JUHAN VIIDING Sündinud: 1. juuni 1948 Surnud: 21. veebruar 1995 Pseudonüüm: Jüri Üdi Hariduskäik: I. 6 erinevat üldhariduskooli II. Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega) III. Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond: isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding 3 õde naine Riina Kiisk tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule
unerohi, ergutid. Kõige hullemad šõud leidsid aset 1976. aasta suvel, sügiseks tervislik seisund väheke paranes. Vallandatud sõbrad leidsid vajalikuks kirjutada raamat ``Elvis, what happened?``, mis rääkis Elvis Presley elu negatiivsematest külgedest, sealhulgas sõltuvusest narkootikumidest. Elvis püüdis küll raamatu ilmumist erinevate vahenditega takistada, kuid tulutult. Ka senine tüdruksõber Linda Thompson lahkus, asemele ilmus Ginger Alden. 26. juuni 1977 Indiapolises Indiana osariigis oli Elvis Presley viimane kontsert. Elvis ja Ginger Alden plaanisid abielluda 1977/1978 aastavahetuse paiku. Ellu oodati palju uusi positiivseid muudatusi. 16. augusti hommikul 1977 suri Elvis Gracelandi vannitoas raamatut lugedes infarkti, mis oli tal juba vähemalt neljas. 18. augustil 1977 saadeti Elvise surnukeha Gracelandist viimsele teekonnale ja maeti Memphise Forest Hilli kalmistule. 26
Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid ka Lindagi ütles neile ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi
Jah, rüütlikultuuris eksisteeris ka armastus, kuid see oli platooniline. Rüütlid õhkasid oma südamedaamide järele, kuid kätte nad neid ei saanud. Ja kui nad daamid siiski kätte said, oli see väga hästi hoitud saladus, sest kui senjöör oleks teada saanud, et rüütlil on peale platoonilise armastuse ka seksuaalsed 25 Huizinga, Johan. Keskaja sügis. Uurimus 14.-15.sajandi elu- ning mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades. Toimetanud Marek Tamm ja Linda Uustalu. Tõlkinud Mati Sirkel ja Kaia Sisask. Varrak. Tallinn 2007, lk. 86. 26 Päivi, Setäla. Keskaja naine. Tõlkinud Maimu Berg. Huma. Tallinn 1999, lk. 72. 27 Huizinga 2007, lk. 86. 12 sidemed tema naisega, oleks see tähendanud nii rüütli kui ka daami välja heitmist õukonnast. Paraku nii juhtus ka Guillaume le Marechaliga. Samas ei tea tänaseni keegi, kas tõepoolest
eestikeelse ajalehe asutamise luba. 1872-1874 tegutses ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. C. R. Jakobson tutvus juunis oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thaliga. Naine oli Kirgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal 21 Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.veebruaril 1940.aastal 89-aastasena. Talu rajamisel näitas CRJ üles suurt energiat: Pärnu jõele ehitas tammi ja veski, püstitas uued taluhooned. Talutööde kõrval kirjutas Jakobson põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri, pöörates erilist tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. Ta korraldas ka Vändras Eesti esimese künnivõistluse 1881
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
http://www.nytimes.com/2009/09/27/health/re search/27eye.html? pagewanted=1&_r=1&ref=technology A Burst of Technology, Helping the Blind to See Blindness first began creeping up on Barbara Campbell when she was a teenager, and by her late 30s, her eye disease had stolen what was left of her sight. Reliant on a talking computer for reading and a cane for navigating New York City, where she lives and works, Ms. Campbell, now 56, would have been thrilled to see something. Anything. Now, as part of a striking experiment, she can. So far, she can detect burners on her stove when making a grilled cheese, her mirror frame, and whether her computer monitor is on. She is beginning an intensive three-year research project involving electrodes surgically implanted in her eye, a camera on the bridge of her nose and a video processor strapped to her waist. The project, involving patients in the United States, Mexico and Europe, is part...
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäe...
Ta oskas väga köitvalt kirjutada. Esimene raamat, mis tal ilmus 1885, oli ,,Musta mantliga mees". Tol ajal tahtis lugeja põnevust ja nalja. 19. sajandi lõpu luule Kunstiline tase oli väga kahvatu. 80ndatel ja 90ndatel kasvas luuletuste arv. Põhjuseks oli ajakirjanduse kasv. Paljude ajalehtede toimetajad olid ise ka luuletajad. Enamasti oli luule madalatasemega, naiivne.1881 hakkas ilmuma igapäev ajaleht. 80ndatel olid peamised luuleavaldajad Postimees, Sakala, ajakirjad Oma Maa, Linda, Meelelahutaja, mitmesugused kalendrid. Selle sajandi luule kurvastavaks asjaoluks oli see, et kõrgtase puudus. Anti välja mitmeid luulekogusid. Peamiselt isamaalised luuled, vaimulikud. Koidula ärkamisaegne luule läks inimestele tõeliselt hinge. Eriti isamaalised. Hakkas levima jäljendamine (hakati mõnda iidolit matkima, kuid ei küünditud temani, oli n-ö hale vari). Paljud võtsid endale Koidula eeskujuks ja hakkasid massiliselt matkima valulikku isamaaluulet. Hakati võtma
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: Mona Sikkar Juhendaja: Ülle Lääne VÄIKE-MAARJA 2011 2 SISUKORD: 1.ELULUGU.................................................................................................... 5 1.1LAPSEPÕLV.......................................................................................... 5 1.2ÕPIAASTAD...........................................................................................6 1.3PEREELU .............................................................................................. 7 1.4HILISEM ELU....................................................................................... 8 2LOOMING.....................................................................................................9 2.1PROOSA.....................................
elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, ebaavalise poole; selle sukeldumine ka filmimaailma, jazz-i ja sõprussuhetesse. Ondaatje postomdernistlikud jooned tulevad eriti hästi esile tema pooleldi-autobiograafilistes teostes. Alate 60ndatest, on Ondaatje olnud seotud Toronto Coach House Booksiga, töötades selles väikesed iseseisvas ajakirjanduses luuletoimetajana. Koos oma naise Linda Spaldinguga toimetavad nad ajakira nimega ‘’Brick’’. Viiekordse Governor General’i auhinna võitjana on teda pärjatud ka Gilleri auhinnaga, Bookeri ja the Prix Médicis étranger auhinnaga ning ta on ka Order of Canada ohvitser. See teeb temast ühe Kanada enim tunnustatuma autori. Ondaatje ilukirjandus on suuresti kaasa aidanud tema siseriiklikule ning rahvusvahelisele tuntusele. Eesti keelne looming: 1997 Inglise patsient. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat
tõmmati ja minema viidi. Koduteel kohtab ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Taavi viib ta oma tuttava Selma juurde. Selma hoolitseb ta eest hästi ning mees terveneb. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks. Leitud mees Eevald ja Selma plaanivad kevadel pulmi. Ühel märtsi õhtul tullakse Taavit kinni võtma. Taavi valetasb ülekuulamisel oma isiku kohta. Ta viiakse ööseks üksikkongi.Järgmisel päeval kuulatakse ta uuesti üle. Ähvarduse peale, et nad Linda Raudoja kohale toovad tunnistab Taavi üles, kes ta tegelikult on. Järgmisel ööl tunnistab Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püütakse rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides.Taavi aga ,,teab",et tema perekond on turvaliselt Läänes ja keeldub. Vangipõlv kestab pool aastat.Selle aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil.Ühel ööl hüütakse ka Page 8
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Augu...
ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Mis sa ikka oskad selle peale kosta. Juhan Smuul oli sama punane nagu indiaanlane keset palavat suvepäeva. 19. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn. luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esindajad olid Paul Erik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat, Enn Vetemaa. 20. Jääb mulje nagu ta tahaks öelda, et see punane ENSV ei lõppe kunagi otsa. Samas ma ei ole selles vastuses väga kindel ka kuna sellest nõuka aegsest luulest ja muust punasest kirjandusest on võimatu aru saada. 21. Juhan Kross kirjeldab tavaliste inimeste elu ja olu. Autobiograafilisteks peetakse Wikmani poisse ja Mesmeri ringi. Kirjanduselu 1970 - 80-ndatel. 22. Stagnatsiooniaastad. 23
eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda ta siili käest päästit. Selle mao nimi on Intsu. Ta rääkis Intsuga ussikeeles ja sai veel targemaks. Tema sõber Pärtel oskas ka natuke seda keelt. Leemeti vanaisal olid mürgihambad
Visuaalne suhtlemiskontakt, millega kaasneb lendavasse kettasse minek ja isegi sellega lendamine. Mõned neist räägivad inimestega rahustavalt, ütlevad, et nad tulid õpetama inimestele, kuidas oma planeeti paremini hoida. Teised tulevad teaduslike kavatsustega: nad võtavad inimesi oma laeva kaasa, uimastavad nad, võtavad alasti ja uurivad. Enamasti nad siis kustutavad pärast inimeste mälu. 30.novembril 1989 rääkis ufoloog Budd Hopkinsile oma eelmise öö elamusest 41-aastane Linda Napolitano. Kella 3 paiku öösel, kui ta oli just magama jäämas, tundus talle, et toas on keegi võõras. Keha muutus tundetuks. Ta nägi väikest, suure pea ja suurte silmadega olendit enda poole tulemas. Järgmisel hetkel, mida ta mäletas, oli ta elutoa aknast välja hõljunud teda ootaasse ufolaeva. Ta elas 12.korrusel, kahe tänava kaugusel FDR Drive´ist, mis kulgeb piki East Riveri jõge läbi Manhattani. Rohkem ta ei mäletanud. Ülejäänu meenus talle hüpnoosi all.
..........................................................6 2 Anu Välba elulugu Anu Välba on sündinud 14. mail 1974ja on eesti tele- ja raadioajakirjanik. Pärnumaalt Torist pärit Anu Välba on lasteaednikust ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. Lugesin Kroonikast, kuidas Tori põhikoolis tulevasele teletähele inglise keelt õpetanud pedagoog Linda Kolk kasutab Anust rääkides vaid ülivõrdeid rääkides, et ta oli hoolas, püüdlik ja rõõmsameelne laps. Väsimatu pioneer ning klassi priimus, kes õppis viitele. Eriti tõstab õpetaja esile Anu head kasvatust. Anu on enda kohta ise öelnud, et on liialdusteta täiesti tavalise Tori kodu täiesti tavaline laps, keda vanemad panid klaverit õppima, kuid kes selle asemel väljas meelsamini luurekat mängis ja kanadele tsirkusetrikke õpetas. Muusikaõpingud jäid
6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu
maakond, Kopli rand, Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikkajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku Novgorodimaa, Baltimaad, Tartumaa, Frangimaa, Madalmaad · Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad IV. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA
Suhete probleemid aga kerkivad esile alles siis, kui muistne metsarahvas läheb kaasa kaugelt välismaalt tulnud uute kommetega ning kolivad külasse elama. Loomulikult on ka neid, kes jäävad oma esivanemate pärandile kindlaks ning jätkavad metsarahva elu koos vanade tavadega. Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
VENE AEG XIX sajand Haldusjaotus Jätkus vene aeg ja haldusjaotus jäi samaks. Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli al...
) ka stereotüüpsetes tegelaskujudes välja mängida inimlikke tahke. Olgu 1960. aastate näitlejaloomingust omakorda näidetena nimetatud Velda Otsuse ja Ants Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav. Leo Kalmet, 1963 Draamateatris), Einari Koppeli külma ja skeptilise neutraalsusega esitatud Väitsa-Mackie Brechti „Kolmekrossiooperis” (lav. Epp Kaidu, 1964 „Vanemuises”) või Linda Rummo ja Ants Eskola lava- ja vaimupartnerlus mitmetes Panso lavastustes („Tabamata ime” 1965 Draamateatris; Jerome Kilty „Armas luiskaja” 1966 Noorsooteatris). Näitleja Jüri Järvetit nähti 1950. aastatel küll eeskätt koomikuna ja see suhtumine kandus mõneti ka 1960ndatesse, ent tema loodud Voitinski ja Ajalooline Tõde (Smuuli „Kihnu Jõnn”, lav. Voldemar Panso, 1964 Draamateatris) demonstreerisid uut peen-psühholoogilist rollitõlgendust, sh
· Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia polütehnikumis kaubandusteadust · Ülikoli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905.a kaitses lõputöö kaubanduseteaduste alal · 1906.a siirdus Enno kodutallu soosaarele · 1909.a abiellus Olga Elfriede (Ella) Sauliga · Töö asjaajajana Valga krediidiühingus · 1919. Koliti Haapsallu, Koolinõuniku amet läänemaal · 7.märtsil 1943 Ernst Enno suri LOOMING · Varased luuletused valdavalt vabavärsilised · Aastatel 1903-1905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse · 1909.aastal ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused"
Sain teada kes ta oli, mida mõtles ja tegi. Sain ka rohkem teada tema kustiteostest, tema iseärasusest, raskest elust, sõprustest ja fantastilistest ideedest, mida ta mõtles ja kirja pani. Ta oli tõesti oma ajast ees, see on kindel. Kasutatud allikad Phillips, John 2006 ´´Leonardo da Vinci, mees, kes oli oma ajast ees´´(lk 8, 10, 12-13, 21-23, 24-25, 34-35, 36, 38-39, 40-41, 48-49, 54-55, 51, 42) Buchholz, Elke Linda 2006 ´´Leonardo da Vinci´´(lk 7, 10, 65) http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Leonardo_da_Vinci_paintings
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loeta...
2001 Maret Anton Hansen Tammsaare ,,Tagasi Vargamäel" 2001 Ema Tom Stoppard ,,Pärast Magritte'i" 2004 Kunksmoor Emmeliine Aino Pervik/Urmas Lennuk ,,Kunksmoor ja kapten Trumm" 2005 Majoriproua Samzelius Selma Lagerlöf ,,Gösta Berlingi saaga" Televisioonis: 2001 Siseminister Inga Lotus Toomas Kall ,,Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188" 2003 Õpetaja Linda Kaljulaid telesari ,,Õpetajate tuba" 2006 Vanaema Elviira telesari ,,Kelgukoerad" Filmis: 2001 Hotelli perenaine ,,Must veri" 2003 Marta ,,Merevaigust tiivad" 2005 Ema ,,Kõrini" 2006 Nõid ,,Hirmu jõud" 2006 Claire Zachanassian ,,Vana daami visiit" 9 Kokkuvõte
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab
Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas.
Toidumoona umber paber võetud ja paar aialippi murtud, oli hakatus olemas. Katlas oli juba tuli all, kui Nurme Vilma tuli veidi aja pärast tuli tagasi ka Arvo koos puudega. Ta olevat koolist puid küsinud laenuks ning lubanud, et raiub talveks uued puud. Toodi ka rukkivihud ning Kassi-Maali kutsus tööle ka esimehe. Piinlikkust tundes tuligi ta appi ning seisis Vilma kõrval. Teda pani see punastama, kuna Vilma oli talle alati meeldinud. Käi Linda ja Maali läksid vaidlema. Esimees üritas küll naisi maha rahustada, aga tal ei õnnestunud see kohe üldse. Vihma hakkab Aiaste talus tasapisi kallama, tööle tehakse paus sisse ja kõik lähevad vihmavarju. Martinsoni Aadam oli lasknud suurema osa oma viljast kuskil mujal valmis teha, kuid väike osa kaera oli veel alles. Too oli Elmarit palunud, et ta selle ära teeks ning tuligi oma kaeraportsuga kohale. Esimees oli küll selle vastu, kuna taheti vaid kolhoosi vilja
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Ju...
Väljaarvatud: Anne turg --- Anneturu apteek. Nt: Rõuge Suurjärv, Virtsu Vanasadam. Uus turg --- Uueturu tänav. Pikk jalg --- Pikajala kohvik. Linda kivi --- Lindakivi kultuurikeskus. 7.Liigisõna "maa" kirjutatakse tavaliselt nimetuumaga kokku. 7.1.Isikunimi kirjutatakse liigisõnast "maa" lahku. Nt: Eestimaa, Venemaa, Madalmaad, Tartumaa, Baltimaad. Nt: Baffini maa. 7.2.Mitmuslik riigi tähenduses esinev "maa" kirjutatakse eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. Nt: Aafrika maad=Aafrika riigid; Aasia maad; Balkani maad; Skandinaavia maad; Läänemere maad.
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
Erandid, omadussõnatüvi kirjutatakse kokku: Kesktänav, Keskväljak. c) Nimetuumaks on käänduv omadussõna: nt. Vaikne ookean, Must meri, Kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv. d) Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega. nt. Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Brandenburgi värav, Narva värav. NB! Anne turg Anneturu tänav Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku. nt. Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku. nt. Adelie maa, Baffini maa. Tavaliselt kirjutatakse mitmusliku riigi tähenduses esinev maa talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. nt. Balkani maad, Aasia maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad
Kool Nimi Perekonnanimi Georg Lurich Referaat Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Valmistamiskoht aasta SISUKORD Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Karjäär ........................................................................................................................................3 Saavutused..................................................................................................................................7 Mälestusvõistlused......................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega ...................
siiamaani maailmas eksisteerinud! Kasutatud kirjandus: 1. E. Annus ,,20.saj mõttevoolud" 2. Simone de Bauvoir ,,Teine sugupool" 3. Luce Irigaray ,,Sugudevahelise erinevuse eetika" (1984) 4. Luce Irigaray ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) 5. ,,I am not a feminist, but...," 2006. www.torilmoi.com Artikkel ilmunud: www.sirp.ee Tõlkinud Lea Larin ja Roosi Talvik 6. Wikipedia ,,Feminism" 7. Linda Nicholson ,,Feministlikud vaidlused" 8. Joan Scott. ,,Only Paradoxes to offer" (1996)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kunstide osakond Hanna Linda Korp Psühhedeelne muusika 1960. aastatel: eeldused ja lugu Referaat Juhendaja Mart Jaanson Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 Eeldused psühhedeelse muusika tekkimiseks ............................................................... 4
talumuuseumi vanima töömehe juurde. 82-aastane Eduard Hiis ütles, et on sündinud endises popsikohas siit mõnesaja meetri kaugusel ja elanud selles kandis kogu elu. Ka tema isa Kristjan, kes sündis 1876. a., oli veetnud siin kogu elu. Isa mäletanud oma lapsepõlvest Carl Robert Jakobsoni. Kui meie rahvusliku ärkamisaja suurkuju suri, oli Kristjan 16-aastane. Lugu mesilakuusest polnud Eduard Hiis kuulnud siiski oma isalt, vaid C. R. Jakobsoni tütrelt Lindalt. Linda meenutanud, et kui ta oli plikatirts, võtnud isa ta kord kukile. Nad seisnud kuusekese ees, mille isa äsja koos teiste puudega istutanud. Isa sõnanud: "Ükskord kasvab see puu kõrgemaks kui sina ja mina kokku." Nagu näha, läksid need sõnad kuhjaga täide. Kuusest sai koguni kõrgeim puu talus ja kogu ümbruskonnas. 9 Koobas Oidrema Pangamäel
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida...
1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda KeppOjastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda KeppOjastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel
Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola. Varem ainult piirkonniti levinud olnud nimed on hiljem, rahvaluule kogumise ajal saanud laiemalt tuntuks ja kuuluvad omaloominguliste nimede alla just rahvaluule olemuse pärast. Nii on tuntuks saanud Sirje, Salvi, Sõlmi ja Kalev, Linda, Salme. Muide, Raivo Seppo andmetel olevat Linda ja Salme varasematel aegadel meeste nimed olnud. (Saar 2002) 1930ndatel moodsa nimede eestistamise ajal leiutasid inimesed aktiivselt uusi nimesid, mis olid tihti nende saksa või vene nimede eesti variandid (või ainult kõlalt sarnased), aga ei pruukinud algupäraste nimedega üldse seotud olla. Nii sai nimevahetusel Marthast Urve ja Dimitrist Esko. (Ibid)
Roomas säilitas tiheda sideme kodumaaga ja rahvusliku liikumisega.Eesti-ainelised tööd on veel:Kalevipeg;Koit ja Hämarik.Eesti publik ei suutnud siiski veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal.Tema loomingu ainsad finantseeriad kodumaal olid baltisakslased.Weizemberg osales nii kohalkel kui ka rahvusvahelistel näitustel,1893 Chicago maailmanäitusel sai pronksmedali.Juba Eesti Vabariigiajal 1920 püstitati pronksi valatud Linda Rootsi bastioni harjale,mistõttu sai Lindamäe nime-Linda ümber kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvumise taastamise algusaegadel. Amandus Adamson(1855-1929)-eemaldus oma loomingus idealiseerivast,tundekülmast ja staatilisest klassitsismist.Tema stiili nimetatakse enamasti realistlikuks(,tegelikult on midagi neobaroki laadset).Adamsoni stiil küpses Pariisis,kuhu ta siirdus 1886 mitmeks aastaks varsti pärast Kunstide Akadeemia lõpetamist
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming: üle 200 koorilaulu, vokaal muusika, 2 pala puhkpilliorkestrile, vokaal kammermuusika, soolo laule, laulumäng " Murueide tütar ". " Kalev ja Linda ", 5 osaline koorilaul. 1. Osa olid lüürilised laulud, 2. osa olid isamaa laulud, 3. osa on rahva laulu seaded. Vormidest erineb nii salmi laule kui ka läbi komponeeritud laule. Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi. 3 Rudolf Tobias ( 1873 Käina 1918 Berliin )
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
