Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused , ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus...
Ookeani taimestik ja loomastik Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse. Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks...
Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas. Polüüp paljuneb sugutult. Meriroosid ja korallid on polüübid. Korallidel on keha kaitseks lubiainest toes. Peale koralli surma jäävad toesed merepõhja. Nendest tekivad tuhandete aastate jooksul saared. Korallide vahel elevad mereloomad, limused , ussid, vähid, kalad. Polüüp* - ainuõõsne loom, kes elab millegile kinnitunult. Meduus* - ujuv kumera kehaga ainuõssne loom. Lahkusuguline loom* loom, kelle muna- ja seemne rakud arenevad eri isendites....
Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
7 Langust.............................................................................................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid..............................................................................................................................................8 Molluskid Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud, kelle keha koosneb peast, kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel...
EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused , Megafauna üle 20 mm.FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid- organismid,kesotseseltmõjutavadtaimetalitlustniipositiivseltkuinegatiivselt·Lagundajadorganismi dkeslagundavadtaimejäänuseidrisosfäärisjavarises,mõjutavadtaimekaudselt,kunatoitainedvaban evadteatudajajooksul·Ökosüsteemi insenerid e. mullaliigutajad. Mulla bioloogilise mitmekesisuse määravad:·ruumiline mitmekesisus·toidu-ja energiaallikate mitmekesisus·keskkonnategurite varieeruvus.MULLAELUSTIKU FUNKT: 1...
Imetajad põlvnevad Permi ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest. Vanimate imetajate hulgiköbruliste (Multituberculata) kivistised on leitud Ülem-Triiase kihtidest (joonis 2). Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. Teod ehk kõhtjalgsed ehk gastropoodid (Gastropoda) on meres, magevees ja maismaal elavad ühtse lubikojaga limused (fotod 2-4). Tigude keha koosneb peast, jalast ja sisusekotist, mis asetseb spiraalses, harvemini mütsi- või napakujulises kojas. Neogeen Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni....
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
» Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse roomajad » toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga » täiuslik termoregulatsioonisüsteem kalad » Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest » Neljaosaline süda...
Taimed Loomad Seened Bakterid Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed Sõnajalgtaimed Sammaltaimed SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01...
Suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! Mahajäetud mägralinnakuid kasutavad teised loomad - rebased, kährikud. (Looduskalender) 14 Mägra menüü on äärmiselt mitmekesine. Sinna kuuluvad pisiimetajad, konnad, sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed, limused , vihmaussid, marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987) Paarid moodustuvad sügisel, kuid paaritumine ja viljastumine toimub erineval ajal. Seetõttu on tiinus erineva pikkusega. Suvise paaritumise korral kestab tiinus 217-284 päeva, varakevadise paaritumise puhul kuni 365 päeva ja talvisel koguni 420-450 päeva...
Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast:...
a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Sandra Turnas 8t klass...
LV tagajärjeks kohastuvud organismid elukeskkonnaga Elu päritolu: 3 põhiseisukohta: 1) Piibli teooria- toimunud elu algne loomine 2) elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt (UFOdega) 3) elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Hulkraksete tähtsus evolutsioonis: a) võimaldab rakkude eristumist kudedeks -> organiteks -> viib uute organismi tüüpide tekkele (lülijalgsed, limused , kalad) b) tagas püsivama sisekeskkonna, mis eraldus väliskeskkonnast c) kujunevad organismi terviklikkust tagavad regulatsiooni süsteemid (NS, vereringesüsteem) -> selle tulemusena organismide iseseisvus keskkonnas (keskkonnast vähem sõltuvad). Louis Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik- kõik elus pärineb elusast. a) Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained b) Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale...
Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu)...
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks: a) pärilik muutlikkus, b) looduslik valik, c) olelusvõitlus, d) organismide täiustumistung. 11.Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes: a) 500 miljonit, b) 1 miljard, c) 3 miljardit, d) 10 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed, d) õistaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid, b) limused , c) lülijalgsed, d) kahepaiksed. 14.Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest, d) imetajatest. 15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18...