasbourg'i toomkirik Esimene ja ainuke täielikult prantsuse süsteemis loodud fassaad Saksamaal Suurim eeskuju andev mõju o Saksa erigootika XIV saj keskel uus hilisgooti periood Kandjateks suurel määral linnakodanikud 14 Põhiplaani lihtsustamine · Transept eendub väga vähe või langeb täiesti ära · Kabelipärg ja kooriümbriskäik jäävad samuti tihti ära · Kimppiilarite asemel lihtsad ümmargused sambad · Kaob trifoorium
Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine. Linnaelanikud olid huvitatud rahust ja korrast, sest pidevad feodaalsõjad takistasid kaubanduse arengut. Linnaelanikud muutusid kuningate liitlasteks võitluses suurfeodaalide vastu. Kuningate juurde kujunesid nõuandva organina seisuste esinduskogud (tänapäeva parlamentide eelkäijad), kuhu kuulusid vaimulikud, aadlikud ja kolmandast seisusest linnakodanikud (Prantsusmaal). Erandiks olid Skandinaaviamaad, kus talupojad säilitasid isikliku vabaduse ja omasid õigust saata oma esindajaid esinduskogusse.Seisuste esinduskogusid nimetati: Inglismaal parlament (kutsuti kokku 1265 a kuningas Henry III poolt); Prantsusmaal generaalstaadid (kutsuti kokku 1302 a Philippe IV Ilusa poolt); Püha Rooma keisririigis riigipäev. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal välja
sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc.
üldised seisukohad, kuid uuringute suunatuse tõttu välisturgudele sisenemisele, puuduvad täpsed andmed nõudluse ja pakkumise kohta siseturul. Samuti on Pärnu turismiedendajate otsustatud elamuskuurordi suund laiemale avalikkusele veel selgi- tamata ja kohalik kogukond strateegia rakendamisse reaalselt kaasamata. Kõigepealt on 4 vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis. Magistritöö uuringute alusena kasutatakse varasemaid kvantitatiivsetel meetoditel tehtud uuringuid, mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti
Pärispeo eelpäeval kogunesid lauljad ,,Vanemuise" seltsimajja , kust peomarssalid nad ööbmiskohta viisid. Ühe koori liikmed püüti paigutada võimalikult samasse või lähestikku asuvaisse korteritesse. Koostatud nimestik oli kogu peo kestel kasutada aadressinimestikuna, mille abil leiti vajalikud isikud. Linnarahvas oli pidukomitee üleskutset tõsiselt võtnud ja reseveerinud kortereid rohkem, kui vaja oligi. Lauljad käitusid võõrastes linnakorterites korralikult. Mõned linnakodanikud polevat kortereid andnud, kartes põlatud maamehi. Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil Toimetulek tehniliste eeltöödega ei kindlustanud veel esmakordse eesti massikontserdi õnnestumist. Väheste kogemustega laulukoorid olid omapead peokava pähe õppinud ja keegi polnud neid kontrollimas käinud. Sellepärast ei teadnud peakorraldajad, missugune oli üksikute kooride tase ja kas 800 laulja koosesinemine üldse õnnestub. Selgust pidi andma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
