linnategevustega - Rooma allakäiguga käisid alla ka linnad - Elanike arv vähenes, linnu jäeti maha - Kindlustatus linnades vähenes - Germaanlased kasutasid linnu edasi - Piiskopkondade süsteem linnades jäi püsima - Kaubandus püsis olevates linnades aktiivne - Uus linnade kasv algas 10. Saj ja kulmineerus 13. Saj - Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak - Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi - Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal - Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad - Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia - Dux/doodz Veneetsia linna valitseja - Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe burgus portus vicus - Wike sadamakoht, ehk kaubakohad - Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed
tähendus (parem nt. populaarkultuur • Chikago subkultuur sai alguse 20. sajandi alguses aga post- subkultuuriteoreetilised lähenemisid hakkasid üles kerkima alles 20. Sajandi lõpust. Post-subkultuurilised lähenemise esindajad paljudes aspektides vastanduvad, nii Chicago kui Birninghami koolkonnale, kuid laenavad neilt ka mitmeid lähenemisi ja ideid. Cicago Ülikoolis avati sotsioloogia osakond 1892 aastal. Selles ülikoolis hakati süsemaatiliselt uurima linnaelu sotsiaalseid dimensioone. Põhiteemadeks olid deviantsus ja kuritegevus. Enne Chicago kk tegevust seletati deviantsust ja kuritegevust üsna algelised ja psühholoogilised seletused. Chicago sotsioloogia osakonnast üleskerkinud sotsioloogilised teooriad valitsesid USA sotsioloogiat järgmised 40 aastat. Nendega koos saabus nii USA kui Euroopa sotsioloogiasse arusaam, et oluline on uurida first-ghand kogemusi ja inimeste igapäevaelu, mitte lihtsalt ‘’tugitoolisotsioloogiat’’teha
piirkondi valitsesid emiirid. Araablased moodust vallutatud maades esialgu suht väikesearvulise valitseva ülemkihi. Mõnda aega elas enamik neist alistatud rahvast eraldi sõjaväestatud linnades. Islamit ei sunnitud peale, ei keelatud teiseusulistes traditsioone austada. Uusi kirikuid rajada ei lubatud, vanu võisid kasutada ja muu-usulised pidid maksu maksma. Võeti omaks Araabia keel. Araablaste ülemvõim tagas rikkuse bagdadis, damaskuses, kairos, hispaanias tõi kaasa see linnaelu, kästiöö ja kaubanduse aga ka põllumajanduse kiirema arengu. Soodustati kaubandust ja linnaelu. 8. ISLAM. USK JA KULTUUR. Koraan: See on ülim tõde. Kujunes välja pärast prohveti surma. Allah on kõikvõimas ja armulik. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi iseenda kõrval ja pani ka inglid esimesele inimesele Aadamale truudust vanduma. Inimene on allahi loominguga olemuselt hea, saatan ahvatleb inimesi halvale.
Tänapäeva pangandus sai alguse 14. Sajandi Itaaliast. Keskaegse linna kaks olulist tunnust: Linnamüür- põllumajandustoodang tõusis ja rahvaarv kasvas, ehitati müüriga piiratud aa tihedalt täis. Müüriga piiratud ala – all-linn – eeslinnad – külad. Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest tõusid esile rikkamad perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik linnaaristokraatia ehk patritsiaat. Nendest moodustati linna valitsemiseks linnanõukogu e raad. Oma huvide kaitseks kaubareisidel lõid kaupmehed gildi- ja tsunftikorralduse. Gildid ja tsunftid olid linnakodanike vennaskonnad, mis ei tegelenud vaid ametialase tegevuse
ta väitis ennast olevat? Vana Vestman 6. Teose miljöö Tegevus toimus umbes kahekümnendal sajandil, 1913 aastal. Aasta enne esimest Maailmasõda. Eestis oli majandustõus. Suvi hakkas lõppema, sügisesed koledad, tuulised ja vihmased ilmad olid saabumas. Kogu sündmustik leidis aset linnas, enamasti Ludvigi töötoas. Linnas ei käidud väga jalutamas või lihtsalt, vaid asja pärast väljas (poes, pangas, tööl). Harjutud oldi linnaelu tingimustega, ei pidanud kaugele kõndima, sai käia autodega, taksode asemel olid voorimehed hobustega. Elu oli mugavam. Inimeste suhtumine oli niisugune, et kui pole tuntud, siis oled eikeegi. Inimesed olid rahast väga mõjutatud. Inimesi sai lausa raha eest osta. Tähtsad olid ka klassivahed. Abielluda sai enamasti ikka oma klassi inimestega. Endast alamatele vaadati halva pilguga. Inimesed suhtlesid oma vahel avatult, isegi kui olid klassivahed. 7. Huvitavaid tsitaate teosest
München Töölisparteide teke (sotsiaal-demokraatlikud parteid) 19. S II poolel valimisõigus, tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed: elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks. Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed. 19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba Bi so. Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid) Milline mõju oli industrialiseerimisel ühiskonna arengule? (negativne) Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid (masinad tegid töö, mille varem tegid inimesed, ära palju kiiremini) Jubedad töötingimused. (Kaevandustes) Linnastumise negatiivsed küljed: Elutingimused varastes tööstuslinnades olid rasked ja antisanitaarsed
nõukogu senat. Rahvakooselukud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririigi aejal- Riiki juhtis senat, senatist sai keisri nõuandjaja magistraadid täitsid keisri otsuseid. Eesti keskaegsed linnad Linnade teke. Linnaõigus ja linnade õiguskorraldus. Tsunftide roll. Hansakaubandus. · Linnad rajati enamasti kohtadele, kus elasid varem juba inimesed, · Linnu hakkasid valitsema sakslased. · Linnaõigus- linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Need anti linnadelemaahärrade e. Maaisandate poolt; laenati teistelt linnadelt või koostati ise teiste eeskujul. · Lääne-Euroopa eeskujul korraldati linnaelu, linnaõiguse alusel. · 9 eesti keskaegset linna jagunesid linnaõiguse järgi kolmeks: 1. Lübecki linnaõigus(Tallinn, Rakvere, Narva) 2. Riia linnaõigus(Tartu, Paide, Viljandi, Uus-Pärnu)
Tegeleti ennustamisega : võeti üle idamaade ohvrilooma sisikonna järgi ennustamine, vaadeldi lindude lenda, äikest, müristamise . Nad jäädvustasid oma rituaalid pühadesse tekstidesse ja neil kujunes välja teadus vastavate juhiste ja loomamakse kujutavate näitlike mudelitega. 8.-6. sajand eKr olid nad Itaalia mõjuvõimsaim rahvas . Nad domineerisid Põhja- ja Kesk-Itaalias ja võitlesid foiniiklastega Sardiinia ja Korsika saarte pärast . Nad edendasid kõikjal oma mõjupiirkonnas linnaelu ja kaubandust .Ka rooma riigi ja riikluse kujunemisel etendasid nad suurt tähtsust . 5.sajandist eKr langesid nad Rooma riigi võimu alla. 22.3 Rooma riigi tekkimine . Rooma asub Kesk-Iaalias Tiberi jõe alamjooksulkus tollajal oli Latiumi maakond . Kõigepealt asustati kõrgendikud ja Apenniini poolsaare eelmäestiku poolsed alad . Aja jooksul karjuste ja maaharijate asulad ühinesid ja tekkisid esmaste riiklike moodustiste keskused
aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats-foorum-, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müüridega ning asuti rajama templeid ning teisi ühiskondlikke hooneid. Rooma linna on asutatud 21.aprillil 753. aastal eKr. Pärimuse järgi on Rooma linna rajaja Romulus
Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool. Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid valitsesid peapiiskopid (metropoliidid). Peapiiskopkondi 4(+1): Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma (+Konstantinoopol). Täh. asjade ostustamiseks kirikukogud e sinodid. Kirik täh. org
Prosper Merimee "Carmen" 1. Tegevusaeg- Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. 2. Tegevuspaigad- Hispaanias Andaluusias. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Näiteks: Looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väikesesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Kaldal asusid viis-kuus tamme; tuulevarjust ja niiskusest haljad ja ilusad, andsid nad tihedat varju. Kõigele lisaks pakkus tiigi ümber kasvav õrn läikiv rohi paremat puhkeaset, kui seda võinuks leida ühestki ümberkaudsest
Demeter Demeter on viljajumalanna, vanal ajal tõlgendati teda kui "maa ema". Ta sai oma venna, Zeusiga tütre, kelle nimeks on Kore. Ta on oma ema teisik ja nad on omavahel nii tihedalt seotud, et neist räägitakse kui "jumalannadepaarist". Hestia Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld. Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt. Athena Zeusi lemmiktütar Athena oli tarkuse- ja sõjajumalanna. Ta sündis täies sõjarõivais ja -varustuses oma isa peast. Atikas austati Athenat linnajumalannana ning seal räägiti, et ta oli inimestele adra ja kangasteljed kinkinud. 6 Hermes Hermes on kreeka müüdis ja kreeklaste teadvuses kui üks populaarsemaid
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning ed...
Vene vorm.II maailmasõda. Saksa vorm.II maailmasõda. 2. Vihula Mõis Vihula Mõis Vihula, Lääne-Virumaa 45402 Estonia Asukohakirjeldus: Vastrenoveeritud ajalooline Vihula mõis asub Lahemaa Rahvuspargis, vaid 90 km autosõidu kaugusel Tallinnast. Viitnalt 20 km, Rakverest 30 km, Palmse mõisast 15 km, Sagadi mõisast 6 km, mere randa 4 km. Majutus: Mõisakompleksis kokku 47 tuba ja sviiti. Elegantne 16. sajandist pärit Vihula mõis pakub täiuslikku vaheldust linnaelu askeldustest ning luksuslikku peatuskohta - nii puhkuseks, loominguliseks tööalaseks väljasõiduks kui kõige erinevamate seltskondlike pidustuse läbiviimiseks. Vihula mõisa öko-SPA on boutique-spa, mis kombineerib mõisalikku ajaloolist hõngu ja luksust, traditsioone ja kaasaegseid mugavusi, öko-teadlikkust ja iidseid spa rituaale. Pakume mitmesuguseid võimalusi oma vaba aja nautimiseks mõisamaadel ja Lahemaa
tuli nüüd õppida. Louis XV valitsemine: · ta ei tundnud üldse riigiasjade vastu huvi. Tema valitsusajal süvenes armukeste pidamine veelgi. Absolutismis valitses sellel ajal täielik kriis. Louis XV meeldis korraldada orgiaid, mis olid siis jooma- ja söömapeod, kus osad inimesed, enamasti naised olid alasti. Pilet 9 *Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal. Linnad: Linnaelu kiire areng sai hoo sisse Vahemere ääres. Vanad püsimajäänud linnad vanastajast olid Rooma, Veneetsia, Marseilles. Oluline oli linnade asukoht, soodsate asukohtadega olid näiteks kaubateede keskpunktis Toscana ja Lombardia, Pariis, Flandria. Tekke põhjused: · kaubanduse ja käsitöö areng · tootmis- ja kaubandusvõrgustik üle Euroopa · soodsad asukohad, kaubateede ristumiskohad Valitsemine: Linna eesotsas oli nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriitsid.
triloogias kompositsiooniliselt kõige ühtlasem ning terviklikum teos. Oma süzeelise ülesehituse poolest on see hoopis erinev triloogia teistest osadest. ,, Anija meestes" on kogu süzeeline ehitus rajatud pingsalt arendatud suhteliselt kitsale isikudraamale, mis kasvab välja kaasaegseist ajaloolis-sotsiaalseist vastuoludest. ,,Mahtra sõja" ja ,,Prohvet Maltsveti" süzeeline arendamine kulgeb aga põhiliselt rahvahulkade najal. Võib väita, et linnaelu tundis Vilde ilmselgelt vähem kui maaelu. Seepärast on tema triloogias just maaelu kirjeldused konkreetsemad, sügavamad ning stiililt kujunduslikumad kui linnaelu kirjeldused. ,,Anija mehed" on aga ju linnaromaan. Üldjuhul on aga kavatsus anda lugejale ajalooliselt sotsiaal-olustikuline teos õnnestunud. Mõningastele puudustele vaatamata oli omas ajas teoste kolmikul suur väärtus. Koos ,,Mahtra sõja" ja ,,Prohvet Maltsvetiga" oli romaanil ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas
omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Linn Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Aja möödudes muutus tähtsaimaks tegevuseks kaubandus. Linnamüüride vahel elasid linnakodanike seisuses olevad kaupmehed ja käsitöölised. Vaesemad inimesed elasid väljaspool linnamüüre, eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille ääres asetses tavaliselt ka tähtsaim ühiskondlik hoone - raekoda. Turg oli nii kaubanduskeskus kui ka ühiskondliku elu sõlmpunkt.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Eestis olid orduajal müüri ja kraaviga ümbritsetud näiteks Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi. Linnamüür määras ära linna territooriumi
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli s...
Tema maalide motiivid olid rõhutatult argipärased, nt ,,Matus Ornans'is". Kuulsam on ka maal ,,Kivilõhkujad", mis aga on paraku hävis viimase sõja ajal. ,,Autoportree"(ka The desperate man). Courbet oli üks esimesi, kes korraldas nn kontranäituse e korraldas oma töödest eraldi näituse, millega protesteeris suure näituse korralduse/zürii vastu. Hiljem muutusid kontranäitused üsna sagedaseks. Courbet ei kujutanud linnelu. É. MANET hakkas kujutama kaasaegset linnaelu ja Pariisi. Ta sai skandaalselt tuntuks kuulsate kunstnike teoste matkimisega. Ta ei küll ei kopeerinud, kuid võttis eeskujuks kompositsiooni. Ta maalis Tiziani ,,Urbino Venuse" järgi samas poosis ja sarnases ümbruses aktimaali tavalisest Pariisi tüdrukust ,,Olympia". Tiziani järgi maalis ta ka ,,Eine murul", millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule. Paljusid jahmatas ka ,,labaste" tüüpide asetamine klassikalise kunsti konteksti. Manet
välirestoranid, ja mittesobivatesse kohtadesse pesitsema asumine. Tihtipeale asuvad linnud elama kortermaja rõdudele või katustele. Kuna linnud harjuvad üha rohkem linna ja inimestega, muutuvad nad julgeteks ja pealetükkivaks, mõnikord isegi ohtlikult agressiivseks. Linnud on harjunud sellega, et inimesed neid toidavad ning nad eelistavad linnamaastikku kui toidurikast ja pesitsemispaikaderohket ala looduslikule. Linnaelu võib aga linde muuta. Linnud ei häälitse enam nii palju ja võivad muutuda pesakaitsmise suhtes ükskõikseks. Seda seetõttu, et linnud on inimestega harjunud. Kuna lindude ja inimeste vahel tekib palju konflikte, on inimesed leiutanud mooduseid, kuidas linde linnast eemale looduslikule alale peletada. Seda esmalt põhjusel, et linn on linnu jaoks ohtlik. Selleks on väljatöötatud erinevad meetodid. Hädakisa on lindude peletamiseks
kollaaz-tehnika kasutuselevõtt sünteetiline ,,Kristlane peiood": vormid on muutunud kubism selgeteks ja kasutatakse puhtaid selgeid värve 20.saj (1912- 1914) ,,kristalne periood" 20.saj (pärast 1914.aastat) 20.saj (1909- futurism Plaane esitati manifestidena, rütmikas linnaelu, Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944) 1916) kaasaegne elu, masina liikumise hoog, rahutult Giacomo Balla (1871- 1958) voogav kriiskavavärviline mosaiik, piirjooned Carlo Carra (1881- 1966) lagunenud, esemed näivad hajuvad Gino Severini (1883- 1966)
Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema – objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid – mitu akent oli vastasmajas, mitu akendest koosnevat püstrida, mitu rõduga akent, mitu tuba, mitmel rõdul kasvasid lilled, mitmele rõdule olid asetatud suusad ja muud detailsed statistikat. August Kask oli terve elu olnud meestejuuksur, ta ei teadnud juuste mütoloogilisest tähendusest midagi
jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis
Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu akendest koosnevat püstrida, mitu rõduga akent, mitu tuba, mitmel rõdul kasvasid lilled, mitmele rõdule olid asetatud suusad ja muud detailsed statistikat. August Kask oli terve elu olnud meestejuuksur, ta ei teadnud juuste mütoloogilisest tähendusest midagi.
Kangelaseeposed kujunesid 8 6 saj eKr; ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" levisid suuliselt Autoriks peetakse pimedat Homerost kas ta olemas oli? ei tea ???2.Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal must surm 1347-1349 haigust levitasid rotid suri umbes 30mln inimest = 1/3 Euroopa elanikkonnast 1358 zakerii talupoegade ülestõus 1381 Wat Tyler'i ülestõus Inglismaal ülestõusude tulemus: pärisorjuse kaotamine majandus ja linnaelu elavnes taas XIV saj lõpus hakkab tekkima kapitalistlik tootmine üleminek palgatööle = kapitalismi algus: põhiklassid: kodanlus neile kuuluvad tootmisvahendid proletariaat e töölisklass müüvad oma tööjõudu panganduse kujunemine XIII saj hakati kasutama palgasõjaväge muutused sõjanduses: tõuseb jalaväe osatähtsus vibukütid, hellebard, piigid võeti kasutusele tulirelvad püssid + suurtükid Saja-aastane sõda (1337-1453):
Indrek muutus Kristuseks, pani jalutu käima ,,Tõde ja õigus" III osa Inimese võitlus ühiskonnaga 1905 revolutsioon Peategelane Indrek Näeb revolutsiooni kasu inimesele Palju kristuse omadusi ,,Tõde ja õigus" IY osa Inimese võitlus endaga Inimene võib enda abiga päästetud saada Indrek annab õndsuse ainult ühele inimesele Abiellub Kariniga (kaupmehe tütrega) Kogu linnaelu jääb Indrekule arusaamatuks Karin murrab truudust Neil ka lapsed Lapsehoidja kummalise olemisega Tiina(hirmuäratav) Karin reedab Indreku lõplikult, küsides, keda ta seekord tapma läheb Indrek tulistab Karinit Kohus määrab tingimisi karistuse Karin kahetseb Karin jääb rongi alla, tahtis Indrekult vabandust paluda ,,Tõde ja õigus" V osa Indrek tagasi maal, määras end sunnitööle
Ülestõusud: Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised:
korra vastane. Ülestõusud: Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati
korra vastane. Ülestõusud: Žakerii (1358) – linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (žakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
Raamatus antakse sõjaajaga paralleelselt tagasivaateid ka tsaari- ja iseseisvusaega. Autorile meenub selle autobiograafilise romaani adekvaatse paralleelina Mats Traadi ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga". Tarmo Tederi arvates ajab ,,Majad jõe ääres" korraga mitme inimese memuaarset asja, jutustades nii Elviine, Aleksandri, Elfriide kui ka Eeriku mälestustest. 21 7. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust ,,Kollaste lehtede aegu" Tarmo Teder arvab, et see maa- ja linnaelu teemadel probleemitsev romaan genereerib positiivset eluvaimu. Raamat räägib pensionipõlves maale kolivast paarist, kelle kaks poega õpivad ülikoolis, ega kavatse mõelda talupidamisele. Tederi arvates loovad raamatu põgusa taustaga kontuursed karakterid piisavalt intriige ning aeglaselt 21 http://www.sirp.ee/2001/23.02.01/Kirjand/kirjand1-2.html 12 lahtikerivad liinid on hõlpsasti jälgitavad
Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng
1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas)
Teos ,,Ema portree". Skulptoritest kuulsamad on August Weizenberg, kelle tähtsaim teos on ,,Lindakuju". Tema loomingu eeskujuks on pigem Taani klassitsism. Amandus Adamson, kelle eeskujuks on Prantsuse realistlik skulptuur. Teos: ,,Russalka". Maalijatest Paul Raud sai oma koolituse Saksamaalt, aga ta on küllaltki kuivavõitu võrreldes Kristjan Rauaga. IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis, vaid tähtis on see, kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid:
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
lk 409, 474, 476). Teose lõpus hakkavad küll Anna ja Vronski probleemid lahenema, kuid nende suhe ei muutu enam kunagi endiseks. Tolstoi arvates Vronski ei mõista aja sisu, tingimuste ega aja iseloomu. Ta kirjeldab Vronskit kui rahulikku, enesekindlat ja enesega rahulolevat inimest. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest
Joonise juurde: Alguses on kõigile ressursse, mingi hetk ei ole enam linnaelustik mõnedele liikidele loomuomane ja nad lahkuvad sealt alalt ning allesjäävate liikide mitmekesisus langeb selle arvelt tohutult. Liigirikkus vaesub. Globaalne homogenisatsioon- üle maailma on linnas elavad linnud enamvähem samad liigid (tuvi, vares, varblane). * Loetle linnaelustikuga seotud esmaseid probleeme. • Väheneva arvukusega ning ohustatud liigid on tavaliselt linnaelu vältijad, mistõttu võivad väheneda nende meeliselupaigad ja suureneda konkurentsi/kiskluse osakaal. Väikeimetajate (näriliste) osakaalu tõus • Elupaikade vähenemine • Elupaikade lihtsustumine • Võõrliikide invasioon (konkurents, kisklus, haigused) • Koduloomade ja metsloomade kisklus (kassid ja rebased, koerad ja hundid) • Vabaltelavate loomade kisklus (varesed ja kajakad, rotid)
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
Seda probleemi saaks osalt vähendada transpordi ja tootmist keskkonnasõbralikumaks muutmise teel. Suureks probleemiks on riigi suur linnades olev reovedi, mid ligi poolest jääb puhastamata. Näiteks Rio de Janeiros on see suureks probleemiks, paljudes randades on keelatud sellepärast ujuda. Rios on ka palju slumme ehk portugali keeles favelasi, kus tavaliselt puudub elekter, kanalisatsioon ja veevärk ning kus kuritegevus on väga suur. Seetõttu on ka linnaelu ohtlik ning rikkamad inimesed elavad tihti tarastatud majades ja linnajagudes (Ainsaar 2013: 66). 10 . MAJANDUS 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud Brasiilia on maailmas viiendal kohal majanduses, kuid 2015. ja 2016. aastalk oli riigi ajaloo suurim majanduslangus, millest taastutakse endiselt. Toormehindade langus vähendas
Vertov arvas, et kui fragmendid reaalsusest kokku organiseerida, siis avaldavad nad sügavama tõe, mida palja silmaga pole võimalik näha. Kino-Pravda oli ringvaate seeria, keskendudes igapäevastele asjadele nagu põllumeeste organiseerimine kolhoosidesse, trollisüsteemi parandamine. Need olid väga eksperimentaalsed ning kriitikud pidasid neid kergelt arust ära olevateks. Tema üks tuntumaid filme on "Man with the Movie Camera"(1929), kus ei olnud näitlejaid ja lugu, näitab lihtsalt linnaelu Nõukogude Liidus. Püüdis reaalsust, mida muidu ei näe, et seda siis paljastada ekraanil. Vertovil oli veel teine termin kino-Glaz e kino-silm. Teooria selle kohta oli, et kaamera on instrument paljuski sarnane inimsilmale. Instrument, mida on parimalt kasutatud uurimaks päriselu sündmusi. Vertov ise ütleb kino-silma kohta: "Ma olen silm. Ma olen mehaaniline silm. Ma olen masin. Ma näitan teile maailma nii nagu ainult mina seda näen."
Tüüp 2- definitsioon on arusaadav, aga lahendust ei ole. Tüüp 3- definitsiooni ja lahendust ei ole (nälg) 3. Mis on nurjatud probleemid ja miks on nende lahendamine keeruline? Nurjatud probleemide ,,segadus": Raskesti arusaadav, millega mitte keegi ei taha tegeleda, sest lahendust ei ole. ,,Iga probleem sõltub probleemist. Seda nimetatakse segaduseks. Lahendus- lahendata igat probleemi, millest nurjatud probleem koosneb. eraldi tegelemisega linnaelu selliste aspektidega nagu transport, tervis, kuritegevus ja haridus muudavad uldise olukorra veelgi raskemaks". (Ackoff, 1974, p. 21, italics in original) ,,Te ei suuda seda probleemi lahendada samal viisil kui asjaosaliste abistamisel, et arutada uldise probleemi ja selle võimalike lahenduste uldist mõistmist ja mõistmist. Töö eesmärgiks on järjekindel tegutsemine, mitte loplik otsus". ,,Nurjatud probleemidega tegelemine on keeruline mitte ainult nende sisemise keerukuse
Kultuur Suuresti Euroopa mõjutustega nii arhitektuuris, kirjanduses kui ka elustiilis Tähtsal kohal on kunstigaleriid ja muuseumid, käiakse ka kinos Eriline koht on tangolnii tantsul kui muusikal Jalgpall on püha :) Loodus Riigi kirdeosa asub lähistroopikas, Andide põhjaosa on poolkõrbeline., lõunaosas katab mägesid lumi. Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud, pamp kliima on pehme., sealne suvi on vihmane. Turistid külastavad Buenas Airese linnaelu ja suusakuurorte. Massitursim külastab aga Mas del Plata merekuurorti. Huvitavaid fakte: Tõlkes tähendab hõbeda maad(land of silver) 1,8mln üliõpilast Argentina on üks maailma suurimaid loomaliha, nisu ja puuviljade eksportijad Toimub haruldaste lindude salajane väljavedu riigi põhjaosast Naftat on palju Suurimaid firmakaupade turge (Rolex, BMW ja Itaalia moetooted) Suureks probleemiks on narkoäri Pealinn:La Paz Rahvaarv: 7,4 mln Rahaühik: boliviano
aastat vanad kiviflöödid Saksamaal.[6] 5 LINNAD JA LINNRIIGID Inimeste paikseks jäämine ning muutunud majandamislaad kindlustasid pideva toiduvaru ning lähitroopiline kliima tagas soodsad tingimused püsiasustuse kujunemiseks. Tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. Niisutus vajas organiseeritust ja koostööd, mis nõudis tööjaotust. Pole selge, kas linnaelu levis esimestest linnadest või tekkis eri kohtades sõltumatult. Vähemalt Ameerikas tekkisid linnad nähtavasti Vana Maailma linnadest sõltumatult ja arenesid sarnaselt. 5.1 Linna mõiste Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Linna mõiste on riigiti erinev
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juha...
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hoo...
Luunja Keskkool Mait Suigusaar 12. klass Mart Saar Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 LAPSEPÕLV................................................................................................................. 4 KOOLITEEKOND.........................................................................................................6 ELU TARTUS AASTATEL 1910- 1921.......................................................................7 TALLINNAS JA HÜPASSAARES AASTATEL 1921- 1930....................................10 HÜPASSAARES AASTATEL 1930 1...
annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades.Loomade ohverdamise kõrval toodi vahelka inimohvreid. Skandinaavlased kasutasid Taanist vastuvõetud Ruunikirja,mis koosnes 16 tähemärgist. Neid tekste võib näha haua-ja mälestuskividel. Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugudee saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
