Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid: Inimene ei saa õndsaks mitte heade tegude vaid usu läbi. Kõik inimesed on võrdsed Jumala ees. Kõik risti inimesed peavad oskada lugeda Usupuhastus jõudis Eestisse kiiresti. 1523'mandal aastal jõudsid siia Lutheri õpilased. Lutheri levik oli võimalik tänu olulisele leiutisele (Trükiplaat) Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud. Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks. Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad. Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas. Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid; ordumeistrid; Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused. Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte.
Loomulikult leidis jalgratas, kui uus ja imepärane leiutis kohe suure populaarsuse aadliringkondades. Jalgratas oli suurmood ja selle vastu, kes hästi sõita oskas tunti suurt lugupidamist. Velosipedisti nime kandmine kujunes auasjaks. Noored aadlikud korraldasid omavahelisi võidu- ja väljasõite. Peaaegu üleöö tekkisid igasugused rattasõiduseltsid ja klubid.Peatselt hakkas endale jalgrattaid muretsema ka maarahvas. Esimesteks eestlastest rattaomanikeks said jõukamad linnakodanikud ja Viljandimaa, tol ajal Eesti rikkaima maanurga, talupojad Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36229 http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=35247 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_bicycle http://muuseum.mnt.ee/huvitavat-ajaloos/ http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mccallvelos.jpg
juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma.
feodaalid keisrist väikerüütlini · Linnus feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes ühest tornist(tornlinnus), osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi · Turniir rüütlite sõjaline võitlusmäng; hiliskeskajal, pärast linnade tekkimist, pidasid turniire ka linnakodanikud · Viiking Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII- XI sajandil · Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
Külaskäik keskaegsesse linna Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei maht...
ärila põhja-ameerika linnades: ärilad koosnevad taevasse kõrguvatestpilvelõhkujatest. Ärilad euroopas: vanalinnad arhitektuuriliselt üleväärtustatud, teenindusettevõtlus paineb linnasüdamel, eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu kirik, kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused. Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast. Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen
Kaitses oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Tsunft - Ühingus, millesse koondusid käsitöölised. Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada piiratud arvu meistrite monopol turu üle. Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks. Neid sunniti oma
Epitaaf on hauakiri või hauakirjaga mälestussammas, ka surnu vappepitaaf või mälestustahvel kiriku seinal. Epitaaf võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Näiteks Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina tema luuletus "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". 16. 17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, aadlikud ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest
käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.
Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: 1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest 2)kaubandus- Feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi 3)turvalisus(linn oli kaitstud müüriga)- müür pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed 4)soodne asukoht- linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde. Sageli kasvasid linnadeks mõnele aadlile kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks. 1699 sõlmiti saksamaa pealinnas liit rootsi vastu. Liidu eesmärk oli likvideerida rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin, mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa
kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta. Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas. Luterlus oli parem katoliiklusest ,kuna seal hinnati inimese töökust ja kokkuhoidlikust , katoliikluses oli enamasti vastupidi, seal kästi käia lihtsalt kirikus palvetamas,pihtimas ja jumalat teenimas, mingeid erilisi kohustusi neil polnud . Kokkuvõtvalt on luterlus kõvasti parem usk kui katoliiklus, sest see on arukam ja aitab inimestel säilitada oma emakeelt ja võimaldab inimestele rohkem võimalusi
Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse arenguga kaasnes ka nõudlus metallraha järele(kaubalaeva vaustamine ja lahtiostmine)- aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud vaid raha laenamisele. 5. Tooge välja 4 erisust, mille poolest erines linn külast! *linnad kujunesid veekogu lähedale, küla põllumaade lähedal *linnas oli rahvaarv kordades suurem kui külas *linnas oli elanikkond liikuvam, mistõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed nõrgemad 6. Millised olid keskaegse linna 2 põhiprobleemi? *linnad olid ebasanitaarsed(väljaheited ja jäätmed tänavatel)- soodustas haiguste(nt taudi) levikut
Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sümfoonia hüüdnimega ,,Üllatussümfoonia" tukkujate äratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased. 1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing,
12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis...
Ühiskonna valdkonnas jäi külarahvas endiselt eestlasteks samuti säilisid maakonnad ja kihelkonnad. Inimeste vahel oli ikka majanduslik ebavõrdsus ja kehtis agraar ühiskond. Muutuseks oli see, et kadusid malevad, tekkisid seisused ja mõisnike kiht. Ülikkonna järeltulijad saksastusid ja telupoegade vahel tekkis talupoegade kihistumine. Arvan, et üheks muutuseks oleks pidanud olema see, et inimeste vahel oleks pidanud kaduma ebavõrdsus. Paljudest talupoegadest said linnakodanikud ning jäid samaks endised turukohad ja linnaasulad. Samuti säilisid külad ja talud. Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks
paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat
Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest
Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli kohustuslikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest. Aadlik võis samuti omada maad ja talupoegi. Isikuaadel ei saanud neid asju pärandada. Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna arvukust ja muudeti pärusaadli tiitli andmise korda. Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased
· Dharmaratas · Bodhi puu · Budda kerjakauss ehk pott Patra. Teised budismi sümbolid Neli õilsat tõde · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest Kogudus · Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. · Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. · Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Buddistlik pühakiri · Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri. Selle nimi on Tipitaka. · Esimene suurkogu toimus varsti pärast Skjamuni surma Rdzagrihas, kus viibis umbes 500 munka.
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud
Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis e...
passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand)
· Dharmaratas · Bodhi puu · Budda kerjakauss ehk pott Patra. Teised budismi sümbolid Neli õilsat tõde · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest Kogudus · Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. · Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. · Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Buddistlik pühakiri · Suurkogude tulemusel fikseeriti budistlik pühakiri. Selle nimi on Tipitaka. · Esimene suurkogu toimus varsti pärast Skjamuni surma Rdzagrihas, kus viibis umbes 500 munka.
teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil
eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud · Enesemaksustamise õigus 17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli
Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka linna moodustasid Hansa huvide eest võitlemiseks ühisrinde ja hakkasid korraldama
Kuidas funktsioneeris keskaegne linnaühiskond Keskaegse linnaühiskonna juures tuleks esmalt välja tuua, et keskaegne linn oli omas ajas mingil määral võõrkeha, seda eelkõige, kuna ta ei sobinud tavapärasesse feodaali-vasalli suhtel ja pärilikul maaomandusel põhinevasse ühiskonnakorraldusse, ehk siis linnaühiskonnas puudusid olulisel määral need jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks. Kui keskaegne linn ei sobinud oma ühiskonnakorralduselt päriselt omasse aega, siis kuhu ta sobiks? Seda võib ühelt poolt vaadata kui teatavat jäänukit, mis kandis endas edasi teatavat eelmise ajastu ehk siis antiikaja vaimsust, samas teisalt oli see ka mõnes mõttes oma ajast ees, kuna selle toimimises olid juba märgatavad mõningad märgid demokraatlikust ühiskonnakorraldusest või vähemasti eeldused selleks. Teisisõnu olid seal olemas jooned, mis linnamüüri tagusesse ühiskonda jõudsid alles sajandeid hiljem. Nei...
Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus, nende maa territooriumid olid
karskusliikumise edendamiseks, kuid rahvani need ei jõua. Võib õelda, et karskusliikumie tänapäeval on rahvale võõras, paljud ei tea ilmselt selle täpset tähendusdki, kuid nimejärgi võib pelgalt oletada, et tegu on miskit karskusega seoses, miskit alkoholi vastast. 2001. aastal 3. jaanuaril ilmus Eesti päevalehes artikkel, et Eestis hoogustub taas karskusliikumine. Artiklis kirjutati, et 4. jaanuaril kogunevad karskusseltsi asutamiskoosolekule arstid ja linnakodanikud, kes loodavad surverühmade abiga keelata kõikjal vohav alkohoolireklaam. Kuid nagu näha, kõik ponnistused on tulutud ja tänini ei ole suudetud keelustada ning piirata alkoholi tarbimist ning lausreklaami. Minu isiklik seisukoht antud küsimuses "Kas karskusliikumine Eestis on ajast ja arust" on jah, karskusliikumine on ajast ja arust. Taaselustatud karskuliikumised ei haara inimesi kaasa. Alkohol on inimestele igapäevane nähtus ja iga inimene on seotudma elus
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli ...
sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid meil välja omad rahvuslikud erakonnad. Eesti alal tegutses peale Venemaa Sotsiaaldemokraatliku töölispartei tookord kolm erakonda: Eesti Reahvameelne Edu erakond, mis kasvas üle Eesti demokraatlikuks erakonnaks. Edu erakonna liider oli meile teada-tuntud Jaan Tõnisson. Seda erakonda toetasid rikkamad talupojad, linnakodanikud , intelligents. Eesti Maarahvaliitu, mille eesostas tegutses Konstantin Päts, toetas talurahvas. Eesti tööerakonna peategelane oli Jüri Vilms. Teda toetas linnade keskklass. Nende parteide esimehed mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumisel. Minu arvates ei saa Eesti iseseisvumine olla ka paljas ime. Eestlased olid juba üsna kaua aega veendunud, et nad on omaette rahvas ja vajavad oma riiki. Muidugi oli vaja soodsaid olusid iseseisvuse taotlemiseks
Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etenudis saatis kas vokaalne või intstrumentaalen muusika. Näitekirjanduse esimeseks võrseks oli liturgiline traama. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal ja osatäitjad olid vaimukad. Liturgilise dramakõrval hakkas arenema ka ilmalikdraamakirjandus. 12-13 sajandi müsteeriumides esinesid juba tavalised linnakodanikud. Näiteks müsteerium kujutas endas Aadama mängu, Kaini ja Aabeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Seda teost iseloomustad dialog ja huvitavad koomilised karakterid. Teine näidendi liik miraakel arenas eriti Prantsusmaal. Allikaks oli siin legendid jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Varakeskaja lõpul tänu majandusolude paranemisele taastekkisid linnad. Uuendused põllumajanduses soodustasid kaubandus ja majandus arengut. Kaubavahetus hakkas toimuma rahvarohketes, soodsates kohtades, millest tekkisid linnad. Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati fe...
Sellal, kui naabermaades tekkisid tugeva keskvõimuga riigid, jäi Liivimaa omavahel tülitsevate ja vahel isegi sõdivate väikeriikide lõdvaks ühenduseks. Usupuhastus viidi Liivimaal küll läbi, kuid uut, ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma?
Tänu sellele oli talupojal võimalus rikastuda ja ennast isanda võimualt vabaks osta. Nii said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena või siis nad võisid ka linna elama minna. Linna ja maa vahel ei olnud eriti suur vahet.Esiteks nii maal kui ka linnas said inimesed korralikult süüa. Söök maal ei olnud linna omast palju halvem. Teiseks said inimesed mõlemas kohas rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul, linnakodanikud rikastusid siis, kui nad tegid tööd linnas. Kolmandaks oli linnas talupoegadel raske hakkama saada, kuna paljud inimesed suhtusid neisse põlguse ja üleolekuga. Linnas peeti au ainult nende ees, kellel oli palju raha või kes olid headest perekondadest pärit. Aga maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Kui kaks head asja, mis olid linnas, kuid maal neid polnud olid kindluse tunne ja koolid, kust saadi haridust.
piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus linna ja maa vahel polnud kuigi drastiline. Kuid siiski olid linnal mõningad eelised ning seetõttu sooviti just seal elada. Linnas oli turvalisem. Samuti oli seal võimalik saada hea haridus. Söök linnas polnud maa omast palju erinev, ent siiski oli see mingil määral rikkalikum. Mõlemas kohas oli inimestel võimalik rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul ning linnakodanikud linnas tööd tehes. Kuid linnas oli talupoegadel raske hakkama saada, sest neisse suhtuti pigem põlguse ja üleolekuga, kui heatahtlikult. Au sees olid siiski need, kellel oli rohkem raha või kes olid pärit heast perekonnast. Maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Maal elades pidi talupoeg kandma mitmeid erinevaid koormisi, sest maa kuulus enamasti isandale. Selle eest pidi talupoeg maksma renti ning tegema teotöid isanda majapidamises. Paljud talupojad aga soovisid
Ilma keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale tekkis nüüd professionaalne ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ning õukonna kutselised lauljad. Avati muusika koole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis. Tänu nooditrüki tehnika loomisele 15. Ja 16. Saj vahetusel hakkas levima mitmehäälne laulukultuur. Kiriku kõrval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Uued pillid: · Rüütlite pill Lauto · Viola da braccio vioola · Viola da gamba tsello · Dulcian fagot · Krummhorn kõversarv · Trompet · Tromboon Renessanns jaguneb kolmeks: 1. Vanarenessanss (14.saj) 2. Kõrgrenessanss ( 15.saj) 3. Hilisrenessanss (16.saj)
Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu. 1-adramaalise talu nädalateo norm 17.-18. saj-l oli 6 päeva. Linna õigus- linnale antud õigus ennast ise valitseda. Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild.
3) theatron vaatajad, kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge. A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena. dispositsioon; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E. kulminatsioon; F. Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud toetajad. Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks Igalt 3 tragöödiat (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama (koomiline (näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema).
olnud enam õigust teda tagasi nõuda. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja, mis on minu arvates väga hea, kuna see näitab, et kui inimene sellel ajal väga üritas, ta sai parema elujärje peale. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Keskaja Eesti kõigis linnades elas rohkem eestlasi kui sakslasi. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et
erinevust võrreldes Lääne-Euroopa ühiskondadega: Venemaa kujunes riigist, mille valitseja oli kogu maa ja selle elanike omanik. tsaari alamatel polnud traditsiooniliselt õigusi ja seaduslikku kaitset. Venemaa ei leidnud magnaate, kes oleksid võinud olla iseseisvusele vastukaaluks. Venemaal ei teatud piirkondlikkest assambleedest. Venemaa sarnanes pigem koloniaalimpeeriumiga. 22. Venemaal 19. sajandil maksid makse talupojad, linnakodanikud ja vabastatud olid aadlid, vaimulikud, kaupmehed. 23. 1860.a oli USA elanikkond 31,4 mln. Orje oli 4 mln. 24. Põhja osariikide majandus enne USA kodusõda oli edukas, tööstuslikult enam arenenud ja põllumajandus oli väiksem majapidamine. 25. Lõuna osariikide majandus enne USA kodusõda oli halvem, tööstus vähearenenud, põllumajanduse aluseks olid suured majapidamised – istandused. 26. USA kodusõja ajendiks oli orjuse probleem. 27
Akadi suurriik Vana-Babüloonia Assüüria impeerium Uus-Babüloonia Kuningavõim põhimõtteliselt piiramatu, kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, ülempreester ning sõjaväe ülemjuhataja; kuningat peeti küll jumala esindajaks, ent mitte jumalaks endaks, nagu oli see Egiptuses Asevalitsejad hoidsid piirkondi kontrolli all Ülikud suurmaavaldajad, sõjaväekohustusega Vabad talupojad ja linnakodanikud Rentnikud ja sõltlased (orjad) Tähtsamad jumalad: Anu taevajumal, jumalate isa Enlil tuule-, tormi-, vihma-, piksejumal; Anu poeg Ea maaaluste vete ja sügavuste isand Sin kuujumal, tarkusejumal Samas päikesejumal Istar taeva kuninganna Tammuz viljakusjumal Marduk Babüloni kaitsejumal Surmajärgne elu ei olnud nii tähtis, keskenduti elu nautimisele ja heale elamisele. Jumalate karistus
11. Rosen´i deklaratsioon - Talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil, mis vähenes traditsioonilistesse printsiipidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist. Pietism- Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. saj. Tallinna Paap - 12. Iseloomusta Eesti ala linnade arengut 18.saj.? Linnad käisid 18.saj Eestis alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt Konkureeris isegi Tallinnaga. 13. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.saj alguses veel Barokk ja saj. keskel Klassitsism (Tartu vanalinn) 14. Katariina II Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( Valgustatud monarh) Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
