Vahelduvvoolu mähite voolud läbivad ka RK vastassuunas ja kui IJ on võrdne nulliga siis I1=I2 ja IK=0 sellega tühijooksu vool likvideeritakse. Siit on näha, et kõik puudused on likvideeritud. Tagasiside magnetvõimendites. Võib olla positiivne tagasiside, sel juhul võimendustegur suureneb aga kvaliteedinäitajad halvenevad. Negatiivse tagasiside väheneb, kvaliteedinäitajad paranevad (võimsam, kiiretoimelisem, sagedusriba laieneb, lineaarsed ). Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud. Sellepärast ts-e koostamisel kasutatakse ts mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga
B- ja T rakud tunnevad ära antigeeni teatud piirkonda, mida nimetakase eipitoobiks, ehk antigeenseteks determinantideks. Epitoobid on immunogeeni immunoloogiliselt aktiivsed piirkonnad, mis seostuvad antigeen-spetsiifiliste membraani-retseptoritega või sekreteeritud antikehadega. B-ja T-rakud tunnevad ära erinevaid epitoope samal antigeeni molekulil. B-rakud tunnevad soluble antigeeni (antigeen on vabalt lahuses), äratuntavad epitoobid on surface exposed, lineaarsed või konformatsioonilised. T-rakud tunnevad (peptiid+MHC). Esitletav peptiid on sisemine , lineaarne. Epitoobid on kattuvad, mittekattuvad, allosteerilised (kui üks antigeen on juba seondunud, siis teise kohta teine ei saa). Lineaarsed (järjestatud aminohapped); konformatsioonilised -(denaturatsioonil kaovad). Neoantigeenid tekivad valkude modifitseerimisel. Multivalent.antigeen =palju ühesuguseid epitoope = tugev im. vastus. B-raku epitoobid on lahustuvad
Siit on näha, et kõik puudused on likvideeritud. Tagasiside magnetvõimendites. Võib olla positiivne tagasiside, sel juhul võimendustegur suureneb aga kvaliteedinäitajad halvenevad. Negatiivse tagasiside väheneb, kvaliteedinäitajad paranevad (võimsam, kiiretoimelisem, sagedusriba laieneb, lineaarsed ). Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud.
ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor - staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast 18 Rakkudevahelised ühendused e. liidused: tõkestavad ühendused, edastavad ühendused. Rakk-maatriks ühendused: hemidesmosoomid, fokaalsed ühendused. Rakkudevahelised ühendused ja Rakk-maatriks ühendused
Erilahendi sin 𝜓 ≠ 0. y1 leidmiseks võib kasutada konstantide varieerimise meetodit või määramata kordajate meetodit. 14. Lineaarsed konstantsete kordajatega diferentsiaalvõrrandid Lineaarne konstantsete kordajatega n-järku pn 1 x y2 pn x y1 pn x y2 0
ühendid, mis ei sisalda aromaatseid rühmi. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Mõnikord nim ka olefiinideks. Üldvalem CnH2n. *Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel. Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: a) lineaarsed - süsiniku aatom ahelas on seotud vaid kahe naaberaatomiga (v.a molekulis olevad äärmised aatomid) c) tsüklilised ehk suletud ehk kinnised - liikudes ahelas mööda süsinikuaatomeid jõuab taas esimese süsinikuni. Nimetuses kasutatakse eesliidet: tsüklo- Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 52. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades
Suurtel molekulidel, mille ühes otsas on polaarsed rühmad ja teises mittepolaarsed, evivad pindaktiivsete ühendite omadusi. Molekuli struktuur ja polaarsus Alljärgnev tabel lubab ennustada molekuli polaarsust tulenevalt tema struktuurist. Valem Kirjeldus Näide 4 AB Lineaarsed molekulid CO HAx Molekulid ühe H aatomiga HF Polaarne AxOH Otsmine OH-rühm molekulis C2H5OH OxAy Otsmine O-aatom molekulis H2O NxAy Otsmine N-aatom molekulis NH3 Mittepolaarne A2 Mingi elemendi kaheaatomiline molekul O2 CxAy Enamus süsinikühendeid CO2
ketoosid sisaldavad ketorühma Tsükli ehituse järgi (tsüklilise vormi puhul) püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga) furanoosid (formaalne sarnasus furaani tsükliga) Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust (2,3,4...) mono- sahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. Polüsahhariidid e. Polüoosid koosnevad tuhandetest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi (monoosi) molekuli jääkidest * Lineaarsed ahelad- tselluloos, amüloos, pektiin, kitiin * Hargnenud ahelaga - glükogeen, amülopektiin Klassifikatsioon funktsiooni järgi ja esindajad · Energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin · Struktuurne e. ehituslik: tselluloos, kitiin, mannaan, ksülaan, galaktaan, peptidoglükaanid (bakterite rakukestades) · Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid (glükoproteiinid, proteoglükaanid, lipopolüsahhariidid)
Nendeks võivad olla tänavad, kõnniteed, transiitliinid, kanalid, raudteed.“(Lynch: 47). Lynch loob radade ja visuaalse tajutavuse vahel sideme, kuna linn avaldub inimesele just siis, kui ta seda läbib. Rada on kui joon sihtkohta ning seda kasutataksegi sageli millegi suunas liikumiseks. Linnapildis esineb ka radu, mis pole ümbritsevaga nii hästi ühenduses ning see loob olukorra, kus inimene loob oma rajad, ega kasuta ettenähtud teid. 2.3 Servad Servad on lineaarsed elemendid, mida ei tohiks segi ajada radadega. Nad on piiriks kahe nähtuse vahel. Näiteks on kahe nähtuse eristajaks raudtee, kus ühel pool on majad ja teisel pool tühi maa. Servadeks võivad olla merekaldad, raudteed, seinad, ent servadeks loetakse ka barjäärid, mis eraldavad ühte regiooni teisest. Samuti võib servaks olla joon, mille mööda regioonid omavahel kokku saavad. Servad pole linnaruumis küll nii domineerivad kui rajad, kuid siiski on nad
Sahharoos – peedisuhkur/roosuhkur, glükoos+fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos – linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta- glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid(enamasti glükoos): Varupolüoosid – glükogeen(loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes); tärklis(taimedes, inimtoidu olulisim süsivesik); inuliin(taimerakkude varupolüoos) Struktuursed polüoosid – tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne)
Sahharoos peedisuhkur/roosuhkur, glükoos +fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta-glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid (glükoos): Varupolüoosid glükogeen (loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes); tärklis (taimedes, inimtoidu olulisim süsivesik); inuliin (taimerakkude varupolüoos) Struktuursed polüoosid tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne)
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsama...
ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 2 PASSIIVELEMENDID 1. TAKISTID Resistor: 1.1. Otstarve, liigid ja põhiparameetrid. Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt käsutatakse neid kas voolu piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite vool on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Oma põhiparameetri - takistuse - sõltuvuse seisukohalt on takistid kas püsi- või muuttakistid. Püsitakistite takistus ei ole tema nimiarvust muudetav, muuttakistite takistus on soovi ja vajaduse kohaselt muudetav.
Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite voolutugevus on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Eritakistuse ühik oom korda meeter ehk oom-meeter (m) on defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga juhi takistus.
Mida tead aktinomütseetidest? Arvati, et tegu on seentega, Tglt prokarüoot. Levinud mullas. Võimelised lagundama raskesti lagundatavaid orgaanilisi aineid. Valgud toiteaineks. Mullas on palju endospooride moodustajaid - bacillus´sed. Eksoensüümid - ekso - välja. Valgud on alati stabiilsemad , siis kui nad saavad mingile pinnale kinnituda. Aktinomütseedid - antibiootikumide tootja. Mis on genoom - kogu organismi geenide kogu. Kõige väiksem genoom prokarüootidel. Aktinomütseetidel on lineaarsed kromosoomid. Vetthülgav pind - koniitide tõttu pinnal - hülgavad vett. Suure genoomiga bakterid. 13.Mis võiks olla põhjus, et parasiitsetel bakteritel on väikesed genoomid? Sest nad elavad teiste organismide arvel, neil ei ole vaja palju erinevate funktsioonidega valke. Klamüüdiatel on väikesed genoomid, tema genoom on väike, sest ta elementaar keha on ka pisike. Näiteks nad ise ei suuda ATP´s sünteesid ja siis genoom on selle võrra väiksem, kasutab
optimaalselt või mille struktuur on optimaalne. Optimeerimisülesande osad/kompnendid: 1. Sihifunktsioon või funktsionaal, mille väärtust minimeeritakse või maksimeeritakse (efektiivsuskriteerium) 2. Optimeerimise operaator (min, max, minmax, maxmin, jne) 3. Kitsendavad ehk lisatingimused 4. Juhitavad ehk optimeeritavad suurused või protsessid 5. Mittejuhitavd faktorid Kui sihifunktsioon või mõni kitsendus on lineaarsed, siis süsteemi nimetatakse samuti lineaarseks. Kui kasvõi üks komponentidest peaks olema mittelineaarne, siis on tegemist mittelineaarse optimeerimisülesandega. Sageli on praktilises elus tegemist selliste süsteemide ja nende optimeerimisülesannetega, kus funktsionaalne sõltuvus efektiivsuskriteeriumi ja juhitavate parameetrite vahel on teadmata. Sellisel juhul tuleb esmalt uurida kui nn "musta kasti".
Mahajääv ahel on DNA replikatsioonikompleksis linguna kaasas. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Eukarüoodil: DNA süntees toimub ainult rakutsükli ühel etapil (S faasis) ja algab paljudest kohtades korraga. Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on 2 erinevat DNA polümeraasi. DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks. Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja nende otstest lühenemist kaitsevad telomeerid. Kui neid poleks, siis mahajääv ahel lüheneks pidevalt RNA praimeri kõrvaldamise tõttu mahajääv ahel on aga järgmises replikatsioonis matriits ning kromosoom lüheneks pidevalt. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale
Kasvukoha nõuded: eelistab rohkem varjulisemat kohta Kasutamine haljastuses: kasutatakse kiviktaimlates Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lhelmikas.htm http://www.looduskalender.ee/node/20485 2.9 Siidpööris(Miscanthus) Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus) Taime kõrgus ja läbimõõt: Taime kõrgus kuni 200 cm Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: Lehed kuni 60 cm pikkused, lineaarsed Õied või õisikud: Pöörisõisik kuni 25 cm pikkune, valge või roosakas-hõbedane Liigi eritunnused: Õitseb juunis, dekoratiivne kuni oktoobrini. Erinevalt teistest siidpööristest levib jõulisemalt, seetõttu on väikeaias teda soovitav kasvatada maasiseste tõkete vahe Kasvukoha nõuded: Kasvab päikese käes ja poolvarjus, mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab kerget parasniisket mulda, ei talu savist mulda Kasutamine haljastuses: paistab ka talvises aias kaunis, kuna jätab oma
protistid 2)tuum puudub, on selle kaksikmem asemel on braaniga tuumapiirk ümbritsetud ond tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk DNA´d on on rohkem, on väiksem, lineaarsed on üks (alguse ja rõngaskro lõpuga) mosoom kromosoom id 5)sisemembraanistik( puudub on tsütopalsma- arenenud(nt võrgustik, organellid) .sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus.
protistid 2)tuum puudub, on selle kahemembr asemel on aaniga tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja osoom lõpuga) kromosoo mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan
15. Millises olekus on füüsikalisel suurusel täpne väärtus? Omaolekus. 16. Kuidas leida olekufunktsiooni järgi füüsikalist suuruste väärtuste tõenäosusi? Tuleb lahendada omaväärtusülesanne ja leida kordajate Cn väärtused, arendada need ritta ning need seejärel ruutu võtta. 17. Kvantmehhaaniliste operaatorite üldised omadused Operaatoritega ei saa kirjeldada füüsikalisi suurusi. Omadused: 1) Kvantmehhaanilised operaatorid on lineaarsed: L^ ( + ) = L^ + L^ , L^ (C ) = CL^ . Ruutu tõstmisega on asjalood natuke teised, seal tuleb nt maatrikseid korrutada. d ( + ) = d + d , dx d dx sin ( + ) sin + sin . Operaator L^ on lineaarne, kui kehtib tingimus:
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
protistid tuum puudub, selle on asemel on kahemembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamebraan puudub on olemas DNA DNA hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga) kromosoomid sisemembraanistik(tsütopalsma- puudub on arenenud võrgustik, organellid) plasmiidid on olemas ei ole tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 26. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide?.
Wright hoone neli külge kõik ühesugused moodustus kuup. Sellega loobus Wright traditsioonilisest kirikuehitise mudelist. Ta paigutas kõrvalruumid kiriku taga asuvasse teise hoonesse. Nende kahe ploki vahel paikneb lame sissekäik, nii et kokkuvõttes moodustub H-kujuline põhiplaan. Kirikusaalis olid ka katuseaknad, mis mõjusid aukartust äratavalt. Kandvad kontruktsioonid on vaid neli nelinurkset piilarit, mille vahele kinnituvad lamekatuse katuseaknad. Siseruumi iseloomustavad lineaarsed geomeetrilised ornamendid. Wright moodustas pikkadest lamedatest ribadest ja taladest asümmeetriliselt paigutatud ruute ja ristkülikuid, mis näivad ennetavat ühe kõige olulilisema modrenistliku kunstivoolu hollandi rühmituse De Stijl6 ja maalikunstnik Piet Mondriani stiili. Pilt toodud Lisas 2. 3.7. Põgenemine Euroopasse 1909. aastal jõudis preeriamajade periood üllatuslikult lõpuni: Wright andis büroo üle oma noorele kolleegile Hermann von Holstile ning sõitis Euroopasse
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
monomeeri liitumisel. 2. Ehituse järgi molekulid moodustuvad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela või ruumilise radikaalide paigutsega struktuuri: · Homopolümeer üks korduv ühik A-A-A-A-A- · Kopolümeer kaks või rohkem korduvat ühikut A-B-A-B- · Juhuslik - -A-B-B-B-A-B-A-A- 3. ... · Lineaarsed polümeerid painduvad ja soojenemisel pehmenevad materjalid (naturaalne kautsuk, polüetüleen) · Ruumilised polümeerid püsivamad, nende elektrilised omadused ja kuumuskindlus ületavad lineaarsete polümeeride vastavaid näitajaid (bakeliit) · Looduslikud polümeerid piiratud omaduste ja defitsiitsuse tõttu elektrotehnika- ja raadiotehnikatööstuses ei kasutata.
Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Elusorganismides esineb kaks strateegiat: horisontaalne ja vertikaalne. 21. Plasmiidid Plasmiidid on autonoomselt replitseeruvad eksrakromosomaalsed DNA molekulid, mis lubavad premeesrahul paremini kohaneda keskkonnatingimustega ning püsida konkurentsis mikroobikoosluses. Esinevad nii tsirulaarsed kui lineaarsed plasmiidid. Suurus varjeeruv. Plasmiidide ellüjäämisfunktsioone kodeerivad geenid moodustavad plasmiidide selgroo. Plasmiididel on resistentsus antibiootikumide, UV kiirguse, raskemetallide ja bakeriotsiinide suhtes. Neil on orgaaniliste ainete metabolism. Ellujäämiseks kasutavad nad virulentsust, patogeensust ja sümbioosi. Plasmiide leidub nii eukarüootidel, eubakteritel kui ka arhedel. 22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel
protistid 2)tuum puudub, on selle kahemembr asemel on aaniga tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja osoom lõpuga) kromosoo mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus.
protistid 2)tuum puudub, on selle kahemembr asemel on aaniga tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja osoom lõpuga) kromosoo mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus.
avamissuunda muuta. Selleks valisime Flip Along>Component's Red. Värvide ees on tekst, mis tuleneb objekti tüübist. 68 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 16 Kopeerimine Selles peatükis vaatame kuidas teha lineaarseid ja pööratud koopiaid. Me mitte ei tee lihtsalt copy/paste, vaid vaatame kuidas mitmeid koopiaid korraga. 16.1 Lineaarsed koopiad Lineaarsete koopiate all pean silmas koopiate tegemist sirjooneliselt horisontaalselt, vertikaalselt või diagonaalselt. Lineaarse koopia tegemiseks kasutame Move tööriista. Haara antud tööriistaga objektist ning vajuta alla Ctrl- klahv. Ja koheselt tehakse detailist koopia. 69
. . . . . . . . . .83 ¨ 7.6 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84 8 SIDUSUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 8.1 Sidusus ja tema komponendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .85 8.2 Sidusad hulgad arvteljel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 8.3 Lineaarne sidusus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 8.4 Lokaalselt lineaarsed sidusad ruumid . . . . . . . . . . . . . 97 ¨ 8.5 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .99 AINEREGISTER . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .100 Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .103 Eess˜ ona Tallinna Tehnikalikoolis ei ˜opetata topoloogia kursust. K¨ ull aga loetakse tehnilise f¨
kontsentratsioon ajas ei muutu, seega , seega võrrandis 17 , peab olema nimetaja . Siit tuleb ka Haldane seos ehk võrrand. vs=ksE0[S]eq (tasakaaluline konts) vp=kpE0[P]eq 1.MM võrrandi lineaarsed versioonid Lineweaver-Bukri kaksikpöördväärtuste teljestik: 1/v versus 1/[S] Tänapäeval kasutatakse nende lineaarsete võrrandite asemel regressioonanalüüsi, katsepunktide lähendamist paraboolile, seda teeb arvuti ja saab täpselt kõik vajalikud asjad teada. Sirge võrrandi saamiseks on kõige parem tuletada see. Selleks tuleb võtta pöördväärtus. , tõus on KM/Vmax ja
8.1 Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 8.2 Diferentsiaalvõrranditest üldiselt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 8.3 Esimest järku diferentsiaalvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 8.4 Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 8.5 Esimest järku lineaarsed diferentsiaalvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 9 Pindala ja Riemann'i integraal 83 9.1 Pindala leidmine lõplike summade abil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 9.2 Riemann'i summad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 9.3 Määratud (Riemann'i) integraal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Jäävad vigastused 2) Kasulikud: a. Varjevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast b. Elujooksul omandatud teadmised III jaotus: 1) Pöörduvad tunnused, mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri lõppu 2) Pöördumatud püsivad kogu elu Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid: · Jõgikõõlusleht iseloomulik erilehisus ehk heterofüllia ühel taimel eri keskkonnas väga erinevad lehed. Vee sees on lineaarsed lehed, pinnas ujulehed, õhkjas keskkonnas odajad · Tunnuste muutus loomadel nt himaalaja küülik karva võrvus sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Alla 0 C kogu küülik hele. 15 C värvuvad väljaulatuvad kehaosad · Tunnuste muutused inimesel nt erütrotsüütide hulga suurenemine sõltuvalt O2 vähesusest. Nt aklimeeerumine kõrgmäestikus: 1. faas hingeldamine, 2.
Pöördumatud tunnused säiluvad elulõpuni. Teatud kehaosa amputeerimine. Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta. 2) neerjad ujulehed õhulõhed lehepinnal, 3) odajad õhkkeskkonnalehed õhulõhed lehe alapinnal. Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele. Himaalaja küüliku karvavärvuse sõltuvus temperatuurist: üle 30 kraadi üleni valge,
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
algab paljudest kohtadest korraga. pidevalt. Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on 2 erinevat Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on samad DNA polümeraasi polümeraasid Eukarüootne DNA on koos histoonidega DNA pole seotud histoonidega. nukleosoomideks organiseeritud: replikatsiooni- kahvli läbminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks. Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja Kromosoom on rõngakujuline DNA molekul. nende lühenemist otstest kaitsevad telomeerid. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? · Nii toimub paljude viiruste genoomi replikatsioon, geneetilise info ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil. Igatahes toimub DNA rõngasmolekuli replikatsioonil · Toimumine:
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
See on protsendimeetodi edasiarendus, mille abil on võimalik kirjete vaartusi tuletada mitmete teiste kirjete abil ja seosed võivad olla erikujulised. Eeldatakse, et minevikus esinenud seosed raamatupidamiskirjete vahel võivad ette tulla ka tulevikus. Seoseid ja korrelatsioone tasub otsida vaid sisuliselt omavahel seotud kirjete vahel. 28. Seosed eelarvete kirjete vahel (nt proportsionaalne jne) (osata ka joonisel kujutada) Finantskirjete vahel võivad olla nii proportsionaalsed, lineaarsed kui ka mittelineaarsed seosed. Protsendimeetod eeldab sisuliselt proportsionaalset seost, ökonomeetrilised meetodid lahtuvad enamasti lineaarsetest seostest. 29. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2 Kasumiaruande skeem 1 kajastab ettevõtte majandustulemusi uldjuhul operatiivsemalt, kuid informatiivsuse arvel. Aruanne sisaldab vahem infot, mis ei pruugi rahuldada omanike infovajadusi. Vaiksem infohulk nõuab omanikult ka tulemuste põhjalikumat analuusi, mis
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
Eriti hiline õisikukandja moodustumine. Lehtedel on mädarõika maitset meenutav nõrgalt terav maitse, need on rikkad raua-, joodi- ja kaaliumisoolade ning vitamiinide poolest. Salatite valmistamiseks ja lihatoitude maitseainena. Üheaastane rohttaim, mis kuulub kapsaliste sugukonda ja võib kasvada pikkusega 10-30cm. 12-20 päeva pärast peale külvamist on juba söögikõlblik! Õitseb maist juulini. VARS püstine vaoline vars LEHT juurmised lehed sulgjalt lõhestunud, ülemised lineaarsed, teravad. ÕIS nelja kroonlehega õis on valge kuni roosakas. SEEMNED ümar vili on tiivuline, seemned väikesed Ajalugu Kress pärineb Ees-Aasiast, kus on juba tuhandeid aastaid tuntud kultuurtaimena. Teda on leitud vaaraode hauapanuste hulgast. Roomlased tõid selle tervisliku taime Vahemeremaadele. Kasvatamine - Vajab niiskemat mulda, talub poolvarju. Toas saab kasvatada nii potis kui vesikultuuris. Viimasel juhul pannakse madala veenõu põhja mitmekordselt kokkupandud
või mitterahaliselt (maamaks). Maksubaasi ei peeta maksuseaduste kohustuslikuks elemendiks, vaid selleks on maksu objekt. 4) Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub täpse maksusumma väljaarvestamine. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna ehk % -na (tulumaks, sotsiaalmaks) või absoluutse näitajana ehk summana mingi mõõtühiku kohta (maamaks, mootorsõiduk jne). Maksumäärad võib jagada (astmelised ja lineaarsed maksud): o Proportsionaalne summa kasvades kasvab ka maksu summa (tulumaks) o Progressiivne maksu summa kasvab kiiremini võrreldes tulu baasiga (tulumaks) o Regresiivve maksusumma vähenemine tulubaasi kasvamisega. Sel juhul võetkase madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Nt: käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge
Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid
Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Tubuliini assambleerumisel moodustuvad lineaarsed protofilamendid, igas mikrotuubulis on 13 protofilamenti, mis moodustavad seest nsa struktuuri. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali
Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Kuigi tubuliini esineb kõigis eukarüootsetes rakkudes, esineb teda kõige rohkem selgroogsete loomade ajus (10-20% kogu lahustunud valgust on tubuliin). Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Tubuliini assambleerumisel moodustuvad lineaarsed protofilamendid, igas mikrotuubulis on 13 protofilamenti, mis moodustavad seest nsa struktuuri. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette, aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis
Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe), polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid
müügistruktuuriga (tootmisstruktuuriga), kõik kulud on liigitatud püsiv ja/või muutuvkuludeks, olulisusvahemikus on püsikulud konstantsed ja muutuvkulud varieeruvad proportsionaalselt kulukäituriga, hinnad ei muutu, uurivas tegevusmahus on kulud ja tulud lineaarsed, 18 ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegur on maht (kogus), tehnoloogia, tootmisviis ja efektiivsus ei muutu, varud ei muutu või varude arvestust rakendatakse ainult muutuvkulude ehk piirkulu meetodil, inflatsiooni mõju on neutraliseeritud, st inflatsioon puudub, mõjutab kõiki
83. ocDNA, cccDNA, lineaarne DNA. Konkatemeerid. cccDNA (kovalentselt suletud tsirkulaarne DNA); ocDNA (avatud ringkujuline DNA) lineaarne DNA (12 aluselised üksikahelalised "kleepuvad" otsad). Interkonversioon - ringikujuliseks kleepuvad otste abil. Lineaarne DNA on see, kus ahelad on üksteise peegelpildid (ühe ahela 5' on teise ahela 3' otsaga kohakuti ja vastupidi). Konkatemeerid - DNA ahelat läbivad ringid (Heinaru) / sama genoomi lineaarsed kordused. Konkatemeerid on rõngaskromosoomid, mis on üksteisega läbipõimunud ja moodustavad kette: oooo. 84. Kromatiin ja histoonid. Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest (RNA'st ka). Valgud võivad olla aluselised (histoonid (H1, H2a, H2b, H3, H4) ja protamiinid spermides) või happelised (mittehistoonsed valgud). Histoonid on madalmolekulaarsed valgud, mis on DNA-ga spetsiifiliselt komplekseerunud, moodustades nukleosoome. 85. Nukleosoomi ehitus.
fruktoosijääkidest), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur, koosneb galaktoosi ja glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Monosahhariidid loomaorganismis:
20. Sabiina kadakas Juniperus sabina Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Venemaa lõunaosas. Eestisse sissetoodud. 1-2m kõrgune mägipõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub põuda ja külma. Väga valgusenõudlik. Okkad tumerohelised, lõhnavad, nõeljad 0,3-0,8cm pikad. Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses. 21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv. On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakat mulda. Soojalembene, väga varjutaluv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
