9. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi arhitektuuriline kirjeldus väljendab muuhulgas ka: infosüsteemi toimimisega seotud probleeme infosüsteemi protsesse infosüsteemi muutmiseks vajalikku rahahulka 10. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi muutmine jadamisi tehtavate arendustegevustega (kose-metoodikaga) on kasulik kui: tellijapoolsed nõudmised arendatavale infosüsteemile pidevalt muutuvad infosüsteemi enamus tööprotsesse on lineaarsed projektijuht ja -meeskond ei oma varasemaid töökogemusi infosüsteemi muutmise alguses ei ole täpset arusaamist selle kohta, milline peaks olema infosüsteem pärast muutmist 1. Valige ÕIGE väide. Süsteemiarendusmetoodika valimise aluseks on: arendatava süsteemi kriitilisus süsteemi arenduseks kasutatav ajahulk süsteemiarendajate oskused töö tegemise suhtes 2. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendamise tulemusena toimub:
seentest rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Mõnes neist leiti ka suured lineaarsed plasmiidid. Mudelorganismiks aktinomütseetide molkulaarbioloogias on Streptomyces coelicolor A3(2). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseetide kolooniad on tugevasti söötmes kinni ning mati "kriidise" ja hüdrofoobse pinnaga. Koloonia moodustab pinda sisse kasvav substraadimütseel ja selle kohal arenev õhumütseel. Õhumütseelil arenevad suguta
Ilma klassikalise kartograafia teadmisteta ei saa geoinfosüsteem eksisteerida! Samas on kartograafia ja GIS väga erinevad: 1. Kaartide tegemise aspekt: Kartograafia GIS Andmete kogumine Aerofotod, välitööd jms Aerofotod, välitööd jms Andmetöötlus Koondamine, klassifitseerimine Koondamine, klassifitseerimine jms. Lineaarsed toimingud jms. lisaks analüüs ja modelleerimine Valmistamine Sellega protsess lõppeb Alati saab tulla varasemate etappide juurde tagasi ja teha muudatusi Trükkimine Olemas Olemas 2
Tinglik keskväärtus on deterministlik komponent y=E[Y X] + u 19) Vähimruutude meetodi olemus: Regressioonmudeli parameetrite hinnangud leitakse nii, et jääkide (hälvete) ruutude summa on minimaalne 20) Vähimruutude meetodil leitud hinnangute omadused, kui kehtivad klassikalise lineaarse mudeli eeldused: Hinnangud on: 1) nihketa, 2) efektiivsed (vähima dispersiooniga kõigi nihketa lineaarsete hinnangute seas 3) lineaarsed vaatluse y suhtes 21) Lineaarse mudeli parameetrite tõlgendus üldjuhul: y=b+ax a sirge tõus. Näitab, kui palju muutub y, kui x muutub ühiku võrra. b konstant ehk vabaliige. Näitab, millega võrdub y, kui x=0 22) Parameetrite hinnangute usalduspiirid, millest sõltub usaldusvahemiku laius Usalduspiiride leidmisel lähtutakse sellest, et parameetrite hinnangute standardiseeritud erinevused tegelikest väärtustest alluvad t jaotusele vabadusastmete arvuga v= n -2
-ainult nullidest koosnev koodsõna on ka lubatud koodsõna. Süstemaatilised ehk eristatavad on sellised koodid, mille sõnades saab selgelt eristada informatiivseid ja liiaseid sümboleid. x1 x2 x3 x4 r1 r2 r3 y1 y2 y3 y4 y5 y6 y7 Edastuskanalisse läheb esimesena sümbol indeksiga 1, edastuskanalis edastatakse sümbolid ajaliselt järjestatikku, iga sümboli signaali pikkus on . 32. Hammingi kood (7,4) ja teised täiuslikud Hammingi koodid. Konspekt 11. Hammingi koodid on lineaarsed süstemaatilised koodid, mis parandavad ühekordseid vigu. n=k+r, n+1=2r, k=n-r. Täiuslikud Hammingi koodid: mingite n korral kindlustub võrdsus n=k+r, n+1=2r, k=n-r. r Hammingi koodi omadused: Liiasus U ( K ) = 100% Keskmine infoedastuskiirus n k 1 bit R( X ) = Infoallika liiasust selles näitajas tavaliselt ei võeta arvesse.
Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp. langu ja aururõhu vähenemise graafikud läbi seina on lineaarsed (sirged), veeauru küllastusrõhu graafik on aga parabool. Puuduliku aurutõkkega seinas need aururõhu ja küllastusrõhu jooned kohtuvad ja seal punktis tekib kondensaat. 17). Millest sõltub ühekordse akna soojapidavus ja kui suur see võiks olla? Sõltub klaasi paksusest, materjalist, asendist. Soojapidavuse seisukohalt on aken hoone piirete nõrgem koht. Rse+Rsi=0,04+0,13= 0,17; U= 1/ 0,17= ~6,0. 18). Saneerimiskrohvi tööpõhimõtted?
Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad.Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv.Tavatingimustes kõige stabiilsem rombiline väävel, mis koosneb tsüklilistest molekulidest ja kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit. Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C.
Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võ...
Parameeter b ei tohi olla suurem suurem kui 2a ja mõlemad parameetrid peavad olema positiivsed. Kui a suureneb, siis x ja y suurenevad Kui b suureneb, siis x väheneb ja y suureneb 35. Nimetada tarvilikud ja piisavad tingimused Kuhn-Tuckeri meetodi korral. Tarvilikkus - lahendid K-T süsteemi lahendite hulgas (lahendeid mitu) Piisavus - kõik lahendid K-T süsteemi lahendite hulgas KT on piisav siis kui sihifunksioon on nõgus KT on tarvilik siis kui kitsendused on lineaarsed 36. Mis on mänguteooria, mis on mäng? Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb konfliktsituatsioonide matemaatiliste mudelite koostamise ja nende lahendamisega matemaatiliste meetodite abil. Mänguks nimetatakse iga olukorda, milles on erinevate huvide ja eesmärkidega osalejad; mängus osalejat nimetatakse mängijaks 37. Kuidas on võimalik mänge liigitada? Staatilised (otsused tehakse üheaegselt) ja dünaamilised (ajaperioodid ja erinevad
Näited selle kasutamisest. NT: radioaktiivse lagunemise arvutamine; bakterite koloonia suurenemise arvutamine 36. Newtoni seadus kehade jahtumise kohta. dT =−λ( T− K) dt 37. Lineaarne esimest järku DV (definitsioon). Definitsioon: Lineaarseks esimest järku DV-ks nimetatakse DV-t, mis on lineaarne tundmatu funktioonis y ning selle esimese tuletise y’ suhtes 38. Konstantsete kordajatega lineaarsed homogeensed DV (definitsioon). Definitsioon: DV-t kujul a0y(n) + a1y(n -1)+...+ an-1y’ + any = 0 nimetatakse konstatntsete kordajatega homogeenseks n- järku DV-ks 39. Näiteid DV-i rakendustest. 1) eksponetsiaalne kasvamine ja kahanemine 2)kehade jahtumine 3)elektriahelad 4)keemiliste ainete reaktsioonid 5)harmooniline võnkumine 6)vabavõnkumine 7)sundvõnkumne
k=, kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A eksponendieelne tegur, E on aktivatsioonienergia, R universaalne gaasikonstant ja T on absoluutne temperatuur. Reaktsiooni aktivatsioonienergia leidmiseks kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskontsantidest kasutatakse järgmist võrrandit: ln=(-) Avaldades sellest võrrandist E, saame: E= E= = 45529 J/mol Järeldus: Võib väita, et katse õnnestus, kuna graafikud tulid üldjoontes lineaarsed ning kiiruskonstant kasvas temperatuuri tõusuga. Antud meetod sobib kiiruskonstantide leidmiseks, kuna täpsust suurendavad piisavad andmemahud.
1.Kes kasutasid esimesena juugendile iseloomulikku kujundite süsteemi (olid ,,juugendi eelkäijad")? Kes ja milliseid kujundeid kasutas? William Blake (1757 1827) oli unistaja kunstnik-poeet, kes pööras maailmale selja ja lõi stiili, mis aimas ette juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sagely leegikujuline joon. Figuurid muutusid ebamateriaalseteks ja hõljusid.Blake nägi ette juuged-kunstnike talenti ja püüdis anendada oma kunsti töötades eri kunstiliikides korraga. Ta oli väga oluline prerafaeliitide mõjustaja. Johann Füssli (1741-1825), kes hiljem muutis oma nime Fuseliks, oli Blake'i sõber. Ta kuulus romantikute hulka, kuid tema tööd olid rohkem sümbolistliku ja psühholoogilise sisuga. Töödes on unenäolised figuurid.
Valgud · Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. · Biopolümeerid on organismides moodustuvad polümeerid. · Aminorühm- aluseliste omadustega, karboksüülrühm- happeliste omadustega. · Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. · Peptiidside on kahe aminohappe omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud kovalentne side. · Valgud ei ole lineaarsed ega tasapinnalised, vaid omavad mitmeseuguseid ruumilisi struktuure. · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Esimest järku struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke on. Määrab ära valgu ülejäänud omadused. Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel.
ühikuid, DNA molekule 49. Nukleotiidid koosnevad: Fosforhape, pentoossuhkur, heterotsükliline lämmastikalus 50. DNA struktuurtasemed: Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed. Tertsiaarstruktuur: DNA kaksikspiraalse molekuli kokkupakkimine kromosoomiks. 51. RNA jaotus- tRNA - transport RNArRNA ribosoomi RNA mRNA informatsiooni RNA RNA ribonukleiinhape on päriliku info vahendaja DNA- lt valkudele. Teda nimetatakse ka molekulaarseks koopiamasinaks. 52. Geenide klassifikatsioon- Struktuurgeenid: transkribeeruvad andes mRNA või transleeruvad andes
Happega katseklaasis ei teki sadet kuumutamisel, kuid teises tekkis üsna kiiresti valge hägu. Happega katseklaasis oli pH ilmselt oluliselt madalam kui valgu pI ning seetõttu ei sadenenud selles katseklaasis midagi. Süsivesikute sissejuhatus Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide üldvalem on C x(H20)y. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid, polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid koosnevad 2-10-st monosahhariidi jäägist, polüoosides on aga sajad või tuhanded monomeerid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud ahelateks. Oligosahhariidide oluloseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või
joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud polüsahhariidiahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Joodiga värvuvad ka natiivsed tärkliseterakesed ning on hõlpsamini mikroskoobis vaadeldavad. Monosahhariidid: 6 Cheksoosid, 5- C pentoosid; kiraalse aatomi konfiguratsiooni järgi: fruktoos v glükoos; molekuli keemilise ehituse järgi: polühüdroksüaldehuüüdid või ketoonid, lineaarsed või tsüklilised Enantiomeerid: teineteise peegelpildid Diastereoisomeerid: erinevus mitmes kiraaltsentris Anomeer: Anomeerideks nimetatakse suhkrute vorme, kus suhkru 1'- süsiniku juures paiknevate H- ja OH-rühmade paigutus on erinev. Beeta-anomeeril on OH-rühm pealpool tsükli tasandit ja alfa-anomeeril allpool. LIPIIDID: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud a...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. ...
vitamiin D. Valgud Peptiidside. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side peptiidside. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhendaid aminohappejääke. Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osa ka kahest või enamast ahelast. Seejuures ei ole valgud mitte lineaarsed ja tasapinnalised molekulid, vaid omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Struktuur. Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Määrab ära kõik valgu ülejäänud omadused. Sekundaarstruktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad mitmesugused
Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, N-O 436 kJ/mol, C-H 414, C-C 343, C-O 351, võivad olla lineaarsed, tsüklilised, hargnenud, planaarsed · van der Waalsi jõud 0,4 4 kJ/mol, 0,1-0,2 nm, tekivad lähestikku jõudnud positiivse tuuma ja negatiivse elektronpilve vahel · vesiniksidemed 10 30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel · ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel
*Metsaliste alla: tuulekaer(avena fatua), lõuakaer, viljatu kaer, habejas kaer Kaera õisik: pööris. Mitmeõieline(2-4) II rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Mais *Kuulub kõrreliste sugukonda ja sarnaneb sorgoga *Maisi vars on püstine, tugev ja seest säsiga täitunud. Võib kasvada 0,5-6m pikkuseks. *Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime. *Lehed on laiad, lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused *Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e. sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega. *Mais on risttolmleja *Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga *Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sideme...
Näiteks praamile sõitmisel on auto mõõtmed vägagi olulised. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Koordinaadid Keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil. Enam levinud koordinaadid on lineaarsed koordinaadid, mille alla kuuluvad ristkoordinaadid ja kaldkoordinaadid. Kõverjoonelised koordinaadid kahemõõtmelises ruumis, mille alla kuuluvad polaarkoordinaadid, elliptillised koordinaadid, paraboolsed koordinaadid, hüperboolsed kordinaadid, bipolaarsed koordinaadid. On ka olemas kõverjoonelised koordinaadid kolmemõõtmelises ruumis, mille alla kuuluvad silindrilised ja sfäärilised koordinaadid. Punkti asukoha üheseks määramiseks vajalik koordinaatide arv on ruumi mõõde ehk
1.2. SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse nad: Monosahhariidid ehk monoosid (nimetatakse ka lihtsuhkruteks) nad täidavad organismides energeetilist rolli ja kuuluvad koeensüümide ning nukleiinapete koostisse. Lisaks sellele on nad oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid, poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid molekulid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist. Neile iseloomulikuks tunnuseks on vaba poolatsetaalse või ketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille alusel neid jaotatakse redutseerivateks ja
Vaadeldes iga närvivõrgu väljundit eraldi saame m kujutust f (i ) : K R, i = 1,K, m (2.3) iga närvivõrgu väljundvektori elemendi jaoks. Siis me saame rakendada Stone-Weierstrassi teoreemi närvivõrkudele. Olgu on olemas kahekihiline pertseptron, kus peidetud kihi aktiveerimisfunktsioonideks sigmoid funktsioonid tõkestatud, monotoonselt kasvavad mittelineaarsed funktsioonid ning väljundkihi aktiveerimisfunktsioonideks on lineaarsed funktsioonid. Tema tööd kirjeldav funktsioon on järgmine: N n y r = C wij1 xi1 + b j1 w jr + br 2 , r = 1, K , m (2.4) j =1 i =1 kus i üksiku neuroni sisendi järjekorra number; 21 j neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis;
Avage nende sisu. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine: Modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega. Süsteemi matemaatilise mudeli liigid: 1.Algebralised, seovad omavahel muutujate iga ajahetke väärtusi. 2. Diferentsiaalvõrrandid, seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3. Lineaarsed võrrandid, võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summat ja vahet. 4. Mittelineaarsed ehk kõik mis ei ole lineaarsed. 5. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning mõõtühikud
Vaadeldes iga närvivõrgu väljundit eraldi saame m kujutust f (i ) : K R, i = 1,K, m (2.3) iga närvivõrgu väljundvektori elemendi jaoks. Siis me saame rakendada Stone-Weierstrassi teoreemi närvivõrkudele. Olgu on olemas kahekihiline pertseptron, kus peidetud kihi aktiveerimisfunktsioonideks sigmoid funktsioonid tõkestatud, monotoonselt kasvavad mittelineaarsed funktsioonid ning väljundkihi aktiveerimisfunktsioonideks on lineaarsed funktsioonid. Tema tööd kirjeldav funktsioon on järgmine: N n y r = C wij1 xi1 + b j1 w jr + br 2 , r = 1, K , m (2.4) j =1 i =1 kus i üksiku neuroni sisendi järjekorra number; 21 j neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis;
PVA-liim) ja termoplatsed polümeeride lahused orgaanilistes solventides (kummiliim, polüstüreen tolueenis). Pöördumatud liimid kõvenemine on keemiline protsess, tekivad põiksidemed, ruumilise struktuuriga. Koosnevad tavaliselt kahest komponendist: poolvedelast põhipolümeerist ja kõvendist. Mitmed kõvenevad kuumutamisel, UV-kiirguse või niiskuse toimel. Annavad kõvemaid ja tugevamaid ühendusi, kuna ruumilised struktuurid on tugevamad kui lineaarsed. Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid. Tselluloosi tootmine (üldkirjeldus, põhietapid) Peamiseks tooraineks on puit(väärtuslikuim okaspuud), vähesel määral keedetakse tselluloosi ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik
kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja ülekanne individuaalsetele aktseptoritele hästi juhitav. PALJUASTMELISED RAJAD VÕIMALDAVAD METABOLISMI HÄSTI REGULEERIDA
sirge üldvõrrand,normaalvektor. Kahemõtmelises eukleidilises ruumis kasutame tuntud x,y-teljestiku.Siin tähistatakse P(x,y) see on x1=x;x2=y, A(x0,y0) sihivektor =(sx,sy),nad avalduvad võrandid kujul. 27. Hüpertasandi mõiste,vektorvõrrand.hüpertasand 2-ja 3 mõõtmelises ruumis.' A(V,P) on-mõõtmiline afiine ruum,milles on määratud mingi reeper.T=(O,B).Hüpertasandiks afiinses ruumis A nim kõige selliste punktide hulka,mille koordinadid rahuldavad lineaarsed võrrandit. Kahemõtmilises eukleidilises ruumis on hüpertasandiks A läbiv sirge u mille võrand on ax+by+c=0 ja mille normaalvektor on =(a,b).Kolmemõtmilises ruumis on hüpertasandi A läbiv ja vektoriga risti olev tasend. 28. Punkti kaugus hüpertasandist. . avaldub kujul 29. Vektorkorrutis. eukl. vektorruumis dimV=3vektorid =(,,), =(,,) s.o , on xyz teljestiku vektorid.Def. 1 Vektorite ja vektorkorrutis, mida tähist on vektor
on erikiud, milles on neli õhukanalit. Sellest toodetakse soojapidavaid ja vetruvaid täitematerjale, mida kasutatakse nt magamiskottides. Sageli antakse sellistele toodetele ka tulekindlus. Polüstüreen Polüstüreenkiudu toodetakse sulatis-ja kileketrusmenetlusega. Kaubanduslikud nimetused : Claron, Depron, Shalon, Stex, Styron jne. Koos polüestri ja polüamiidiga kasutatakse tehisnaha tootmiseks. Materjalid nagu Alcantara, Escline. Modakrüül Modakrüülid on lineaarsed makromolekulid , mis sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi polüakrüülnitriile. Kaubanduslikud nimetused: Kanekaron, SEF, Velicren, Verel jne. Suurim modakrüülitootja on Jaapani firma Kanega. USA-s Solutia Inc. Modakrüüli tootmisel llisatakse polüakrüülnitriilile tulekindluse parandamiseks vinüülkloriidi või vinülideenkloriidid. Enamus modakrüülkiudude omadustest olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist. Tavaliselt valmistatakse modakrüülkiud
E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ? Vastus : Sest alumiiniumi hind oli kallis, kuid prantuse keemik Deville leiutas alumiiniumi tööstusliku menetluse, mille tõttu hakkas hind langema. 6. Mida kujutab endast kautshuki vulkaniseerimine? Vulkaniseerimisel ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. Sellest tekib kumm. 7. Mida on leiutanud: Dunlop: 1888 Jalgrattarehvi (õhkrehvi), mille ta tegi aiakastmisvoolikust. Loomaarsti leiutis,
1.Kordse integraali mõiste. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma ja kahekordse integraali definitsioonid. Kahekordse integraali geomeetriline sisu. Kahekordse integraali omadused. Kui eksisteerib , mis ei sõltu osapiirkondadeks Dj jaotamise viisist ega punktide Pj ϵ Dj valikust, siis seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x,y) kahekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = ƒ (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks ∆S1,∆S2,…,∆Sn.Tähistagu ∆Si samaaegselt nii i- ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= ƒ (P1) ∆S1 + ƒ (P2) ∆S2+…+ ƒ (Pn) ∆Sn Seda summat Vn nim funktsiooni ƒ integraalsummaks piirkonnas D Kahekordse integraali geomeetriline sisu : Olgu ƒ(x,y)≥0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö Nr.1 Protokoll Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela ü...
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille
Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine
aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol. Elementaarosakeste uurimine- uuritakse kiirendites. See annab meile infot kosmoloogia ja mateeria algandmete kohta. Kiirendi- põhimõte: antakse osakesele tohutu energia e. Kiirus. Nii väikese massiga osakesele tekib talle mass, millega teeb jälje, mida uuritakse. Mida väiksemat osakest uurida, seda suurem kiirus anda. Esimesed kiirendid: lineaarsed, kus nt klooriioonile vastu põrkab elektron. Praegu: vastu osakeste kimpu kollaidereid. (sellega veel suurem jõud ja kiirus). Tänapäeval rohkem ringikujulisi- tsüklilisi (~27 km) kiirendi peab olema hästi vaakumis ja isoleeritud ümbritsevast keskkonnast, sest suur kiirgus. Detektorid: paks udu on selle sees (kui osake jõuab sinna, siis elektron muudab auru veeks ja näeb mis jälg jääb.) VT VEEL ÜLESANDEID KA
vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel. Väävel lihtainena ja allotroopia Võrreldes teiste keemiliste elementidega on väävel unikaalne oma allotroopide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Tavatingimustes kõige stabiilsem ROMBILINE VÄÄVEL, koosneb tsüklilistest molekulidest, kuhu kuulub kaheksa väävli aatomit S8
molekulid sisaldavad 3 – 5% ulatuses terminaalseid kordusi Terminaalsete kordustega DNA molekulid rekombineeruvad, ja tekivad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused) T4 DNA molekulid on otstest redundantsed ja tsirkulaarselt permuteeritud Redundantsed – sisaldavad otstes samu järjestusi Tsirkulaarselt permuteeritud – algavad suvalisest geenist Põhjus: Faagi genoomi kapsiidi pakkimisel lõigatakse konkatemeerid lahti kindla
Lineaarne e. sirgega väljendatav elektrivälja Ex ja polarisatsiooni Px vaheline seos iseloomustab lineaarsust. Keskkond on mittelineaarne, kui üks või mitu parameetritest , , või sõltuvad rakendatud väljatugevusest (väljavektorite suurusest): Näided materjalide mittelineaarsusest: pooljuht kujutab elektriliselt mittelineaarset keskkonda; suurte väljatugevuste puhul võivad muutuda mittelineaarseteks ka mõõdukate väljatugevuste jaoks lineaarsed dielektrikud; 3. Keskkonnad võivad olla kas homogeensed või mittehomogeensed.Keskkonna osa, kus parameetrid , , ja on sõltumatud asukohast ruumis nimetatakse homogeenseks: Keskkonda võib lugeda homogeenseks ainult teatud tingimustel: piiratud ruumis (näiteks õhk toas või lainejuhi sees), mitte arvestades pindefekte jne. Homogeensust eeldatakse teatud lähenduses teoreetiliste ülesannete lahendamisel, kuna see hõlbustab oluliselt lahenduse käiku.
29. Milline peaks olema baasi takistuse suurus transistori küllastumiseks? 0 30. Millises koormussirge otsas jõuab Q lõikepunkti? 31. Milline on väljundpinge siis, kui transistorlülitis puudub baasi vool? Konstantne suur 32. Kuidas nimetatakse lülitust fikseeritud emitteri vooluga? CE 5.3. Küsimused analoogelektroonikast 1. Milline seade on mittelineaarne? Seade mille väljund karakteristik on mittelinearne, diod, transidtor. 2. Millised seadmed on lineaarsed? Resistor 3. Kui mahtuvus ja induktiivsus on 0,1, millega võrdub siis resonantssagedus (ligikaudu)? f =1/(2**)=1.6 4. Loetle salvestusahela komponendid. Kondensaator, induktiivsus 5. Mida nimetatakse sageduskarakterisikuks? . 6. Kui K = 10, millega võrdub siis võimendus nimiribas? 10 7. Milline on sagedusriba tööstuslikes seadistes? MHz,GHz 8. Milline on sagedusriba audioseadmetes? kHz, MHz 9. Milline on sagedusriba mobiiltelefonides? MHz, GHz(300 MHz kuni 2 GHz) 10
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida
Mükoplasmad ja klamüüdiad haigustetekitajatena. · Aktinomütseet efektiivsed orgaanilise aine lagundajad. Mullas väga edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil on võime sünteesida antibiootilisi aineid. Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides rakuvahesein. On ka patogeenseid liike nt tuberkuloositekitaja, difteeriatekitaja. Aktinomütseetidel on suured genoomid, lineaarsed kromosoomid paljudel. Mõnes ka suured lineaarsed plasmiidid. · Müksobakter müksobakterite elutsükli üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. 2x suurem genoom kui E.coli oma. On gramnegariivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Toitumise järgi jagatakse 2 rühma: bakteriolüütilised ja tsellulolüütilised
t r r r - D dS = dV - Gaussi teoreem vektori D jaoks; r r r r dD r r - H dl = ( j + )dS - vektori H tsirkulatsiooniteoreem; dt r r r - B dS = 0 - Gaussi teoreem vektori B jaoks. Maxwelli võrrandid on lineaarsed, sisaldavad voolu pidevuse võrrandit, on invariantsed Lorentzi teisenduste suhtes, on mittesümmeetrilised elektri- ja magnetväljade suhtes. Maxwelli võrranditega kirjeldatav elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Need on ristlained, mis levivad c r r kiirusega v = (valguse levimiskiirus vaakumis), kus vektorid E ja B on
· jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 B k 2 D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. · ahelreaktsioonid reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid igas etapis tekib 1 aktiivne osake. hargnevad ahelreaktsioonid igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest, reaktsiooni kiirus sõltub ahelate arvust ja pikkusest. 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Temperatuuri tõstmisel kõik reaktsioonid kiirenevad: van't Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2...4 korda, T2 - T1
Pöördumatud - temperatuur 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolastamine) neutraalsete sooladega? Globuliinid sadenevad välja poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on vaja küllastunud lahust. 1. Kuidas jaotatakse monosahhariide süsinikuaatomite arvu, molekuli keemilise ehituse ja molekuli kuju järgi? Mono-, oligo-, polüsahhariidid. Redutseerivad ja mitteredutseerivad suhkrud. Tsüklilised ja lineaarsed suhkrud. 2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Poolatsetaalse (ribopüranoos) või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või mitteesinemise. 3. Millistele keemilistele omadustele (funktsionaalsetele rühmadele) baseerub enamus süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Karbonüülrühma esinemine 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Molischi ja Selivanoffi test
3) Polüsahhariidid on seda rohkem lahustuvad, mida suurem korrapäratus molekulis valitseb Lahuse viskoossus ja stabiilsus Kasutatakse: 1) Vesilahuste paksendajatena või geelistajatena 2) Vedelate toiduainete ja jookide tekstuuri ja voolavusomaduste muutmiseks ja kontrollimiseks 3) Pooltahkete toiduainete deformatsiooni omaduste muutmiseks ja kontrollimiseks Kasutatakse kontsentatsioonis 0,25-0,50%. Polüsahhariidide jagunemine 1) Täiuslikult lineaarsed polüsahhariidid a. Tselluloos, amüloos b. Vees lahustumatud, võivad lahustuda ainult äärmuslikel tingimustel c. Kergesti sadestuvad 2) Hargnenud polüsahhariidid a. Amülopektiin, glükogeen b. Lahustuvad vees paremini c. Madalama viskoossusega d. Kõrgetel kontsentratsioonidel moodustavad kleepuvaid kliistreid 3) Lineaarselt hargnenud polüsahhariidid a. Guaraan, alküültselloloos b
• jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid – reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 → B k 2 → D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1⋅c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. • ahelreaktsioonid – reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid – igas etapis tekib 1 aktiivne osake. hargnevad ahelreaktsioonid – igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest, reaktsiooni kiirus sõltub ahelate arvust ja pikkusest. 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele Temperatuuri tõstmisel kõik reaktsioonid kiirenevad: van’t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2…4 korda, T2 − T1
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
