Falco tootevalikust leiab sobiva vibu nii pisipõnn kui ka kõrgetele sportlikele saavutustele orienteritud laskja. Nende vibudega on saavutatud mitmeid kõrgeid tiitleid tipptasemel ja samas on olnud just Falco vibu paljudele laskjatele esimeseks laskeriistaks. FINANTSPROGNOOSID 13 Kulud Kulud Vibud (vt. Lisa 1.) 12 025.- Nooled (100 tk) 12 000.- 5 märklauda 500.- Mini Linda 10 paari kindaid 10 000.- Reklaam 4500.- Transport 100.- Kokku 39 325.- Lisanduvad söögi ja joogi kulud. 14 Tulu Vibu laenutus 1 tund 2 tundi 1 inimesele 75.- 150.- 2 inimesele 100.- 200.- 4 inimesele 200.- 400.-
Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa) PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED Ta jäi kodumaad ainult külastama, elas välismaal. 17.a. elas Itaalias, Rooma lähedal, omas
Raamatu originaalis on stiiliks regivärsiline rahvalaul. Teose meeleolu on vägilast Kalevipoega ülistav. Kalevipoeg läks, tegi ja võitis. "Kalevipoeg" (1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) Tema põhiteos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud.
postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul. Konrad Mägi: Pühajärv, Merikapsad, Maastik kividega. Nikolai Triik: Menningu portree, Soome maastik. Paul Burman: Kitsekari. Georg Hellat: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone. Oskar Kallis: Linda, Kalevipoeg allmaailmas. August Jansen: Luigejaht. Eliel Saarinen: Endine Krediitpanga hoone Tallinnas. Kubism: looduses nähtavates esemetes näha põhivorme ja püsivaid struktuure, mõju avaldas Aafrika neegriplastika, geomeetrilised kujundid, algus Pariisist, inimelu sünged küljed, vägivaldne inimese anatoomia moonutamine, tuhmid värvid. Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid
Lydia Koidula elu ja tegevus. Linda Soans Hagudi Põhikool Kasutamiseks põhikooli 9. Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemui...
Kalevipoja iseloomustus Kalevipoeg oli pärit Viru rannast. Tema vanemateks olid Linda ja vana Kalev. Kalevipoja lapsepõlv möödus rahulikult. Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla
Bruce Lee Bruce Lee Lee was born in San Francisco, California 27.November 1940 Raised in Hong Kong until his late teens America In April 1959 his parents decided to send him to the United states to meet up with his older sister Agnes who was already living with family friends in San Francisco. Family He had a two sons Brandon Lee (1965- 1993) and Shannon Lee (1969-) Wife Linda Jeet Kune Do Jeet kune do New style in fighting world what he called "the style of no style". Books he wrote First book he wrote was Chinese Gung-Fu: Philosophical Art of Self Defense. Later he wrote more two books Acting career His first film was Marlowe He played his first leading role in THE BIG BOSS
1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys. Kuidas seletada pilte surnud jänesele? 1965 Joseph Beuys. Homogeenne infiltreerimine klaverile. 1966 Joseph Beuys. Kiri Londonist. 1974 Joseph Beuys. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika aemastab mind. 1974 Marina Abramovitc ja Ulay. Suhe ruumis. 1976 Hüperrealism Richard Estes. 1972 Richard Estes. 1974 Richard Estes. 1975 Ralf Goings. 1970 Ralf Goings. 1976 Chuck Close. Keith. 1970 Chuck Close. Linda. 1976-78 Chuck Close. Autoportree. Duane Hanson. 1970 Duane Hanson. Autoportree modelliga. 1979 Duane Hanson. Turistid. John de Andrea. Kunstnik ja modell. John de Andrea. 1974
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16
Leonardo Da Vinci Elulugu ● Sündis 15. Aprill 1452 Anchianoses. ● 1457. kolis Vinci vanaisa juurde. ● 14. aastaselt kolis Firenze’sse. ● Asus õppima Andrea del Verocchio ateljees. https://www.leonardodavinci.net/ TUNTUIMAD TEOSED: ‘’Madonna kaljukoopas’’ https://vara.e-koolikott.ee/sites/default/files/h5p/content/8563/images/file- 59e5db5370e24.jpg ‘’Mona Lisa’’ https://vara.e-koolikott.ee/sites/default/files/h5p/content/8563/images/file-59e6460a2e5ca.jp ‘’Püha õhtusöömaaeg’’ https://vara.e-koolikott.ee/sites/default/files/h5p/content/8563/images/file-59e5dc114a20a.jpg Anatoomia ● Andrea del Verrocchio käe all ● Joonistas palju uurimusi https://theartstack.com/artist/leona inimskeletist ja selle osadest rdo-da-vinci/anatomy-studies-and-not ...
JUUGENDSTIIL Linda Blande, Hannaliis Vessart, Helina Karro, Cerlyn Treumann Juugendstiil Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Juugendstiili tunnused Looduslike motiivide kujutamine (nt lilled) Nõtked ja painduvalt voolavad kõverjooned Mahedad toonid Naine muutub tarbijaliku ühiskonna sümboliks Pildid ei paku ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuvad seinapinnale (figuurid on siluetsed) Juugendstiili kujunemine Tekkis Suurbritannias 19.20. saj vahetusel Tööstuslik tootmine hakkas välja tõrjuma käsitsi valmistamist Ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika Juugendstiil arhitektuuris 20. saj. arhitektuuri tähtsaim lähtekoht Esmalt kasutati rauast detaile, hiljem raudbetooni ja klaasi Juugendstiil Eestis Näited juugendstiilist Eugène Grasse...
August Weizenberg Elulugu Sündis 6.aprill1837 ja suri 22.november1921 Sündis Võrumaal Kanepivallas taluperes Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige Kui A.L. Weinzberg suri, pandi Kanepisse tema mälestuseks mälestusammas Kunst Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg...
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi,
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .....................................................................
Teise astme muudatuste eesmärk on uuenduste sisseviimine. 6. Kuidas liigitatakse muudatusi nende algatamise viisi järgi? Planeerimata muudatused tekivad spontaanselt ja on enamasti pigem häirivad kui edasiviivad. Planeeritud muudatused toimuvad muudatuste teostaja spetsiaalse ja sihikindla tegevuse tulemusena. 1 7. Kuidas liigitab organisatsioonidele omased muudatused Linda Ackerman? 8. Selgitage järgmisi organisatsioonidele omaseid muudatusi arendus, üleminek e. ümberkorraldamine, radikaalne ümberkujundamine Linda Ackerman liigitab organisatsioonidele omased muudatused ulatuse ja mõju järgi. Arendus Olemasoleva parandamine. Eesmärgiks on organisatsiooni tugevdamine. Üleminek Vana üleminek
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Realismi tähe all sündis eesti rahvuslik kunst. Esimene eesti soost skulptor oli August Weizenberg (1837-1921) Sündis Võrumaal Kanepi lähedal kingsepa pojana. Varakult isa kaotanud poiss õppis algul tisleriks ning teenis sellega leiba. Samal ajal oli vabakuulaja Berliini ja Peterburi KA-s, kuid need jäid lõpetamata. Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski l...
Paul Viiding ELU JA LOOMING KO O S TA JA : A L B E RT LU M E RA Elulugu Sündis 22.mail 1904. Valgas Õppis Riias, Vitebskis (Valgevenes) ja Tartus Õppis ülikoolis matemaatikat Osales üliõpilasseltsi Veljesto tegevuses Oli kirjanik, kriitik ja tõlkija Töötas dramaturgina rahvusringhäälingus Elulugu Oli Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär, hiljem Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu sekretär Kuulus kirjanduslikku rühmitusse Arbujad Oli abielus Linda Viidinguga, lapsed Mari Tarand, Reet Sein, Anni Kreem, Juhan Viiding P. Viiding suri 27.juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947)
1870. aasta oli seltsiliikumise kõrgaeg. Laulu- ja karskusseltsidele lisaks loodi sel aastal ka põllumeeste-, tuletõrje-, spordi-, kindlustus-, ja käsitööliste seltse. Sinna võisid kuuluda ainult mehed. Seltside eesmärgiks oli rahvast harida, kultuurielu edendada, kuuluda ühtsesse kommuuni, rahvusuhkust tunnustada ja levitada, kaitsta kõigi võrdseid huve, keelt, kultuuri uurida, arendada ja majandust tugevdada. Veel seltse: laevaselts Linda, Eesti Kirjameeste Selts. 1. laulupidu 2. õpetatud eesti selts 3. Veski Kõrtsi Karskusselts
Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud,
1904. aastal (Vene-Jaapani sõja ajal) tekkis üks intsident sellega, et Eduard Vilde ühes restoranis "elagu Jaapan" ütles. Päts kartis, et see võib ajalehe autoriteedi rikkuda ning Vilde sunniti "Teatajast" lahkuma. Eduard läks "Uudiste" juurde toole. See oli juba pahempoolse (kontservatiivse) kallakuga ajaleht. Eduard Vilde proovis samuti toimetada ajakirja "Reinuvader" kuid sellest ei tulnud midagi suuremat välja. 1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan. Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest.
India ja energiamajandus Linda Randoja 11B klass Rakvere Gümnaasium Veebruar 2010 India ülevaade India Vabariik on riik Lõuna- Aasias Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Kaart Majandusliku arengu tase Majandus sõltuv põllumajandusest Tähtsamad tööstusharud: kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid, tekstiil, IT , ravimid, kemikaalid ja käsitöö Elanikkond tõuseb kiiremini, kui majanduslik tase Enamus industriaalregioone suurlinnade ümbruses Turism on olulisel kohal, arendamisjärgus Kaubandus Peamised ekspordikaubad: põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; impor...
· eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi auhind (1860) Olulisemad sündmused · Kalevipoja sünd · Linda otsimine · tegutsemine põllumehe ja riigi juhina · võitlus sortside ja Sarvikuga · retk maailma otsa · võitlus vaenlastega, Sarviku aheldamine · lõpplahendus Eepose ,,Kalevipoeg" tähtsus · algupärase rahvusliku kirjanduse algus · eesti rahva muistset vabaduspõlve hakati käsitlema ajaloolis- tes töödes (C. R. Jakobson ,,Kolm isamaakõnet", E. Bornhö-he ajaloolised jutustused) · Kalevipojas kui nimikangelases kehastub eesti rahvas oma
mehe prototüüp. Enda arust ilgelt kõva mees , joob palju ja landib ohtrates kogustes naisi. Teise pahena tooksingi välja kalvipoja kui naistemehe. Ta käitus sageli naiste vastu lugupidamatult . Tema süütegude nimekirja võib ju panna ka vägismie ning ka Saarepiiga surma. Ta lasi tüdrukul arvata et vägilane on teda kosima tulnud ning kui Saarepiiga hiljem tõe teada sai tegi ta enesetapu. Kalevipoeg oli väga kättemaksuhimuline ja halastamatu. Näiteks kui ta ema, Linda rööviti, otsis ta Tuuslarit senikaua kuni ta üles leidis. Süüdlane leitud, tappis ta tema halastamatult. Samuti oli Kalevipoeg väga egoistlik ning kontrollimatu. 1 põhjus mis teeb temast minu silmis halva persooni on see, et ta tappis inimese. Nimelt Soome sepa poja. Seda jällegi alkoholijoobes. Ta sooritas tapatöö. Ta võttis kelleltki elu. Juba ainuüksi see teeb tast halva elusolendi kuna Piiblis , 10-s käsus(kuues?!) on kirjas, et tappa ei tohi
Sir James Paul McCartney Sir James Paul McCartney, (was born 18 June 1942) is an English singer- songwriter and composer. James Paul McCartney was born on 18 June 1942 in Walton Hospital, Liverpool, England. With John Lennon he gained worldwide fame as the bassist of the rock band the Beatles, one of the most popular groups in the history of music. After the band's break-up, he pursued a solo career and formed Wings with his first wife, Linda. McCartney has been recognised as one of the most successful composers and performers of all time. More than 2,200 artists have covered his Beatles song "Yesterday", more than any other song in history. Song ,,Yesterday" Yesterday" is a melancholy ballad about the break-up of a relationship. The singer laments for yesterday when he and his love were together, before she left because of something he said. 2013 , , , , 14 . Song's origin
Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm". Heroilistest lauludest Kalevipoja-aineline "Enne ja nüüd", "Meeste laul", "Isamaa, õitse sa". Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus Miina Härma auks nimetati endine ENKS Tütarlaste Kool Tartus ümber Miina Härma Gümnaasiumiks (1964), Tema mälestust tähistab Tartus monument (J. Eskel, 1884). Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rah http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compose http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje Aitäh kuulamast!
Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.Miina Härma sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt (tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige) Jannsen ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli ...
HOW WILL TECHNOLOGY CHANGE OUR LIVES IN THE NEXT 20 YEARS LINDA BLANDE G1BK INTRODUCTION · Our everyday life is going to be more and more related to technology · We don't know how our life is going to change · Instead teachers are robots, flying cars etc NEGATIVE THINGS NOWADAYS · People are more and more antisocial, because they are stuck in their smartphones · They are not physically active · A lot of low-skill people are losing their jobs because of automatisation (replacing people with robots)
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
around Britain in a van, looking for somewhere to perform with his makeshift new band. That band developed into Wings and produced a number of notable singles, including "Maybe I'm Amazed", "Band on the Run," "Uncle Albert," "Live and Let Die," and "Listen To What The Man Said". Paul and his wife became outspoken vegetarians and animal-rights activists after owning cattle and watching them outside the window as they cooked and ate meat; in 1991, Linda introduced her own line of vegetarian meals to the general market. On March 11, 1997, Paul, suddenly Sir Paul McCartney, was knighted by Queen Elizabeth II of the United Kingdom and in 1999 was inducted into The Rock and Roll Hall of Fame as a solo artist (he was inducted with the rest of the Beatles in 1988). Paul and Linda had three children - one, Stella McCartney, is an award winning fashion designer and animal rights activist.
Tema kuues teos “Marduse tänav” on jälle põnevusromaan, see ilmus samuti 2018. aastal. Pautsi seitsmes ja siiani viimane teos “Minu salajane elu” ilmus 2019. aastal. See räägib autori hingeelust ja tema kogemustest Praha linnas. Ülevaade teosest Teose tegelased on Tom, tema õde Eva (kes oli ühes Pautsi eelmises raamatus peategelane), Tomi naine Signe, Tomi armuke ja Eva sõbranna Valeria, Tomi poeg hüüdnimega Daigu, ratsanik Priit, Priidu tütar Tiina, Georg, Georgi tütar Linda, Günther Kleinberg ehk sakslane, Elena, Aime, Irma, Vilma, kõrtsmik Oliver, tema ema Karin, sugupuude uurija Anti. Peategeleane Tom on suhteliselt tark, vaikne ja mõtlik, kuid on tihti natuke unelev ja natuke hajameelne, ei pane tähele vihjeid. Teose sündmustik leiab aset suhteliselt väikses Hiiumaa külas, kuhu Tom ostis talli ja ehitas selle ümber külalistemajaks. Ta hakkas seda ülal pidama oma naise Signega, kellega tal oli keeruline suhe. Nad olid
Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
Starting from my sophomore year, I took all AP classes and obtained four A levels my senior year in Spanish, History, Anatomy and Theology. I was elected to our school’s Associated Student Body where I had the responsibility of caring for our school’s financial activities as the treasurer. I also received Honors and a Seal of Biliteracy. History has had always a big part of my life. I knew I wanted to be a history teacher at the age of 13 when I was in junior high in Yorba Linda. Since then, I have read tons of history-based books and mostly focused on the Postclassical era. Last semester I went to Cambodia and filmed a documentary about Angkor Wat. This work was extremely enjoyable and I feel the urge to do something amazing like this again. I have enclosed my CV with the details of my application. I am looking forward to your response in the near future. Yours sincerely, student M. Davis
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (...
Sümbolism Linda Press 12 B Sümbolism sai alguse 19. saj. teisel poolel, eriti levis see viimastel kahekümnendatel. Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse p...
Haapsalu rätik Pitsiline ilme: Traditsiooniline haapsalu rätik on nelinurkne suurusega 100x100 kuni 150x150 cm. Rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poortiga ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Ta kootakse peenest kahekordsest villasest lõngast puuvarrastel nr. 3-4. Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ja raamitakse kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill. Hilisemal ajal hangiti peeni välismaiseid lõngasorte, nii et õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid ven...
1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi I president 1875- 1906 publitseeris eesti regilaulusarja "Vana kannel"(1875-1876), "Setukeste laulud I-III" (1904-1907) 1888. aastal alustas suurt kogumisaktsiooni - "J. Hurda vanavarakogu" (160 köidet, u. 114 500 lk.) 8. Perekond: Laulatatud 22.07.1868, abikaasa Adele Eugenie snd Oettel (17.11.1847 - 16.12.1918) Lapsed: Mathilde (16.09.1869--1953), Max (28.06.1871--1938), Rudolf(18/30.11.1874, Hildegard (16.10.1873--01.02.1877), Linda (22.12.1877 --1956), Helmi (09.04.1879--26.08.1881) 9. Surmaaeg, -põhjus, matmiskoht: 13.01.1907 Sankt-Peterburg, lõhkenud pimesool ja sellest tulenenud üldine mürgitus, Tartu Maarja (Raadi) kalmistu
Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa või maailma ülikoolides. Välisõpinguteks saavad magistrandid kasutada Erasmus ja DoRA stipendiume. Õpingute jooksul läbib magistrand praktika
Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Kärdla osakonna juhatus on seitsmeliikmeline: Inge Talts, Tiit Harjak, Karin Poola, Irina Luik, Mart Kaups, Aino Kerde. Osakonna juhatuse esimees on Annely Tikerpuu-Kattel. Käina osakonna juhatus on kolmeliikmeline:Alar Kääramees, Linda Tikk, Triinu Schneider. Osakonna juhatuse esimees on Alar Kääramees
Akadeemia suur auhind(1996)). Elas kaua Müncheni lähedal, alates 1966.a. Hispaanias Cran Canarial, kus ta ka 1997.a. suri. Tema teoseid: · Mein Urgroßvater und ich · Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen (1962) · Die Glücklichen Inseln hinter dem Winde · Nele oder Das Wunderkind (1986) Täis nimi on James Jacob Hinrich Krüss Eesti keeles ilmunud teosed · "Timm Thaler, ehk, Müüdud naer" (tõlkinud Linda Ariva; illustreerinud Marju Mutsu, ER, Tallinn 1970; 2. trükk: kujundanud Tarmo Puudist,Tänapäev, Tallinn 2001) · "Minu vaarisa ja mina, ehk, Suur ja väike Boy" (tõlkinud Linda Ariva; luuletused tõlkinud Harald Rajamets; illustreerinud E. Binder, ER1979) · "Timm Thaleri nukuteater, ehk, Müüdud inimarmastus" (tõlkinud Eve Sooneste, illustreerinud Sybille Hein. Tänapäev 2004)
2 million records of her first solo album after ABBA. ABBA In the 1980s, Fältskog released three English-language solo albums. In April 2004, she released a new single, "If I Thought You'd Ever Change Your Mind" On 4 July 2008 Agnetha joined with others at the Swedish premiere of the film version of Mamma Mia!,in Stockholm. This was the first time after 22 years when they all were in the same picture. Now she lives on the island of Ekerö with her daughter Linda ABBA ABBA Björn Ulvaeus(born 25 April 1945) is a Swedish musician, composer and co- composer of the musicals Chess, Kristina från Duvemåla, and Mamma Mia!. During the last years Björn Ulvaeus has stepped forward as a frontline critic against the free file sharing of copyrighted material on the internet. He has recently coproduced the film "Mamma Mia!" with close-friend Benny Andersson ABBA
1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. 1888. aastal algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise. Eestimeelse suuna eestvedaja. Eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu Lootusi ei tasu asetada ei sakslastele ega venelastele. 1869-laulupeo kõne "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Laulatatud(22. juunil 1868) Eugenie Oetteliga · 6 last Mathilde, Max, Rudolf, Hildegard, Linda, Helmi 1906-l aastal haigestus Jakob Hurt pimesoolepõletikku ning suri 1907 aasta jaanuaris Peterburis. Jakob Hurt on maetud Tartu Maarja kalmistule. Hetkel on Eestis kaks mälestussammast 1) Tartus 2) Põlvas `' Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama''
värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas.
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968.
Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Must...
Neljas lugu Kalevipoeg läks oma ema otsima, ning seda ilma hobuseta ja ujudes. Ta soovis päästa oma ema röövli käest. Öösiti juhatasid talle teeraja kätte põhjanael ja Suur vanker. Järsku nägi ta saart, kuhu poole ta ka ujuma hakkas. Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et...
Liis Viidas 12C Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, ...
Miina Härma (1864-1941) Elust Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal s...
IMPRESSIONISM Aeg: 18601870 a. Prantsusmaa Nimetus: Claude Monet´i teose "Impressioon. Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
