Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Samuti sai linnakodaniku üle kohut mõista ainult linna kohtus. Maal seevastu talupoegade õiguslik olukord halvenes, maapäeval sõlmiti lepe, et põgenenud talupojad, kes kätte saadakse tuleb tingimusteta välja anda, ainult linnad ei liitunud selle leppega. Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta. Linnakohus langetas oma otsuse lähtudes asjaolust, et talupoeg oli linnakodanik. Maal olid elanikel suuremad koormised ja kohustused oma maahärra ees. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla protsendi või osa oma saagist mõisale, lisaks pidi ta veel tasuma erinevaid makse nagu kirikumaks ja käima avalikel
inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi. Linnad, valitsemine ja majandus: Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt L- Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna areng-linn varustatud toiduainetega, talupoegade siirdumine linna; linna välisilme-olid piiratud müüridega ning väljaspool müüri agul e. eeslinn. Linnade liigid: linnvabariigid Itaalias-Firenze, Genova, Bologna olid iseseisvad riigid, mille ees olid valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri
panevad tarbijad tugevalt suuräri lõa otsa, kujundades nende maitset ning levitades lõppkokkuvõttes ühtset «urbanistlikku hallust». Lisaks tarbijate valikuvõimaluste ahenemisele kannatavad ka kohalikud majandused, sest peale palkade, mis kohalikele makstakse, ja kohalike maksude liiguvad tulud suurkorporatsioonide kusagil eemal olevate omanike kukrutesse. Briti uurijate sõnul peaksid linnad, kus selline hall globaliseerumine ei ole veel võimust võtnud, astuma kiireid samme kohaliku äri edendamiseks, tehes oma ärimeestele näiteks maksusoodustusi. Lisaks peaks kohalikud omavalitsused saama viimase sõna õiguse hüpermarketite ja teiste suurkettide oma linnadesse lubamise üle. Või muidu tere tulemast globaalsesse kloontarbimisparadiisi! Mida tähendab väljend "walmartistumine"? ,,Walmaristumine" on suurte megapoodide rajamine
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vadu...
Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne. Vanal-Livimaal ei moodustanud talupojad mitte ühtset kihti, vai mitu erinevat. Mõningad talupojad üritasid pääseda ka linna: kui nad olid edukad, siis nad saksastusid, kuid kui olid edutud, siis nad jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana-liivimaa joaks uus nähtus, sest linnad tekksid koos vallutustega. Siia tulid elama nii käistöölisi kui ka kaupmehi, eeskätt Saksamaalt, koondudes ühte kohta. Linnaõiguse annetas Taani kiningas, ordu kuninas või vastav piikop maakonna pea. 5 Eesti aladele tekid 9 linna: 1. Dorpat - Tartu 2. Fellin - Viljandi 3
Ümberkorraldused Venemaal: · Sõjaväereform - Hakatakse võtma regulaarselt nekruteid -Seatakse sisse aadli teenistuskohustus. · Haldusform, majandusform ja ümberkorraldused ühiskonnas · 1703. a. rajab Peeter 1 Sankt Peterburgi. · Narva ja Tartu vallutamine 1704. a. Aastad 1704 1709: · Püsib seis, kus Rootsi väed on Poolas edukad ning tungivad järjest lõunasse. · Venelaste käes Eesti idapoolsed linnad ja kindlused Venemaa ei usu, et selline olukord on püsiv. · 1708. a. küüditatakse Tartu, Natva ja Valga elanikke. · 1708. a. laseb Peeter 1 Tartu linna õhku. · 1709 pöördepunkt sõjas : Poltaava lahing: -Tänapäeva Ukraina aladel -Rootsi täielik lüüasaamine -Sõjaõnn pöördub venelaste poole. Sõja lõpp: · 1710. a. viivad Vene väed Eesti alade vallutamise lõpule. · Kuni 1719. a
Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis. Lisaks juur- ja aedviljad, nagu oad, herned, kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad: Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV
(kanep,lina). 5. Seletage mõiste talurahvakaupmees. Kaupmehed, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu. 6. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal. Tooge välja 3 muudatust. Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7. Hinnake Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjendage (mis ma ise arvan?) Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud
(tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. 31.Linnastumise arengudünaamika (,,lained"). Linnade arengu lained: o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000) Delhi...................................................7 207 000 (8 375 000) Calcutta...............................................5 400 000 (10 916 000) Madras (Chemai)................................5 361 000 Hyderabad.......................................... 4 300 000 Ahmadabad.........................................3 298 000 Bangalore........
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, m...
Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi. * Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Sest see takistas vene riigil venestamast. 7
1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid.
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid
..mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD: Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860 Esimesed taluostjad saavad raha linakasvatusest. Kui ei suudetud järelmaksu maksta pandi talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha Randlastele pakkus meri transpordi ja salakaubanduse võimalusi 1863a passiseadus andis eestlastele võimaluse väljarännuks Esimesed suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn Kõige rohkem toodangut andis tekstiilitööstus (tähtsaimad ettevõtted Narvas)kasutati välismaist
Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere. Peab teadma, mis linnad olid keskajal Eestis, eesti keeles ikka
KREEKA sageli vööga kokkutõmmatud Pg 16 ELUOLUD JA PEREKOND Himation- kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit: d) määrasid tsivilisatsiooni üldilme * söödi rohkesti puu- ja köögivilju (eriti küüslauku ja kala) - paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati
Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat
paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid Keskaegne ühiskond KESKAEG 12 talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG 13 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne- Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu. Varakeskajal ei soodustanud linnade teket ka naturaalmajandus- see oli majandusviis, milles enamus vajalikust toodeti ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud.
GEOGRAAFILINE ASEND:Euraasia maailmajagu,Euroopa manner, koordinaadid on 39° 43°pl ja 10° 19°ip, põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaalia asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni Aadria ja Joonia meri. RAHVASTIKU KESMINE TIHEDUS: 193 in/ km². LINNASTUMISE %: 65-60%. SUURED LINNAD: Milano, Napoli, Torino ja Rooma. LOOMULIK IIVE: 0-0,5%. PÕHJA VÕI LÕUNA RIIK: Põhja riik kuna on arenenud heaoluühiskond, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses on saavutanud oma tipu. Kerkinud on uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvanud on äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkinud on turismi- ja meelelahutustööstused.
Egeuse ja etruski kunst. 30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s
Kyros II Kyros II umbes 600 eKr või 576 eKr 530 eKr oli ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja.Kyros II oli Kambyses I poeg.Ta vallutas 546 eKr Väike-Aasias asunud Kreeka ja Lüüdia linnad Paabeli vangipõlv algas juutide küüditamisega Babülooniasse 597. aastal eKr Nebukadnetsar II ajal. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid .539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas juutidel Paabeli vangipõlvest koju minna.Kyros II rajas oma pealinna Pasargadae 43 kilomeetri kaugusele Persepolisest
piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil Väiksemad linnad mõisnike kätte; Elanikke kohati kui talupoegi (#RIPVILJANDI) Poliitilised õigused vaid linnakodanikel, kuid eestlasel oli suht võimatu linnakodanikuks saada; baltisaksa aadli piiramatu võim; - Uus asehalduskord ja uued linnad Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski; Narva Peterburi kubermnagus; Setumaa Pihkva kubermangus; Pärnumaast lahutati Viljandimaa;
selleks , et sõjalike ülekaal oli vastaste poolel neid oli rohkem ja neil oli parem sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses. *1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale *1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal. Saaremaa jäi taanlastele Pilet nr.4 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus , mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära kodanikumaksu jne. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest,
Eestlaste kultuuriloome muutus ühekülgseks Positiivsed: Eestisse saabusid inimese, kes hakkasid tutvustama Lääne-Euroopa väärtushinnanguid, traditsiooone ja norme. Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. VANA-LIIVIMAA Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster
Россия ФЛАГ • Белый символизирует высокомерие, светлое будущее и Бога • Синий символизирует честность, облачный подарок и царя • Красный цвет символизирует мужество и любовь, а также кровавое прошлое и крестьян СТРАНА • Население России составляет 150 миллионов человек, и оно очень концентрированное • Это самая большая страна в северном полушарии • Только в России 11 часовых поясов ЯЗЫК И ОБЩЕСТВО • Язык – русский • Русский алфавит используется • Религия - 75% населения России христиане ГОРОДА • Столица России - Москва • Самые большие города - Санкт-Петербург и Москва ПОЛИТИКА •Президент – Владимир Путин, который является президентом с 2012 года •премьер-министр Михаил Владимирович Мишустин, с 16 января 2020 года премьер- министр россии ПРИРОДА • Площадь российских лесов составляет 809,1 млн. Га. • Самая высокая гора в России - Эльбрус (5 642 м) • Животный мир разнообразен ВОДОЕМЫ • Самое большое озеро России – Байк...
Kastiilia, Aragon. Suurem tagasivallutamine, murrang, toimus 11. saj. Suure osa sõjaväest moodustavad prantsuse päritolu palgasõdurid. 1096 - 1270 .a. - 8 ristisõda. Lisaks 8 jäi vahele veel üks "laste ristiretk" mis ei jõudnudki itta. Püha süda -> Usu levitamine Jeruusalemma araablased. Kuulutati, et ülerahvastatust ja maapuudust leevendada ja suunata agressiivsus Euroopast väljapoole. Paavst nägi ka võimalust allutada kogu kristlikku maailma enda alla. Itaalia linnad > huvitatud kaubanduslike tugipunktide saamast Vahemere idarannikul. Bütsants ja araablased olid 11. saj. alguses nõrgenenud. IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena. Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha
eeldatav eluiga on umbes 5 aastat pikem, kui meestel. Üldine keskmine eeldatav eluiga on väga kõrge võrreldes teiste riikide keskmisega. 3.Linnastumine 1975. aastal elas Belgia linnades 94,5% kogu elanikkonnast. 2005. aastaks tõusis linnaelanike osatähtsus 97,2%-ni. Kogutud andmete järgi arvavad teadlased, et 2015. aastaks on linnaelanike osatähtsus 97,5%, mis on vägagi kõrge võrreldes paljude teiste riikidega. 2008. aastal olid suurima elanike arvuga linnad Belgias: Antwerpen ( 472071 elanikku) 4 Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku) Bruxelles (Brüssel) ( 148873 elanikku) Kõik need linnad asuvad tasastes piirkondades ning on riigi lääne-, põhja- ja loodeosas. Liège on üks kõige vanemaid Belgia Kuningriigi linnu, mida mainiti esmalt 558. aastal Vicus Leudicus'e nime all
Bangladesh kuulub demograafilise ülemineku I etappi (plahvatus), kus sündimus on suur ja suremus väike. Rahvastiku koosseis : a) Rassiline koosseis - Bengalid (98%), muud (2%) 3 b) Usuline koosseis - 90% Islamiusulisi, 9% Hindud ja 1%muu Bangladesh on väga vaene riik ja enamik selle inimestest (89%) elab külades. Linnades elab ~11% rahvastikust. Suuremad linnad on Dhaka ja Chittagong. Chittagong on Bangladeshi suurim sadamalinn ja tähtis majanduskeskus. Dhaka on Bangladeshi Rahvavabariigi pealinn ja suurim linn. Asub Buriganga jõe kaldal. Ehk siis veekogude ääres ja linnade läheduses on tihedamini asustatud alad. Kasutatud kirjandus : www.google.com (pildid ja diagrammid) http://en.wikipedia.org/wiki/Bangladesh http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Bangladesh http://www.indexmundi.com/ http://www.populstat.info/Asia/bangladg.htm
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
...................................................................... 5 Kliima......................................................................................................................................5 Taimed ja loomad....................................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 Suurimad linnad...................................................................................................................... 6 HARIDUS...................................................................................................................................7 Haridussüsteem....................................................................................................................... 7 Koolielu...........................................................................................
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel
põllusaagist KESKAEGSED LINNAD a) valitsemine 1)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkas kaupmehed 2)gildid ja tsunfid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfi ei kuulanud-seda reguleeris põhikiri e skraa b)teke (12. Saj) 1)linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja aubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku 2)linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres (Rooma, Marseilles, Veneetsia)Araabias Toscana ja Lombardia 3)tekkisid sadamapaikadesse 4)vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle toodang linlasi toidaks ja kellest linn saaks täiendust elanikkonnale 5)tekkisid ka põllumajanduslikesse piirkondadesse(Flandria, Pariis) c)mentaliteet 1)levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb
ka väiksed poed. Sinna sai läbi iga tähtsama tänava kaudu.Seal seisis tavaliselt kõige ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda. Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti
Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased)
Homosexual people marching the streets of Järva-Jaani. Today, i was walking home from school, and i saw four gay couples marching the streets of Järva-Jaani. I was very annoyed because of the noise they were making and crappy music they were playing. I hope Arto Saar will do something about it, because i do not think i could stand another day having to walk past them. People of Järva-Jaani, I hope that you will help me freeze out these gay couples before there will be more of them walking the streets of my hometown. The thing is that in my opinion gay couples shouldn't be aloud to be openly ,,gay". It's disgusting and it is against God's will, I hope they will burn in hell.
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik
Rahvastiku tihedus 90 in/km² Asustus on tihedam lääne ja põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim IdaAnatoolias (25 in/ km²). Sündimus on suur, rahavaarv kasvab. Keskmine eluiga on 72 aastat. Asulastik Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Linnad Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Istanbul Linnad Suuruselt teine linn on Ankara. Alates pealinnaks saamisest on see kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn Izmir on Türgi sadama ning kaubanduskeskus. Religioon
(talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised * tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739. Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise Mõis ja talu Mõisatüübid ja lühike iseloomustus Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e
b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet
Soome ja Skandinaavia mõjud, tanu; abielunaistel peakate ja põll. · Elamuks rehielamu, mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel · 10 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga. · Viljandi, Paide, Rakvere, Narva - sõjas purustatud; kaotasid oma senised õigused ja liideti ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult. 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaugkaubandus
välismaale oli Johann Reinhold Patkul Vene ajal 18.saj. · Balti erikord - balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooni - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele(Venemaa tahtis oma võimu siin kinnitada) · koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle · Uusikaupungi rahu sätestas Balti erikorra - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse, valitsev lutheri usk, riigiametnikeks jäid sakslased ja asjaajamiskeeleks saksa keel · 1730-1740 aastatel koostati rüütelkonna nimekirjad - aadlimatriklid - aadlinimekirja kantud aadlid omasid Eesti- ja Liivikubermangus poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi, eestlaste õigused suruti alla ning aadlikele kuulus kohalikes küsimustes piiramatu võim
o 1645 RootsiTaani tüli 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa läheb Taani võimu alt Rootsi võimu alla. Liivi sõda oli Eesti jaoks katastroof. Suur osa rahvastikust hukkus. Terve inimpõlve jätkusid tapmised ja epideemiad; linnad ja kaubandus käisid alla. Põhjasõda 17001721 Põhjused: · 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ...
Prantsusmaa: 97 in/km2 Sotimaa:65.9/km2 Iirimaa: 63,3 in/km2 Norra: 16 in/km2 Inglismaa jääb naaberriikide kõrval rahvastikutihedusel alla ainult Hollandile, muidu on ta suhteliselt suure rahvastikutihedusega riik. Üldse on ta üks suurima rahvastikutihedusega riike Euroopas. Enamus rahvastikust on koondunud linnadesse, sest seal on paremad õppimis- ja töövõimalused. Mõned inimesed on läinud ka linnast maale elama, sest seal on puhtam looduskeskkond. Ühed tihedamini asustatud linnad on näiteks London ja Birmingham ning nende ümbrus. Hõredamini on asustatud maapiirkonnad. 0-4 aastased 1,6+1,7=3,3 4-10 aastased 1,5+1,55=3,05 10-14 aastased 1,5+1,7=3,2 14-20 aastased 1,7+2=3,7 20-24 aastased 2+2=4 24-30 aastased 1,9+1,9=3,8 30-34 aastased 1,5+1,6=3,1 34-40 aastased 1,9+2=3,9 40-44 aastased 2,1+2,2=4,3 44-50 aastased 2,1+2,1=4,2 50-54 aastased 1,7+1,9=3,6 54-60 aastased 1,76+1,55=3,15 60-64 aastased 1,7+1,6=3,3 64-70 aastased 1,25+1,05=2,3
Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist (reduktsioon). Põhjus: riigi tulude suurendamine. 1680. aastatel laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Tekitas äärmist pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Paljud Liivimaa aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. (Patkul) Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon maksukorraldus luteri usk, saksakeelne asjaajamine säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad aadlimatriklid justiitskolleegium Positiivne: tõke Venemaa ja Balti vahel aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära välistas kolonisatsiooni võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga
Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla. Ta võttis enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused üle. Aleksander Suur pani aluse uuele ajajärgule, mida nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks. 14. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik? Peale tema surma pärisid hiigelriigi väejuhid e. diadohhid Hiigelriik jagunes: a.) Egiptus b.) Nn. Seleukiidide riik c.) Makedoonia 15. Hellenismi aja linnad? Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria), Pergamon (Väike-Aasia), Ateena 16. Kreeka kunsti perioodid (tempel, vaasimaal)? · Arhailine e. vana aeg- u. 600-480 eKr · Klassikaline e. õitseaeg- 480- 323 eKr · Hellenistlik e. hiline ajajärk- 323- 30 aastani eKr Templid- ehitati marmorist, kivist. Sammas koosnes 3-st osast: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaal- vaasid olid üleni kaunistatud. Valdavalt oli mustafiguuriline stiil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
