tekkele -Paljasseemnetaimed juured, täiuslikumad koed a.)seemnesõnajalad, mis paljunesid seemnetega, sarnanesid sõnajalfadega. b.)okaspuud 320 -280 miljonit aastat tagasi , nt:jugapuu, kadakas 3.Loomariigi areng Maal Umbes 545 miljonit aastat tagasi kujunes hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Selles perioodis kulges hulkraksete loomade arenguliinide - nt ainuõõssete ja keelikloomade, usside, limuste, lülijalgsete evolutsioon. Hiljem hävisid sellele ajastule tüüpilised lülijalgsed liigid. Hiljem järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsete rühmade arvel. 440 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed kalad, hiljem lisandusid rüükalad ja kilpkalad.415 miljonit aastat tagasi asusid maismaale kaladest põlvnenud esimesed nelijalgsed kahepaiksed. 354 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. 292
ning isegi ehete valmistamisel. Lubjakivi ja marmori kasutati juba esiajaloos ehituskivina ja lubja saamise toor- ainena juba väga-väga ammu.Vanas Roomas ja Kreekas kasutati marmorit peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris.Kustutamata lupja kasutati sideainena juba üle viie tuhande aasta tagasi. Pärlid -kivistunud kastepiisad Aineliselt koostiselt on pärl ja pärlmutter üks ja see sama.Täpsemalt-pärl on pärlmutrist koosnev moodustis,mis tekib limuste karpides erijuhtudel.Mõnede pärli- karpide läbimõõt ulatub 30-40 cm ja kaal 3-4 kiloni.Neid leidub peamiselt troopilise Austraalia rannavetes.Keskmiselt iga kolmekümnes karp sisaldab pärli. Pärlmutter koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadi (CaCO) vähepüsivast eri- mist aragoniidist (90%) ,mille koostises on 2-4% vett ja 4-6% orgaanilist ainet.Kuna ara- goniit on vähepüsiv mineraal, siis kaotavad pärlid juba 50-70 aasta järel oma tugeva läike ja tuhmuvad
ehitusplaani määravate regulaatorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ,,plahvatuse". Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitustüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. aunuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6.Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. LK.67 1.Lamarkism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. Darwanism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2.Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. + 3.Maa esmane atmosfäär sisaldas hapnikku.
Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse. Seepia Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi (Decapoda), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tuntuim seepia on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest
Üldse peetakse ainuõõsseid kõige ürgsemateks hulkrakseteks üldse. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Seega saavad loomad ärritusi vastu võtta kogu kehapinnaga. Kõige rohkem on närvirakke suusagaratel ja kombitsatel. Osal meduusidest on sirmi servadel valgustundlikud närvirakud. Meduusidel on sirmi siseserval närvirõngas, mis annab närviimpulsse sirmi kokkutõmbumiseks ja ujumise võimaldamiseks. LIMUSED - Limuste närvirakkude kogumikud on koondunud peapiirkonda ja jala alumisse ossa. Sealt hargnevad kehasse närviväädid. Siin aga peaaju (4); seljaaju (5) ja närvijätked (6).
tulemusena moodustab loode ehk embrüo 39.Sügoot on viljastatud munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassugurakkude ühinemisel 40.Viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine ning nende tuumade ühinemine. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas,kus ta liigub emaka poole,vaid üks sperm viljastab munaraku. 41Eksoterm ja endoterm 42.Geneetika ülesanded 43.Elundkond - ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. 44.Välisskelet on lülijalgsete, limuste jt. organismide väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. 45.Hermafrodiit 46.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes,see toimub keharakkudes tulemuseks on 2 tütarrakku. 47.Viirused on bioobjektid millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakke.Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma.viirusi uurivat
Ahvinimene oli kahepaikse eluviisiga loom, kes suurema osa oma elust veetis vees, otsides jõgede ja järvede kaldaäärseilt madalikelt endale toiduks sobilikku - limuseid, söödavate veetaimede juuri, vähilisi jne. Kuival maal käis ta ainult ööbimas. Tänu vee-elule muutus ahvinimese välimus. Ta muutus täielikult kahejalgseks, sest käed olid tarvilikud veekogu põhjast toidu leidmiseks. Sogasest veest toitu otsides muutus labakäsi tundlikuks ja haaramisvõimelisemaks. Limuste kättesaamiseks tuli nende kojad purustada, seda oli hea teha kiviga. Ühtlasi tekkis nõnda harjumus kasutada toidu hankimisel abivahendeid. Aegamööda hakati neid käepärasemaks kujundama. Osavinimene (Homo habilis) Tööriistade valmistajaks polnud aga enam ahvinimene, vaid osavinimene (Homo habilis) - esimene inimese eellaste seas - keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused
b) Hüpotees: … 5.4. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates esimeses katses? Miks? 5.5. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates teises katses? Miks? 5.6. Kirjuta katsete tulemuste põhjal, missuguses elukeskkonnas vihmaussid elavad. 5.7. Mida oleksid õpilased pidanud oma uurimistöös teisiti tegema? Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 10 Peatükk 23. Limused Ülesanne 1. Täida lüngad loetelus esitatud sõnadega limuste põhitunnuste kohta. Loetelu: karbid, teod, peajalgsed, meri, maismaa, kahe poolmega koda, jalg, kombitsad, pea, mantel koja all, kombitsad. 1. Limuste elupaik: a) → … b) → … c) → magevesi 2. Limuste … : a) → mantel katab keha b) → … c) → kombitsad 3. Limuste … : a) → … b) → mantel koja all c) → … 4. Limuste … : a) → enamik spiraalse kojaga b) → … c) → … d) → … e) → … Ülesanne 2. 2.1
5) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel; 6) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid; 7) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust; 8) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana. Õppesisu: Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid.
Suurimad kerakalad kasvavad umbes 90 cm pikkuseks kuid enamus on palju väiksemad. Väga hästi arenenud lihastikuga, välimuselt suuri lehvikuid meenutavad rinnauimed lubavad kaladel edukalt vees edasi-tagasi manööverdada. Kõhuuimed puuduvad. Omaette vaatamisväärsuseks on kerakalalaste suu. Lõuahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada nii limuste kodasid kui ka vähkide välisskeletti. (Kokassaar, 2012) Kerakalad on võimelised oma silmi iseseisvalt liigutama ja paljud liigid on võimelised oma värvi intensiivsust ja mustrit muutma vastavalt keskkonna muutustele. Nad on mõnevõrra sarnased kameeleonitele. Kuigi enamus kerakaladest on hallikad leidub ka väga kirevaid ja mustrilisi kerakalasid, kes ei peida ennast kiskjate eest. Kerakala unikaalsed kaitseviisid aitavad tal kompenseerida aeglast edasiliikumist. Ta on oma
iseloomustus. Vaheloomad (Mesozoa) Varem, kui tunti vaid lihtsamaid arengujärke, peeti neid ainuraksete ja hulkraksete loomade vahepealseteks. Kunstlik rühm vististi teiseselt lihtsustunud pisikesi parasiite, võibolla tekkinud lameussidest. Elutsükkel üsna keeruline. Kaks väikest hõimkonda: Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes. Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis. Placozoa: plaatloomad; Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa (naast- e plaatloomad). Esindatud vaid ühe liigiga: Trichoplax adhaerens. Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub. 17. Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid.
· probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine · ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine · antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. 1.
Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda.
Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Kui te austritest ka suurt midagi ei arva, maitske sellegipoolest. Ükskõik, kas hakkate neid pärast seda gurmaani kombel taevani ülistama või vastupidi. Vähemasti ühe austri võiks igaüks oma elu jooksul ära süüa küll, et hinnatud karplooma maitsest ettekujutust saada. Siis on selge, kas neile tulevikus üldse raha kulutada või neid
· Pinnakihis vastupäeva hoovus · Soome, Liivi ja Botnia laht jäätuvad talvel · Looded 10 cm Läänemere ajalugu Läänemeri oma praegusel kujul ei ole eriti vana. 12-13000 aastat tagasi oli see ala kaetud mandrijääga Ammustel aegadel elanud loomade ja taimede väljakaevatavad fossiilsed jäänused on aidanud kindlaks teha Läänemere ajalugu. Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid · taimede säilinud tolmuteri · limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!! EKSAMIL PEAB TEADMA AINULT SEDA, ET VAHELDUSID ERINEVAD STAADIUMID MERI JA JÄRV. 3 Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna
kõhuuimest ettepoole. Kilu erineb räimest veel kõhuuimede asetuse poolest. Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja keskosa ning külgnevate lahtede need piirkonnaf, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega. Teistel kaladel aga arenevad sugunäärmed enamasti niivõrd suureks et täidavad kõhuõõne ja seega on toidu vastuvõtmine kudemisperioodil takistatud. Kilu koeb portsjoniliselt, s.o. emane ei koe kõiki
olmest (purunenud termomeetrid ja päevavalguslambid) ning krematooriumidest. Teine osa õhus sisalduvast elavhõbedast on seotud tahkete osakestega. Õhus on ka lenduvaid orgaanilisi elavhõbedaühendeid nagu dimetüülelavhõbe, ja 9 monometüülelavhõbeda soolasid. Raskmetallide saastet saab jälgida indikaatororganismide abil. Kui veekeskkonna saastet jälgitakse kalade ja limuste kaudu, siis õhusaastet on võimalik jälgida samblike kaudu. 4.3.Elavhõbeda kokkukorjamine, neutraliseerimine. Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, lillaveega immutatud vatitupse või tolmuimejat. Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas
Ühes piirkonnas võivad asuda ntks köögivilja-, teravilja-, veise-, lille-, või seene kasvatustalud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste kasutuse tõttu kõrge. Moodne suund on ka ökoloogiline ehk mahepõllundus, kasutatakse peamiselt looduslike väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Kalandus Kalade ja teiste mereorganismide, molluskite, limuste ja mitmesuguste vähiliste osatähtsus inimese toidulaual pidevalt kasvanud. Kala väärtuslik toiduaine. Kalapüük - kalavarud ei jaotu ühtlaselt maailmameres. Valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapniku rikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean on kõikjalt kalavaene, lähistroopilise, ekvatoriaalse, polaarse avaookeani pinnakihid. Agraarühiskonnas
· Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. · Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. · Toorelt on austril juures merevetika lõhn ja merevee värske soolasus. · Õrn liha võib sõltuvalt sordist ja suurusest olla sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. Teod · See on limuste kõige liigirikkam klass: siia kuulub umbes 85 000 liiki. · Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. · Eestis on maismaatigusid kirjeldatud umbes 80 liiki, vee-elulisi 60 ringis. · Teod tekkisid meres. · Tänapäevaks on nad asustanud lisaks ookeanide ja merede rannavöötmele ka süva- ja avamere ning mageveed. · Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks
Viljandimaal Õisu mõisa pargis" [2]. Viinamäetigu on ühtlasi ka Eestimaa suurima kojaga tigu ning on siinsete tingimustega üsna hästi kohanenud. Paljudes riikides on laialt levinud ka nende söömise komme, aga meil Eestis sellist tava ei ole. Eestikeelne nimetus ,,viinamäetigu" tuleneb tigude toitumiseelistustest soojema kliimaga aladel, kus nende meelispaikadeks on viinamarjaistandused [1]. Süstemaatiliselt kuulub riiki loomad, limuste hõimkonda, kõhtjalgsete klassi, kopsteode seltsi, sugukonda Helicidae, perekonda viinamäetigu. Käesolevas referaadis käsitlen täpsemalt viinamäetigude anatoomiat ja kirjeldan nende aastaringset elutsüklit. 2 1. ANATOOMIA 1.1. Kehaehitus Teo keha on 6-8 cm pikk ja asub kaitsva lubjast spiraalsete keerdudega koja sees, kust ulatuvad välja ainult lihaseline jalg ja pea
kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närvipõimikut. Peajalgsete närvisüsteem sarnaneb suuresti limuste omale, kuid esimest korda loomariigis esineb siin KNS koondumine ajusse, mis kontrollib ja koordineerib väga paljusid funktsioone. 2. Keerulise eluka närvisüsteem (selgroogsetel) Kõrgematel loomadel närvirakud koondunud kudedesse. Närvirakkude kehad paiknevad seespool, nim hallolluseks. Aksonid ja muud juhteteed paiknevad väljaspool, nim valgeolluseks. Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud.
Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks pikaealiseimaks loomaks Eestis. 2 Meeltest on karbil arenenumateks kompimis- ja maitsmismeel, silmad puuduvad. Põlvnemine ja alaliigid Ebapärlikarbid kuuluvad süstemaatiliselt loomariiki, selgrootute rühma limuste hõimkonda, 30 000 liikmega karbiliste klassi (erihambaliste (Heterodonta) alamhõimkonda), jõekarbiliste sugukonda (Unionoida, ingl. k. fresh water mussels ehk mageveekarbilised), 200 miljonit aastat vana ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda, ebapärlikarbi (Margaritifera) perekonda, kuhu kuulub veel neli liiki. 3, 4 Ebapärlikarbi amliikidena on välja toodud: Margaritifera margaritifera margaritifera (Linnaeus, 1758) Euroopa alamliik.
tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 22.5. Kohastumise/ kohanemise tulemuseks on kohanemus / kohatumus, näiteks erütrotsüütide arvu suurenemine inimesel nn. Alpi majakeses 23. Kirjuta antud näite juurde õige makroevolutsiooni tüüp. NB! Kõik näited ei ole makroevolutsiooni kohta! 23.1. Prokarüootidest eukarüootide areng progress 23.2. Kiililiste, lutikaliste, kahetiivaliste, kirbuliste ( putukate ) areng divergents 23.3.Vihterpalu metsapõlengu tagajäjel metsa limuste häving 23.4. Risoididest juurte areng sõnajalgtaimedel progress 23.5. Õistaimede seas roosõieliste, maavitsaliste, kõrreliste, liilialiste, korvõieliste areng mitmekesistumine ehk divergents 23.6. Roomajatel kehasisese viljastumise areng täiustumine (progress) 23.7. Maismaataimede vartes juhtsoonte kujunemine kohastumine 23.8. Eoste asemel seemnete kujunemine paljunemisel paljasseemnetaimedel - progress 23.9. Elutingimuste muutudes liikide-moa, dodo, tarvas kadumine – väljasuremine 23
Kiire maatõusu tõttu Navesti vagumus kerkis ja järv suurenes. Ürg-Võrtsjärv oli madal järv, mis sai madalveeseisu ajal säilida vaid lauge reljeefi nõgudes. Ürg-Võrtsjärve kestus oli ligikaudu 2000 aastat. Ürg- ja Suur-Võrtsjärve vaheliseks ajaliseks piiriks loetakse Holotseeni algust (Orviku, 1973), mil kliima oluliselt paranes ja järves hakkas kujunema rikkalik elustik. Selle tunnistajateks on Suur-Võrtsjärve setetes olevad arvukad limuste kojad. Loodepoolse kiirema maakerke tõttu kerkis järve veetase lõunas ja idas. See taastas väljavoolu Peipsi suunas. Suur- Vürtsjärve kõige tüüpilisemaks setteks oli järvelubi, mida leidub vaid üksteisest eraldatud lasunditena. Nüüdis Võrtsjärv: Idasuunalise väljavoolu kujunemine ja nüüdisjärve teke leidsid aset ligikaudu 7500 14C aastat tagasi. Võrtsjärve kogu pindala on umbes 270 km2. Tema kaldajoon on vähe liigestatud
liigutustega. Ujumisoskus võimaldab tal sukelduda tähelepanuväärsesse sügavusse: tihti sukeldub ta 20 meetri sügavusele. Kalaan peab vee all hingamata vastu üle minuti, seejärel aga on sunnitud veepinnale uue õhuvaru järele tulema. Saarmas tassib saagi veest hammaste vahel välja, kalaan aga transpordib saaki väikeste, küünistega varustatud esikäppade vahel hoides. Ta haarab aeglaselt ujuvaid kalu ning vähilaadseid ja okasnahkseid, mida ta põhjast korjab. Kalaan kasutab kivi limuste kodade avamiseks. Ta asetab kivi rinnale nahakurdu ja kolgib sellega limuseid. Paljunemine. Kalaani innaaeg sõltub ilmastikutingimustest ning antud hooaja toiduvõimalustest. Pojad võivad sündida aastaringselt. Enamuse aastast elavad emas- ja isasloom eraldi karjades. Nad kohtuvad vaid lühikeseks ajaks innaajal. Paaritumise järel naasevad isased ,,meestekarjadesse". Emased koos poegadega elavad oma individuaalsetel lõikudel.
Fibrogeen on aine, mis on vajalik vere hüübimiseks, selle kõrget taset seostatakse vereklompide tekkega. Tromboksoon aga paneb veresooni kokku tõmbuma, selle kõrge tase aga põhjustab kõrget vererõhku. On märgatud, et kala söömine hoiab ,,hea" kolesterooli taseme kõrgel. Kõigest kümme päeva ainult rohkelt lõherasva sisaldavaid tooteid süües alaneb Mereandid _ karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Ehitus Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eluviis
mai 1956) ...Eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog. Lõpetas 1914 Peterbutis naiste loodusteaduslikud kursused loodusteaduste õpetamises ja histoloogias. Aastal 1917 töötas V. Behterevi nimelises psühhoneuroloogiainstituudis histoloogia ja embrüoloogia õppejõuna. 1944- 1956 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis tsütoloogia ja geneetika kateedri professor ning 1956. aastast arstiteaduskonna histoloogiakateedri juhataja. Avastas Eestis elava rohekärnkonna, tegeles kahepaiksete ja limuste ning nende sugurakkude uurimisega. [http://et.wikipedia.org/wiki/Liidia_Poska-Teiss] (30.03.2008) Hans Remm (26. augustt 1929-21.juuli 1986) Lõpetas 1952 bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. 1952-1986 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud ning 1984. aastast juhataja. Ta uuris liblikalisi, mardikalisi ja kahetiivalisi. Remm oli Euroopa tunnustatuim häbesääsklaste tundja. Tegi Siberisse, Kaug-Itta, Kaukaasiasse, Kesk-Aasiasse ja Uuralisse entomoloogiaalaseid uurimisretki. 1956-1986
kütuse põletamisel, prügi põletamisel ja olmest (purunenud termomeetrid ja päevavalguslambid) ning krematooriumidest. Teine osa õhus sisalduvast elavhõbedast on seotud tahkete osakestega. Õhus on ka lenduvaid orgaanilisi elavhõbedaühendeid nagu dimetüülelavhõbe, ja monometüülelavhõbeda soolasid. Raskmetallide saastet saab jälgida indikaatororganismide abil. Kui veekeskkonna saastet jälgitakse kalade ja limuste kaudu, siis õhusaastet on võimalik jälgida samblike kaudu. 6.3 Elavhõbeda oht kodus Mida teha kui purunevad termomeeter või päevavalguslamp ja põrandale satuvad Hg-tilgad? Iga tilk paiskub laiali tuhandete piiskadena. Viimased aurustuvad ja õhku täidab mürgine Hg- aur. Seetõttu tuleb väiksemadki tilgad hoolikalt kokku koguda (näiteks filterpaberiga) ja vältida nende sattumist põrandapragudesse või põrandaliistude vahele. Kogutud Hg on
kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Maismaataimede teke eeldused loomadele väljumiseks merest. Ühtede organismide mitmekesistumine võib võimaldada teise väljasuremine. Konvergents: eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Piirdub väliste muutustega: delfiin- püsisoojasus, sünnitamine ja emapiim, õhihingamine, aga kehakujult kala. Sarnase funktsiooniga elundid võivad sarnaneda: peajalgsete limuste ja selgroogsete silmade ehitus sarnaneb, kuigi on täiesti erineva päritoluga. Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Prokarüootide täiustumine: geneetiline ja metaboolne täiustumine (geneetilise koodi
sisekodasid kutsutakse rahvapäraselt kuradi sõrmedeks. Sisemine koda säilitas oma ürgse kambriteks jaotunud koonuse kuju. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida. Tema lähisugulased on ka näiteks laevukesed (Nautilus) ja paberlaevukesed (Argonauta). Seepia ehk tindikala (Sepia officinalis) on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Nende perekonda kuulub umbes 90 liiki. Seepiad elavad väga soolaste merede pelagiaalis. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. Ta püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole
lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera trifolii), samuti mitmed pahku esile kutsuvad ingerjad (Anguina). Katsete tulemusel on selgunud, et kui on üritatud puisniite väetada, suureneb oluliselt ristiku-kiduussi arvukus. (Kukk, Kull 1997) Limuste esinemise kohta Eesti puisniitudel on tehtud ainult üksikuid määranguid. On leitud järgmisi liike: sile-valgetigu (Vallonia pulchella), põõsatigu (Bradybaena fruticum), karustigu (Trichia hispida), hall teetigu (Arion circumscriptus), kolane teetigu (A. subfuscus), must seatigu (Limax cinereo-niger), nabatigu (Euomphalia strigella), h. ketastigu (Discus ruderatus), klaastigu (Vitrina pellucida), sarvjas jooniktigu (Nesovitrea hammonis), rohekas jooniktigu (N
vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil.
aasta jooksul. Lindude ja imetajate v.s. kiirus oli aastatel 1600 – 1700 umbes üks liik aastakümne kohta. Ajavahemikuks 1850 – 1950 oli see kasvanud ühe liigini aastas. Selline v.s. kiiruse tõus on märgiks tõsisest ohust elurikkusele. Alanud sajandil jääb liikide v.s. endiselt kiireks, sest ohustatud liike on väga palju. Ligi 12% maailmas allesolevatest linnuliikidest on väljasuremiseohus; sama on ohustatud liikide osakaal ka imetajate seas. Nii mõnedki mageveekalade ja limuste rühmad on sama tõsiselt ohustatud. Ka paljude taimeliikide saatus on noateral, kusjuures eriti ohtralt on ohustatud liike paljasseemnetaimede (okaspuud, hõlmikpuud, vastaklehiktaimed ja palmlehikud) ning palmide seas. Väljasuremise põhjused Miks ähvardab väljasuremine oma elupaiga keskkonnatingimustega kohastunud liike, kooslusi ja populatsioone? Kas ei peaks nad hoopis kunagi sobivaks osutunud paigas võimalikult pikka aega vastu pidama
pisematele loomadele (mutt, siilid, mägrad, rebased, hiired). • Nad on ülitähtsal kohal lagundajatena.Mullas sisalduva orgaanilise aine seedivad nad ära, mineraalse osa aga väljutavad väljeheitena maapinnale või käikude seintele. Toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära, tükeldavad ja seedivad need läbi ning väljutavad jäägid. 6. Hk limused esindajad: teod ja karbid, tigude välisehitus. Limuste tähtsus looduses. Näiteid Eestis elavatest tigudest ja karpidest. Limused ehk molluskid on liigirohke loomarühm, kuhu kuuluvad mitmesuguse välimusega loomi. Elavad nii vees kui maismaal kui ka mägedes. Limused on pehme kehaga selgrootud loomad. Nende siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nimetatakse mantliks. Limuseid leidub ka Eestis, aga mitte peajalgseid, sest Läänemeri pole piisavalt soolane. Samuti ei
Nudipaelussi elutsükel 1. Veis sööb munad koos rohuga 2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk
..8 päeva ajavahemikus aprilli lõpust mai keskpaigani. Aastate vältel koeb samas veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25...40 cm) kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. · Areng Koorudes on vastne 1...1,3 mm pikkune, areng moondeni kestab 2...3 kuud. Enne moonet on kulles umbes 2 cm pikkune. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanuselt. Vangistuses on elanud 36 aastaseks. · Koht ökosüsteemis Toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. · Ohustatus ja kaitse Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm.
Paljunemine eoste ja pungumise teel. Eoste levimise viisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Seente kasutamine igapäevaelus ja eri- nevates tööstusharudes. Seenhaiguste levimise viisid ja haiguste vältimine. Samblikud kui seente kooseluvorm vetikatega. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasusta- mine. Lihhenoindikatsiooni meetodi rakendamine keskkonna saastatuse hindamisel. Seente ja samblike tähtsus. Selgrootute loomade üldiseloomustus. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ja tähtsus. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisi- ga usside kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Liit- ja lahksugulisus seonduvalt usside paljunemise eripäraga. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumise tähtsus usside aren- gus. Limuste elupaik ja kohastumused hingamiseks, toitumiseks ja liikumiseks vees ning maismaal. Liit- ja lahkusugulisus tigudel ja karpidel. Lülijalgsete loomade peamiste rühmade
ehitusplaani määravate regulaartorgeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitavadki vaadeldava ,,plahvatuse". Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6. Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate
) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud) * rebu on munaraku ühes otsas (nt: limuste, kahepeaiksete munarakud) * rebu on ühtlaselt munarakus laiali (nt: imetajad) * rebu on kitsa vööndina kesk- ja ääreosa vahel (nt: vesikirbud) REK: 1) Joonistelt rakkude äratundmine 2) Munaraku ja spermi võrdlus, erinevuste paarid, ühised tunnused 3) Väidete rühmitamine, antud hulk väited, millised munaraku või spermi kohta. 4) Paljunemise üldosa: võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel VILJASTUMINE
meridionaalne horisontaalne vertikaalne mõtle ka mis moodi tekivad vegetatiivse poole peale makromeerid ja animaalse poole peale mikromeerid osadel loomadel; Paljudel loomadel on totaalsel lõigustumisel blastomeerid märgata- valt erineva suurusega (totaal-inekvaalne lõigustumine). Sellisel juhul nimetatakse muna animaalse poole rakke mikromeerideks ja vegeta- tiivse poole rakke makromeerideks. Totaal-inekvaalselt lõigustuvad kammloomade, mõne rõngussi, enamiku limuste, vaap- ja kopskalade, enamiku kahepaiksete munarakud. ja mida tähendab animaalne vs vegetatiivne poolus Mõisted: täielik e. holoblastiline ja osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), oska tuua näiteid loomariigist. TÄIELIKUD LÕIGUSTUMISED: - Radiaalne (kahepaiksed - konnad, okasnahksed) - lõigustumise lihtsaim vorm, tulemuseks tsöloblastula; Sellises embrüos on enam-
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
Ülesanded • Millised järgnevalt loetletud mõistetest on kas: a) füüsika üldmudelid; b) füüsikalised objektid või c) füüsikalised suurused? Vaatleme mõisteid: keha, liikumisolek, jõud, punktmass, pikkus, vastastikmõju, kiirus, rõhk, liikumisoleku muutumine, pindala, väli, kiirendus. • Millised ülalpool loetletud füüsikalistest suurustest on: a) skalaarsed; b) vektoriaalsed? Matemaatilisi seoseid leidub looduses kõikjal. Näiteks kasvab osade limuste koda logaritmilise korrapäraga. Ruum • Füüsika uurib looduses leiduvaid kehi ja teeb seda kõigepealt vaatluse teel. Vaadeldes erinevaid kehi, võime nende juures leida sarnasusi ja erinevusi. Me saame vaadeldavaid kehi omavahel võrrelda. Võrdleme näiteks harja ja prügikühvlit. Eriti sarnased nad ei tundu olevat. Materjal on tõenäoliselt küll sama, kuid värv ja eriti kuju on täiesti erinevad. Raskuse kohta ei oska eemalt vaadeldes midagi öelda
süvamere loomade hõimkond, kelle kehaehituses ja eluviisis on palju üllatavat. Nad ei neela toitu ega vaja ka päikesevalgust, vaid saavad vajaliku orgaanilise aine ning energia keha sees sümbiontidena elavatelt kemotroofsetelt bakteritelt. Nüüd on kemotroofsetest sümbiontidest toitujaid leitud meres – mitte ainult riftiallikate ümbert, vaid isegi mõõna ajal paljanduva koralliliiva sügavamast kihist: ripsloomade, rõngusside, ümarusside, lameusside, limuste, käsnade ja vähkide seast. Mõnda peremeeslooma toidavad koguni mitut liiki bakterid. 61. Tolmeldamine kui sümbioosivorm ja liikidevahelise sugulise valiku nähtus. Tolmeldamine on mutualistlik kasulik taimedele ja tolmeldajatele. Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad
Nälkjate koda on sekundaarselt redutseerunud. KARBID Karbid - pea on redutseerunud, tavaliselt koosneb koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb sisust. Ülal ühendab poolmeid lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või putkeste abil, enamasti on nad lahksugulised (enamus tigudest on hermafrodiidid). Ökol. roll: lubikojad lagunevad aeglaselt, moodustavad kivistisi, settekivimeid; vee puhastajad. Kasutatakse keskkonnaseires, toiduks, mõned sisaldavad huvitavaid (ka mürgiseid) keemilisi ühendeid, pärlite tootmine. KOORIKLOOMAD EHK VÄHILAADSED
Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid
kestumine - perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada 28 kiireline sümmeetria - keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast 6 kisklus e röövlus - toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle 89 kitiinkest - lülijalgseid kattev kitiinainest kest, mis on ka välistoeseks 26 koda - limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis 18 kõigusoojane - loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist 86 koloonia - ühte liiki kuuluvate isendite püsiv kogum 8, 68 koloonialisus - üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm 88 kombitsad - pikad painduvad jätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks osal selgrootutel loomadel 10, 19, 22 konkurents - isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast 88
Nende marjateradest kooruvad lehekujulised vastsed, mis on alla 5 cm pikad. Kasvavatel angerjatel kulub umbes kolm aastat, et ujuda tagasi jõgedesse toituma. 9) bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned bakterid, seened ja putukad, magevees vähesed bakterid ja teod, meres leidub helendavaid liike bakterite, ainuraksete, ainuõõssete, hulkharjasusside, vähkide, limuste ja kalade seas. Bioluminestsents põhineb lutsiferiini hapendumisel ensüüm lutsiferaasi toimel dehüdrolutsiferiiniks: seejuures vabanev energia eraldub valgusena. Bioluminestsents võib olla rakuväline (helendava sekreedi eritamine) või rakusisene. Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab
takse seade elektrivõrku. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on aidanud märkimisväärselt kaasa jaotusvedude reaalajas jälgimisele, optimaalsete veomarsruutide väljatöötamisele, veotel- limuste elektroonilise edastamise ja saadetiste automaatse tuvastamise kasutuselevõtmisele vööt- koodi- ja raadiosagedusliku identiitseerimise tehnoloogiate abil. Kasutatakse saadetiste liikumise jälgimise süsteeme, mille kaudu saavad kliendid jälgida saadetiste kohaletoimetamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
