Ka vanimad teadaolevad putukad pärinevad Vara-Devonist ning Devoni ajastu lõpul ronisid esimesed selgroogsed loomad maismaale. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Natuke enne Devoni lõppu toimus massiline veeliste liikide väljasuremine. Uued veeloomad Suurte muutuste tõttu Kesk- Paleosoikumi ökosüsteemis tekkis palju uusi veeloomi, kellest paljud olid kiskjad. Selgrootutest tähtsaimad olid ammoniidid, kes olid spiraalse kojaga peajalgsed limused, kes arenesid välja sirge kojaga nautioididest Vara- Devonis. Sel ajal kui ammoniitide hulk kasvas, jäi nautiloidide mitmekesisus järjest väiksemaks. Eurüpteriidid olid oluliseks selgrootute kiskjate grupiks, kes elasid Kesk-Paleosoikumis. Need skorpionite kauged sugulased oskasid ujuda ja paljudel olid sõrad. Kuigi eurüpteriidid ilmusid juba Ordoviitsiumis ja elasid kuni Permi ajastuni, võib just Kesk- Paleosoikumist leida suurel hulgal nende kivistisi. Selle
tootjad taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. 3. Järvede loomastik. Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik. Käsnad – (järvekäsn ja tavaline jõekäsn) Ainuraksed – viburloom Ainuõõsed- hüdraloomad Lameussid – kindlaks tehtud vähemalt 17liiki (paeluss ja lameuss) Ümarloomad- keriloomad Kärssussid- elavad valdavalt meres Rõngussid- pisikaan Limused – punntigu Karbid – rändkarp Lülijalgsed – kirpvähiline, putukad Kalad- ahven, haug, särg, luts, latikas Kahepaiksed- veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajad- nastik Eesti järvede lindude liigiline koosseis Naerukajakas Sinikael-part Mustkael pütt Imetajate liigiline koosseis Kobras Ondatra saarmas VIII. Jõed 1. Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed. Jõe osad Lähe- jõe algus Ülemjooks- kiire vool,
6. Liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui samasse rühma kuuluvad teineteisest kaugete alade liigid. 7. Koduloomade ja taimesortide aretustöö annab tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Peamiste LOOMA HÕIMKONDADE (ja klasside) EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD: käsnad > ainuõõssed > lameussid > kottussid (sh kl ümarussid) > limused > rõngussid > lülijalgsed > okasnahksed > keelikloomad (Kl: kalad > kahepaiksed > roomajad > imetajad > linnud) CUVIER oli paleontoloogia rajaja. Ta arvas, et kõik liigid olid algselt loodud ja muutumist ja arengut ei toimu. Sellegi poolest uskus ta, et ühed liigid on vanemad kui teised, seda seletas ta katastroofiteooriaga liik hävis katastroofis ja uus tekkis vana asemele. LAMARCK'i tähtsaim töö oli ,,Zooloogia filosoofia"
Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. Luhtade loodusväärtused: · Pärandkooslused; · Haude- ja rändlinnustiku suur mitmekesisus; · Niidetavates kooslustes suhteliselt kõrge taimeliikide mitmekesisus; · Spetsiifilised liigid kahepaiksed, putukad (eriti kiilid, ühepäevikulised jmt), limused, tarnad; · Biotoobikompleksi osa talitleb toitumis-, varje-, rände-, paljunemispaigana; · Looduslik biopuhastus. Ohud luhtadele: 8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku; · Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine;
kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Elektromagnetlainete spektrist on nähtava valguse lainepikkused ainult väike ala. Mitte kõik elusolendid ei näe maailma samades värvides. Ainuraksed tajuvad ainult valgust, Limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid eristavad värve. Superkangelastel on vahel X-ray vision ehk siis röntgen- nägemine. Ja kui tajuksime neid majasuurusi raadiolaineid oleks see vast torm! Pildil on öise linna värvilised valgustuse.Täiesti usutav, et valgus on elektromagnetlained. Mari Haaveli teose nimi on Silmamaa. Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk
Oletatavad põhjused on samad mis eelmisel. Permi lõpp häving komplekssem kui ükski teine massiväljasuremine. 50% loomade sugukondadest. Massihävingu põhjused pole teada. Triiase lõpp hävis 35% loomade sugukondadest. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine, maavälised mõjud. Kriit/Tertsiaar hävisid suured roomajad (saurused), paljud merede elustikurühmad sh limused. Oletatav põhjus on asteroid. Massiväljasuremised näivad olevat perioodilised ja on toimunud regulaarselt iga 26 miljoni aasta tagant, mistõttu mitmed autorid on arvamusel, et liikide massiline väljasuremine võib olla põhjustatud maavälistest mõjudest. Massiväljasuremine põhjustatud äkilistest klimaatilistest muutustest (globaalne soojenemine, vulkanism), meretaseme muutustest, maavälistest põhjustest.
..700 muna, peale munemist rullib ta iga muna eraldi veealuse taimelehe vahele. Vastne koorub munast 14...20 päeva pärast. Vastsestaadium kestab 60...70 päeva ning veekogust väljudes on noor vesilik 32...36 mm pikkune. Vesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal. Toiduks püüavad tähnikvesilikud hulkjalgseid, vihmausse ja mitmesuguseid putukaid, kuid vees elades on ta menüü hoopis teine - siis on peamiseks toiduks sääskede, kiilide ja ujurite vastsed, limused, kalamari ja konnakudu. Sääsevastseid süües hoiavad vesilikud vaos sääskede arvukust. Et tähnikvesilik on seotud metsadega, siis vähendab metsade maharaiumine ta arvukust. Seetõttu kuulub ta looduskaitse alla. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Tähnikvesilik, 2011) Juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) 21 Kõre ehk juttselg-kärnkonn, Manilaiul ja Kihnus kutsutakse teda ka ronijaks konnaks, oli
saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ning kavandatav kasum. · väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind = väetisekilo hind + väetamise kulud + kavandatav kasum · Taimekaitsevahendite liigitus · Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nimetatakse mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks on kahjulike organismirühmade (algloomad, bakterid, seened, limused, putukad, linnud, loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje. · Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1. INSEKTSIIDID eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid (kahjuloomi), nende mune, vastseid ja täisid 2. PUNGITSIIDID kasutatakse seen- ja viirushaiguste puhul 3. HERBITSIIDID ehk taimemürgid kasutatakse ebasobivate taimede hävitustööks · Pestitsiidide kasutamisel nii positiivsed kui negatiivsed mõjud.
Vahe on : * keha proportsioonid * sugunäärmed imikutel ei talitle. * erinevus tingitud refleksides. * erinevus luu ja lihaskoe osakaalus. - keelikloomadest arenevad otseselt imetajad, linnud, roomajad. b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud. 1) selgroogsed - sõõrsuud, kalad[maim], kahepaiksed[kulles]. 2) selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, okasnahksed, lülijalgsed. - kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. eristatakse kaht moonde tüüpi : a) täismoone b) vaegmoone Vaegmoone : muna -> vastne - [kestumised] > valmik Erinevused vastse ja valmiku vahel vaegmoondega arengus : * erinevus keha proportsioonides ja lülide arvus * sugunäärmete areng * teatud kehaosade puudumine (tiivad) Vaegmoondega arenevad : prussakad, täid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng :
Erinevus keha mõõtmetes, sugunäärmetes ja kehaproportsioonides Moondega a) vastse olemasolu, vastse suurem või väiksem erinevus suguküpsest isendist. Erinevus: elukeskkonnas, toitumisviisist, eluviis Moondega areng keelikloomadel: 1) sõõrsuudel silmude vastseks on liivasonglane 2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased)
Holoblastiline ehk Lõigustumisvagu läbib Merisiilikud, täielik lõigustumine munarakku, vähe munarebu imetajad ja teod radiaalne lõigustumine tsöloblastula Lihtsaim, lõigustumistasapinnad Okasnahksed, risti, isoletsitaalne amfiibid spiraalne lõigustumine stereoblastula Isoletsitaalne (võrdselt rebu), limused mikro- ja makromeerid bilateraalne lõigustumine Peegelpildis, isoletsitaalne mantelloomad rotatsiooniline Õõnsuseta Asünkroonne algusest peale, imetajad lõigustumine Trofo- ja embrüoblastid Meroblastiline Keskmine rebuhulk, Putukad,kalad,
Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra. Selts: Lõugkaanilised Arhynchobdellida (=Gnathobdellida) Suus paikneb kolm poolkuukujulist lõuga. Toituvad selgroogsete verest või väikestest selgrootutest. Esindajad: apteegikaan Hirudo medicinalis, hobukaan e. püdal Haemopis sanguisuga, ahaskaan Herpobdella (Erpobdella) octoculata. Hõimkond: Limused Mollusca Väga mitmesuguse välimuse ja eluviisidega loomarühm. Iseloomulikud kolm tunnust: nende keha ümbritseb ühe- või kahehõlmaline mantel, keha alapoolel on lihaseline jätke jalg ja enamikul liikidel on suus toidu peenestamiseks kitiinhambakeste plaat hõõrel. Liikide arv: 160 Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Kirjandus: Vikipeedia Klass: Teod (kõhtjalgsed) (Gastropoda)
koljuluudest, lülilisest selgroost ja kaladel ka uimedest. Närvisüsteemi kesked osad on aju, mis on keerulise ehitusega ja paikneb selja poolel. Süda paikneb kõhtmisel poolel ning on 2 kuni 4-osaline. Vereringe on suletud, veri voolab veresoontes. Selgroogsete lihastik on tugev ja massiivne ning moodustab siseelundite kaitseks polstri. 45. Selgrootute loomade iseloomustus Selgrootud loomad on loomad, kellel puudub selgroog. Selgrootud on käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed. Selgrootutel on välistoes, mis on kitiinainest või lubiainest. Selgrootutel on närvisüsteemist kõhtmine närvikett ja närvitängud. Selgrootute vereringe on avatud. Süda asetseb kõhu pool. Nende veres ei ole hemoglobiini ja seetõttu on nende veri sinakas. Lihased asetsevad kimpudena, aga neid on vähe. Selgrootute keha ei kata nahk. Silmi võib olla mitmeid ja erineva ehitusega. Selgrootute kuulmiselundid on igal liigil erinevad. Maitsmiselund ei ole suuõõnes
lahendused, kuidas rebu kompenseerida a. Totaal-ekvaalne lõigustumine – blastomeerid ühesuurused b. Totaal-adekvaalne lõigustumine – animaalse pooluse rakud veidi väiksemad (käsnad, kidaussid, vähid, mantelloomad, süstikkalad, imetajad) 21 c. Totaal-inekvaalne lõigustumine – blastomeerid märgatavalt erineva suurusega (kammloomad, rõngussid, limused, kahepaiksed, vaap- ja kopskalad) Animaalse pooluse rakud – mikromeerid Vegetatiivse pooluse rakud – makromeerid 1) Radiaalne (isoletsitaalne) – esimesed kaks lõigustumist vertikaalsed, pinnad üksteise suhtes risti 4 blastomeeri; kolmas 8 blastomeeri, VP, AP; neljas animaalsel 8 mesomeeri, vegetatiivsel 4 suurt makromeeri ja 4 väikest mikromeeri, asümmeetriline jagunemine Tekib tsöloblastula e blastotsööl. Okasnahksed, süstikkala.
alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid) Bakterid koloniseerivad detriiti ja ka setteid. Setete sees olevad loomad on infauna ja setete peal epifauna. Rõngasusse esineb orgaanikarikastes setetes. Magevee süvavee elustik: palju väheharjasusse, rõngussid, kahetiivaliste putukate vastsed, koorikloomad ja limused Mere süvavesi: hulkharjasussid domineerivad ookeani mudastes setetes, okasnahksed (meriliilia, merekurgid, käsnad), koorikloomad (müsiidid, isopoorid, röövtoidulised kalad angerjas.. moodustub mobiilne fauna ehk liikuv fauna), gammarused ehk kirpvähid raipetoidulised, kalmaarid, kaheksajad, röövtoidulised kalad tippkiskjad. Kohastumised: süvavee liikidel on aeglane ainevahetus kasv on tagasihoidlik
· Moondega keelikloomadest arenevad: a) jõesilmud vastseks on liivasonglane b) kalad vastsed on maimud( tavaliselt maim meenutab kala, kuid ernandiks on angerias ja lest). c) Kahepaiksed vastseks on kullesed (konnad ja vesilikud). · Moondega areng selgrootutel ( selgrootutel rohkem levinud moondega areng kui selgroogsetel). a) esineb käsna hõimkondadel b) hõimkond ainuõõssed c) hõimkond erinevad ussid ( nt rips-, lame-, ümar-, rõngussid). d) Hõimkond limused e) Hõimkond lülijalgsed f) Hõimkond okasnahksed Putukate areng 1. moondeta · väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad,
Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Düstroofne huumustoiteline (veekogu). D-d veekogud paiknevad rabades (rabajärved, laukad) ja toituvad pms. sademeteveest, nende põhja katab düü (turbamuda), vesi on pruun või kollane, happeline, sisaldab rohkesti huumus- ja vähe mineraalaineid (s. h. biogeene); elustik on liigi- ja isendivaene, puuduvad limused, paljudel juhtudel ka kalad. Edaafiline mullastikuline, mulla-. Edasfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte, st. maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Sinna kuuluvad ka metsakõdu ja turvas; e. paksus ulatub mõnest cm-st mitme meetrini. Edifikaator taimekoosluse peamise rinde dominant. E-st olenevad oluliselt nii taimekoosluse liikide suhted kui ka kogu ökosüsteemi struktuur. Metsas on e
avajärvel kuni 22 °C; temperatuuri ja hapniku kihistumine on vähene, hapnikuolud aasta ringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus on 50–60 cm. Peipsi planktonis on rohkesti eutroofsetele veekogudele omaseid liike. Taimhõljum on liigirikas (ligi 800 liiki) ja tema biomass oli 1970. aastateni suur (kuni 90,7 g/m3). Loomhõljumis on umbes 145 liiki, esindatud on keriloomad, vesikirbulised, aerjalalised ja limused. Põhjaloomi on umbes 360 liiki, ülekaalus on surusääsklaste vastsed, väheharjasussid ja limused. Põhjaloomade keskmine hulk (ilma suurte karpideta) on 2637 isendit 1 m2 kohta. 1930. aastail Peipsisse sattunud rändkarp on praegu väga arvukas. Suuri karpe on loendatud 179 isendit 1 m2 kohta, enamik neist on rändkarbid. Suurtaimestikus on täheldatud 120 liiki. Peipsi on Euroopa kalarikkaimaid järvi, 1996–2000 püüti Peipsi Eesti osast umbes 2702 t, 2010
arengusse. Johann Wolfgang v. Goethe (1749-1832) toetas uurimusi evolutsiooniteeoria tekke suunas. Leidis, et maakera ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide vt Cuvier), pani tähele eri organite ja eri organismide vahel organite ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne). Georges Cuvier (1769-1832) evolutsiooniteooria vastane, räägib neljast organisatsioonitüübist (selgroogsed, lülijalgsed, limused, kiiresed). Katastroofideteooria. Etienne St.-Hilaire (1772-1844) räägib eluslooduse ühtsest ehitusest ning universaalsest arenemisastrikust. Liigid tekivad pikaldaselt (keskkkond) või äkki (katastroofid) teel. Charles Lyell (1797-1875) nn aktualismi teooria, mis väidab, et elu areng ajaloos toimub, nagu kaasjal märkamatult. Lõpetas katastroofide teooria. Biogeneetiline reegel (Kas selle sõnastas nüüd Ernst Haeckel (1834-1919) või K. E. v
teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed, erinevad ussid (ripsussid, lameussid, ümarussid ja rõngussid), limused, lülijalgsed (eriti keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik). Vastse ja valmiku erinevus (vastsel erinev kehalülide arv, tiibade puudumine või osaline areng, sugunäärmete talitlus)- prussakad, tarakanid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng- (muna-vastne-nukk-valmik). Osa nukke on ka liigutusvõimega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
