Oliivikarva rohekas või must. Jalg kübarast heledam, laikudega ja õõnes. Eoslehekesed kreemikasvalged, tihedad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Hallipiimane riisikas Kübar hallikaspruun, serv kaetud valge kirmega, lamedalt lehterjas. Jalg heledam, ühtlase jämedusega. Ülaosas ebaselge vööde. Eoslehekesed tihedad, lühidalt laskuvad, kreemikad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Kahkjas riisikas Kübar limane, valkjalt hallikaspruun. Noorel kumer, hiljem madalalt lehterjas. Jalg kreemikas, kaetud paksu lima kihiga. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, noorel valged, hiljem kreemikad. Söödav kupatatult. Männiriisikas Kübar punakaspruun ilma ringideta, noorel kumer, hiljem lamenev. Jalg pikk, kübarast heledam, õõnes. Piimmahl püsivalt valge. Eoslehekesed tihedad, otse külgekasvanud pruunikas-valged Söödav kupatatult. Tore riisikas
KAHEPAIKSED-KONN minnes hingab ta vaid läbi naha. Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla
vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki. Eestis leidub neist harilikku vihmaussi, punast vihmaussi ja tumedat vihmaussi. TUTVUSTUS Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse. Tema keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Vihmauss hingab kogu kehapinnaga ja enamasti leidub mulla poorides piisavalt tema eluks vajalikku õhku. Pärast vihma võib maapinnal näha tervet armeed vihmausse. Loomad on roninud maapinnale hingama, sest mullas on sel ajal liiga umbne. Vihmaussil on valgustundlik nahk, ka tunneb ta puudutusi ja toidu maitset. Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist. Kõiki tema ärritusi võtab ta vastu nahas asuvate tunderakkudega. Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta
koobaslaikudega, torujas, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valge · Kaasikutes ja kase-segametsades, ainult kaskede all, väga sageli; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juulist oktoobrini. Värskelt mürgine, kupatatult hea söögiseen. Kuuseriisikas · Viljakehad: piimmahlaga, kollakasoranzid, tugevalt laiguti või üleni hallikasrohelised, õhukeselihalised. · Kübar: selgete ringvöötidega, limane, kuni 10 cm. · Eoslehekesed: laialt jalale külge kasvanud. · Jalg: koobaslaikudeta, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valkjasoranz kuni rohekas, väga vesine. Maitse mahe, muutub kurgus tugevalt vihakaks. · Kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult koos kuusega, väga sageli. Augustist novembrini. Söödav värskelt. Tõmmu riisikas · Viljakehad: piimmahlaga. · Kübar: määrdunud-pruunikaskollane,
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7
Muld ja vihmaussid. Tarvi Langus 6.klass Sisukord Sissejuhatus. Kes nad on? Kehaehitus. Vihmausside ja põllumeeste koostöö. Sissejuhatus. Vihmaussid ehk rahvapäraselt ka limukad on loomad, keda tunnevad kõik ja kelle kasulikkus on üldteada. Sageli jäädakse hätta, kui on tarvis seletada, milles nende kasu seisneb. Kindel, et vihmaussid kobestavad mulda. Just vihmausside kaudu on otstarbekas mitmesuguseid mulla protsesse. Kes nad on? Vihmaussid kuuluvad rõngusside hõimkonda, väheharjasusside klassi. Maailmas tuntakse väheharjasusse kokku umbes 2500 liiki. Euroopas on tavaliselt 19 liiki mullas leiduvaid vihmausse. Meie muldades on neid seni leitud 12 liiki. Kõik nad on eluks pinnases hästi kohastunud. Kehaehitus. Suur hulk naha-näärmeid ja Muutke teksti laade limane niiske nahk. Teine tase Seljaurbed. ...
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all.
Puudel istusid oravad ja üle nende lendas üks ilus,suur ja must harakas. Lausa külmavärinad käisid läbi. Kui mul tuli mõte kirjutada metsa ohta paar rida: Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Kui äkki nägin sambla sees kasvamas suuri, siniseid mustikaid. Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma. Kui äkki ehmatates hüppas rohust välja pruun ja limane kärnkonn. Selle peale kargasin kohe püsti ja märkamatult astusin ma koera väljaheitesse. Võtsin sambla tüki ja pühkisin tallaaluse puhtaks. Kõndisin edasi kuni jõudsin väikese mäe juurde. Vaatasin üle selle ja olin rabatud. Nägin suurt prügihunnikut. Ma ei saa aru inimestest kes prügi viskavad metsa alla. Inimesed käivad metsas jalutamas, et saada eemale autode heitegaasidest ja korstnatest tulevast tossust mis on inimesele väga ohtlikud.
*amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses.
Linask Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu- oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. Linaski kehapikkus on enamasti 15...30 cm ja kehamass 0,1...1 kg. Ta on levinud kõikjal Eestis. Linaski koduks on mudase põhjaga, taimestikurikkad ja soojad järved, kus ta liigub põhiliselt põhjalähedastes mudastes veekihtides. Mõnikord on teda leitud ka riimveelisest rannikumerest. Ta on väga vähenõudlik kala, kes talub
taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. EHEC - enterohemorraagiline E. coli – Peamine verise kõhulahtisuse tekitaja. Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid.
Suu kui kuu luitund ja lage lõdvalt laius: Nägin muigas..... kadus! Aastate aadrist kuivetand muigas Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna Sulistes sügavas kaevus Kahvel käsi haaras põhjast. Võtsin siis ja heitsin tulle Lämme ja pehme südame Huuu! Laiaks läks Sussivussises veel miski Tuli limane limpsas keelt. Mina? Ees podises kärbesseen koitunud purpurist Solgitud süda! Rusik neile naad naad !!!... järelkaja Tanttant tantsi kantsi käikest Läikest linn ja tolm ja tuhatkolm Kaks raks vaks maad rakka ette Lakka längust, pakka mängus Kiirelt kiigu suurelt liigu kiiguliigu Ruttu kao kantsi käikest, kao käikest Päikest väikest hommikkuulis huulis tulikahi kui tuulis vahe vaigu maik
Teod 8 klass 2007 1 · Teo pehmet keha kaitseb koda. · Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise naha- kurru ehk mantli eritistest. · Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. · Koja suudmest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. · Teo liikumisteed tähistab taimedele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. · Tigusid nimetatakse ka KÕHTJALGSETEKS. 2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees.
Third level esineda valulikkus rinnaku taga. Fourth level Fifth level Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. TEKKEPÕHJUSED Ägeda bronhiidi tekitajateks on 2050%l juhtudest viirused, 515%l mükoplasmad ning 525%l klamüüdia. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
Põhjustavad valed säilitmaise tingimused Mikroobid ei põhjusta seda. Liha orgadeptlised omadused (lõhn, värvus) Füüsikalised omadused ( niiskuse sisaldus jne ) KUIVAMINE põhjustavad: intensiivne õhuliikumise kiirus madal õhuniiskus aeg Tunnused: kuiv liha koorik pinna värvus on tume või pruun Võib kooriku ära lõigata, siis võib kasutada. UMBUMINE ebapädev ventilatsioon Vale temperatuur Pakend võib protsessi soodustada o2 puudus Tunnused: ebameeldiv lõhn, võib olla limane, Defekti parandamine: anda võimalus hingata Rasva rääsumine Rasvade oksüdeerumine Põhjused: Pakendamata rasva säilitamine Pikaajaline tunnused: värvus läheb kollaseks
Kõhulahtisuse Väljaheide on Kõhulahtisus Roojab sageli ja kirjeldus vastikult haisev. kestab mõnest vähe korraga, Kestab lühikest tunnist nädalani tenesmid, aega 1-2 päeva. väljaheide vedel, limane võib sisaldada verd. Raske juhtumi korral on roe tumeroheline, pinnal veri.
poole avatud sõnnikuga väetatud niite. Muud sisu · Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 525 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 410 cm pikk ja 23 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad. Eosed on 8×13 m suurused, tumepruunid või lillakasmustad, poorsed ja ellipsikujulised. Seen lõhnab nõrgalt rohu või hallituse järele. Maitse puudub või on nõrk ja ebameeldiv.
Silmulised (Petromyzoniformes); Sugukond: Silmlased (Petromyzonidae). Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased. Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või pumbakolvina. [1, 2, 7] Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub moondega
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende
aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta mõnest teatmeteosest arvude ja terminite keeles. Teine asi on lugeda nende inimeste meenutusi ja mõtteid, kes ise või kelle lähedased on selle katastroofi tõttu kannatanud, tunda nende viha ja hirmu, kuulda muresid ja lootusi." Üksildane inimhääl "25-30 korda päevas pidi ta poti peal käima. Väljaheide oli verine ja limane. Nahk kätel ja jalgadel hakkas lõhenema. Kogu keha pinnale tekkisid villid. Kui ta pead pööras jäid padjale lahtised juuksesalgud. Ikkagi oli ta mulle nii armas ja kallis. Katsusin koguni nalja teha: "Noh, elu läheb lihtsamaks- pole enam vaja soengut teha!"" "Senikaua, kui ma Vasja juures olin ... Nad seda ei teinud... Aga kui ma ära läksin, pildistasid nad teda... Riideid polnud tal üldse seljas. Oli täitsa paljas. Ainult õhuke lina peal. Vahetasin lina iga päev
käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu ja bakteri, kopsu sattuva õhu soojendamine), kopsutoru ( juhivad õhu kopsudesse), sisse hingamine aktiivne, roietevahelised lihased ja vahelihas (sirge) tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja sissepoole, rinnaõõs suureneb, kopsud
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid
haaratus (tertsiaarne süüfilis) · Proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist · Süüfilist on võimalik ravida, kuid ainult esimeses ja teises staadiumis, võib lõppeda surmaga MÜKOPLASMOOS · Leitakse haiguslike seisunditega inimestel rohkem kui tervetel, kuid põhjuslik seos haiguse tekitamisega ei ole siiski alati kindel · Võib põhjustada naistel rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu · Meestel võib esineda limane eritis kusitist või valulik urineerimine · Diagnoositakse haigust emakakaelast või kusitist võetud analüüsi alusel · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Ravitakse tavaliselt koos partneriga, kasutatakse antibiootikume, ravikuuri pikkus võib olla 10 päeva KUIDAS ENNETADA? · Parim kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest on ohutu seks
Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõh...
Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) − moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed
materiaalselt kõiki mehi, kellega tal tegemist oli. Raamatu kolmanda osa võiks kokkuvõtta sõnadega inimesed on koledad kui nad on surnud. Kirjanik on valinud Nana jaoks surma mis kahjustab naise ilu. Venemaalt tagasi tulles avastab Nana, et tema laps on suremas rõugetesse, põetades oma last jääb ka ta ka ise rõugetesse. Kahjuks ta laps sureb kahe päeva pärast ja ta ise jääb väga haigeks. Ta nägu oli limane ja mädane, vasakust silmast oli säilinud vaid mädane lohk, paremast mustav auk. Kohutav lõpp naisele, kelle ainus vara oli tema ilu. Mulle tundus, et romaanis oli kaks Nanat, üks oli lihtne tüdruk tänavalt, kes soovis, et teda austataks. Kui ta ei teinud midagi selle heaks, et teda keegi oleks austanud. Teine Nana oleks nagu olnud armastuse jumalanna, oma äärmuslike ihadega. Romaan meeldis, see viis mind vaatama aastasse 1867 kus inimestel oli tähtis näidata ennast
Liigid ( arusisalik, kivisisalik) Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki) Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), ( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad, Sugukonnad (kärnkonlased,..), Perekond eosloomad) (kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,...
1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst. Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud pisikesed vere kapillaarid. Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust. Uriin- koosneb organismile mittevajalikest ainetest- liigne vesi ja soolad. 18
Merisutt on haruldane vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006). Neil on pea väliselt ebaselgelt piiritletud, sest seal paiknevad 7 paari lõpuseavasid
* füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 16.Lünkteksti täitmine (põhineb mõistete tundmisel) Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses. Lümf- läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud peenikesed verekapillaarid .
liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 1.2 Clostridium perfringens 3 Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne, eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist
laienemine, mäda-lagukolle kopsus, krooniline kopsude- ning südamepuudulikkus. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas- mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Kroonilisele bronhiidile iseloomulikud tunnused on köha, rögaeritus, hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. 2 DIAGNOOSIMINE EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Esmase läbivaatuse ja küsitluse tulemusel kinnitatakse bronhiidile iseloomulike vaevuste - köha, rögaeritus- esinemine. Kuulatlusel määratakse põletiku ulatust - kas see piirdub ainult suurte hingamisteedega või ulatub ka kopsukoesse.
kaupa. Kõhus põletav valu. Kõht turses, gaase täis. Kõhulahtisus paha, vastiku haisuga. Peale wc-s käiku tunne nagu pärasoolest oleks kuum jutt läbi käinud (peale kakamist jääb pärakusse põletav tunne). Pärasoole ümbrus ärritunud, kipitav, eriti peale kakamist. Tavaliselt ka ahistus, pitsitustunne hinges. Colchicum - ei talu toidulõhna, eriti kalalõhna. Süljeeritus suurenenud, kõhus selline valu, et jalgu ei saa sirutada. Parem on pikali, kägaras. Võib oksendada, limane sapine okse. Kõht võib olla lahti, eritis limane. Cocculus - ka loomadele. Iiveldus ja oksendamine auto, laeva bussi jm sõidul. Toidulõhnast hakkab halb. Võib minestada. Kõige parem oleks magada küljeli. Cuprum metallicum - tugev iiveldustunne, külm, külmavärinad. Kõhus kramplikud kokkutõmbed. Oksendamine. Paremaks peale külma vee joomist. Suus võib olla metalli maitse. Jalasäärtes võib esineda krambitundeid. Nahk niiske.
Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed
Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos, ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine, värvus laiguline või liigile mitte omane, lõhn tugev ja ebameeldiv. Osta ei maksa, kui liha pind on kuivanud ja kõvaks muutunud (näiteks turult), kuna selle peab eemaldama (kahjum). Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised,
– kutsub esile sünnitust. Kasutamist piiravad kõrvaltoimed (30%) – kõhulahtisus, kõhugaasid ja kõhukrambid. 8. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad. Viiruslik või bakteriaalne infektsioon. Toitumine, reisid. Ravimid. Vähem – algloomad, ärritatud soole sündroom, haavandiline kolliit, soolevähak. 9. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas? Enterotoksiinid – kahjustab peensoolt. Tsütotoksiinid – verine ja limane roe. 10. Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum? Arengumaades (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika). 11. Millist tüüpi kõhulahtisuse korral ei tohiks kasutada kõhukinnisteid ja miks? Kui tegemist on toksiine produktseeriva mikroorganismiga, siis kinnisteid kasutada pole mõistlik. 12. Ravimid, mis soodustavad sooleinfektsiooni teket? (vaata slaid loengust) Maohapet neutraliseerivad ja maohappe Tõstavad pH-d sekretsiooni pärssivad ravimid (PPI, H-2
pruunisoomuselise jala järgi, millel on selgelt märgatav võru. Kübar on koonusjas, kuid lamenev, läbimõõduks 3 7 cm. On keskpaigast oranzikas, serva poolt hele- kuni valkjaskollane, kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, alati niiske või nõrgalt limane. Värvipiir kuiva ja märja kübaraosa vahel on väga järsk. Jalg, mis on 4 8 cm kõrge ja 0,5 0,8 cm läbimõõdus, on peenike ning sitke, võruga, võrust allpool pruunide soomustega kaetud. Ülalpool rõngast on helepruunikas, allpool rõngast tume- kuni mustpruun. Eoslehekesed on algul helepruunid, hiljem kaneel- kuni roostepruunid, õhukesed, tihedalt asetsevad, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad
lõhna, mida märkavad ka kaaslased · Õige on, et iga nooruk igal hommikul ja õhtul peseb sugutipea sooja vee ja seebiga, nii nagu pestakse nägu ja hambaid MIDA JÄLGIDA · Munandite asetsemine munandikotis, neid peab olema 2 · Murdeea algus, see leiab aset 1014 a vanuses. Kui mitte, on vajalik põhjuse selgitamine · Munandi suurenemine, punetus, tihkemate tükkide või väätide olemasolu. See võib olla mitme haiguse tunnuseks · Rohke limane või mädane eritis kusiti avast ei ole normaalne, eriti kui see on tekkinud peale sugulist vahekorda. Tuleb pöörduda kiiresti arsti vastuvõtule · Munandite kontroll, kehalise arengu hindamine on osa arstlikust läbivaatusest, see peaks toimuma 1 kord aastas TEADMISTE KONTROLL Leia järgnevas tabelis sobivad vasted ja ühenda need joonega. Mehe suguelundid Ülesanne Munandid Säilitab seemnerakke
Sisse voolab Kubija oja ja mõned väiksemad kraavid, väljavool toimub Võhandu jõkke. Vee kvaliteeti rikub linna kanalisatsioon, äravooluvesi suubub Tamula järve. Samuti saastavad veekogu ka veesõidukid, näiteks mootorpaadid. Kuigi vee kvaliteeti on aastatel 2008-2010 hinnatud väga heaks, ei pea see praegusel hetkel paika, sest järve seisukord on oluliselt halvenenud ja seda märkab iga ranna külastaja. Vesi on kahtlase värvusega, kleepuv ja limane. Järve saastamist üritatakse parandada iga aastase veekogu puhastamisega. Kubija järve veesaastatus on viimaste aastatega vähenenud. Varasemalt saastas järve vett Lõuna- Eesti haigla kanalisatsioon, mille kaudu suubus vette haigla pürgi ja mingil määral ka olmejäätmeid. Kubija järve põhjast võis varem leida igasuguseid asju, näiteks oli seal raudvoodi, tool ja muid esemeid. Praeguseks on see probleem lahendatud, vesi on oluliselt puhtam ja läbipaistvam
50 cm) ja raskus 250300 g (maksimaalselt 23 kg). Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, küljed kuldkollaka läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Uimed on orantsi kuni punaka tooniga. (I) Linask (Tinca tinca)on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt 70 cm), kaal kuni 10 kg. Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis
Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. (Biofilter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile.) (Biokile joogiveefiltri pinnale ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid.) Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse.
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae
KOK-i sümptomatoloogia Anamneesis pikaaegne suitsetamine (üle 20 pakk-aasta); Pakkaasta=suitsetatud aastate arv X keskmise sigarettide arvuga päevas:20) Köha, röga eritus; Esialgu tekib köha vaid hommikuti ärgates (eriti peale esimese sigareti suitsetamist) KOK sümptomatoloogia Röga on tavaliselt limane, muutudes mädaseks haiguse ägenemisel (infektsiooni lisandumisel). Hingeldus ja õhupuudus tekivad seoses füüsilise koormusega, progresseerub aastatega, ilmnedes järjest kergema pingutuse korral Areneb välja krooniline hingamispuudulikkus, lisandub südamepuudulikkus. Ravitsemine Bronhodilataatorid e hingamisteid lõõgastavad ravimid.
orgasmi tekkeni. Peale seemnepurset jääb osa seemnevedelikust eesnaha alla, mille tulemusel võib tekkida eesnaha võie ehk smegna. (Klaus Verch, 1997) Kindlasti peab jälgima, et munandite asetsemist munangikotis, ning neid peab olema kaks, kui mitte on ilmtingimata vajalik põhjuse selgitamine arstlikus kontrollis. Munandi suurenemine, punetus, tihkemate tükkide või väätide olemasolu. See võib omakorda olla mitme haiguse tunnuseks. Rohke limane või mädane eritis kusiti avast ei ole normaalne, eriti siis, kui see on tekkinud peale sugulist vahekorda. Ka seljuhul tuleb kindlasti pöörduda kiiresti arsti vastuvõtule. Munandite kontroll, kehalise arengu hindamine läbivaatlus, peaks toimuma vähemalt üks kord aastas. (www.meestekeskus.ee/04raamatud/.htm) Mehe suguline areng. On teada, et kuni viienda rasestumisnädalani arenevad mehe ja naise loode enamvähem ühtemoodi
Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. 4 Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees.
Lihatimbal lihthakkmass Liha pannakse Keedetakse Hakkliharoogad väikestesse praeahjus e lisandid vormidesse vesivannil Kala ja meresaadused 1.Millised on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala on terve ning muljumata, kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad selged ja punnis. 2. milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel?Kalariiv, Kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise, selja avamise või peaavause kaudu. Kõhu avamine: Alustatakse pärakust ja liigutakse pea poole. Tuleb jälgida, et sapipõie ja soolte sisemus ei määriks kala söödavad osa. Maks ja niisk tuleb välja
hüpereemia ja uurimine, •Inhalatsioonravi bronhide rögaeritusega. Saasted turse, vere kliiniline 0,9% NaCl limaskesta Tavaline on keskkonnas ja bronhiaalnäärmete uurimine. lahusega. membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, •Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. •Drenaažasendid , tekib •Krooniline •Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul •Kloppimismassa
hüpereemia ja uurimine, ·Inhalatsioonravi bronhide rögaeritusega. Saasted turse, vere kliiniline 0,9% NaCl limaskesta Tavaline on keskkonnas ja bronhiaalnäärmete uurimine. lahusega. membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, ·Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. ·Drenaazasendid , tekib ·Krooniline ·Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul ·Kloppimismassa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
