faasis näiteks seljaaju ning neljandas aju. Gonorröa Gonörröa e tripper on üks levinumaid suguteede haigusi, mis kahjustab peamiselt kusesuguteede limaskesta. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni. Naistel vivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus. Uretriit Haigusnähud on tagasihoidlikud. Tavalised haigusnähud on urineerimishäired, sage urineerimine ja limane eritis kusitist. Haigus on küllalt levinud Klamüüdia Nakatumine klamüüdiasse on Euroopas väga levinud. See viib ebameeldiva kuseteede pletikuni, millega kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne urineerides. Meestel vib kannatada saada eesnääre ja munandimanused. Naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad, mis vib viia viljatuseni ning emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu. Ravida on vimalik antibiootikumidega
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
jooksu, mäekollid nende järel. Vahepeal aga võttis üks mäekoll Dori jalgadest kinni, see kukkus, ja kui püsti sai jooksis edasi, Bilbo aga jäi maha ning kõik mäekollid jooksid tast mööda. Koobastes oli väga pime, ning ta üritas kuidagi edasi kõndida. Siis aga leidis ta sõrmuse, kuid ei pööranud sellele suuremat tähelepanu ja pistis selle taskusse. Edasi kõndides tundis kääbik, et ta astus vette, see oli mäejärv, kus elas vee ääres Guglunk väike limane olend. Kuna ta polnud näljane, ainult uudishimulik, siis tahtis ta Bilboga mängida, nimelt mõistatusmängu. Nad leppisid kokku, et kui kaotab Bilbo, siis sööb Guglunk ta ära, kui aga kaotab Guglunk, siis näitab ta kääbikule väljapääsu. Niisiis esitasid nad üksteisele terve hulk mõistausi ja lõppuks võitis Bilbo. Kuid kuna Guglunk läks kaotamise peale tigedaks, ja peagi arvas ta, et Bilbo varastas ta sünnipäevakingi ehk sõrmuse ära, siis hakkas ta teda taga ajama
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi jaSalmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudusaastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonelladsäilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad
magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes. Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka kahkja riisikaga, mille kübar on väga rohekas ja limane. Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks. 4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele,
Perekonna puravik liikide jalal leidub alati peeneid soomuseid: kas valgeid, halle, pruune või musti. Tatiku perekonna liikide jalad on pikikiulised või peenelt vaolised; niiske või vihmase ilmaga on nende kübarad limased. Perekond sametpuraviku kübarad on erinevalt eelmiste perekondade liikidest sametjad kuni tihedalt ja madalalt karvased, mõni neist (näiteks pruun sametpuravik) võib olla vihmase ilmaga ka limane. Jalg on neil enamasti kiuline kuni viltjas. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad mükoriisat laialehiste puudega, eriti tammega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Viis liiki on II kategooria riikliku kaitse all, need on fechtneri, mõru, kollane ja punajalg-kivipuravik ning lehise-õõspuravik. 11 liiki on kantud Eesti punasesse raamatusse: eelnimetatutele lisanduvad veel mõhk-, saatana- ja kuld-kivipuravik,
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost - risk nakatumiseks on kaitsmata ...
SÜLG Sülg on kompleksne biovedelik, mis mõjutab suu tervist läbi oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste. Organismi tervise süsteemsed muutused viivad sülje süsteemsele muutusele. Sülg on plasma suhtes hüpotooniline, Na- ja Cl-ioonide kontsentratsioon on väiksem kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist.
subakuutne ehk alaäge ja üle 8 nädalat kestvat köha nimetatakse krooniliseks köhaks. Köha faasid: 1.faas ehk ärritusköha. Külmetushaiguse algul tekib tihti ärritusköha, mis on piinav ja limavaene. Köha on tugev eriti öösiti. Limaskestad on põletikulised ning köhimisel valusad. 2.faas on kinnine/lahtine köha. Limaskest hakkab tootma sitket lima. Köhimine võib olla valuline. 3.faas on märg köha. Köhides eraldub sekreet ehk röga, mis võib olla limane, mädane, või verine. Märga köha nimetatakse ka produktiivseks köhaks. 7 5.2.5. Hingamissageduse mõõtmise metoodika ja hindamine Terje Arula Hingamissagedus on hingamisliigutuste arv ühes minutis. Hingamissagedusel loetakse kas ainult väljahingamised või ainult sissehingamised. Mida noorem on laps, seda kiirem, ebaregulaarsem ja pinnalisem hingamine on. Hingamissagedust tuleb lugeda
· Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 15. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul.
1. Naturaalne hakkmass- hakkliha, vesi, maitseained (sool, pipar, ürdid) 2. Lihthakkmass e. kotletimass- hakkliha, vesi, leotatud sai, mugulsibul, maitseained 3. Knellmass- hakkliha, rõõsk koor, sai, muna, maitseained (sool, pipar, ürdid) 41. kirjelda 4 hakkmassist pooltoodet 1. Hakklihapallid 2. Frikadellid 3. Hakksnitsel 4. Pelmeenid 42. nimeta 5 värske kala tunnust 1. Kala lõhn on värske 2. Kala nahk on läikiv ja limane 3. Kala silmad on selged ja veidi väljaulatuvad, punnis 4. Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) 5. Kala liha on selgroo küljes kõvasti kinni 43. mis temperatuuril küpsetatakse kalu? Milline peab olema kala sisetemperatuur valmimisel? Kalu küpsetatakse temperatuuril 220-250 kraadi juures. Järelvalmima asetatakse 150-175 kraadi juures. 44. millised kalad sobivad gratineerimiseks? Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kalad
Väga tähtis on ka vibratsioonitaju. 3 2) Harilik kaheksajalg meelistoiduks on krabid, vähilised ja erinevad liistaklõpulised. Nad on suurepärased ujujad ja nad püüavad enamus oma saagist kinni äkiliselt rünnates. Nad on võimelised oma värvust muutma. Maskeerunud kaheksajalg viskub möödaliikuva saagi peale ning halvab selle oma mürgi abil. Kui saak juhtub olema kajaga limane, hammustab kaheksajalg selle oma rohkete tillukeste hammastega varustatud keele abil katki. Rahutute vastaste kinnihoidmiseks rakendab kaheksajalg teistsugust meetodit. Ta tekitab kõigepealt tindipilve, seejärel ründab ohvrit tagantpoolt. 3)Siilkalalised toituvad korallidest. Siilkalased näksivad korallitükikesi ja peenestavad need kõvade hambaid asendavate plaadikestega. Korallidest kasutavad nad ära seeduvad osad.
iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus. Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Et mudamaim on pisike kala, siis pole ka ta eluiga pikk - see ulatub 4 a. LINASK. (keha paks, uimed ümardunud, sabauim nõgus) Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu-oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. RÜNT.( keha rulljas, väike kala) Rünt on väike kala rulja ja sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed hõbedased, 6 kaetud sinakate või mustade laikudega. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt
esimese päevani, tavaliselt on see 21-35 (keskmiselt 28) päeva. Vereeritus kestab kuni seitse päeva. Menstruaalvere hulka on raske hinnata ja eri naistel kõigub see üsnagi suurtes piirides, kuid tavaliselt eritub 50-80 ml verd päevas. Menstruatsioonide algamiseks on vajalik, et kehakaal oleks vähemalt 46-47 kg. Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest naissuguhormoonide toime tõttu erituma valgevoolust see on loomulik limane eritis, mis niisutab ja kaitseb tuppe. Tõenäoliselt on ka su rinnad hakanud kasvama ning ilmunud karvad kaenla alla ja häbemekingule. Rindade arengust esimese menstruatsioonini kulub umbes kaks aastat. Kasvuspurdi algusest kuni menstruatsioonide algamiseni kulub keskmiselt aasta. Füüsilised muutused murdeeas (poisid) Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehetunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul
Leesikalehed ja petersellilehed. Võtta mõlemaid 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua uroloogiliste haiguste korral 1 klaas lonkshaaval päevas. On abi saadud ka uriinipeetuse ja südamepuudulikkuse korral. Linaseemned Väärtuslik loodusand, mida rahvameditsiinis kasutatakse juba ammustest aegadest. Seemneid võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, kupatatakse mõni minut, lastakse jahtuda ja kurnatakse limane mass läbi marli ning juuakse 1/3 klaasi iga söögi alla kroonilise kõhukinnisuse, katarri, ülehappesuse, hemorroidide puhul. On edukalt kasutatud ka veresoonte lupjumise vastu. Linaseemned, nurmenukuürt. Võtta võrdsetes kogustes seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis peapöörituse, kõrvade kohisemise ja peaveresoonte haiguste korral (vanemas eas). Linaseemned, kõrvenõgeselehed. Võtta mõlemaid komponente
· Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul.
1.Mükobakterite morfoloogia · Mükobakterid on väga varieeruva suuruse ja morfoloogiaga (läbimõõt 0,2-0,6 x 1,0-10 µm) · Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuv...
urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • M ükoplasmoos levib sugulisel teel. Haigustekitajaks bakter Mycoplasma genitalium. Võib kulgeda täiesti sümptomitevabalt, naistel võib esineda rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust, alakõhuvalu ning meestel võib esineda limane eritis kusitist või valulik urineerimine. Tüsistusena võib põhjustada emakavälist rasedust ja viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • Tr ihhomoniaas levib sugulisel teel. Haigustekitajaks algloom Trichomonas vaginalis. Haigustunnusteks on naistel ebameeldiva lõhnaga vahutav voolus, meestel enamasti haigustunnused puuduvad. Antibiootikumidega ravitav.
Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl. Hingetoru- trachea Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk Ehitus: Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast. Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja. Peabronhid bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. Kopsu pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister- 2 sagarat Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa. Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides.
Mõõtmised tehakse hommikul enne voodist tõusmist pärasoolest ja registreeritakse tabelina. Seksuaalvahekord on lubatud alles siis, kui temperatuur tõuseb. 5. sümptotermaalne meetod Selle korral mõõdetakse nii basaaltemperatuuri, kui jälgitakse munaraku irdumisele kaasuvat sümptomaatikat: emaka limaeritust, emakakaela niiskust. (Billingsi ovulatsioonimeetod). Fertiilne faas algab siis, kui emakakael tundub palpatsioonil esimest korda niiske või limane olevat. Viimane fertiilne päev on neljas päev alates sellest, kui limaeritus oli maksimaalne. 6. coitus interruptus e. katkestatud suguühe ... tähendab seda, et suguühe katkestatakse mehe poolt enne ejakulatsiooni. Seega sperma ei satu naise tuppe, kuna suguakt katkestatakse enne selle lõppu. Sekkumine suguakti 3
PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTADA PROOVIN: SILMAD TAL KUI EHTSAD PLOOMID NAHK ON SILE, LIMANE MÕNI KONN ON EMANE KEVADEL NAD KOBARAS ÜKSTEIST RÕÕMSALT KOBAVAD MÖÖDUB MÕNI NÄDAL AGA KONNAL JUBA POJAD TAGA AEGA LÄHEB VEIDI VEEL KUNI SELGE EMAKEEL - OJA KALDAL PEPUD KOOS KROOKSUVAD NAD PILLIROOS ÜRASK ÜRASK ÜÜRIS KORTERI MÄNNI KOORE ALLA. KÜLLA SUGULASED KUTSUS - PIDU LÖÖDI VALLA KÄIS MITU PÄEVA TRILL JA TRALL, ET NAKSUS UHKE MÄND. EI TEA, KUS ELAB ÜRASK NÜÜD, KUID METSA TEKKINUD ON KÄND 20000911 HAPUKOOR
astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul.
- keha kinnitub substraadile - sool u-kujuline - kombitsatel ripsmed ANATOOMIA JOONIS: PILT: 17 18 PH sammalloomad ectoprocta LEVIK: meres, magevees LIIKIDE ARV: 4300 PALJUNEMINE: suguline, suguta (pungumine) EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud - sool U-kujuline - toituvad filtreerides - ringe- ja hingamiselundid puuduvad ANATOOMIA JOONIS: 19 PILT: NÄIDE: limane tutlane PH käsijalgsed brachiopoda LEVIK: mereloomad LIIKIDE ARV: 335 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - pediikel, millega kinnitub pinnasele - karbipoolmed - kojapoolmeid katab seest mantel - lofofooriga filteerib veest toiduosakesi ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA: Tunnus CL BIVALVIA PH BRACHIOPODA 20 ANATOOMIA JOONIS: PILT: PH pärgussid phoronida
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
allpool - sõrmuskõhr Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltest heli 11. Hingetoru lad. k. TRACHEA Asend Püstine, 6.-7. kaelalüli kõrguselt, lõpeb bronhidega. 9-15CM Ehitus Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Funktsioon Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja 12. Peabronhid lad. k. BRONCHI PRINCIPALES Asend Lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu Ehitus 2 parem on lühem, vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksemateks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 13. Kopsud lad. k. PULMONES
Kahepaiksed on loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, nende vastseid ja limuseid, aga ka putukaid. Hingavad kahepaiksed nii kopsudega kui ka naha kaudu, just seetõttu peabki nende nahk olema niiske. Jagunevad kahepaiksed: SABAKONNALISED (salamandrid, vesilikud) ja PÄRISKONNALISED (konnad, muda-, kärn- ja lehekonnad) KONNAD Konnade nahal pole soomuseid, sulgi ega karvu. Nende nahk on paljas ja limane. Konnad ja vesilikud koevad vette. Kudus on väikesed tumedad munad, millest arenevad kullesed. Kullesed omakorda meenutavad kalu, neil on ujumiseks saba ja hingamiseks lõpused. Soomuseid kullestek ei ole, nende nahk on paljas ja limane. 4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse: • kilpkonnalised • kärsspealised • krokodillilised
Peamisteks allergeenideks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. 6. Kirjelda allergilise riniidi tunnuseid? Väljendub aevastusena, nina sügelusena ja limase nohuna, sellega kaasneb sageli allergiline konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine, punetus ja turse). Aastaringselt esinevale nohule on iseloomulik pidev ninakinnisus, mis on tingitud ninalimaskesta püsivast tursest. Kaasnevad ka aevastused ja vesine- limane eritis ninast. Hooajalise nohu puhul on juhtivad sümptomid aevastused, vesine- limane eritis ninast ja silmade kipitus. 7. Kirjelda urtikaarset nahalöövet. Nahale tekib sügelev kubjaline lööve, esineda võib ka üldine halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesvalud, tursed. Kublad võivad tekkida ka limaskestadele- kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust. Lastel põhjustavad nõgestõbe kõige sagedamini ravimid. (võivad põhjustada ka keemilised ained, toiduained,
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
Lõpusekaas avaneb ainult keha paindumisel. Pisiolenditel liikumiseks viburid ja ripsmed, kui juba 1,5-2 mm pikkused olendid ei saa enam nendega liikuda. Kaanid ja kärssussid vingerdavad vertikaalselt, kalad horisontaalselt, surusääse vastsed mitmes tasapinnas. Kalmaarid liiguvad reaktiivjõul ja tagurpidi. Kaladel on rahulik ujumine uimedega, kiiremad sööstud kehaga (oluline voolujooneline keha, et veetakistus oleks väike, ka limane pind vähendab ja hüljestel karvad). Veest raskemad looomad on pealt kumerad, kergemad alt kumerad. Kammkarbid ja kiili vastsed hüppavad. Eupaigad ja eluvormid veekogudes Elu tekkis vees, ¾ taksonitest tekkis vees. Umbes pool olemasolevatest taimede klassidest on vees. Loomadest suurem osa, sh neist enamik meres. Meres tõuseb temperatuur mandrilaval ja veepinna ligidal POOLUSTELT EKVAATORI SUUNAS. Soolsus. Füsioloogilise lahuse (imetajete vere sooluse võrdne lahus) soolsus on 5-8 promilli
hiljem ka rahuolekus. Objektiivne leid: Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe. Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid. Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi
Haiguse tunnused: kergem või raskem kõhulahtisus, palavik. Tavaliselt antibakteriaalset ravi ei vaja. Arvatakse, et 20% terveid lapsi on selle tüve kandjad. 3. EIEC- enteroinvasiivne E. coli. Esineb harvemini kui ETEC. Omab Shigellaga sarnaseid antigeene. Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku, korraldades ümber aktiinituubuleid. Seega on ta sellest aspektist sarnane Shigellaga. Spets. toksiine pole leitud. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. AB ravi pole reeglina vaja. 4. EHEC - enterohemorraagiline E. coli. Bakter produtseerib Shiga-taolist toksiini, mis otseselt kahjustavad soole limaskesta rakke. Shiga toksiin blokeerib valgusünteesi. Vesine ja verine väljaheide. Palavikku tavaliselt pole. EHEC on praegu Euroopas ja Ameerikas juhtiv E. coli diarröa tekitaja. Loomakarjad on neis maades nakatunud E. coli variandiga O157:H7
Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Näiteid Eestist: harilik sammallane (Plumatella fungosa), limane tutlane (Cristatella mucedo). Käsijalgsed: Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest
glomerulaarfiltratsioon, äge neerupuudulikkus. STx-id stimuleerivad põletikutsütokiinide vabastamist. • EIEC. Enteroinvasiivne. Jämesool. Arengumaades: palavik, krambid, vesine kõhulahtisus, võib areneda (väiksemal osal juhtudest) vähese verise roojaga düsenteeriaks. Patogeneesis plasmiid-vahendatud invasioon, tsütoplasmaatiline replikatsioon, jämesooleepiteeli hävitamine. Šigelloosisarnane. Roe on verine, limane, leukotsüütide ja PMN-idega. • Intraabdominaalsed infektsioonid perforatsioonijärgselt. Diagnostika. Söötmetel kasvavad kiiresti. Soolepatogeene määratakse ainult referents- ja uurimislaborites, erand on EHEC. EHECi kasvatatakse MacConkeyl ja siis tehakse kolooniatest immuunmeetodil toksiini produktsiooni kohta test. Toksiini otsene määramine roojast on liiga kallis. EHEC: kultuur, serogrupid, latekstest O157 vastu, PCR EIEC: ELISA, DNA EAEC: koekultuur, DNA
Mõnede Gram-negatiivsete bakterite pesade morfoloogia MacConkey söötmel, Hektoen Enteric agaril ja XLD söötmel. Liik MacConkey Hektoen Enteric XLD Citrobacter spp. Värvuseta / heleroosa Värvuseta Punane, kollane või värvitu Escherichia coli Tumeroosa-punane Kollane Kollane Klebsiella spp. Roosa, limane Kollane Kollane, limane Salmonella spp. Värvuseta, läbipaistev Roheline Punane musta keskosaga Shigella spp. Värvuseta, läbipaistev Roheline Kollane Serratia spp. Punakas pigment Värvuseta Punane Pseudomonas spp. Värvuseta, läbipaistev Rohekas Punane Enterobacteriaceae ja Pseudomonas ‘e eristamine.
Viljakehasid moodustavad bakterid (müksobakterid) Limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel Gramnegatiivsed Painduv kest Liiguvad libisevalt Suur genoom Elavad taime- ja loomajäänustel, sõnnikul Toituvad ka teistest bakteritest Moodustavad viljakehasid ebasoodsatses tingimustes(vegetatiivsed rakud kogunevad -> eritavad lima -> moodustub limane viljakeha -> rakud lähevad puhkeseisundisse selle sees muutuvad müksospoorideks e mikrotsüstideks Viljakeha on kui puhkav koloonia Kui tingimused paranevad, siis müksospoorid idanevad ja rakk võib paljuneda pikka aega ilma viljakeha moodustamata Punguvad ja jätketega bakterid Jätked võivad olla seotud kinnitumisega pinnale või paljunemisega Punguvatel bakteritel mood rakule väljakasv (hüüf) ja selle otsa mood pung
Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia. Deinos - tumpline, coccus - tera. Tajub hästi UV- kiirust . Suudab kromosoomi uuesti kokku panna, kui on DNA ahel katkenud. (deinococcus) Kuupkokk - nim ka sartsiin Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis. Nt micrococcus - inimese nahapinnal olev bakter. Sarcina - loomavatsas olev bakter. Methanosarcina - tegu arhega. Pediococcus - piimhappebakter ja õllesaastaja. Ebaeeldiva hapuka maitsega ja limane õlle jäääb pediococcuse saastega. Kobarkokk e stafülokokk - pildil ka. Tsafülokokid on ntx auditooriumi õhust kätte saadavad ka. Stafülokokkidel on viinamarjakobara moodi kogumid. Kokkide ahelaid moodustab näiteks ka väga suurte mõõtmetega bakter Thiomargarita. Thiomargarita namibiensis'e üksiku raku diameeter on kini 0.8 mm. Pildil kett Thiomargarita rakkudest. Thiomargarita namibiensis'e nimetus tähendab Namiibia väävlipärli.
Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae) Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia) Puitunud liaanid või rohttaimed Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar (Asarum europaeum) 36
hävimise, põhjustades närvinähte. Kliiniline pilt · Kasside panleukopeeniat iseloomustab palavik, leukopeenia, gastroenteriit ja luuüdi tabandus. · Kasside, koerte ja naaritsate parvoviirused on antigeenselt sarnased. · Haiguse ägeda kulu korral on esimeseks tunnuseks loidus, söögist keeldumine, palavik (haiguse esimestel päevadel 40 oC ja kõrgem). · Kassid käituvad nagu tahaks juua, kuid joovad väga vähe. Hiljem lisandub oksendamine, limane oksemass on kollakasroheline, tekib anoreksia. · Uriini värvus varieerub tumekollasest kuni heleoraanzini. Suulimaskest on kuiv, pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad konjunktiviit, riniit. · Kõhu palpeerimisel või selle järgselt tekib haigel loomal okserefleks. Need haigustunnused võivad süveneda ning lisanduda diarröa. · Oksendamine, diarröa ja nõrevool ninast võib muutuda ebaregulaarseks.
moodus on siduda linnu tiivad ja jalad selle kere külge niidi ja kokanõela abil. 28. Kuidas valmistatakse suuri linnupraade? Praetakse linde nii tervelt (täidetult) kui ka portsjontükkidena. Tervetest lindudest valmistatakse praade nagu suuri lihapraade. 13. KALAROAD 1. Missugused on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumatu, kala lõpused helepunased, jääs hallikalt punetavad, kala nahk läikiv ja limane, silamad selged, punnis, elastne, nõtke, liha selgroo küljes kõvasti kinni ja küljeluud on lihas kinni. 2. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? · Kõhu avamise Alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Eemaltatakse sisikond, harjaga eemalda ,,tume kile" , pese harjates külma vee all. Lõpuste eemaldamiseks lõigatakse kääridega lõpused lõuaga ühendav kõõlus läbi, seejärel haaratakse
· Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. · Paljud haigused on mittenähtavad. · Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. · Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. · Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse, ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus peiteaeg on keskmiselt 30 päeva
Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. Kaks klassi: üksikult urgudes elavad neelhingsed ja koloonialised, lõpustega sulgpeased 77. Neelhingsed kärss e.lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen kael, kaelus lihaseline, kehasein limane ripsepitel, suu kaeluse serva all, söögitoru külgseintes lõpuspilud, mille kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine närvitüvi. Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega N: lukiuss. Sulgpeased koloonialised mereloomad, kes elavad enamasti
protoplastidele, neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsiliinile. Bakterid võivad verehaavades moodustada mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka
protoplastidele, neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsiliinile. Bakterid võivad verehaavades moodustada mürgistusi. L-vormid moodustavad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka
põhjustades närvirakkude hävimise, põhjustades närvinähte. Üle 3 kuu ei ela. Kliiniline pilt: Kasside panleukopeeniat iseloomustab palavik, leukopeenia, gastroenteriit ja luuüdi tabandus. Kasside, koerte ja naaritsate parvoviirused on antigeenselt sarnased. Haiguse ägeda kulu korral on esimeseks tunnuseks loidus, söögist keeldumine, palavik (haiguse esimestel päevadel 40oC ja kõrgem). Kassid käituvad nagu tahaks juua, kuid joovad väga vähe. Hiljem lisandub oksendamine, limane oksemass on kollakasroheline, tekib anoreksia. Uriini värvus varieerub tumekollasest kuni heleoraanžini. Suulimaskest on kuiv, pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad konjunktiviit, riniit. Kõhu palpeerimisel või selle järgselt tekib haigel loomal okserefleks. Need haigustunnused võivad süveneda ning lisanduda diarröa. Oksendamine, diarröa ja nõrevool ninast võib muutuda ebaregulaarseks
Pratülenhoosi üldiseks tunnuseks on mullaväsimus. Taimed kiduvad ja võivad värvuselt olla tervetest heledamad, saak aga langeb tunduvalt. (234 EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA ) 8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest
34. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Vesiroosilisedlevinud kogu maailmas, 50-100 liiki veerohttaimi, kasvavad seisvas vees. Eestis 2 vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki. Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt.Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt.Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt.Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed.Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar ( Asarum europaeum ) Magnoliidid 35.Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud
kehaosas. Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. Paljud haigused on mittenähtavad. Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes - on selline haigus, kus tekkib 3 - 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse, ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus - peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
