armastus, seiklus, kirg ja nauding. Keskaegsed rüütliromaanid olid enamasti värsivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. Põhilised teemad olid armastus ja sõda. Oma kangelastegusid sooritas rüütel oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest.
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algus...
13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp
Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia. Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha. Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond. Kõige rohkem erinevad maakad ja linnainimesed üksteisest iseloomu poolest. Maainimesed on enamjaolt rahulikud ja töökamad. Linnakodanikud seejuures edukamad, haritumad ja julgemad. Maal elades tuleb teha palju füüsilist tööd ja vaba aega veedetaks perekonna seltsis. Linnas elades on aga rohkem aega ja võimalusi sõpradega koos veeta. Vanasti võisid need erinevused olla suured aga tänapäeval on need miinimumid. Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" iseloomustab kõige paremini maaelu. Vargamäe elanikel tuli väga palju füüsilist tööd teha. Väga vähe jäi aega meelelahutuseks ja perega lõbutsemiseks
Feodaaltsivilisatsioon Regina Kaasik 10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande...
Rahvuslik ärkamine Eestis Eestlase ärkamisaeg 19.sajand keskpaigas oli rahvusliikumine hõlmanud enda alla paljud Euroopa riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahv...
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katolii...
kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks ( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja. Reformatsiooni algus (1517), Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjad. Jutlustati evangeeliumiusku ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, juba sellepärast, et linnakodanikud olid juba enne piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. a Tallinnas pildirüüste: mitmesajaline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama juhtus ka Tartus,Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. 1525. a pääases usupuhastuse moodukam suund võidule kõigis linnades.
Klassikalise tragöödia rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega. Keskaeg · Periood kestis u 10saj Iseloomulik Kõike mida tegid, pidid usuga kooskõlas tegema Kihistunud-vaimulikud, aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud Kirjaoskajaid oli väga vähe. Gregoriuse laul e gregoriuse koraal · Nim. Saanud paavt Gregorius Suure järgi. · Üldnimetus lauldud laulud · Vaba meetriumiga, rütm, tekib loo käigus, sõnade rütmist Katoliku kirik- läänekirik Katoliku kiriku liturgia Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud "lääne" kultuuri rohkem kui idakirik · Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord.
halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja
vabatahtlikult, kas või selleks, et nõnda vabaneda mõisakoormistest. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi; revlastus piirdus vanade püssiloksude ja venelastelt võetud mõõkadega. o Sõda jätkub. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas uuesti 1708. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa väljadel, lõppes taas rootslaste kaotusega. See jäi ka viimaseks märkimisväärseks välilahinguks Eesti alal. 1708 talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale, sama aasta suvel lasti õhku praktiliselt kogu Tartu linn. Nimetatud sündmust kajastab Puhja köstri Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 1709 Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Venelaste ülekaalukate jõudude ees kapituleerusid 1710 Riia, Kuressaare, Pärnu, Tln
satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised.Etendusi korraldati enamasti usupühade ajal. 14.-15-sajandil muutus draama järjest ilmalikumaks.Näitemäng muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. Liigid. 1. Müsteeriumid olid piiblilugudele kirjutatud näidendid.Vanim säilinud müsteerium on "Aadama mäng."(12.saj.keskpaik).Kujutab Aadama ja Eeva pattulangemist.Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid
kõrgemale.Vanakreeka kunsti peeti kõrgeimaks saavutuseks e.klassikaks ning sealt tuli stiili nimetus klassitsism. See oli esimene periood ajaloos, kus ilmalik muusika oli kiriklikust olulisemal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusikas tekkisid uued žanrid ja esituskoosseisud. Tähtsaimaks muusikaliigiks oli sümfoonia. Vahetus kuulajaskond, põhiliseks publikuks olid haritud linnakodanikud. Pika ja keerukate kaunistustega meloodia asemel hakati kasutama lihtsat, selget ja sageli kolmkõladel tuginevat viisi. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Pingeliseimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendamist. Hakati kasutama kiiret rütmide vaheldumist, vajade kirikulaadide kõrval eelisati duuri ja molli. Muusika oli põhiliselt homofooniline.
Jaanika Märdimäe Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni. Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita. Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 15...
Kroonumaadel kaotati pärisorjus. Fikseeriti koormised ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. 8.kaubandu, käsitöö, põllumajandus Oli teraviljakasvatamine (rukis), härjad, lehmi vähe. Mõisates oli loomi vähem ning selle tõttu oli ka väetamise probleem. Mõisapõllud suuremad kui talupõllud Maakaubandusega tegelesid mõisaametnikud, pastorid, kõrtsmikud, sõdurid, linnakodanikud ja linna alamkihi esindajad.Välismaale veetavate kaupade hulgas oli esikohal kõrgelt hinnatud rehtedes kuivatatud teravili.Peamine käsitöö keskus oli Tallinn.Üksikud käsitööharud jagunesid alaliikidesse, millest igaüks moodustas omaette tsunfti. 9. Haridus ja kirjasõna Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama
o 11. – 14. sajand – kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine o 15. – 16. sajand – hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Tartu Toomemägi Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile - seda lagedat ala olid linnakodanikud kasutanud lehmade ja kitsede karjamaana. 19. sajandil otsustati, et Toome muudetakse avalikuks pargiks, kus paikneksid ka mõned ülikooli teadusasutuste hooned. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa
linnades oli vaja korda pidada ja kaitsta oma vara sissetungijate eest. Tavaliselt oli linna ümber ehitatud kaitsemüür, millel valvurid vahti pidasid ja kui nad midagi märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusid keskajal kaubateede ristumiskohtades, sest siis oli lihtne tegeleda vahenduskaubandusega. Mööduvad kaupmehed põikasid linna sisse ja said seal oma kaupa vahetada. Erinevalt muinasajast olid keskajal linnakodanikud, kellel olid oma õigused ja kohustused. Nad pidid linna sõjaliselt kaitsma ja maksma makse. Ometi oli neil rohkelt vabadusi. Linnakodanike üle võidi kohut mõista ainult linnakohtus. Ainult nemad võisid linnapiires tegeleda kaubanduse ja käsitööga. Samuti olid nad vabad tollimaksust ja võisid kasutada linna metsi ja heinamaid. Talupojad, kes olid oma isandate juurest linna põgenenud ja suutsid ennast linnas aasta otsa varjata,
vägedekomandör) välivägi purustati lõplikult. · Kastre lahing Emajõel (1704) Rootsi laevastik purustati. · Tartu vallutamine (12. juuli 1704). · Narva vallutamine (9. august 1704). 1704. aasta lõpuks oli kogu Ida-Eesti Vene võimu all. Sõjategevusse Eesti alal saabus pikem paus,mis kestis 1708. aastani. · Vinni lahing (1708) viimane välilahing Eesti alal (rootslased kaotasid). · Tartu rüüstamine (juuli 1708) linnakodanikud küüditati ja linn tehti maatasa (sündmusikirjeldab teadaolevalt esimene eestlase kirjutatud kunstluuletus ,,Oh! ma waene Tardo Liin", mille autoriks oli Puhja köster Käsu Hans). · Poltaava lahing Ukrainas (27. juuni 1709) rootslased said rängalt lüüa, peavägi purustati. · kapitulatsiooniaktide allkirjastamine Tallinnas (29. september 1710) Tallinn ja Eestimaarüütelkond alistusid Vene vägedele.
Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal. Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu võim ja prestiiž nõrgenema. Maapäevad: Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli koostööd teha, et ühineda võitlusesk välisvaenlastega. Ilmalike ja valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende riikide seisused: aadel, vaimulikkond, linnakodanikud. Vlitsejatel oli võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja vastutasuks privilege annetadades. Kokkuleppimiseks kutsuti kokku maahärrade ja seisuste esindajate nõupidamisi või Inglise parlament. Korrapärasrlt hakati maapäevadele kogunema 15.sajandi teisest veerandist. Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. Tavalisel toimus see Valga alevis. 1435. Aastal mainiti esmakordselt maahärrade kõrval ka Liivimaa seisusi, mis pidi
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18
See on kirjutatud nägemuse vormis. Suurimaks väärtuseks on peetus MÕISTUSE ja LOODUSE arutlusi. "Rebaseromaan" - loomaeepos, mille kirjutamisest võttis osa mitukümmend autorit, kes andsid oma panuse. Selles esineb nii huumorit kui satiiri. 10. Keskaja draama – algus, žanrid; teater - 10-11 sajand kujunes välja liturgiline draama. Piibliteksti esitati lauldes ja kasutati dekoratsioone. Näitlejad olid vaimulikud. 12-13 sajandil tekkisid müsteeriumid, kus näidentites mängisid juba linnakodanikud. Tõsisemate žanrite kõrvale arenesid välja ka koomilised näidendid. 11. Renessanss – mõiste, aeg, olemus - Renessanss (taassünd ) tähendab Euroopas üleminekut keskajast uusaega, vabanemist kiriku võimu alt. Algas u 14.saj lõpul ja kestis 16.saj lõpuni. 12.Petrarca, sonett. "Laulude raamat" - Petrarca on renessanssi algusaja poeet, kes tundis huvi antiikkultuuri vastu. Sonett oli pärast antiikaega esimene luuležanr, mida esitati muusikalise saateta
alla.Vene väed suundusid Poolasse,kus Karl XII l õnnestus August Tugevat lüüa ja poola väed mõneks ajaks oma võimu alla saada.Venemaa jäi Rootsi vastu üksi ja rootslased alustasid tagasimarssi vene piiride poole.Karl XII ei võtnud vastu ühteki rahulepingu pakkumist.Venemaa läänepiiri loodi surmatsoon,kust elanikud olid suures osas küüditatud ,kariloomad ära aetud ,viljapõllud hävitatud,kaevud mürgitatud jne.Eesti küüditati 1708 aasta juulis Tartu linnakodanikud ja linna tehti maatasa.Narvat otsustati kaitsta ,kuid kodanikud küüditati Venemaale.Karl XII sõjaretk suundus Baltikumi asemel Ukarainasse ja ebaõnnestus.1709 sai rootslased lüüa Poltaava lahingus.Poltaava lahing oli üks otsustavamaid lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel
kehtestada. Nõudes endale kohti kiriku juhtorganites. Koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult need kes sinna kuulusid omasid eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidi kaitsma siinsete aadlike privileege venemaalt ja saksamaalt tulnud uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnikke kätte, elanikke sunniti nagu talupoegi mõisatesse tööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodaniku õigusi jagas linnavalitus raad . omavalituse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad ei olnud valitavad vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Põllumajandus: põllumajanduse taastamisel mängis olulist rolli viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljaveo rootsi. Uueks viljatarbjaks sai baltikumi toodud venesõjavägi .et vägesid odavamalt üleval pidada keelas valitsus
Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud. Jõukas klassist kõrvale jäävale tähelepanu ei pööratud. Tõnisson astus aktiivselt välja saksastumise vastu (venestamine pealesunnitud), a saksastumine palju meelest loomulik käik. Kasutas eesti keelt kõikjal. Tõnisson valiti ka Tartu linnavolikogusse, esialgu veel eestlastel seal enamust polnud, oli sakslaste käes. K.Päts (1874-56) algul tegutses õpitud ametil vandeadvokaadi abi aga 1901-1905.a andis välja ajalehte Teataja. Seal töötasid näiteks E.Vilde, J.V.Veski, J
taludes). 15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Õiguskorraldus maaisandalt saadi linnaõigus, kes tagas autonoomia; linnakodanikud olid isiklikult vabad, sisserändajad, talupojad (orjad), kes tulid linna ja said siin 1 aasta ja 1 päev hakkama, said vabaks. Kodanikel oli õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ning olid vabastatud tollimaksust, võisid kasutada linna metsasid, õigus mõista kohut ainult linnakohtutes. Kodanike kohustused olid: elama püsivalt linnas, tasuma kodanikumaksu, linna sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust
See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. 11. Missugune oli eestlaste oluikord 18. saj. Eestis? Eeslased olid langenud ajaloo suurimasse orjusesse. 12. Rosen'i deklaratsioon - Eestlastele õiguslikuks madalseisuks loetakse Rosen'i deklaratsioon aastast 1739, kus Eesti talupoeg üldjoontest võrdsustati ''rääkivaks tööriistaks''. 13. Iseloomusta Eesti ala linnade arengut 18. saj. ? Linnad käisid 18. saj. Eestis alla. Linna õigused säilitasid vähesed ja mõned linnakodanikud pidid käima teetööd tegemas. Erandik oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris Tallinnaga. 14. Missugune kunstistiil tuli 18. saj? ( Too näiteid! ) Kunstis valitses 18. saj. alguses veel barokk ja sajandi keskelt klassitsism. ( Tartu Vanalinn ) 15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. 16
mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus · Linna kaitsesid privileegid ,,linnaõhk teeb vabaks" · Eelisseisundis oli linnakodanikud, kelle seast tõusid esile patritsiaadid. · Linnakodanikuks said, kui: o Pidi pärinema seaduslikust abielust o Tuli aasta linnamüüride vahel elada o Kehtis öine liikumiskeeld Elu linnas · Perekonnad linnas väiksemad kui maal · Abielu said sõlmida vaid jõukamast või nimekamast perekonnast isikud. · Olid suured kõlblusprobleemid, kuna olid palju vabasid mehi ja naisi
HILISKESKAEG, VARAUUSAEG *Riigivõim kõrgja hiliskeskajal riigivõim koondus kuninga ja kiriku kätte. riigil puudus kindel territoorium. Riigi ühendas tervikuks valitseja isik, kellel võis olla valdusi väga erinevates kohtades. Riigid polnud püsivad. Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) pa...
"absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja...
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227.aastal alistusid saarlased ning võtsid vastu ristiusu. Maa tagasivallutamisel langesid Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäid: Rävala, Harjumaa, Tallinn. 1224.aastal sõlmisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu maade jagamise lepingu, mille kohaselt kuulus Eestimaa piiskopile Sakala, Ugandi ja nendega ühes külgn...
Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju. Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel
Tavaliselt toimus õlletegu mitu korda aastas talgute, suuremate pühade ja pidude ajaks. Õlut viidi näiteks naabertalu peremehele suhete parandamise eesmärgil, ka kuulus õlu esivanemate hingedele toodavate ohvriandide hulka. Eesti rahvapärimuses on õllega seotud väga mitmed kombed, tavad, ennustused, naljandid. · Õllepruulimine kandus sajandite jooksul mõisatesse ja linnadesse, kus õllekoja omanikeks olid Saksa soost linnakodanikud. Linn võttis pruulikoja omanikelt aktsiisimaksu, aga kaitses nende huve, keelates maaõlle müügi linnas. Õlle tööstuslik tootmine Eestis algas 19. sajandil. Kuidas valmib õlu? · Mis on õlu? · Õlu on kääritatud (ja humalaga mõrustatud) linnasejook. Õlle tooraineks on vesi, humal, pärm ja linnased. · Õlle valmistamise protsess · Õlu saadakse käärimise teel veest, humalatest ja linnastest ehk idandatud teraviljadest
eesmärgiks väljaastumine nii venestumise kui saksastumise vastu; vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat Sotsiaaldemokraatia ja ,,Uudiste" ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla) tegutsesid illegaalselt, põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased; pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadustega; nõudsid õigusi vähemusrahvustele; a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti.
teda võidi müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada mõisnike kodukariõigus relvakandmise keeld liikumispiirangud 2) puudus majanduslik vabadus maa oli mõisniku omand koormised Talurahva sotsiaalne liigendus Täida tööraamatu ülesanne 3 lk. 35, õpik lk.64-65 Võrdle muinasaja lõpu ja keskaegse põllumajandus arengut, millised sarnasused, millised muutused? Vt. õpik lk.67 KESKAEGSED LINNAD EESTIS LINNAÕIGUS, LINNAKODANIKUD, RAAD Kordamiseks: 1) Miks kujunesid Eesti alal linnad? 2) Kuhu kujunesid linnad? 3) Loetle Eesti keskaegsed linnad! Ülesanne: Lugege õpikust lk. 69-70 ja vastake küsimustele: 1) Mis on linnaõigus? 2) Millise linnaõiguse Eesti linnad said? 3) Kes said linna kodanikuks? 4) Millised olid kodaniku: 1) õigused 2) kohustused 5) Kes sai olla raehärraks? RAE ÜLESANDED Raad keskaegne linna valitsus, mille ülesanded: Kõrgeim kohtuvõim
pommitamist ja piiramist. 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. Uus elu algas lossimägedes XIX sajandi viimasel veerandil, kui balti-saksa ringkondades hakati huvi tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu. Viljandi maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni algatusel ja Uue-Vändra mõisniku Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste
talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud ja kaupmehed olid maksudest ja kehalisest karistusest jne vabastatud) Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna juurdekasvu- muudeti pärusaadli tiitli andmise korda sõjaväes (muidu andis ohvitseri auaste ühtlasi aadlitiitli nüüd alles polkovniku auastmega) 2) Maksualused seisused- talupojad, linnakodanikud, kasakas, segaseisuslased talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste
Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid
Ühe v teise staatus s6ltus selles kummal pool myyri ta asus kas seal mida kaitsti v seal mis piiramise ajal ohviriks toodi. Keskaegne linn koosneskitsaste kylatänavate läbikäikude ja siseõuede võrgustikuks. Paljud tänavad olid nagu koridorid. Majade uhkmead kyljed olid tänavapoole. Keskaja inimene armastas eredaid värve(kuldset ja punast). Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid(patritsiaat) Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna
dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. Neid peeti suuremate pühade eel. Tänaseni on mõnedes maades säilinud vastlapühade aegsed maskirongkäigud. Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja
Eepos Gilgamesist on maailma kõige vanem lugulaul, mis on kirjapandult meie päevini säilinud. Kuningas Gilgames valitses Uruki linna umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse.
korraldada kustutustöid. Iga jaoskonnaülem valis linnakodanike hulgast neli brandmeistrit, kes tulekahju puhul pidid organiseerima inimesed kustutustöödele ning neid juhtima. Jaoskondadel olid oma kustutusvahendid, mis asusid tähtsamates kohtades: raekojas, kirikute juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule. Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud. Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe hakati raekoja tornis tulekella lööma. Seda kuuldes pidid kirikuteenrid hakkama kirikukelli helistama. Kellahelin tähendas kodanikele käsku tulekahjule ilmuda. Kustutusvett veeti tulekahjukohale aamides või kantiämbritega. Kustutusvahendid ja võtted olid primitiivsed.
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks
Ajaloo küsimused Pt.9-9B, 10B 1. Millal lõppes Saksa okupatsioon? 2. Mis siis esimestena loodi? 3. Kes sai kaitseliidu ülemaks? 4. Millal ja millega algas Vabadussõda? 5. Kes olid Eesti Punaste juhid? 6. Millal loodi Eesti Töörahva kommuun? 7. Kes oli Juhan Pitka? 8. Millal sai Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks? 9. Kes oli Julius Kuperjanov? 10. Millal toimub Paju lahing? 11. Millal vabastati Valga ja Võru? Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis val...
sajandil. Enamsti on ümberehitused, rüüsteretked, tulekahjud ja varingud hooneid sedavõrd muutnud, et vanemate ehitusjärkude äratundmine nõuab spetsialistide silma või lausa eriuuringuid. Erinevused Tallinna kirikud on peamiselt ehitatud paekivist ning Tartu omad tellisest. Tallina kirikute löövide arv ei ole kattuv, kuid Tartus on üldiselt kirikud 3-löövilised. Danse Macabre maal Niguliste kirikus väljendab aja vältimatut kulgu surma figuurid haaravad kaasa nii võimsad linnakodanikud, kui ka väetid. Ainult üks fragment sellest maalist, millel algselt oli kokku 50 figuuri esindamas ühiskonna läbilõiget, on Niguliste kirikus praeguseni eksponeeritud. Arvatavasti on see teos meistri uuem variant Lüübekis 1461. aastasse dateeritud analoogsest maalist.. Dance of Death, samuti prantsuse Danse Macabre, hispaania ja itaalia Danza Macabra või saksa Totentanz on üldlevinud hiliskeskaegne allegooria. Tüüpiliselt tantsivad
18. sajandi keskel, umbes samal ajal tärkas ka neogootika. Neogootika maailmas Rahvuslikku eneseteadvust aitas luua neogootika, mis levis ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel üle maailma. Eelkõige Inglismaal ja Saksamaal, hiljem Prantsusmaal. Kust gootika tegelikult pärines polnud siis veel teada, selle tõttu pidasid nii inglased, sakslased, kui prantslased end selle loojateks. Kuna heal järjel olnud linnakodanikud eelistasid peamiselt neorenessanssi ja barokki, olid neogooti-stiilis ehitiste peamisteks tellijateks kirikud, aristokraadid ja monarhistlikud valitsused. Eksootilise lisandina levis neogootika inglise stiilis parkidesse kabelite, karjasemajakestena pärast seda kui üks inglise kirjanik 18. sajandi keskel oma maakodu laiendada otsustas ja selle ,,gootipäraseks" muutis. Neogootika polnud Inglismaal aga ainuvalitsev. 19. sajandi alguses levis see kõrvuti ,,uuskreekaliku
4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati,