. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kasumifunktsioon lineaarse nõudlus- ja kulufunktsiooni korral. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3. VÕRRANDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Lineaarsed võrrandid. Tasuvusanalüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Ruutvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4. PROTSENT- JA FINANTSARVUTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine.
Question 8 Millised loogikafunktsioonide klassid on olemas ? Correct märgi kõik õiged : Mark 1.00 out of 1.00 Select one or more: lineaarsed funktsioonid ? Lehekülg 3/5 24.11.2012 19:39 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikafunktsioonide klassid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... määramatust säilitavad funktsioonid ? katkendlikud funktsioonid ?
intellektuaalsetest teadmistest. 2) loova mõtlemise võime - määrab, kui paindlikult ja fantaasiarikkalt inimesed probleemidele lähenevad. 3) motivatsioon - eriti sisene motivatsioon suunab loovust ja annab sellele energiat. Ühiselt jagatav visioon, eestvedamine ja tahe innoveerida. 2. Innovatsioonimudelid: · Musta kasti mudelid (1950-ndad) - oluline on sisend ja väljund, mitte innovatsiooniprotsess N: Click&Grow · Lineaarsed mudelid (1960-ndad ja 1970-ndad) - teaduse-tõuke (tehnoloogia- tõuke) mudelid ja kasutaja-initsieeritud (turu-initsieeritud) mudelid N: Barbie nukk, superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahel seoses · Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik
See on tingitud läbi keskkonna liikuvate lainete takistusest. 4 Muutes signaali sinusoidist kolmnurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada. Antud juhul võime näha geoneetriliselt väheneva signaali tõusu ja langust, kuigi reaalselt peaks tõusud ning langused olema lineaarsed. Muutes signaali sinusoidist nelinurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on moonutatud füüsilistest vajakajäämistest, kuna väljundantenn ei suuda signaali sellisel kujul väljastada. Antud graafikult saame isegi tõusu- ja langusaja (rise/fall time) välja lugeda, mil horisontaalne signaal hääbub geoneetriliselt väheneva kiirusega 0-ni (või selle lähedale). 5
· Süsinik siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad süsiniku toidust · Süsinikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nendega tegeleb orgaaniline keemia C INIMORGANISMIS · 15 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 18% · 4 kovalentset sidet · Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad · Üksik-, kaksik ja kolmiksidemed · C aatomitest moodustuvad lineaarsed, hargnevad ja tsüklilised struktuurid H - HAPNIK · Kõige levinuim element universumis (moodustab 75% kogu universumist) · Maal levikult 10. kohal · Kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom · Tõenäoliselt esimesed aatomid, mis hakkasid moodustuma pärast nn Suurt Pauku H INIMORGANISMIS · 7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 10% · Vesiniksidemed (H-O, H-N, H-F) biomolekulides
8. Fiktiivne muutuja (dummy) iseloomustavaid binaarseid muutujaid. Binaarne muutuja nominaalsel tunnusel vaid 2 erinevat väärtust, näiteks abielus v vallaline. 9. Entroopia määramatus (Prognoosi entroopia E on see osa infost tuleviku kohta, mida olemasoleva lähteinfo põhjal ei olnud võimalik leida). 10. Heteroskedastiivsusega on tavaliselt tegemist siis: a) parameetrite hinnangud on lineaarsed nihketa hinnangud, kuid nad ei ole parimad, st nad ei ole vähima dispersiooniga b) standardvead ei ole korrektsed ja seega ei ole korrektsed ka parameetrite hinnangute usaldusvahemikud. Fkriteeriumi hinnang ei pruugi olla õige; c) mudel võib viia uurija valedele järeldustele, kui tegemist on statistiliste hüpoteeside kontrollimisega. Kasutatakse graafilist analüüsi
(n) … y nimetatakse diferentsiaalvõrrandiks(DV-ks) a. Diferentsiaalvõrrandi järk on diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk.( y ´=3x-5) b. DV-i lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y= f(x), mille asetamisel võrrandisse saama samasuguse c. Näited: d. e. f. Liigitus: 1. Harilikud diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 2. Osatuletistega diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 32. DV-t kujul M(x)dx+N(y)dy =0 nimetatakse eraldatud muutujatega võrrandiks dy dy 33. dx =ky . Korrutan dx ja jagan y läbi saan y =kdx . Võtan integraali. Vastus: lny= kx+C
· D ei muutu, kui D-i ühe reaga liita mistahes tegutriga korrutatud teine rida. D-i seda omadust kasutatakse mõnede elementide nulliks muutmiseks, et D-i arvutamist lihtsustada. n-järku D-i elemendi aik miinoriks Mik nimetatakse (n-1)- järku D, mis tuleb D-st, kui sellest jäetakse ära i-s rida ja k-s veerg. Alam-D Aik ja miinori Mik vahel kehtib järgmine seos: Aik = (-1)i+k Mik 2. Maatriksi põhimõisted. Lineaarsed tehted maat-ga. Maatriks on ja jääb arvutabeliks, tema väärtust kunagi ei arvestata. Maatriksi teisendamiseks kasutatakse samasväärsus teisendusi, s.t. teisendi M samaväärsed e. bivalentsed () · i=k - ruutmaatriks · ik ristkülkmaatriks A(aik); B(bik) i = 1, 2, 3... n; k = 1, 2, 3... n · M on võrdsed, kui aik = bik · A + B = C, aik + bik = cik · M võib korrutada arvuga, s.t. me peame korrutada kõiki M-i elemeente
Võrumaa kutsehariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson TSELLULOOS Referaat Juhendaja :Tiina Asi Väimela 2012 Tselluloos on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust...
· tulpdiagramm näitab eri kategooriate hulki · joondiagramm näitab loendatud andmete jaotust ajas, hea kasutada trendide visualiseerimiseks Graafikute koostamine 1. Mõtle hoolikalt, milliseid andmeid soovid joonisel kujutada ja mis on joonise eesmärk. Sellest lähtuvalt vali sobiv graafik. 2. Mõtle telje ulatuse ja ühikute peale. Mis on sinu andmete väikseim ja suurim väärtus? Kas teljed on lineaarsed? Kas peaksid telge alustama nullist või kui ei, siis kas muust punktist alustamine moonutab joonisel kujutatut? 3. Vali esitluselemendid. Näiteks kui kasutad sektordiagrammi, vali sektorite värvid ja varjustus. Otsusta, mis sümboleid andmekogumite tähistamiseks kasutada. Jooniste koostamine · Joonisel on number ja allkiri (joonise all) (NT Joonis 1. Pühajõe aastase vooluhulga jaotvus)
fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponenti sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel)
Rõngu keskkool Auguste Rodin Referaat Koostaja: Merlin Russak 12. klass Juhendaja: Ellu Eensalu Rõngu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................1 Elulugu...................................................................................................2 Skulptuur................................................................................................3 Põrguväravad.........................................................................................4 Teosed....................................................................................................5 Kasutatud kirjanuds...............................................................................6 Sissejuhatus Järgneva töö teema põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool, tema teostel ja skulptu...
Kompleksarvud Kompleksarvu mõiste. Kompleksarve on kombeks tähistada väikese tähega z. Kompleksarvudel on mitmeid esitusviise ehk kujusid. Kõige levinum on kompleksarvu algebraline kuju. Def Kompleksarvuks (algebralisel kujul) nimetatakse arvu z = a + ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaar ühik. Imaginaarühik, mida tähistatakse i, defi'kse võrdusega i2 = -1.Kõigi kompleksarvude hulka tähistatakse C. Def Kompleksarvu z = a + ib C korral nim arvu a R selle kompleksarvu reaalosax ja arvu b R nim selle kompleksarvu imaginaarosaks. Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui 1) on võrdsed nende reaalosad, 2) on võrdsed nende imaginaarosad. Algebraline kuju on kompleksarvu kujudest kõige levinum. Kuid on ka teisi esitusviise. Kompleksarve nim arvudex, sest nendega saab sooritada aritmeetilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist. Komar liitmine ja lahutamine on kõige otstarbekam teha algebralisel kujul. Def. Ko...
Keemilised elemendid jagunevad: I Makroelemendid: C, H, O, N, P ja S, mis moodustavad 98.99% elementaarkoostisest C- süsinik- orgaaniliste ühendite keskne element. a) kahe C aatomi vahel võivad tekkida väga erinevad sidemed (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) C baasil saab ehitada väga erinevaid molekulstruktuure * sirged (lineaarsed) * hargnevad * tsüklilised c) C aatomite vahelised üksiksidemed võivad oma ruumpaigutust muuta( valkude, nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- h...
pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta. Graafikult 2 on näha, et domineeriva tangentsiaalkomponendi katsetamisel toimus ülelöök kõrgematel pingetel kui elektriväljas, kus domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent. Domineeriva normaalkomponendi puhul eelneb ülelöögile nii koroona- kui ka liuglahendus. Domineeriva tagentsiaalkomponendi puhul võib ülelöögile eelneda koroonalahendus. Graafikud ei ole lineaarsed ja see võib tuleneda mõõtmisel tekkinud ebatäpsustest, sest volmeeter ei salvestanud lahenduspingeid, mistõttu märgiti tulemusteks viimasena nähtud pinge, mis võis erineda tegelikkusest. Elektroodide vahekauguste määramine toimus joonlauaga, mis võis samuti põhjustada ebatäpsusi. Tabelist 2 on näha, et elektroodide vahekaugustel S=0,5...50 cm on õhu elektriline tugevus ühtlases väljas El 30 kVm/cm, nagu mainitud ka laboratoorse töö juhendis. Mitteühtlases
8. Millisesse kahte rühma polümeerid jagunevad? Termoplastsed ja termoreaktiivsed polümeerid 9. Millised on termoplastsed polümeerid? Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad jällegi esialgse „tahke“ oleku. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeerile võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid. Ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga. Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi.
[6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide meetodil. [16]. Fibonacci arvud. Üldliikme valem ja rakendused. [17]. Lucas` arvud. [18]. Catalani arvud. [19]. Sündmused ja tõenäosus. Statistiline tõenäosus. Bernoulli suurte arvude seadus. [20]. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste summa ja korrutis. [21]. Täistõenäosuse valem. Bayesi reegel. [22]. Bernoulli valem (k katse õnnestumine katsete üldarvu n korral). [23]
y´= f(x,y), f(tx, ty) = f(x,y). Sümmeetrilisel kujul olev DV on HOMOGEENNE, kui M(x,y)dx + N(x,y)dy = 0, M(tx, ty) = t M(x,y), N(tx, ty) = t N(x,y), st funktsioonid M(x,y), N(x,y) on sama homogeensus- järguga . Tähistades y = x u(x), saame antud võrrandist eralduvate muutujatega DV funktsiooni u(x) määramiseks. 16 ESIMEST JÄRKU LINEAARSED DV-d Diferentsiaalvõrrandit, mis sisaldab muutujaid y´ ja y esimeses astmes ja ei sisalda nende korrutist, nimetatakse LINEAARSEKS. Üldiselt y´+ P(x)y = Q(x). Kui Q(x) = 0, siis on võrrand HOMOGEENNE. Kui Q(x) 0, siis on võrrand MITTEHOMOGEENNE. BERNOULLI MEETOD ülesande lahendamiseks: valime y = u(x) v(x). I ABIÜLESANNE on homogeenne lineaarne võrrand u(x) määramiseks, mis on ühtlasi eralduvate muutujatega võrrand:
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. 1.10 Pooljuht Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. 1.11 Takisti Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite voolutugevus on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. 1.12 Siseahel Vooluallikas endas kulgevat vooluringi osad. 1.13 Välisahel Vooluringi osa, mis koosneb juhtmetest ja tarvititest. 1.14 Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.
Filtri järk väljendab sumbuvust filtri tõkkealas. Mida suurem järk seda suurem sumbuvus. Joonisel tähedab seda et seda kiiremini pääsualast läheb üle keelualale. 21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus. Elektroonikas on passiivelementideks seadised, mis ei vaja toimimiseks lisatoiteallikat. Passiivelemendid võivad olla volt-amper karakteristiku järgi lineaarsed või mittelineaarsed. Passiivelemente kasutatakse aktiivelementide õigete töörežiimi saavutamiseks. Passiivelemendid on takistid, kondensaatorid, dioodid. aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide
Keskmist pinget selle testi korral arvutatakse oletades et alumiiniumist tuumale ei rakendu koormust. Õldiselt võib väita et surve taluvuse mõõtmistel on vähe andmeid ja need muutuvad oluliselt kiu tüübist ja laminaadist. Siiski teada olevatest andmetest võib teha mõned üldised järeldused: 1. erinevalt külmtöödeldavatest metallidest ei ole laminaatide survemoodul võrdne tõmbemooduliga 2. Ernevalt tõmbepingekõveratest ei pruugi survepingekõverad olla lineaarsed. 3. Pikkupidine surve tugevus laminaatide puhul sõltub mitmest kiu omadusest nagu kiu tüüp, kiu pikkuse ja läbimõõdu suhe, kiu sirgus jne. Enamkasutavatest kiududest survetugevus ja moodul on Kevlar 49-ga tugevdatud komposiitidel palju madalam kui tõmbetugevus ja moodul. Süsinikkiuga ja klaaskiuga tugevdatud komposiitidel on märgata et survetugevus ja moodul on vähe madalamad kui tõmbe näitajad
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutaks...
ja suunad. Vektorid a ja b on teineteise vastandvektorid (a = b), kui neil on samad arvväärtused ja sihid, kuid nad erinevad suuna poolest. Vektorid a, b on kollineaarsed (a || b), kui nad on samasihilised ehk kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad samal sirgel. Vektorid a, b, c, ... on komplanaarsed, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel tasandil. 2 LINEAARSED TEHTED VEKTORITEGA VEKTORITE LIITMINE: V × V V: (a, b) a + b = c. 1) KOLMNURGA REEGEL: kui esimene liidetav on a = AB, siis lugedes teise liidetava b alguspunktiks B, on summavektoriks c = AC, kusjuures C on vektori b lõpp-punkt. Analüütiliselt: AB + BC = AC. 2) RÖÖPKÜLIKU REEGEL: kahe vektori liitmiseks tuleb nad viia ühisesse alguspunkti ja lugeda summavektoriks nende vektorite poolt määratud rööpküliku selle diagonaaliga antud vektor, millel on
ja suunad. Vektorid a ja b on teineteise vastandvektorid (a = b), kui neil on samad arvväärtused ja sihid, kuid nad erinevad suuna poolest. Vektorid a, b on kollineaarsed (a || b), kui nad on samasihilised ehk kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad samal sirgel. Vektorid a, b, c, ... on komplanaarsed, kui nad pärast ühisesse alguspunkti viimist asuvad ühel tasandil. 2 LINEAARSED TEHTED VEKTORITEGA VEKTORITE LIITMINE: V × V V: (a, b) a + b = c. 1) KOLMNURGA REEGEL: kui esimene liidetav on a = AB, siis lugedes teise liidetava b alguspunktiks B, on summavektoriks c = AC, kusjuures C on vektori b lõpp-punkt. Analüütiliselt: AB + BC = AC. 2) RÖÖPKÜLIKU REEGEL: kahe vektori liitmiseks tuleb nad viia ühisesse alguspunkti ja lugeda summavektoriks nende vektorite poolt määratud rööpküliku selle diagonaaliga antud vektor, millel on
struktuuri. Polümeeri füüsikaline olek sõltub temperatuurist. Polümeer võib olla klaasitaolises või ka voolavas olekus. Laiemas laastus jagatakse polümeerid naturaalseteks, poolsünteetilisteks ja sünteetilisteks. Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke
**Oma esialgse võrrandi saame teisendada (n 1)-järku võrrandiks **G(y, z, z', ..., z(n-1)) = 0. ***V Otsitava ja tema tuletiste suhtes homogeenne DV. Olgu võrrandis F(x, y, y', ..., y(n)) = 0 **funktsioon F astme homogeenne funktsioon y, y', ..., y(n) suhtes.** St. F(x, ty, ty', ..., ty(n)) = tF(x, y, y', ..., y(n)) t > 0. **Alandame funktsiooni järki asendusega y'=yz, kus z=z(x) on uus otsitav funktsioon. 3. Kõrgemat järku lineaarsed DV-d. Lahendite vahelised seosed. V: n-järku lineaarsed DV-d võr F(x,y,y',...,y(n)) nim. lin n-järku HDV-ks, kui ta onlineaarne otsitava ja tema tuletise suhtes ehk on kirjut kujul **p 0(x)y(n) + p1(x)y(n-1) + ... + pn(x)y = f(x) (3) ** f(x)=0 lin hom dv f(x)0 lin. Mittehom dv **normaalkuju y (n)=g(x;y;y';..;y(n-1)) **Moodustame Cauchy ülesande, selleks lisame lineaarsele võrrandile n algtingimust:** {y(x 0) = y0 {y'(x0) = y0(1) {... {y(n-1)(x0) = y0(n-1)
ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid. Aramiidid on välja töötatud polüamiidist. Polüamiidkiu modifitseerimisega sooviti saada tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aastal 1998
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui sü...
Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest. Tehnikaaladel kasutatakse reeglina matemaatilisi mudeleid. Matemaatilised mudelid lähtuvalt esitusvormist jagunevad:- analüütilised mudelid (võrrandid, võrrandisüsteemid);- mitteanalüütilised mudelid (programmid).Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilised liigid: 1) Algebraline 2) diferentsiaalvõrrand 3) lineaarsed võrrandid 4) mittelineaarsed. 1.3 Muutujad ja Parameetrid- Muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt mõõdetadav. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Parameetrid- Süsteemi või tema elementide iseloomustussuurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. ...
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
OH HNO3 OH NO2 O2N 4) jada-/järjestikused reaktsioonid – koosnevad mitmest järjestikusest staadiumist reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus nt H2 + I2 -> 2HI; I staadium kiire I2 -> 2I, II staadium aeglane H2 + 2I=2HI 5) ahelreaktsioonid – koosnevad paljudest korduvatest etappidest lineaarsed ahelreaktsioonid – igas etapis tekib 1 aktiivne osake; hargnevad ahelreaktsioonid – igas etapis tekib vähemalt 2 aktiivset osakest. nt tuumareaktsioonid; või Cl2 →Cl·+Cl· Cl· +H2 →HCl + H· H· + Cl2 →HCl + Cl· Tsükkel kordub seni kuni Cl· + Cl· →Cl2
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)...
· konstruktivistlik paradigma: 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed. Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele. Meaning making. 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. · Ebakindlus · Alternatiivide paljusus · Uued ja suuremad riskid · Kiired muutused · Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema (eksternaalne juhtimine internaalseks). · Demograafilised ja tööjõuga seotud muutused.Rahvastiku vananemine, naiste
PLASTMASSID kasutusalad - pinnase tugevdamine, nõlvade kindlustamien, Termoaktiivne plast - vaigud muutuvad temp. ja rõhu toimel; erosiooni tõkestamine, pinnasevee tõkestamine. teistkordselt ümber vormida ei saa; molekulid ruumilsed. Termoplastne plast - vaikude keemilised omadused temp. ja rõhu toimel ei muutu; võib korduvalt üles sulatada ja uuesti vormida; lineaarsed molekulid. Plastmasside koostis - polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne; Lihtplastmassid (koosneb polümeerist) Liitplastmassid (polümeer + täiteaine - pulbrikujuline (talk, kriit), kiuline (klaaskiud) või kihiline (paber, riie)) Plastmasside töötlemine Pressimine - termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude korral; lähtematerjaliks presspulber, mis surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse jahtuda
rohttaim. Sirged varred harunevad ülaosas ja on päikselist sooja paljundada seemnetega. Külvi võib pukemist kogutud ladvaosa hästi lehistunud. Lehed on kitsad, 10mm paika. Lepib ka teha otse avamaale. Prantsuse ja lehti peamislt värskelt, pikkused, lineaarsed, teravatipulised ja poolvarjuga, estragonpuju saab paljundada ainult võib ka sügavkülmutada. terveservalised. Väikesed kerajad õisikud on Vajab piisav jagamise teel või pistikutega. Lihatoitude, köögiviljade ja valkjaskollased.õitseb VIII-IX. On levinud kaks niiskusevarug, Kasvuruumiks tuleb arvestada 50- marinaadide estragoni vormi
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2
galaktooligosahhariidid. · Prebiootikumid on ained, mis stimuleerivad kasulike soolebakterite paljunemist sooles (selektiivne metabolism) · Ka arabinoksülaanid stimuleerivad bifidobakterite kasvu sooles. Sööge täisteratooteid! Kliid! · Sünbiootikumid o probiootikumid o prebiootikumid o probiootikum + prebiootikum = sünbiootikum · Fruktaanid (inuliin ja FOS) kui prebiootikumid · Fruktaanid on lineaarsed või hargnevad -sidemega seotud fruktoosi jääkidest ahelad. · Fruktaane sünteesivad sahhroosist nii taimed, seened kui ka bakterid. · Fruktaanidest on prebiootiline toime tõestatud inuliinil ja inuliini struktuuriga oligofruktaanidel · Inuliin (beeta-1,2-side Fru jääkide vahel) · Tööstuslikult toodetakse inuliini siguri juurtest. Seal on inuliini palju, kuni 80% juure kuivkaalust. Siguriga kohv!
- blokk paigutus , milles vahelduvad pikemad homopolümeersed plokid, mis on seotud kovalentse sidemega. ---- xxxx ---- xxxx ---- xxxx ---- - pook ahelaga, on hargnenud ahelaga polümeer, mille peaahel koosneb üht tüüpi, kõrvalahel teist tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad
Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018 1. Maatriksi definitsioon. Maatriksi elemendid. Maatriksi järk. Ruutmaatriks. Lineaarsed tehted maatriksitega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Nullmaatriks. Vastandmaatriks. Lineaarsete tehete omadused. Transponeeritud maatriks. Maatriks on arvude, funktsioonide või muude elementide korraldatud kogum × . Maatriksil on m rida ja n veergu, kus a11; a12; ...a1n; jne on maatriksi elemendid. Kui me räägime järkudest, siis esimest järku matriks on a, teist on a, a, a, a, kui
Polümeer Lineaarsed polümeerid on: looduslikest tselluloos, suurusega 100-300 nm (0.1 0.3 mkm). Nendes eraldatakse veest ja kuivatatakse. naturaalne kautsuk ning sünteetilistest polüamiidid, mitsellides on algul väga vähe monomeeri. polüolefiinid jt. Lineaarsed polümeerid lahustuvad Monomeeri põhimass on tilkadena suurusega 1500 nm, Lisades 30-80% plastifikaatorit, täiteainet, värvaineid jt. reeglina orgaanilistes lahustites ning kuumutamisel pinnal on mõned üksikud pindaktiivse aine molekulid. saab toota elastset ja tugevat PVC torude, sulavad
ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale
· Substraadi kontsentratsiooni vahemik 0,2KM 5 (10)KM (vajalik hinnang KM jaoks) · Vajalik PH ja temperatuuri kontroll (ensüümid on õrnad molekulid) · Muudame korraga ainult ühte reaktsioonitingimust · Korduskatsed mõõtmisvea määramine Ensüümkineetika andmete analüüs Kas meie ensüümi kineetika vastab Michaelis-Menteni võrrandile? Milline on kcat ja KM väärtus? V = Vmax[S]/(KM + [S]) V versus [S] hüperbool Michaelis Menteni võrrandi lineaarsed versioonid sirge võrrandid: Sirge võrrand y = ax + b (a tõus ja b vabaliige) 1. Lineweaver-Burki kaksikpöördväärtuste teljestik: 1/V versus 1/[S] 1/V = (1/[S])(KM/Vmax) + 1/Vmax 2. Hanes: [S]/V versus [S] [S]/V = [S]/Vmax + KM/Vmax 3. Eadie-Hofstee: V versus V/[S] V = Vmax KM(V/[S]) Ensüümkineetika andmete analüüs Kui tulemuseks on sirge siis kehtib Michaelis Menteni võrrandile vastav kineetika
Üks tähtsamaid juugendmaali esindajaid oli kindlasti Gustav Klimt, kelle looming aga tekitas alguses publiku seas segadust ning kriitikat. Teda süüdistati isegi näiteks pornograafias. Juugendmaali viljelesid veel sveitslased Ferdinand Hodler ja Cuno Amiet (1868 1961), sakslane Franz von Stuck (1863 1928). Oma noorpõlves tegelesid tuntumatest kunstnikest juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse
Selle süsteemi determinant on Wronski determinant Mis ei võrdu nulliga, sest erilahendid ja on lineaarselt sõltumatud. Järelikult süsteem lahendub üheselt, integreerides leiame otsitava funktsioonid: A(x) ja B(x) lõplikud avaldised võetakse nii, et integreerimiskonstant on null. 17. Konstantsete kordajatega esimest järku lineaarse dif.võr süsteemid. Vaatleme esimest järku dif.võr süsteeme normaalkujul ( kus tuletised avaldatud funktsiooni kaudu). (17.1) Kui funktsioonid on lineaarsed funktsioonid suhtes ning kordajad on konstantsed, siis on süsteemil kuju (17.2) kus aij (i,j= 1.....n) on arvkonstandid. Sellele süsteemile võib lisada algtingimuse kujul (17.3) (17.4) kus sõltumatuks muutujaks on t. Ja . Toome sisse maatriksi tähistuse (17.5) Ning vektorid siis ja süsteemi (17.4) saab kirjutada maatriksi kujul (17.6) Esialgu vaatleme homogeense süsteemi lahendamist. (17.7) Otsime lahendit kujul , kus , mis on tundmatu vektor. Leiame tuletise .
.., z(n-1)) = 0. V Otsitava ja tema tuletiste suhtes homogeenne DV. Olgu võrrandis F(x, y, y', ..., y(n)) = 0 (4) funktsioon F α–astme homogeenne funktsioon y, y', ..., y(n) suhtes. See tähendab F(x, ty, ty', ..., ty(n)) = tαF(x, y, y', ..., y(n)) Ɐt > 0. Sellisel juhul saab võrrandi järku alandada asendusega y'=yz, kus z=z(x) on uus otsitav funktsioon. 3. Kõrgemat järku lineaarsed DV-d. Lahendite vahelised seosed. V: n-järku lineaarsed DV-d – otsitava funktsiooni ja selle tuletiste suhtes lineaarset võrrandit nimetatakse n–järku lineaarseks diferentsiaalvõrrandiks ning tähistatakse p0(x)y(n) + p1(x)y(n-1) + ... + pn(x)y = f(x) (1) Moodustame Cauchy ülesande, selleks lisame lineaarsele võrrandile n algtingimust: {y(x0) = y0 {y'(x0) = y0(1)
Praktiline töö I Rakkude külmutamine/sulatamine 1. Milleks on söötmesse lisatud antibiootikumid? Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasva...
1.2ml munavalgu lahust 2.Tilgakaupa ja loksutades lisasin etanooli, tekkis sade 3.Lahjendasin veega , sade lahustus Etanooli lisamisega valk dehüdratiseerus ja sadestus => valk denatureerus pöörduvalt, kuna vee lisamisega sade kaos. SÜSIVESIKUD - polümeerid, monomeerid monosahhariidid (monoosid = lihtsuhkrud), seotud O-glükosiidsidemega. On olemas mono-, oligo-, polüsahhariidid. Monosahhariidid erinevad stereostruktuurilt erinevad omadused. Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd-/ketorühma esinemisele redutseerimisvõime. Oligosahhariidid: kui on vaba hemi- e poolatsetaalne/poolketaalne hüdroksüülrühm, siis nad on redutseerivad (=taandavad), kui ei ole siis mitteredutseerivad. Kvalitatiivne määramine karbonüülrühma esinemine molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega,..).
nende servad kombineeritaks kaardimüra vähendamiseks. - Arukas serva marsruutimine: mõnel juhul lendavad kaardil kaardi keskpunktid filtreid või jooni. See võib varjutada teisi read, nii et neid saab suunata kaardi servani nii, et kõiki andmeid oleks hõlpsasti nähtav. - Kihistuse ja harude struktuur: mõnel voolukaardil on ühine sõlmede komplekt. Nendel juhtudel toimib nende liinide paindlikkus kaardihäirete vähendamiseks. - Lineaarsed või logaritmilised ekraani laiused: voogkaardid võivad kasutada nii lineaarset kui ka logaritmilist kuvari laiusi. Oluline on valida õige, et andmeid kõige paremini näidata. (Briney, 2014) 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides Järgnevatel joonistel on näha näiteid nii headest kui ka halbadest vookaartidest ning autori kirjeldused, miks kaart on hästi või halvasti kujundatud. 7 Joonis 5. Hea vookaart
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
