Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu
There was a family. The book begins whit Sharon's confession of her pregnancy. Her father - Jimmy Senior (Sr) was shocked. She told to her mother - Veronica - it before dinner. In the family was also twins - Tracy and Linda, Jimmy Jr, Darren and Les. Jimmi Sr and Veronica wanted to know who the father is, bus Sharon didn't want to tell it. They asked if the father of the baby is married or if he will marry with Sharon. Sharon said he isn't married and they will not marry. Sharon has been pregnancy for 10 weeks, but she dosen't feel any differences. From book about pregnance she read that differences will come after 10th week. Jimmy Sr. had hangover and that's why he was a little bossy
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad
It has been suggested that the Quwri in Astlanda may have denoted the predecessor town of today's Tallinn. The earliest name Kolyvan may be derived from the mythical Estonian hero Kalev. Up to the 13th century the Scandinavians and Henry of Livonia in his chronicle called the town Lindanisa: Lyndanisse in Danish, Lindanäs in Swedish, also mentioned as Ledenets in Old East Slavic. According to some theories the name derived from mythical Linda, the wife of Kalev and the mother of Kalevipoeg. who in an Estonian legend carried rocks to her husband's grave that formed the Toompea hill. It has been also suggested that in the context the meaning of linda in the archaic Estonian language, that is similar to lidna in Votic, had the same meaning as linna or linn later on meaning a castle or town in English. According to the suggestion nisa would have had the same meaning as niemi (meaning peninsula in English) in an old
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks
Lavakujundus aitab kaasa teksti mõistmisele nii, et tänu sellele elutoale sai juba etenduse alguses aru, et seal elavad rikkad inimesed. Kuna lavakujundus oli selline, mille järgi võis arvata, et selles majas on väga palju ruume, oligi mõistlik, et teisel korrusel elavad üürnikud, mis muidugi ei pidanud väga paika, ainult Norman oli üürnik. Mulle meeldis see, et kõik tähtsamad sisekujunduse elemendid olid siiski elutoas, näiteks see uksepeal olev kapp, kust Linda võttis pappkasti, milles olid naiste riided, siis see, et samas elutoas oli see suur kirst, kuhu pandi onu George sisse, kui ta oli nn surnud. Lavastuse kunstnik oli Pille Jänes. Etenduses jutustatakse Eric Swan’i rikkast elust, täpsemalt kuidas ta üldse oli nii rikas. Just siis kui ta tahtis jätta kuritegevuse, nimelt saades kõikvõimalikke erinevaid sotsiaaltoetusi, külastas teda sotsiaalametnik, kes vajas ühe väljamõeldud üürniku allkirja, aga kuna teda polnud olemas,
Seekord Hiie talu pääses. Järgmisel läbiotsimisel viidi Mihkel ära. Kolmeteistkümnes peatükk Ühel märtsi õhtul helistati uksekella. Tuldi Taavit kinni võtma. Ta viidi ülekuulamisele, kuid Taavi valetas seal oma isiku kohta. Ta riietelt lõigati nööbid ning soojemad riided(mantel, müts jne.) ja viidi ööseks üksikkongi, kuhu Taavi vaevalt seisma mahtus. Lisaks sellele tuli kongi külma õhku. Järgmisel päeval kuulati ta uuesti üle. Ähvarduse peale, et nad Linda Raudoja (ema) kohale toovad tunnistas Taavi üles, kes ta tegelikult on. Neljateistkümnes peatükk Järgmisel ööl tunnistas Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püüti rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides. Taavi uskus, et NKVD ei saa ta perele midagi teha, sest nad põgenesid Soome ja sealt Rootsi. Taavi viidi ühiskongi. Seal anti neile jao pärast süüa ning pesemise aegki oli piiratud. Nad veetsid seal mitu kuud
Seekord Hiie talu pääses. Järgmisel läbiotsimisel viidi Mihkel ära. Kolmeteistkümnes peatükk Ühel märtsi õhtul helistati uksekella. Tuldi Taavit kinni võtma. Ta viidi ülekuulamisele, kuid Taavi valetas seal oma isiku kohta. Ta riietelt lõigati nööbid ning soojemad riided(mantel, müts jne.) ja viidi ööseks üksikkongi, kuhu Taavi vaevalt seisma mahtus. Lisaks sellele tuli kongi külma õhku. Järgmisel päeval kuulati ta uuesti üle. Ähvarduse peale, et nad Linda Raudoja (ema) kohale toovad tunnistas Taavi üles, kes ta tegelikult on. Neljateistkümnes peatükk Järgmisel ööl tunnistas Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püüti rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides. Taavi uskus, et NKVD ei saa ta perele midagi teha, sest nad põgenesid Soome ja sealt Rootsi. Taavi viidi ühiskongi. Seal anti neile jao pärast süüa ning pesemise aegki oli piiratud. Nad veetsid seal mitu kuud
senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava kunsti liik, mille phivljendus on joon ja peamiselt mustvalge, vahel kahevrviline pind. Jaotatakse: krgtrkk(linoollige), sgavtrkk ja lametrkk (litokivi). Olev Soans elas Keilas ja tegeles ka infograafikaga. On teinud mitmeid kultuuriloosi kaarte. Kokku on ta teinud 38 kaarti. Nited: Eesti kultuurilooline kaart, Tallinna kaart, Hansakaart
1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati. 18931896 töötas Vilde taas Postimehe toimetuses, kuid 1896. aastal kolis ta Moskvasse. Aastatel 18971898 toimetas ta jällegi Eestis Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal
Talle tulid meelde neiu kisa,kole merrekukkumine ja uppumine.Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast,mis ei tahtnud tal peast minna.Ta hakkas uuesti aerutama,kui talle meenus ta ebaõiglaselt surnud ema. Kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis,siis oli uus pave alanud.Randa astudes ta kuuleb Irumäel tuules Linda halt,mis laulis kuidas ta rööviti kõige suuremas kurvastuses ning kuidas ta lõpuks kaljuks muutus.Nüüd sai Kalevipoeg teada tõe oma ema surmast ja mõistis,et oli Soome sõiduga kurja teinud. Lõpuks jõudis Kalevipoeg koju ja ta kohtus oma vendadega.Järgmisel õhtul istusid vennad laua taga ja rääkisid,mis oli nendega juhtunud.Vanem vend oli käinud Venemaal,Poolamaal,Saksamaal ning Kuramaal,kuid asjatult-emast polnud jälgegi.Teine vend
rebased ning köitis need üle õla. Kalevite pojad läksid edasi ja nägid tee peal jäneseid. Koerad murdsid nad maha ning noorem poeg nülgis nad. Ta viskas jänesed teiste loomade juurde üle õla rippuma. Vennad sammusid koju. Enne Kalevite poegade kodust lahkumist oli lähedale randunud Soome tuuslar. Nähes poegasid kodust lahkumas, kasutas ta juhust ja läks majja. Ta teadis, et eit on üksi kodus. Lesk ehmatas, kui tuuletark uksest sisse astus. Soome tuuslar röövis eide. Kuigi Linda vastu punnis viis tuuletark ta ikkagi kaasa. Linda palus jumalatelt abi ja nad võtsid teda kuulda. Iru mäele jõudnud, sai tuuletark välguga pihta ja minestas. Kalevite lesk pääses ja ta loodi kivisambaks Iru mäele. Ärganud, ei leidnud Soome tuuslar Lindat enam kusagilt. Kojo minnes kõndsid Kalevite pojad läbi nelja metsa. Üks oli kuusemets, teine tammemets, kolmas kasemets, neljaslepamets. Õhtune vilu tuletas meestele meelde kojuminekut ja nad kiirendasid sammu üle lagendike
Kus on eide varju-urgas Helde ema peidupaika. Vilets äkiline viha Meeletu asjaajaja.” Kalevipojal on tõeliselt palju füüsilist jõudu, aga ta ei oska seda alati õieti kontrollida. Näiteks tabab teda äkkvihahoog, mida ta hiljem kahetseb, kui lööb Tuuslari surnuks, kes oli varastanud tema ema Linda. Tuuslar räägib, et ta küll röövis Linda, kuid ei tapnud teda, aga Kalevipoeg ei võta seletust absoluutselt kuulda ja tegutseb emotsioonide ajel. Võib olla tõigi Kalevipojas nii suure jõu välja tema sees olev viha. “Pärast võidu-viskamista, Vendadesta lahkumista Võttis Kalevite poega Valitsuse võimu kätte.
Annisti stiil, temperament ja selge hoiak poliitiliste küsimuste hindamisel ja analüüsimisel tegid Soomes ta nime tuntuks. Annisti Soome-kontaktid olid arenenud sõjaeelsete aastate jooksul nii tihedaks ja usalduslikuks, et ta sai pärast Eesti okupeerimist avaldada Soomes kokku kolm raamatut: enne Elsa tõlgitud uurimust „Kalevala“ kui kkunstiteos“ oli 1942.aastal ilmunud Jaan Siirase varjunime alla ja E. A. Saarimaa tõlkes Viro Neuvostokurimuksessa ja 1944. aastal koos Linda Annisti ja Harri Mooraga kirjutatud pseudonüümne „Eesti ajalugu“ Eino Parikka tõlkes. August Annist arreteeriti 16.mail 1945.aastal ja mõisteti nõukogudevastase propaganda eest kuueks aastaks vangi. Ligi aasta oli eeluurimisel ka tema abikaasa, ajalooõpetaja Linda Annist. Mõlemal oli taas vabanedes raske leida erialast tööd, lisaks oli laostatud kodune raamatukogu ja arhiiv. Annisti taastulek avalikkusesse pärast vabanemist 1951.aastal oli smauti vaevaline. Uuesti trükki
Professionaalse kunsti algus eestis 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal ...
Geomeetrilised ruumilised kujundid meie ümber Grete Jürjental Mari-Liis Tenson Piret Kostina Linda Randoja 12B klass Koonus Silinder Kera Kolmnurkne püstprisma Prisma Püramiid Risttahukas Kuup Aitäh kuulamast!
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga)
See jäi Poirotit häirima ning hiljem avastas ta, et rasvaplekiga on proovitud krahvinna eesnime muuta. Nimelt oli muudetud Helena Elenaks. Poirot sai kohe aru miks, taskurätik oleks viitanud krahvinnale. Krahvinna tunnistas, et Poirotil on õigus, ja tema õige nimi on Helena. Kuid krahvinna vandus, et temal pole mõrvaga mitte vähimatki seost ja taskurätik ei kuulu talle. Järgmiseks avastas Poirot, et krahvinna Andrenyi on Diasy ema Mrs Armstrongi õde. Nimelt Mrs Armstrongi ema nimi on Linda Arden kuid see on kõigest lavanimi. Tema päris nimi on Linda Goldenberg ning krahvinna nimi enne abiellumist oli Helena Goldenberg. Ka seda ei lükanud krahvinna tagasi ja tunnistas kõike, mida Poirot väitis. Krahv oli seega Armstrongide sugulane. Peale vestlust krahvinnaga tuli Poiroti juurde vürstinna Dragomirova ja ütles, et taskurätik kuulub talle. Alguses ei mõistnud Bouc ja Constantine, kuidas see võimalik on, aag
Linda Lapp 10.C UUSAJA MUUTUSED TÕID KAASA 20. SAJANDI SÕJAD 19. sajandil valitses Euroopas suur revolutsioonide aeg. Põhjus peitus selles, et riikides olid sisemised lahkhelid ning vähemusrahvused ja väikeriigid, kes olid suurema riigi valduses, ei olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult ...
Linda Jalas Alaealiste töötamine Alaealise tööle lubamine on seotud tema vanuse ja koolikohustusega. · Töötada ei tohi alla 15-aastane isik või koolikohustuslik alaealine, välja arvatud erijuhtudel. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. · Tööandja võib 1314-aastase alaealise ja 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda kergetele töödele. Kuid alaealine, kes on 1517-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha ka teisi töid, mis ei ole keelatud. · 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordivõi reklaamialal. Kerged tööd · 1314-aastasel alaealisel ja 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha kerget tööd. Kerge on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on ...
Ta otsutab võidelda eliitrühma Pimeduse Tütarde juhi Aphrodite vastu, kes kuritarvitab jumalannalt saadud andi ja positsiooni. Zoey peab otsustama, kas julgeb vastu astuda oma saatusele. Õnneks on tal uued sõbrad, kes teda hätta ei jäta. Sarnaselt päris elule oli raamatus kajastatud keerukaid peresuhteid ning ka teismeliste omavahelist läbisaamist. Zoey ema Linda võttis peale lahkuminekut uue mehe. Peale seda polnud ema ja tütre vaheline suhe enam kunagi endine. John nõudis, et Linda ainult tema tahtmise järgi toimetaks ning lapsed teisele kohale seaks. Kolme aasta jooksul teadis ema oma laste tegemistest üha vähem. Nii on ka meie ühiskonnas. Lahkuminekuid ja abielulahutusi toimub igapäev ning sageli on kõige suuremateks kannatajateks lapsed. Mida vanem laps seda rohkem ta toimuvast aru saab. Sellega seoses hakataksegi üksteisest võõranduma
ALMEIRA KASVUHOONETE PIIRKOND Linda Jalas 10c ·Enamus maast on kasvuhoonete all. ·Suur ala. ·Kasvuhooned 0n enamasti nelinurksed. ·Kasvuhoonete vahel paiknevad mõned üksikud teed. ·Kasvuhoonete vahel on mõned majad. ·Suuremaid hooneid seal ei paikne. 26000 ha. 30 km Erinevaid köögi- ja puuvilju. Näiteks tomateid, kurke, paprikaid, arbuuse, jne. Enam kui pooled Euroopas vaja minevaid puu- ja köögivilju kasvatatakse nendes kasvuhoonetes.
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid ...
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
Mari Kalkun Kes ta on? 1. aprill 1986 Tütar Linda Taavi Tatsi elukaaslane Muusik Laulukirjutaja Laulja Mõtiskleja Haridustegevus Kivilinna gümnaasium Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Tallinna Muusikaakadeemia pärimusmuusika magistrantuur (Helsingi Sibeliuse Akadeemia) Muusikaline tegevus Pani kahe soomlase ja ühe austraallasega kokku ansambli Runorun Upa-upa ubinakõnõ Piigavagi Muusikaline tegevus Albumid: "Üü tulõk" "Vihmakõnõ" "Tii ilo"
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdru...
paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde Aliide ehitavad mehele peidiku oma tallu. Nad teevad talle kambri kahe ruumi vahele, kust ei puudu ka voodi, riiul, millel küünal ning pilt seinal. Tütre Linda eest varjasid õed Hansu ning rääkisid kõigile, et ta suri metsarajal. Nõukogude ajale kohaselt algavad halastamatud ülekuulamised, kus nii Aliide, Ingel kui ka tema tütar Linda saavad kannatuste ja raske alanduse osaliseks, kuid sellest kõigest hoolimata, ei anna nad Hansu jõududele üles. Lõpuks leiab Aliide väljapääsu, ta abiellub parteiorganisaator Martin Truuga. See toob kaasa endaga teiste põlguse,
Kalevipoeg Fr.R.Kreutzwald Lapsepõlv ja noorus Peale Kalevi surma sündis Lindale veel üks laps- poeg.Algul karjus laps palju,aga hiljem hakkas ta vägevust näitama.Ta hakkas murul kurni viskama.Tihti läks ta mere äärde lutsu viskama.Kui ka vennad tugevad olid,käis noore venna jõud neist kergelt üle.Magamise ajal kostis mets norskamisest vastu.Kalevipoeg magas maa peal liivaküngaste otsas. Minu lemmiktegelane selles raamatus on Linda,sest ta elas üle nii palju kurbust ja ta oli nii tugev naine.See raamat on nii rõõmus,kui ka kurb.Seal saab vahepeal ka nalja.Raamat on tõsine,kuigi see pole üldse tõsi,mis seal juhtub.
Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga
Hermann Muri oli 1928. aastal lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja oli olnud õpetajaks Leisis. Muri oli Sassi algkooli juhatajaks kuni 1941. aasta sügiseni, kui ta Punaarmeesse mobiliseeriti. Koos Hermann Muriga tuli Sassi kooli õpetajaks Karl Kivihall, kes aga juba 1933. aastal ametist lahkus. Samal aastal haigestus õpetaja Ella Raev ja loobus ametist. Õpetajate Kivihalli ja Raevi asemele tuli 1934. aastal Linda Raev, kes töötas koolis 1940. aastani. Õpetaja Linda Raevi asemel hakkas 1940. aastal tööle Raja Aste. 1933. aastal, kui Tõnija kool suleti ja sealsed lapsed hakkasid Sassi koolis käima, tuli Sassi algkooli õpetajaks ka Aleksander Rand, kes oli seni lapsi Tõnijal õpetanud. Üldiselt pidid Sassi algkooli õpetajad andma kõiki ainetunde, sest õppetöö toimus liitklassides. Ühes klassiruumis olid koos kaks erinevat klassi, keda tuli ühel õpetajal samaaegselt õpetada.
5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE: kõrvallause eraldatakse komadega, mõnikord võib koma sattuda ,,ja" ette. · Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks edasi. · Direktor rääkis , et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama , ja palus siis kõigil klassiruumidesse minna. SEGALIITLAUSE · Linda rõõmustas, et kool on läbi , ja viskas koolikoti nurka. -------------------- , ----------------- , ja ------------------ Linda rõõmustas, et kool on läbi ja pole vaja vara tõusta. ----------------------- , -------------- ja --------------------- 1) saatelause + otsekõne: Diktor ütles: ,,Sel nädalal vaatame filme ." Poiss päris: ,,Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: ,,Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber.
põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti M(m)aaülikooli Polli aiandusuuringute keskus Eesti M(m)aaülikooli keelekeskus, maaülikooli keelekeskus 13.03.2015 Lugupidamisega Suured tänud! Lugupidamisega, Tervitades Suur tänu! Kõike head soovides Suur-suur tänu! Heade soovidega Suur aitäh Teile! Ette tänades Vastust ootamas jäädes Kõike head! Linda Püssa 13.03.2015 Kontrollige, kas kirja eesmärk on arusaadav ja tekst üheselt mõistetav. Veenduge, et tekstis ei esine kirjavigu. Veenduge, et olete vajaliku manuse kirjale lisanud. Kontrollige, kas kõik kontaktandmed on õiged. 13.03.2015 http://keeleabi.eki.ee/ Õigekeelsussõnaraamat Eesti keele seletav sõnaraamat Ametniku soovitussõnastik Keelenõuvakk
ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui siis kui ta kohtub Maiaga ja hakkab temaga käima,pole tal enam õpimiseks nii palju aega.Teda segab ka tädi koguaegne
Kalevipoeg 2.0 Cerle Siim 9.klass Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Kalevipoeg 2.0 Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja , Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Algus ja lõpp Raamatu algus salm Raamatu lõpp Aga ükskord algab aeg, Okei, davai, Vanemuine! mil saab vabalt laenu Moodne eepos mõlgub võtta, lausa meeles.Tänapäeva tagasimaksmata;Küll siis
talle usaldatud ülesandeid. 1905. aasta detsembris kehtestati seoses revolutsiooni algusega Baltimaadel sõjakohus ja algas politseiterror Eesti linnades. Tartus vahistatakse massiliselt inimesi, ,,Uudiste" toimetuses tehakse läbiotsimine. Vildel õnnestub otsesest allikast teada saada, et varsti on tulemas korraldus tema arreteerimiseks. Koos naisega sõidab Vilde Tartu lähedasse Haage mõisa, kus elas Linda tädi T. Vilberg. Kui olukord muutub veelgi pinevamaks, otsustavad nad rongiga Peterburisse sõita. Enne minnakse veel Tallinnast läbi, et vanematelt ja õelt raha laenata ja 1906 aasta eesimestel päevadel suunduvad nad Peterburi ning algab Vilde 14 pagulaspõlv, mis kestab üle üheteistkümne aasta. Vilde vahistamissüüdistuse aluseks olid järgmised süüdistused: osavõtt Eesti Sotsiaaldemokraadide Tööliste Ühistu Tartu osakonna
●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad püksid, svootrid ja trikoo ● Lühikesed juuksed (1920) ● Viltkübar Ülesanne klassile ● Vasta küsimusele nr 4 ja 2 lk õppikust 83.
Tööd aitavad ilmestada lisad. Nendeks on peamiselt perekonnaarhiivist pärinevad fotod ning dokumendid. Tööd tehes selgus, et mitmed fotod ning paberid on kusagile kadunud, kasvõi vanaisa suguvõsa kroonika, vanaisa diplomid ning vanaisa ja vanaema pulmapilt. Mitmeid fakte oli võimalik kontrollida internetist, näiteks Tartu koolide kohta. Uurimistöö tegemisel tuli ette mitmeid raskusi: Esiteks sattus mu vanatädi Linda, kes oleks arvatavasti mäletanud ja täpsustanud paljusid asju, haiglasse. Teiseks polnud Võrumaa Keskraamatukogust võimalik leida mõningaid raamatuid, mis oleksid uurimustöö 2 koostamisele kasuks tulnud. Kahju oli sellest, et vanaisa pere eluolu kirjeldus jäi napiks ning siin ei olegi enam midagi parata.Imelik oli ka see, et elust Põlvas pole peaaegu üldse fotosid.
Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… ……..6 4. Pildid…………………………………………………………………………… ……..7 5. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8 2 ELULUGU Miina Härma (aastani 1935 Hermann) sündis 9.veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas. Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid ...
Põhisündmustik 1. KP vanemate tulek 2. KP sünd 3. Linda kadumine 4. mõõga saamine 5. kuninga valimine 6. KP põllumehe ja riigivalitsejana 7. KP võitlused sortside ja Sarvikuga 8. laudade toomine 9. retk maailma otsa 10.mõõga needus 11.KP viimane töö EEPOSE TÄHTSUS 1. Tõstis rahva eneseteadvust 2. Eestlaste muistse iseseisvusaja väärtustamine 3. Säilitab regivärsilist rahvaluulet 4. Annab ainet teistele kunstiliikidele (kujutav kunst, muusika, ballett) 5. Tõlgitud soome, ungari, saksa, vene, läti, leedu jt
TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov . Graafika:Võimude surve, Stalinism
Bütsants Linda Mari Hüvato II DEK Sai alguse aastal 324 Kristlik kirikuarhitektuur, pärines rooma kohtu ja turuhoone tüübist. Oluline oli proportsiooniline harmoonia Ristlööv, poolümar apsiid kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kuppellagi (sageli taevaks maalitud) Sambaread Kõigel oli sümboolne tähendus Seinu kaunistasid maalid, mis olid kristliku tähendusega Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist ...
MIINA HÄRMA Autor: Älis Sikora Miina Härma elu ja looming Esimene eesti naishelilooja, -organist ja -koorijuht Sündis Raadi vallas 9.02.1864.aastal Ema ja isa olid muusikalise haridusega Suri 16.11.1941.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina...
armukadedusest ja kindlasti ka armastusest. Ning sellest kui imeline võib olla armastus, kuid ka sellest, kui valelikud võivad inimesed olla. Ja milleks kõigeks on üks armunud inimene võimeline... Teos kirjutab ajast, mil Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal, ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil on mees Hans ja laps Linda ning Aliidel ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid kogu aeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja
Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu · Portreemaal ( grupiportree ) · Maastikumaal ( meremaalid ehk marinistika ) · Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal ) · Mütoloogiline maal kujutatakse mütoloogilisi kangelasi, tegelasi, jumalaid. Nt: Zeus, Herakles, Amor, Linda, Kalveipoeg, Sortsid. Graafikakunst tekid trükkimisel, võib olla must-valge, võib olla värviline. Nõuab kõrgeid tehnilisi oskusi. Füüsiliselt suhteliselt raske. Plaadid võivad olla metallist, puidust ja kivist. · Kõrgtrükk · Lametrükk · süvendtrükk Tarbekunstis luuakse kindla funktsiooniga esteetilisi esemeid. · Keraamika · Klaasikunst · Nahkehistöö · Sepistöö ehk metallehistöö ( metallist pannood )
187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Perekond: Laulatatud 22.07.1868. Abikaasa Eugenie (snd Oettel). Lapsed Mathilde (16.09.18691953), Max (28.06.18711938), Rudolf (18/30.11.187428.12.1917/10.01.1918), Hildegard (16.10.187301.02. 1877), Linda (22.12.18771956), Helmi (09.04.187926.08.1881). Surmaaeg, -põhjus, 13.01.1907, pimesoolepõletikust põhjustatud veremürgitus, matmiskoht: Tartu Maarja (Raadi) kalmistu. Pilt:
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid...
Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil...
peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus-ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris
Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Perekond C.R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgijale talu ostis said nad seal elada. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles.Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. Elu lõpu aastad Elu lõppuaastat möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
