Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka ...
enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda
enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda
kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus Relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad, ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia
Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17
kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu paber tselluloosist paberi vastu oli toormaterjali saamine. Kuna keskajal kanti riided ribadeks, ei tarvitsenud olla kantud linane materjal piisavalt kvaliteetne paberi valmistamiseks. Samuti hakkas nõudmine raamatute järgi kiirelt tõusma ja see tähendas, et paberit oli vaja toota rohkem kui varem. Katsetusi uue materjali leidmiseks hakati tegema 18. sajandil. 19.saj. keskpaika võibki lugeda moodsa paberitehnoloogia alguseks. Puidu baasil valmistatava paberi tooraine sorteeritakse, puhastatakse ja peenestatakse sulfit- või sulfaatprotsessi abil. Mass valgendatakse ja jahvatatakse
vildistamisprotsessis ning ei ole mingis staadiumis kahjustunud. PURE NEW WOOL – rõivas on valmistatud puhtast uuest villast PURE LINE -täislinane Materjalide terminid Puuvill - CO Orgaaniline tekstiil Märki kasutatakse ökotekstiilide tootmise alal ja defineerida ülemaailmselt tuntud nõudmised, mis tagavad tekstiilide orgaanilise staatuse. Toodetud maheviljeluse põhimõttel Materjalide terminid Linane - LI Looduslik siid - SE Materjalide terminid MUUD KIUD Kiusisalduse “muud kiud” (teised kiud) all tähistatakse kiude, mida on kangale lisatud niivõrd väikeses koguses, et see ei mõjuta kanga omadusi. Märgistust kasutatakse, kui muude kiudude osatähtsus on väiksem kui 10% . Materjalide terminid SUPER 100`S Vill, kus 2,54 sentimeetril on rohkem kui 100 keeret. SUPER 110`S Vill, kus 2,54 sentimeetril on rohkem kui 110 keeret.
Fifth level Violetne,tumepunane,erkpuna Heleroheline,erkpunane,must, ne,must,valge heleja tumesinine Pihtkuub ehk pikkkuub e. vammus Tehti enamasti pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest Kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal Pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega Händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kampsun Villasest riidest Veidi alla vöökohta ulatuvad
20. sajand Eestis. Õpitud ajaloost ja loetud raamatutest tean, Eestimaa taluelu kohta järgmist: Elukoha valikul oli oluline, et see asuks kõrgemal ja kuivemal kohal. Tähtsaim hoone rehielamu-ehitati esiküljega õue poole,suunaga lõunast põhja. Rehielamu koosneb kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ning teisele poole jäävatest kambritest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga, et soojus välja ja loomad sisse ei pääseks. Nii rehetoal kui kambril olid palkseinad ning savi-, muld-, või kruusapõrandad. Kütmiseks oli suur ahi, kus tehti ka süüa. Seina ääres paiknesid voodid ja kõige puhtamas kohas laud. Järk järgult inimese elu paranes. Tänu korstnatele läks ruum valgemaks ja suitsuvabamaks, mis soodustas mitmeid uuendusi, näiteks akende tegemine.Toad läksid järjest puhtamaks ning tuli järjest rohke ka mööblit.Akendele riputati kardinad, laual...
Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand´i õlimaal ,,Poiss punastes pükstes". Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub, üks käsi kuue taskus. Teises käes hoiab oma soni. Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall. Taustaks on loodus, sest maalilt on näha pruunikasrohelist looklevat metsa ning rahulikku sinakat taevast. Maali meeleolu on üldjoontes õnnetu ja üksildane. Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal ,,Montmartre õhtul". Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja pruunikamad toonid ning üleval on heledates toonides taevas. Maalitud on ,,Montmartre õhtul"
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 Varjude mäng Neljas pilt. Selle pildi keskmeks on Isabella ja Flavio mängud. Nad suhtlevad üksteisega tsitaatide kaudu, kusjuures on aru saada, et mõlemad teadvustavad, et mängupartner teab neid tsitaate ning ka seda, kust need pärinevad. Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seeko...
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuse...
Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist Kiudude märgistused Puuvillane Looduslik Villane Villane, Linane siid sisaldab taaskasuta- tavat villa Angoorakitse vill mohäär Pakendite märgistused Roheline punkt. Toote pakendi hinnas sisaldub maks
Huvitav oli see, et aluspesu pesuesemed on pärit ajajärgust, mil neist rääkimine oli üldine tabu. Siis ei kasutatud avalikult sõnu "aluspüksid" või "alustalje". Kasutusel oli lihtsalt aluspesust rääkides sõna "need". Nii nägingi sellel näitusel meie esivanemate privaatsemat, samas ka argisemat poolt. Näituseeksponaadid olid valdavalt pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust ning erakogudest. See vanavanade aluspesu on meie jaoks kui müstika. Kõik puha linane, hele, käsitöö, pitslisanditega jne. Tekib ettekujutus nooriku veimevaka suurusest, mis pidi mehelemineku ajaks valmis ja riidekirstus olema. Oi, millised alusseelikud ja pika säärega püksikud, korsetid ja tripivestid! Näitust külastades oli tunne nagu oleksin sattunud kellegi salajasse kambrikesse ja püüdnud hoolega varjatud saladust piiluda. Oli huvitav ja hariv kogemus. Nüüd tean rohkem vanavanemate pesust. Tean, mida
Eesti rahvarõivaste hulgas kohtab mitmeid esemeid, mida ei peetud pidulikeks ja kanti ainult töö juures. Linasest riidest naiste ja meeste ühine suvine ülerõivas rüü oli eelkõige tööriie, samuti Mulgimaal kantud pelts - pikk-kuuega materjalilt ja lõikelt ühtiv kaunistusteta lühike kuub. Töörõivad õmmeldi linasest või takusest, talveks ka poolvillasest riidest ilma kaunistusteta. Naistel püsis lihtne takune või linane valge või puukoortega tumedaks värvitud, hiljem ka potisinine tööseelik kuni linnamoele üleminekuni. Meeste tööpükstele õmmeldi pidulike vask- või tinanööpide asemel puupulgast vestetud pöörad. Tööl kanti ka vanu pidulikke rõivaesemeid, millelt nende ilustused ära harutati. Kohustuslik rõivaese töö juures oli vöö. Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega. Näiteks
Parim areng on kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevam kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus kollakast elevandiluu ja hallini. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Linane riie imab hästi niiskus, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Kortsub kergesti, aga triikides läheb kiirelt siledaks. Lina toodetakse Euroopas, aga viimastel aastatel ka Hiinas. Linataim õitseb suvel ilusate siniste õitega. Õitest tekivad kuprad, mille sees valmivad seemned.
Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud nahast. Tald on sünteetilisest materjalist. Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist. Kiudude märgistamine Puuvillane Looduslik siid. Villane Villane, sisaldab taaskasutatud villa Linane Angoorakitsevill mohäär Pakendite märgistamine Roheline punkt. Toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi või toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Viska prügikasti. Märk soodustab ka prügi Sorteerimist ja pakendi taaskasutamist PCT MÄRGISTUS .PCT on Venemaa sõltumatute sertifitseerimisasutuste poolt kasutatav tootemärgistus. PCT märgistus tootel kinnitab, et
mustus Peale pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades. 4 Käsi tuleb pesta kindlasti enne sööki; peale wc käimist; õuest, töölt, koolist, bussist, linnast, kauplusest tulles; peale lemmikloomadega tegelemist jne. Kandke naturaalsest materjalist (puuvillane, linane, villane) riideid, sokke ja jalanõusid. Vajadusel kasutada niisutavaid kehakreeme. Proovida ära jätta kofeiiniga joogid, alkohol, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul. Panna korda päevareziim, öise une aeg täiskasvanul 8 tundi (lastel 10 tundi) ööpäevas. Katsuda lõõgastuda, see võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise. 5 JUUSTE TERVISHOID
Polstrikatteks kasutatakse nahka, kunstnahka või mööbliriiet. Võta uue polstrikatte mõõdud vana polstrikatte pealt, arvesta juurde mõned cm õmblusvaru. Mererohi ja hobujõhv kaetakse omakorda õhukese vatikihiga, et polstri pealispinda ühtlasemaks muuta. Kui kasutad sisuks mererohtu või hobujõhvi ja polstirkatteks mööbliriiet, siis on katteriide alla vaja ka alusriiet, et jõhv või hein läbi pealisriide ei hakkaks tulema. Alusriideks sobib kõige paremini õhuke linane valge riie. Polstrikate kinnta liimi, klambrite või polstrinaeltega. Kinnitamisel jälgi, et polstrikate oleks võimalikult pingul. Kõige parem on katet kinnitada, alustades polstirservade keskkohtadest. Kui keskkohad on kinnitatud, on hea liikuda keskkohast ühtlaselt polstrinurkade poole, mis kinnita kõige viimasena. Et vältida polstri nurgakohtades kühmu tekkimist, voldi polstrikatte nurgakohad kokku, paksema katte kangast lõika nurga juures vähemaks.
Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17
Aadli portree Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõ...
Küll suuresti tänu sellele, et Esimese maailmasõja ajal lasti Suures väinas põhja Vene sõjalaev Slava. Selle laeva pealt toodi ära kõik, mis teki küljest vähegi lahti andis, kaasa arvatud meremiinid. Meremiinides oleva miinikollase ehk lõhkeainega hakkasidki Muhu naised oma seelikuid värvima. Nii on sidrunkollane uskumatult töömahukas kangastelgedel kootud ,õmmeldud ja tikitud muhu seelik, mille allääres uhke tikitud ai, alles üsna uus nähtus. Särk on linane ning seda ehib tikand. Varem kanti ka käiseid kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. PÕLL, PEAKATE JA JALANÕUD Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on eeskätt abielunaise kostüümi osa ehkki Saaremaal kandsid 19. sajandi lõpul ka leeriealised neiud ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis
3 Keskaja mehed Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane
Töö tegid abiteo korras ära taluperemehed - alates vilja ning linnaste veost ja lõpetades vaadi viina põletamisega. Viina hulga ja kvaliteedi eest vastutas samuti taluperemees. Voorid ja veod. Mihklipäevast jüripäevani nõuti rakmetegu mitmesugusteks vedudeks ja voorideks. Vedada tuli küttepuid, heina, vilja, viina ja ehitusmaterjale, osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine. Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu- ja voodipesu, samuti suvine tööriietus. Esialgu kasutati lina oma tarbeks nii mõisas kui talus. Laialdasem müük algas XIX sajandi II poolel, kui linahinnad maailmaturul tõusid. Lina tuli kitkuda, kupardada, leotada, kuivatada, lõugutada, ropsida, sugeda ja kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel oligi seotud kas lina või villaga. Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti
Lina on sama väärtuslik kui looduslik siid, kasmeer, mohäär, peenike vill ja kõrgkvaliteediline puuvill. Suvel palava ilmaga ei ole paremast materjalist kehakatet kui seda on linasest riidest valmistatu. Selline riietusese on seljas mugav ja jahedust tekitav. Seega riietudes linastesse rõivastesse ei esine tülikat higistamist. Samuti on kuumal suveööl meeldiv uinuda ja hommikul puhanuna ärgata linase voodipesu vahel. Linane riie vastab ka kõige nõudlikumale kliendi soovile. Põletamisomadused: koostis l2hedane puuvillakiu koostisele, omadused sarnased. 4 Lambavill Vill on hingav ja soojustreguleeriv materjal. Tal on ainulaadne omadus niiskust vastu võtta (kuni kolmekordseks omaenda kaalust) ja seda jälle välja hingata. Samas on ta väga veniv ja kerge. Kõik
Miniatuurmaal: · Lisandus mitmeid uusi koolkondi · Pildid usuteemalised, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad · Figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel Tarbekunst: · Tekstiilkunst Bayeux' vaip: nimi asukoha järgi, h 500 cm, pikkus 70 m, kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar
b. Salvrätid c. Kohalinikud d. Kattelinad e. kelnerirätid ja käterätid f. seelikud (näiteks selvelauale kinnitamiseks) 8. Salvrätid KASUTATAKSE MATERJAL Laua kaunistamiseks puuvillane Roogade serveerimisel linane Riiete kaitseks Salvrätte on valgeid, värvilisi, mustrilisi, piltide, logode või tekstiga salvrätte. Salvrätte võib asetada -taldrikule või praetaldrikust vasakule/noa ja kahvli vahele lauale/leivataldrikule -laua pindadele virnadena -salvrätihoidjasse või toosidesse -virna laotatud taldrikute vahele -kohvitassi ja alustassi vahele -läbi kohvitassi sanga 9. Lauanõud Klaasid: Söögiriistad: Serveerimisvahendid:
Pärast sööki tõsteti söögilaua plaat seina äärde, et oleks rohkem ruumi. Magamiseks kasutati kõiki võimalikke kohti. Suurte taluperede puhul magati rehetoa põrandal õlgedel. Vanemad liikmed said koha ahju peale, mehed magasid ka partel. Suvel oli lihtsam, siis magati aidalakas, kambrites jm. Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed. Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel. Esialgu voodikotte ei olnud, vaid magati lahtistel õlgedel, millele pandi peale linane või takune riie. Peale võeti riided. Talvel külmaga toodi rehetuppa sooja ka vastsündinud loomad (talled, vasikas), kanad või haigestunud loomad. Pärast rehetööde lõppu ja enne jõulusid tehti rehetoas suurkoristus. Peo puhul puistati põrandale puhast liiva, hakitud kuuseoksi ja riputati laua kohale küünlalühter kodus valmistatud küünaldega. Lauatagune sein kaeti valgete linade või punutistega. Suvel kaunistati tuba ja maja noorte kaskede ja kaseokstega.
jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse lühemad kiud. Kuna lühemad kangakiud on välja kammitud, siis on kangas siledam, pehmem, kaunim ja tugevam. Veidi kallim kui tavaline puuvillane kangas. Kuna on pehme, siis sobib voodipesu ja nende riiete valmistamiseks, mida kantakse ihu vastus. Ettevaatlik tuleks olla värvitud kammpuuvillakanga pesemisel, sest kõrgel temperatuuril võib värvi anda. LINOON (PEENLÕUEND) (cotton lawn) Linoon on kerge ja peen puuvillane või ka linane kangas, millel on tihe ja sile pealispind. Kasutatakse eelkõige voodipesu valmistamiseks. PUUVILLSTRETS (cotton strech) See kõrgekvaliteediline kiudude segu ühendab endas loodusliku puuvilla kandmismugavuse ja sünteetilise elastaani omadused. Tulemuseks on optimaalne sobivus kehakujuga ja pikaajaline rõivavormi säilimine. Erinevad taimsed kiud: LINA (LI,FI) - pellava, lin, flax, Flachs/Leinen, lino, linen.
Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning värvikirevaid sulgesid. Vööd olid neil kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe.Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Et hõlbustada liikumist, kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Ja nüüd natuke lähemalt mõnest riideesemest. 2 Pikk sirglõikeline särk:
Buklee /Bouclė/ “bouclėt” tulnud ning tähendab Jakid, mantled, vested, keerdunud. Kangas on pehme, tuunikad, seelikud, keeratud lõimedega kaetud, mis kleidid annab talle mügarliku, mühkliku olemuse. Võib olla tehtud nii villast kui villasegust. Hargnemisohtlik. Põimetehnika baasil kangas. Harlilikult linane, mille ühel poolel Kõrgklassi meenutavad Damast muster ja teasel poolel muster lauakatted /Damask/ teistpidi. Võivad olla ühe-, kui ka mitmevärvilised. Mõnikord tehtud siidist. Tihti mustriteks suured lilled. Tuntud ka froteerätiku nime all. Väga hästi vett imav, lõikamata Käterätikud, tooted,
Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8
Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et vältida vildistumist, on võimalik villa spetsiaalselt töödeldes muuta ta isegi masinaga pestavaks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-, viskoos- ja puuvillakiududega. Lina Lina on üks vanimaid kultuurtaimi. Lina on robustne ja kasvatamisel ei pea kasutama keskkonnakahjulikke pestitsiide. Linakiudu saadakse linaniinest. Linane riie on väga vastupidav ja omapärase faktuuriga. Moetööstuses kasutatakse linast kangast sageli suverõivaste, pluuside, päevasärkide, kleitide ja kostüümide valmistamiseks. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga
rikkalikud kroogitud laiad varrukad. Kitsad ja liibuvad püksid, mis seni olid eraldi koosnenud, muutusid tervikuks. Mugavuse huvides olid püksid varustatud spetsiaalselt kotitaolise kubemekotiga. Hiljem sukamasina leiutamisega läksid moodi sukkpüksid, mis rõhutasid veelgi meeste mehelikkust. Samas kanti inglismaal aga laiu põlvpükse, veneetsias allapoole põlvi ulatuvad pükse, mille sääred oli kas kitsad või siis rohkem avarad just. Valge linane särk muutus renessaansi ajal oluliseks jõukuse märgiks. Särgi lõige oli lopsakas ja dekoltee suur. Hiljem lisandus särgi kaelusesse pisike kroogitud krae, mis aegade jooksul muutus olulisemalt suuremaks ja kroogete poolest rikkalikumaks. Krookkrae oli tärgeldatud, tugevast materjalist ja hoidsid pead võimalikult püsti. Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem
4. Vältida tuleks õhukest, libeda pinnaga, kergestiveniva paberi kasutamist. Vältida tuleks ka paberit millel on tugev tekstuur või sellist paberit, millele tint külge ei jää. Nt: HP EI SOOVITA PRINTIMISEL KASUTADA JÄRGMISI PABEREID: * Väljalõigete või perforatsiooniga paber (välja arvatud spetsiaalselt HP inkjet seadmetega kasutamiseks loodud paberid) *Tugevalt tekstureeritud kandjad, nagu näiteks linane riie (printimine võin olla ebaühtlane ja tint võib nendel paberitel värvigratsiooni põhjustada) *Eriti tasased, läikivad või kattega paberid, mis pole loodud spetsiaalselt teie HP All-In-One'i jaoks (need võivad HP All-In-One'i ummistada või tinti mitte vastu võtta) *Mitmeosalised, näiteks kahe- ja kolmekordsed vormid (need võivad kortsuda või kinni jääda ning tint võib suurema tõenäosusega laiali määrduda)
Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Riideid valmistati ise villast või linast. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. http://www.woodlands- junior.kent.sch.uk/Homework/vikingsax.html Viikingid elasid suurte perekondadena. Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid koos. Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. Ajaks, kui mehed olid
Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil,
• tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga • Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva tähtsus kasvas soodsa asukoha tõttu.
sõlmustega. 19. sajandi keskpaigal oli seelik õmmeldud labasest linasest niidist, ning selle koeks oli hall villane lõng. Seelik oli neljalaidne ning linase värvliga. Värvlist kuni alumise ääreni on seelik seatud pikuti 3 cm sügavustesse püstkurdudesse ning esiosa on 25 cm laiuselt kurrutamata. Seeliku alläärele on õmmeldud punasest villasest lõngast pael, mis on kuueharuliselt palmitsetud. Seelik ulatub poole sääreni. Kurrutamiseks aeti igast kurrust läbi üks linane nöör ning uhuti kokkutõmmatud seelikut leelisega. Selleks, et kurrud sisse jääksid, pandi seeliku alläärele raskusteks kivid. Hiljem hoiti ka kuumi leibu kurrutatud seelikul vajutisena. Hiljem, 19. Sajandi lõpu poole tuli kasutusele triibuline kört. See läks aga aina värvilisemaks seoses tööstuslikult toodetud värvaine kasutusele võtuga. Triipude muster ja värvid varieeruvad sõltuvalt naise vanuse, staatuse või täistatava sündmusega. Vanemad naised eelistavad
Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad müügil juba pea sajas riigis, kuid 60% sellest eksporditavast kaubast müüdi siiski Suurbritannias ja Saksamaal. Peamisteks eksporditavateks kaupadeks olid või, munad, puuvillane ja linane riie, tselluloos ja metsamaterjal. Kuid kuna need kaks riiki olid peamised riigid, kuhu Eesti eksportis, muutus Eesti neist turgudest liialt sõltuvaks. Seda oli eriti tugevalt näha ülemaailmse majanduskriisi ajal, kui tollide suurendamine ja sisseveokvootide kehtestamine vähendas järskult Eestil või, munade ja tekstiilitoodete turustamise võimalused nendel turgudel. Peale majanduskriisi tegeles Eesti sellega, et eksporttoodengut mitmekesistada ja eksporditurgude geograafiat laiendada
Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi. Olulisemaks muutus ehitustegevus. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest
Tuuluta jalanõusid värskes õhus lase jalanõudel puhata ehk siis võimalusel ära kasuta iga päev sama jalanõud vii jalanud aegsasti kingsepa juurde parandusse enne kui paned jalanõud suve/talve korterisse, puhasta need korralikult ning suru jalanõu sisse pisut paberit nahkkingi ei tohi hoida kilekotis Tekstiilide puhastamine Tekstiilidele tehtavad eeltööd I Sorteerimine kiud (vill, puuvill, linane, sünteetiline kiud, jne) 19 värvus (tumedad, heledad) määrdumisaste (puhtamad, tugevalt määrdunud) valmistustehnika (pitsid, kudumid, jne) II Sorteerimine pesemine keemiline puhastus valgendamine kuivatamine triikimine Hooldusmärgid Pesemismärgid Harilik pesuprogramm märgitud koos maksimumtemperatuuriga (30°,
koosnevad üherakulised karvad, mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav. Lina-ja kanepikiud Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened, pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid saadakse linavarre niineosast, kus nad paiknevad kimpudena.Lina- ja kanepikiu tootmine on keerulisem-vartest tuleb kiud eraldada mehhaaniliste ja keemiliste võtetega. Linane riie on nägus ja tervislik, imab hästi niiskust, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Riided kanepist on robustsed ja mugavad, mitmekülgsed ja lihtsad. Juba ammustest aegadest kasutatakse kanepit purjede ja ka telkide valmistamiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri. kanep ja lina (300x mikroskoopiline suurendus) -2- Valkkiud
Mitra oli liturgiline peakate, mida kandsid paavst, kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid ning eriloaga mõned abtid. See oli nende võimu sümboliks. Sutaan oli katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis näitas, et selle kandja elu oli pühendatud kirikule see oli ka vaimuliku tunnuseks. Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika. Keskajal olid alba varrukatel, rinnal ja alläärel tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava. Amiktus oli esimene riietusese, mille piiskop selga pani, kui ta missaks riietus. Amiktus seotakse kahe paelaga ümber rinna ja seda võisid kanda kõik vaimulikud pühitsusastmest sõltumata. Kasel oli viimaseks liturgiliseks rõivaks, mille missaks riietuv vaimulik selga pani. Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või
Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta ka mpsunist või pikkkuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja e es p õlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane v õi villane suurätt, mida ni metati s õbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal ka mpsunit m e enutavat jakki ja pikkkuube, mis oli kiviv öö ga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvikpüksid ja põlvikud. Tavaliselt oli peakatteks jä medast vildist vor mitud kaabu. Kaugest minevikust pärinevate arusaamade järgi polnud ehted ja rõivaste kaunistused mitte ainult iluks
valmistatud metallist kividest kaelaehted Esialgu ulatus krae õlgadeni, hiljem aga kuni küünarnukkideni. Egiptuse rõivastuse eripäraks oli plisee kasutamine. Plisee oli väga peen ja karge, andis rõivastusele erilise suursugususe. Lihtrahva rõivastus oli tavaliselt lühem ja kitsam kui ülikutel. Sageli kanti töötades vaid skentit või töötati alasti. Lapsed, vaatamata seisusele olid alati alasti. KANGAD Kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks olid linane ja villane, (vähem puuvillaseid), millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja teki taolisteni Linased kangad olid mõnikord erakordselt õhukesed Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid JALATSID Siseruumides käisid paljajalu kõik, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii mehed kui naised kandsid sandaale (osadel neist olid ninad
oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Jõukama seisus kaunistas rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega
Öeldi: "Väljaõmblus ei taha pesemist." Käiste all kantav särk oli Alutaguselgi eesti naiste särkide üldise tava järgi kokku õmmeldud peenemast linasest pihast ja jämedamast takusest riidest alasest, alesest. Puudusid varrukad ja õlalapid. Kaelaauk oli ovaalne avar, äärepalistusest läbipoetatud paelaga koomale tõmmatav. Seelikud tegid Alutagusel 19.saj. jooksul läbi õige rohkesti muudatusi. 18.sajandist tuntud kitsad seelikud - must villane ümbrik ja valge linane palapoolik olid kasutusel 19.saj. algulgi. Kui linane seelik värviti soomaakega mustaks, siis kutsuti seda piedu. Musta villase ümbriku alaäärt on mitmel viisil kaunistatud. Kõige tagasihoidlikum oli villastest lõngadest palmitsetud punane või sinine äärepael, ai. Hoopis pidulikum kaunistus koosnes punasest villasest riidest ja kardpaeltest. Alutaguse ümbrikele eriti iseloomulikuks võib aga lugeda punasele villasele riidele
Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegselt Eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varukatega särk ja selle peal kantav villane varukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riide laid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid napilt, kuid selle aja naiserõivastusest on säilinud täielikumaid komplekte (näiteks Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17
Tegevustik on parasjagu seal maal, et Dorabella on vahetanud oma kaelas oleva ripatsi albaanlase omaga ja on armunud. Nüüd lamab neiu punase sametkattega diivanil ja jutustab toateenijale oma elamustest võõra mehega. Despinal ehk toatüdrukul on seljas veripunane sametist korsett, mille all on valge kolmveerand pitsäärtega varrukad. Seelik on sinine ja puhvis ning vahelt paistab ka natukene oranzi alusseelikut. Seelikute peal asetseb valge linane põll. Tütarlapsel on peas sarnane valge mütsike nagu õdedel. Tuppa astub ka Fiordiligi, kes tõdeb sammuti, et on albaanlasesse lootusetult armunud. Naised hakkavad mõtlema välja plaani, kuidas võimalikult kiiresti abielluda ja riigist põgeneda enne kui nende noormehed sõjast tagasi tulevad. Stseeni algus on musikaalselt rahulik, kui hakatakse plaani nuputama, siis muutub ka muusika natukene valjemaks ja ärevamaks. Naised laulavad mõnes kohas koos, kuid enamus ajast eraldi dialoogina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
