Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
Eestis elavate limuste suurused Eessõna: Antud teema kohta ei teadnud me eriti midagi, peale selle mis oli õpikus kirjas, et ük maailma suurimaid karpe on Rõõneskarp, mis võib olla kuni 1m pikk. Teod: Mudatigu - koja kõrgus kuni 6 cm ja laius on 2-3 cm Ematigu - koja kõrgus kuni 5 cm ja Karbid Järvekarbid- suurus kuni 20 cm Jõekarbid -suurus kuni 10 cm Rändkarbid- suurus kuni 3 cm Väikestest karpidest leidub Eestis keraskarpi ja herneskarpi, nende pikkus küündib kuni 15 mm-ni. Peajalgsed Eestis peajalgs eid ei ela.Nad elavad soolastes ning soojades vetes.
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused.
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu
LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad.
vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud kompimismeel. Hobukaan. 5. Kuidas vihmaussid leiavad toiduks puulehti, kui nad ei näe? Vihmaussidel on tunderakud kogu keha pinnal,eriti eesosas.Nad tajuvad valguse suunda ja tugevust. 6. Milles seisneb vihmausside tähtsus looduses ja inimesele? Paljude
SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud referaadina. Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused,
Peajalgsetel on____________, mis sarnanevad selgroogsete silmadega. Peajalgsed ujuvad kiiresti ja muudavad kiiresti ka oma keha__________. Vee sogaseks muutmiseks on peajalgsetel____________, mille nõre meenutab tinti. Peajalgsed on__________sugulised. Kõik peajalgsed on______________, kuna nad toituvad kaladest ja selgrootutest. Peajalgsetel on papagoi noka taolised__________________, millega nad suudavad purustada isegi kalade_______________. LIMUSED B 1. Kes kuuluvad limuste hulka? 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo koda moodustub a) teo keha ümbritseva nahakurru e mantli eritistest. b)talla limanäärmete eritistest. 2. Kiritigu hingab a) lõpustega. b) kopsudega. 3. Kiritigu on a) lahksuguline. b) liitsuguline. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kompimine peata limus silmad jala tald karp valgus ja vari 1. 2. 3. 4
kuldkala, kuldsäinas, “koi” karpkala jt. VESIVILJELUS VESIVILJELUS VESIVILJELUS MAAILMAS An alligator farm or crocodile farm is an establishment for breeding and raising of crocodilians in order to produce meat, leather, and other goods. KREVETI- JA VÄHIKASVATUS LIMUSTE KASVATAMINE Limused • Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid. • Limuste hõimkonda kuulub kaheksa klassi: • Karbid (Bivalvia) • Kõhtjalgsed ehk teod (Gastropoda) • Peajalgsed (Cephalopoda) • Lasnjalgsed (Scaphopoda) • Vagellimused (Aplacophora) • Torbiklimused (Monoplacophora Rannakarpide kasvatamine VETIKAKASVATUS Multitroofne vesiviljelus KALAKASVATUS Vee läbivoolul põhinev vesiviljelus Vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus KAAVIAR • Musta kalamarja saadakse peamiselt tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne.
leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused Käsnad: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad (mdea kas on õige) Ussid: paeluss, naaskelsaba, kiduuss, vihmauss, kaanid, harjaslimukad Limused:seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, viinamäe teod, suur seatigu Ainuõõssed: polüüp, meritäht, merisiilik
Peajalgsed Kalmaar, seepia ja kaheksajalg. Kes on peajalgsed ? Peajalgsed on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia. Kust on saadud ? Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seetõttu puuduvad peajalgsed näiteks Mustas meres, kus soolsus on pea kaks korda madalam kui ookeanis. Kasulikkus
.............................................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................15 Molluskid Karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad , jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned
Limused Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Limuste klassifikatsioon. L im u s e d Teod K a r b id P e a j a lg s e d Troopilistes meredes elavad teod. Maismaateod. Meres elavad karbid. Kare viinamäetigu. Toitub taimelehtedest Lahksugulised, paarituvad ja emane muneb munad auku, kus need kooruvad. Peetakse paljudes maades delikatesstigude hulka ja kasvatatakse ka kasvandustes. Teetigu.(Arion Ater). Elutseb kogu Euroopa territooriumil. Ööloom, ilmub välja peale vihma. Külma ja kuivaga kaevub maase. Toitub taimedest, ...
väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. REAKTIIVMOOTOR http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4c/Jet_engine.svg/2000px-Jet_engine.svg.png Reaktiivliikumine looduses Seepia ehk tindikala on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Seepia on kala, kes kasutab reaktiivliikumist. https://underwateruniversity.files.wordpress.com/2011/03/comcuttlefish9.jpg
Käsnad 8 klass 2007 1 · Käsnad on loomad, kes elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele jt. veealustele esemetele kinnitudes. · Eesti veekogudes elab järvekäsn ja vooluvetes jõekäsn. 2 · Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. · Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. · Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4
1 Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises. 2
Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised.Kuna nii kullesed kui ka täiskasvanud on mürgised, siis vaenlasi eriti ei ole. Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.Häirimisel võib kasutada ähvarduspoosi (nt. puhudes end täis ja sirutades endsirgetele jalgadele püsti) ja eritab mürgist nõre. Isased võivad kätte võttes ka piiksatada.Sigimisrändel saab suur osa loomi hukka tiheda liiklusega teedel.Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine
Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://static1.nagi.ee/i/p/65/39/013865399f805a_m.jpg
------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest....
KÄSNAD Koostajad:Vaiko Vaher,Mark- Andre Perve,Karel Hinno,Siim Vorobjev Juhendaja:Maarja Männiste Ehitus Ø Käsnad on veekogu põhjale kinnituvalt elavad,tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Ø Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Ø Käsnade läbimõõt on mõni mm,suurimad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Eluviis Ø Erinevalt enamikust loomadest on nad liikumatud.Nende elu möödub Kinnitatult substraadile. Ø Käsnad elavad vees. Elupaik Ø Käsnad elavad peamiselt soojades meredes.Magevetes on liike vähe. Ø Käsnad elavad vees taimedele,kividele,limuste kodadele ja teiste veealustele kehadele kinnitunult. Ø Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn,tavaline jõekäsn,Mülleri jõekäsn ja mageveekäsn. Harilik järvekäsn Toitumine Ø Käsna keha pinnal on arvukad ...
Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist märjaks, pigistas sõdur käsnas sisalduva vee suhu kas endale või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võitluskaaslasele. Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas. Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne.
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala
amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse
aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla
computer games (Vastus: They had played computer games) Geograafia tund!!! Millises kliimavöötmes asub Eesti? (Vastus: Parasvöötmes) Füüsika tund!!! Kas kujutis on ümberpööratud või päripidine kui ese asub läätsele kaugemal kui 2F? (Vastus: Ümberpööratud) Geograafia tund!!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!!
(nt. Järv). · Ökosüsteeme uurib ökoloogia. Biosfääri tasand: · Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. · Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. Teaduslik uurimismeetod Uurimisobjekt: Nt mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: Mikrobioloogid- mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine. Mükoloogid- seente uurimine Malakoloogid- limuste, nt maismaatigude uurimine Ornitoloog- lindude uurimine Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine Antropoloogid- inimeste uurimine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur. (kontrolltaim, katsetaim). Teaduslik fakt: Kui püstitatud hüpotees peab paika, saadakse teoreem vms. Mõisted
puudumisel korduvalt 40-45 ºC veega üle valades. Seejärel eraldatakse auster karbist ja lisatakse toidule. Toasoojas aeglaselt üles sulanud austrid võivad kergesti rikneda ega ole toiduks kõlblikud. Austreid pannakse nii koorekastmetesse kui suppidesse, ka grillitakse. 3 Seepia Seepia ehk tindikala on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia, kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks.
29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid. 37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine. 38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid. 39
m.a., Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt. Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega. Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 68 ts/ha või vaskvitrioli annustes 2025 ts/ha.
valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina. Vasest valmistati vanasti ehteid, kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud.Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 68 ts/ha või vaskvitrioli annustes 2025 ts/ha. Mürgisus
vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundkond, endokriinsüsteem, immuunsuselundkond, suguelundkond. 44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja karbid jt organismide kehamoodustised. 45. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke.Tuntumad hermafrodiidid on näiteks teod, kaanid, vihmaussid. Hermafroditismi esineb ka kaladel jt loomarühmadel. 47. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48
o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas. Kui mingit kohta läbib laine hari, siis on seal tõus, kui sinna jõuab laine põhi, on seal mõõn. Kasu inimesele - mõõna tõttu ei saa nii mõneski sadamas laev randuda, peavad ootama tõusu reidil. Mõõna ajal saab koguda rannikumeres elavaid loomi, nt. karpe ja krabisid toiduks, tühje limuste kodasid müügiks jne. Tõus ja mõõn liigutavad põhjasetteid, sadamate ehitajad peavad sellega arvestama. Loodete energiat saab kasutada elektri tootmiseks, nt. UK, Norra ja Kanada. Parem on ujuda tõusu ajal, kuna mõõna ajal taganeb vesi üsna kaugele ja võib su endaga kaasa viia. 3. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub
Neid võib kasutada salatites, suppides ja hautistes. 4 3.1 AUSTRID Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. EPL kirjutab, et Eestisse tuuakse Prantsusmaalt kaht sorti austreid, igal neljapäeval on meie austritega kauplevates restoranides ja poodides eelmisel päeval püütud Beloni või Fin de Claire sorti austrid, 20100 grammi rasked. Värske austri poehind on 2545 krooni tükk sõltuvalt sordist ja suurusest. Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult
tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem levinud selgrootute usside, limuste, lülijalgsete ja mõnede selgroogsete hulgas. Kujunevad välja esimesed meeleorganid. Kõige olulisem uuendus sellise närvisüsteemi juures on närvitegevuse ja käitumise kontrolli koondumine kesknärvisüsteemi. Kahekülgselt sümmeetriliste organismide juures on oluliseks uuenduseks liigendatud luustiku kujunemine ja lihassüsteemi muutused. Lihaseid ja seeläbi jäsemeid on parem kontrollida,
Jõevähk on enamasti 6-14 cm pikk , kuid mõned austraalia jõevähid võivad kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Müüdavad vähid on circa 10 cm. OGAJAS MERIVÄHK Sarnaneb homaarile , kuid tema koorik on okkaline . Tema inglisekeelne on spiny lobster. Sooja vett eelistav ogajas merivähk veedab tavaliselt aega kaljude või vetikate vahel . Ogajat merivähki võib leida aega veetmas Atlandi ookeanist , Aadria merest , Vahemerest ja Vaiksest ookeanist. KARBID Karbid kuuluvad limuste ehk molluskite hõimkonda ning on suguluses nii tigude kui ka tindikalaks hüütavate seepiatega. Karbid on maailmameres, samuti jõgedes ja järvedes üpris laialt levinud loomad, kelle liikide üldarv ulatub 15 tuhandeni. Maismaal karpe ei ela. Karbid, nagu kõik teisedki limused, koosnevad peast, kotikujulisest kerest ning jalast, mis kujutab enesest kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on iseloomulik tugev mineraalainest koosnev koda, mis sageli katab looma kogu keha
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha;
kõhtjalgsete roaks langevad. Tigude tõrjumine kemikaalide abil on kogu aia elustiku, kuid ka väikelaste ning lemmikloomade jaoks ohtlik ettevõtmine. Metaldehüüdi sisaldavad teotõrjegraanulid on inimeste ja loomade jaoks mürgised otsesel allaneelamisel ning mürgitusnähtusid lindudel ja loomadel tekitavad ka tõrje tagajärjel liikumatult lebama jäävad ning surnud teod ning nälkjad. Seetõttu on mõistlik kasutada loodussõbralikumaid vahendeid, mis on limuste arvukuse vaoshoidmiseks samuti tõhusad. 6 Kasutatud kirjandus http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9709/teod.html http://aiandus.ee/art_loe.php?id=9 Loomade elu: selgrootud 2 7
Hingavad lõpustega, mis asuvad nende mantliõõnes. Vereringe on avatud. Liiguvad raketi põhimõttel, kalmaar liigub u. 40 km/h. Ta imeb vee mantliõõnde ja mantli lihased suruvad vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel asuva lehtri ava välja. Neil on suured kombitsad, millel on meelerakud. Nendega tunnevad nad väga hästi lõhna ja maitset. Peajalgsetel on suured silmad ja näevad väga hästi. 10. Mida tead peajalgsete limuste sigimisest ja kaitseabinõudest vaenlaste vastu? Peajalgsete kehas on tindinääre. See paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab neil vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Nad kõik on saakloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine. Peajalgsed
Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine pare...
Toidu külmutamine 10.kl Varstu Keskkool 2013 Üldiseloomustus Toidu külmutamine on levinud toidu säilitamise viis, mis aeglustab toidu hävinemist ja muudab vee jäätumisega bakterite arengu võimatuks ning aeglustab suuremat osa keemilisi reaktsioone Külmutamise protsess Külmutatud toitu peaks kvaliteedi nimel võimalikult kiiresti (värskena) külmutama Protsess algab toorainest, mis olgu kvaliteetne, sest õige külmutamine ei paranda toidu omadusi, vaid ainult säilitab seda Toitu tuleb hoida õhust eemal ja "mahlasid" tuleb säilitada. Vastasel juhul võib toit kuivada ja toidu kvaliteet langeda Külmutamiskiirus on oluline külmutada tuleb nii kiiresti kui saab. See vähendab jääkristallide suurust, vähendades jäätumisel toidule tekkinud kahju Külmutamise ajalugu Toidu kümutamise tehnoloogiat on näiteks palju kasutatud Arktika kommuunides Jäässe on kaevatud auk või ja sinna pannakse toiduai...
· taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine · ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine · antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS
· Ülekaalus on teised pigmendid kui teistel vetikaliikidel (Need suudavad kasutada vähest valgust fotosünteesiks.). · Kasvavad 40-60 m sügavusel. · Enamuselt on makroskoopilised. · Tallus on enamasti põõsakujuline. · Kasvavad põhiliselt troopilistes meredes. Agarik · Kasvab põhiliselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. · Tallus on 4-20 cm. · Kinnitub merepõhjas olevatele kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. · Esineb ka agariku lahtine kuju, mille juhul on vetikad vabalt, omavahel läbipõimununa sassi massina. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus · On üheks esimeseks lüliks toiduahelates e. esmase orgaanilise aine tootjad. · Toodavad hapnikku vette. · Makroskoopilised vetikad moodustavad toitumis-, sigimis- või elupaiga. · Vees hõljuvate vetikate massilist vohamist nimetatakse veeõitsenguks, mille tagajärjel
lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.
Kui toitu ei piisa, siis kõhnub saarmas väga kiiresti ning võib kolme päeva möödudes surra. merisiilikutest, vähilistest, kaladest, limustest, krabidest ja vetikatest. Ta haarab saagi hammaste ja eesjalgadega vee all, surub selle vastu rinda ja kerkib pinnale. Veepinnal keerab kalaan end selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja.
ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.Vase erinevate oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa2Cu3O7-, mis on väga heade soojusjuhtivate agregaatide aluseks. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 68 ts/ha või vaskvitrioli annustes 2025 ts/ha. Mürgisus
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium TEOD Referaat Sissejuhatuseks: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass siia kuulub umbes 60 00070 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem
Kaltsiumi oksüdatsiooni aste ühendites on +II. Elektronskeem ja valem Ca +20 2) 8) 8) 2) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2 levik looduses: Ehedalt kaltsiumi looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leia, küll aga esineb ta ühenditena, näiteks Ca on maakoores väga levinud. Magevees esineb ta peamiselt kaltsiumvesinikkarbonaadina Ca(HCO3)2, mis põhjustab vee karedust ja katlakivi teket. Kaltsiumkarbonaati esineb luudes, munakoortes, korallides, limuste kodades ja pärlikarbis. Kaltsium esineb peamiselt karbonaatide (lubjakivi, kriit, marmor), sulfaatide (kips) ja fosfaatide (fosforiit, apatiit) koostises või fluoriidina. Tähtsamad ühendid: Kõige tuntum ja tähtsam nendest on kaltsiumoksiid CaO, mida nimetatakse tavaliselt kustutamata lubjaks. Ta reageerib aktiivselt veega, moodustades kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 ehk kustutatud lubja. kaltsiumsulfaat CaSO4 füsioloogiline toime: Ca on luude ja hammaste põhielement
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
