Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on Lepingu muudatus tühine. 7 Lepingu lõppemine 7.1 Leping lõpeb: 7.1.1 Lepingu punktis 2.1 sätestatud tähtaja möödumisel; 7.1.2 Üüriobjekti hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel; 7.1.3 Lepingu lõppemisel muul seaduses või Lepingus toodud alusel, s.h Poole poolt Lepingust taganemisel või Lepingu ülesütlemisel. 7.2 Leping lõpeb Üürniku pankroti ja likvideerimise korral või Lepingu lõpetamisel seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva Lepingu sätteid. 7.3 Üürnikul on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürileandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette, kui Üürileandja rikub oluliselt Lepingut. 7.4 Üürileandjal on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest
on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel, kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta, õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks. Õlilekke võimalus on vaid tuuleturbiini purunemisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks on õli nõudekohasel vahetamisel minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda ohtlike jäämete käitluslitsentsi omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada Vanaõli käitlemise korrast. 3. KOKKUVÕTE
on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel, kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta, õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks. Õlilekke võimalus on vaid tuuleturbiini purunemisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks on õli nõudekohasel vahetamisel minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda ohtlike jäämete käitluslitsentsi omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada Vanaõli käitlemise korrast. 3. KOKKUVÕTE
võimlemispedagooge Eestis v Töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (19311937) v Riigi Kunsttööstuskoolis (19311940) v E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis (19341940) v Tallinna 8. Keskkoolis (19401941) v Oma 35 pedagoogiaastast pühendas tulevaste lasteaiakasvatajate koolitamisele 29 aastat: E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis (19371940) v Nende likvideerimise järel jätkas õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Koolis (19401966) Looming q Ernesaksa laulude suurim väärtus on nende siirus. q 300 koorilauluüle poole neist meeskoorile, sest pidas seda kooriliiki parimaks. v Meelespea http://www.youtube.com/watch?v=oYiE5LhBmc q Paarkümmend soololaulu q Näidendija filmimuusika q Lastelaulud 1. Rongisõit (sõnad Ellen Niit): http://www.youtube
millele tuginedes tsistertslased oma ekspansiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. Vanim nende hulgas oli Kärkna (asutatud 1228), järgnesid Tallinna (1249), Lihula (1275- 1285), Padise (1317) ja Tartu (mainitakse esmakordselt 1345). Eestimaa kristianiseerimisel erilist aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. Selle vahepealse likvideerimise (1233) järel asutati klooster uuesti 1246. aastal. 1300. aastal rajati sarnane klooster Tartusse. Nimetatud mungaordu viimane klooster rajati Eestisse vahetult enne reformatsiooni, mil 1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas.
Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud aj...
lühendab veeli aega väärtusliku idee tekkimise ja selle teostamise vahel; arvatakse, et tänane tehnoloogiavaldkonna teadmiste kogum on umbes 1% sellest, mis on inimkonna kasutuses 2050. aastal; tööstuses seisab ees uuel tehnoloogial ja tehnikal põhinev tihe konkurents; toote kavandamisel kasvab toote kõigi elutsükli etappide läbimängimise osatähtsus, seejuures arvestatakse, et toote-teenuse tarbimise lõppemisel kasvavad oluliselt tema jääkmaterjalide ning jääknähtude likvideerimise kulud. Ettevõttel võib tekkida kohustus vanad, kasutatud tooted tagasi osta. 6 1.3.Tuleviku tootmine Tulevikus on tööstuse alustaladeks nutikas tootmine ja digiteerimine, mille mõju on väga suur - tänu automatiseerimisele väheneb palgakulu ning suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus. Digiteerimine tõstab efektiivsust, nii et ressursse saab paremini kasutada ja tegevusi tõhustada
õiguste rahvusvaheline pakt Jätk 1 Orjuse ja muu sunniviisilise töö keelamise rahvusvaheline konventsioon (1956); Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon (1948); Piinamise ja muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis ja karistamisviiside vastane konventsioon (1984); Jätk 2 Rahvusvaheline konventsioon rassilise diekrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1996); Naiste poliitiliste õiguste konventsioon (1953); Apardheidikuriteo tõkestamise ning selle kuriteo eest karistamise rahvusvaheline konventsioon (1973); Jätk 3 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1979); Hariduses diskrimineerimise keelamise UNESCO konventsioon (1960); Lapse õiguste konventsioon (1989). Euroopa Inimõiguste Konventsioon aastal 1950 (Euroopa Nõukogu)
Kuid samas on see meile odav viis elektritootmiseks kuid keskonnale see eest vägagi kahjulik. Tuumaenergia Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist. Tuumaenergia on odav ja tuumaelektrijaama ehitamine ei ole ka tohutult kallis kuid sellega kaasnevad tõsised keskonna probleemid kui tuumajaamaga peaks midagi juhtuma.
kombinatsioonina Risk - määratletud ohtliku sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje (tagajärgede) kombinatsioon Sisekontroll - on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. Tegevuskava - töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, kus on välja toodud avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja. Page 5 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 Riskianalüüsi 5 sammu: I samm: Selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid II samm: Selgitatakse välja, kes on ohustatud ja kuidas III samm: Hinnatakse riski suurust ja otsustatakse, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama
Kui vara jääb üle, tuleb see jagada osanikele või liikmetele (TÜ, UÜ, OÜ, AS puhul). TU puhul reeglina liikmete vahel ; mõnikord läheb KOV-le ühistegevuse jätkamiseks. MTÜ ja SA puhul mõnikord allesjäänud osa läheb riigile. §41. Likvideerimine (1) Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. (2) Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga
osanikele või liikmetele (TÜ, UÜ, OÜ, AS puhul). TU puhul reeglina liikmete vahel ; mõnikord läheb KOV-le ühistegevuse jätkamiseks. MTÜ ja SA puhul mõnikord allesjäänud osa läheb riigile. §41. Likvideerimine (1) Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. (2) Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga
Selle tähtaja möödumisel muutub resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Ühest küljest tagab see autorile võimaluse saada oma loomingu eest õiglast tulu, teisest küljest on kogu ühiskonnal võimalus kasutada loomingut. See on üks erisus materiaalsest omandist. Samas toimub omaniku õiguste üleminek ja kaitse sarnaselt muude omandisuhetega. Üleminek toimub füüsilise isiku surma korral pärimise teel; juriidilise isiku puhul reorganiseerimise või likvideerimise reorganiseerimis- või likvideerimisotsuse või vastava lepingu kohaselt. Oma õiguste kaitseks võib omanik esitada hagi: ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse korduva rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks; ainuõiguse rikkumisega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks; litsentsivaidluste lahndamiseks ning muudel omaniku õiguste rikkumisel. 2. AUTORIÕIGUSE SEADUS Vajadus autoriõiguse järel tekkis Lääne-Euroopas juba 15. sajandil
4 ühesugune arusaamine ja ka tahtmine olla sarnaste vaadetega ja alluda ühesugustele nõudmistele (Ginter1991). Selge on ka see, karistuse rakendamine mõjub inimestele erinevalt, rolli mängib ka inimeste teadlikkus kehtestatud normidest ja muud nüansid. Seega ei ole kuritegevus mitte ainult paratamatu, vaid koguni soovitatav kuritegevuse kadumise või likvideerimise korral tuleks kuulutada kuritegudeks mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater
või piiramine dreenidega. Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Reostuse puhastustööd puuraukudest pumpamise kasutamisel on suurusjärgu võrra kallimad. (Mati Salu; Madis Metsur) Jääkreostuse likvideerimise põhimõtted Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eelnimetatud tööde lõpuleviimise järel võib kaaluda pinnase- ja põhjavee puhastustööde tegemist.
käsitlevad (suur)õnnetusi selleks volitatud asutused. Tegutsemine keemiatööstuse õnnetuse puhul Esmalt hinnatakse ohte, mis kaasnevad ohtliku kemikaali vabanemisega ning üritatakse vältida kahjulikke mõjusid. Selgitatakse välja lekkinud kemikaali kogus ning kuidas ja kus võivad inimesed sellega kokku puutuda (ka võimalik toksiline mõju). Igas riigis, ka Eestis, on olemas vastava väljaõppe saanud päästetöötajad, kes panevad paika õnnetuse likvideerimise kava sõltuvalt kemikaali omadustest. Kui näiteks on vaja kiiresti koristada reostust, mis on ohtlik keskkonnale ja inimestele, siis rakendab päästegrupp meetmeid, mis on loodud sõltuvalt reostuse ulatusest. Head näiteid saab tuua (kahjuks) sageli juhtuvatest õli- ja naftareostustest. Tihti satub maapinnale õli ja kui seda on väikestes kogustes, siis piisab saastunud pinna üles kaevamisest ja toimetamisest jäätmehoidlasse. Õlireostust merel
Paljuski just see muudatus oli riigielus niivõrd põhimõttelise tähendusega, et 1933. aastal üksnes juriidilisest seisukohast muudetud 1920. aasta põhiseadust nimetatakse vahel ka Eesti Vabariigi teiseks põhiseaduseks. Võrreldes suhteliselt nõrkade valdade ja linnadega elas Tallinnas kolm korda vähem inimesi kui tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja maakonnaseadus. Eelnevalt oli vastu võetud ka uus põhiseadus, mis nägi taas ette kohaliku
Turismiettevõtluse suuline eksam 2015’ 1. Defineeri termin ettevõtja ja kirjelda ettevõtjale sobivaid isikuomadusi. Ettevõtja - Isik, kes alustab, korraldab ja juhib ettevõtet ning kes kannab sellega seotud riske. Isikuomadused: ▪ Saavutusvajadus ▪ Soov vastutada ▪ Usk edusse ▪ Kõrge energiatase ▪ Tulevikule orienteeritud ▪ Organiseerimisoskused 2. Kuidas vähendada majutusettevõtte püsikulusid kuluartiklite lõikes? Töötasud; maksud; materjal, teenused, kaubad; seadmed; mootorikütus, õlid; sidekulud; turundus; elekter; soojus; vesi-ja kanalisatsioon; jäätmete vedu. 3. Miks on vajalik ettevõtte tegevusalade ja toodete mitmekesistamine, milliseid eeliseid see annab? Mitmekesistamine - toodete, tegevuste varieerimine, et hajutada riske, laieneda, kasutada vaba kapitali jne. Miks mitmekesistada: ...
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jät...
2005. AASTA JAANUARITORM PÄRNUS Referaat Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL?..........................................................4 1.1.Tormi põhjustavad tsüklonid..........................................................................4 1.2.Veetaseme mõju tormile...............................................................................5 2.TORMI TAGAJÄRJED.............................................................................................. 6 2.1.Pärnu kriisikomisjoni tegevus........................................................................7 2.2.Esinenud probleemid..................................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................
opositsioonilise suuna poliitikuid. 2.5 Vana käsumajanduse lagunemine. Maj.raskuste süvenemine. G püüdis säilitada käsumaj. 3. Suhete reguleerimine Läänega 3.1 Olulised muutused: desarmeerimine e relvastuse vähendamine, regionaalsed e piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. 3.2 Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSVLi Euroopa osasse ning peatati tuumarelvakatsetused. 3.3 1987.a detsembris nõustus G kirjutama alla kokkuleppele kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Leping puudutas 4% kogu sõjalisest tuumapotentsiaalist murrang: üks tuumarelvaliik likvideeriti täiesti. Lepingu täitmise kontrolli süsteem loodi. 3.4 NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. 1988 märts kirjutas NSVL Genfis alla kokkuleppe, mille alusel viis 1989.a jaanuariks väed Afganistanist välja. 1988. a märtsis lõpetati kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. 3
1940. AASTA KUUM SUVI 17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda. Kaitseliidu likvideerimine oli alanud. 27. juunil 1940 andis vabariigi president välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse, Kaitseliidu varad (Kaitseliit oli enne 1940. aastat Eesti Evangeelse Luteri Kiriku järel suurim maa- ja kinnisvaraomanik Eestis) läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile. Kaitseliidu kardetavust näitab see, et esimestena langesid N. Liidu repressiivorganiste ohvriks just Kaitseliidu juhtivad ohvitserid. Hiljem osalesid kaitseliitlased vastupanuliikumises metsavendadena nii 1941. aastal, aga ka pärast 1944. aastat. Vaatamata nende aktiivsele tegevusele puudus organisatoorne tervik
alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. JURIIDILINE ISIK on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil teatud liiki juiidilise isiku kohta käiva seaduse alusel otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK · loodud erahuvides · asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel · peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtted äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. · tulundusühistu asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus · eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekid seaduses ettenähtud registrisse kandimsest - äriregistrisse, mittetulnudusühingute ja sihtasutuste register. · eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping
Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja
Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi. Kuna see seadus võimaldas edaspidi enamushääletuse teel seadustada orjanduse leviku piirkondadesse, kus see varem oli keelatud, pidas Lincoln seda ebamoraalseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et Abraham Lincoln ei olnud mingil juhul orjanduse likvideerimise pooldaja, vaid pidas seda lõunaosariikide elanike põhiseaduslikuks õiguseks, kuid tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks. Seismaks vastu sellele Demokraatliku Partei poolt sisse viidud seadusemuudatusele pürgis Lincoln 1855 Ameerika Ühendriikide Senatisse, kuid ei osutunud valituks. Ta otsustas
· Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu · Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu · Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel · Töötaja suhtes usalduse kaotamisel · Töötaja vääritu teo tõttu · Töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu · Töötaja vanuse tõttu · Põhikohaga töötaja töölevõtmisel · Töötaja korruptiivse teo tõttu Kui tööleping lõpetatakse ettevõtte likvideerimise, pankrotistumise, töötajate koondamise või vanuse tõttu peab tööandja maksma töötajale hüvitist(kahe kuni nelja kuu keskmine palk). Töötaja mittevastavuse korral peab tööandja maksma ainult ühe kuu keskmise palga. Muudel juhtudel hüvitist maksma ei pea. Ebaseadusliku vallandamise vaidlustamiseks on aega üks kuu. Puhkuse riiklik norm 28 päeva. Alaealistel, invaliididel, riigi-, valla- ja linnaametnikel 35 päeva, lasteaiakasvatajad ja õpetajad 56 päeva
Kansase-Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi. Kuna see seadus võimaldas edaspidi enamushääletuse teel seadustada orjanduse leviku piirkondadesse, kus see varem oli keelatud, pidas Lincoln seda ebamoraalseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et Abraham Lincoln ei olnud mingil juhul orjanduse likvideerimise pooldaja, vaid pidas seda lõunaosariikide elanike põhiseaduslikuks õiguseks, kuid tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks. Seismaks vastu sellele Demokraatliku Partei poolt sisse viidud seadusemuudatusele pürgis Lincoln 1855.a Ameerika Ühendriikide Senatisse, kuid ei osutunud valituks. Ta otsustas seejärel liituda Kansase-Nebraska akti vastaste
Nad peavad selle omavahel lahendama. TLS ei kohusta tööandjat sekretäri le paremat tööajakorraldust looma. Kui pooled ei saavuta kokkulepet, tuleks asi anda lahendada töövaidluskomisjonile. Lahendus peaks olema selline, et ühe poole huvid kaaluksid teise poole omad ülesse. Ülesanne 132 Töötaja oli teinud jooksval kalendriaastal juba 200 ületundi. Seoses tulekahjust tekkinud kahjustuste kiire likvideerimise vajadusega andis tööandja töötajale korralduse teha lähema kahe nädala jooksul veel 20 ületundi. · Kas töötaja peab korralduse täitma? Jah, kui tal ei ole õigus sellest keelduda (alaealine ja isik, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele). Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha)
loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma. Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid. Tööstusriikides tullakse loodusõnnetusega paremini toime kui arengumaades, sest katastroofi tagajärgede likvideerimise ja riigi arengutaseme vahel on otsene seas. Sealjuures on vaesus ja ülerahvastatus vaid kaks paljudest faktoritest, mis tingivad loodusõnnetuste tagajärgede raskuse. Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidavalt. Aastatel 1960- 70 hinnati loodusõnnetuste tekitatud kahju 50 miljardile dollarile. Ajavahemikul 1970-80 tõusis kahjusumma 70 miljardile ning järgmisel aastakümnel juba 120 miljardile dollarile. Paraku see rahutukstegev tendents jätkub
Viimaste puhul rakendatakse korrektiivseid ehk tagajärgi leevendavaid meetmeid st tuleb kaaluda, milliste vastumeetmetega saaks vähendada riski tagajärgede mõju ja kas on võimalik rakendada varuplaani. Abiks võib olla ka SWOT-analüüs ... i Sourcing options ii Termin "whole-life costs" (ka "total cost of ownership" ja "life cycle cost") tähendab kogukulu, mis sisal- dab investeerimisobjekti omandamise (rajamise), kasutamise ja likvideerimise kulusid. iii Algallikas ,,Senior Responsible Owner" (SRO) 6
Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988.aasta suveks oli huvi Eestis toimuva kohta suurenema Idas kui ka Läänes. Läänes hakkas aina rohkem ilmuma kirjutisi Eesti arengu olukorrast. Suure tulemuse ja tähelepanu võitis EKP Keskkomitee uus esimene sekretär Vaino Väljas. Sellega tõusis ka partei autoriteet, kuid hiljem langes taas tavaseisu. 1988.aasta 16
Kinnitatud majandusaasta aruanne tuleb esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Lisaks eelöeldule võivad huvitatud isikud analoogiliselt aktsiaseltsiga nõuda sihtasutuses erikontrolli läbiviimist. Mittetulundusühingu lõpetamise alused on sarnased teiste juriidiliste isikutega, iseäranis võivad selle igal ajal otsustada mittetulundusühingu liikmed, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul (volinike koosolekul) osalenud liikmetest. Likvideerimise menetlus on samuti sarnane teiste juriidiliste isikutega, seisnedes likvideerijate määramises, likvideerimisest võlausaldajatele teatamises, vara rahastamises, võlausaldajate nõuete täitmises, järelejäänud vara jaotamises ja mittetulundusühingu registrist kustutamises. Põhimõtteliselt võib mittetulundusühingu põhikirjas vara jaotuseks õigustatud isikute ringi täpselt kindlaks
Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul v. a tulundusühistute puhul. 34. Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus. Lõpetamise alused: osanike/ üldkoosoleku otsus, vabatahtlik lõpetamine, sundlõpetamine, kohtulahend, pankroti väljakuulutamine, pankrotimenetluse raugemine, muu seaduse või põhikirjaga ettenähtud alusel Likvideerimismenetlus: likvideerijate nimetamine. Likvideerimisetapid: likvideerimise algbilansi koostamine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, likvideerimise lõppbilansi koostamine, vara jaotamine, äriühingu kustutamine äriregistrist, dokumentide süilitamine 35. Äriühingute ülevõtmine. Lõppbilansi koostamine, aastabilansside koostamine ja kinnitamine, ühinemislepingu sõlmimine, ühinemisaruande koostamine, ühinemislepingu kontrollimine ja tutvumine, ühinemisotsused (osanike koosolekud), vaidlustamise võimalused
4.Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5.Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus Sundlõpetatakse siseministri või muu selleks õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui selle juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine e. likvideerimismenetlus. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on selleks juhatus või asendav organ, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku kohustused ja lahendavad lõpetamisega seoses olevad varalised küsimused. Likvideerijad võivad teha vaid neid tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamatult vastava teate ajalehes ja "RT" lisas. Nad peavad saatma likvideerimisteate ka
Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena. Sundlõpetamine toimub kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...................................................................................................... 5 Nõukogude aeg.........................................................................................................................
Toimusid muutused: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. · Pärast G ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NVL Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused. G lootis meelitada USA-lt lubaduse loobuda tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud · G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta. · NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab. · 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid · USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel
neid ei saanudki) · 1939.a. keelati ka linnaettevõtetel ja töölistel riigisisene ringiliikumine. Saksamaa Majandus allutatud riigi juhtimisele: · Suur- ega väikeettevõtteid ei hävitatud ega riigistatud, erasektor jäi samuti alles, aga ettevõtete omanikud nimetati nüüdsest lihtsalt ,,juhtideks", keda kontrolliti. · Hinnad dikteeris riik, talupojad pidid tootma seda, mida riik käskis · Majandusseaduste rikkujaid karistati trahvig, vara likvideerimise või koonduslaagrisse asumisega. · Kollektiviseerimist ei toimunud. · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati · Töötud olid ebatäiuslikkuse ohvrid ja saadeti tihti asumisele. · Saksamaal seati sisse nelja-aasta plaan(2 korda) Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele: · Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud. · Majandus allutatud rasketööstusele
Õige Question 6 Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Struktuurne töötus on tavaliselt lühiajaline töötaolek, mis tekib seoses tootmise struktuuri muutusega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Töötaja e. tööga hõivatud isik, kes uuritaval perioodil puudus töölt seoses haigusega Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13
Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ 1kojaline 100liikmeline parlament RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks. Kohaliku elu korraldasid maa-,linna- ja vallavalitsused. Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erak...
Rahulolematuse kasv. Suhete reguleerimine Läänega: Gorbatsov parandas suhteid lääne, eriti USA-ga. Muutused toimusid 3 vallas: relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Katkestati keskmaa rakettide paigaldamine NSVL Euroopa osasse, peatati tuumarelvakatsetused. (lootuses USA-d meelitada loobuma tähesõdade programmist) Kokkuvõttes oli järeleandja Gorbatsov ise, nõustudes 1987 dets alla kirjutama kokkupellepe kesk- ja lähismaarakettide likvideerimise kohta. NSVL lõpetas ka rahvusvahelise terrorismi rahastamise. Märtsis 1988 kokkupele, mille alusel 1989 veebruatiks on vene väed Afganistanist lahkunud. 1988 lõpetati kodusõda Nicaraguas. Tehti järeleandmisi inimõiguste küsimuses. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-s: 1986-87 peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas 1987 II pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks. 23
Õige Question 6 Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Struktuurne töötus on tavaliselt lühiajaline töötaolek, mis tekib seoses tootmise struktuuri muutusega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Töötaja e. tööga hõivatud isik, kes uuritaval perioodil puudus töölt seoses haigusega Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13
Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel. Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena. Sundlõpetamine toimub kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. 8 3. AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob
a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Võõra võimu alt vabanes Eesti ligi 50 aastat pärast annekteerimist. 20. augustil 1991.a. kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvumisest aktiga “Eesti riiklikust iseseisvusest”. Sellele aktile järgnes Eesti kui 2 Eesti Notariaadi X aastapäev, lk 7 3 Ibid. 4 Notariaadiseadus. 06.12.2000. RT I 2000, 104, 684; RT I, 31.12.2014, 11. 2 suveräänse riigi rahvusvaheline tunnustamine
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
1994. aastal asutati UNICEFi Eesti Rahvuskomitee. 8. Inimõigusalased rahvusvahelised kokkulepped, millega Eesti on ühinenud Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon (09.12.1948) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 19. jaanuaril 1992 Riigi Teataja II 1994, 27, 103 17 Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (21.12.1965) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 20. novembril 1991 Riigi Teataja II 1995, 5-6, 30 Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt (16.12.1966) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 21. jaanuaril 1992 Riigi Teataja II 1993, 10-11, 13 Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (16.12. 1966) Eesti Vabariik ühines 26. septembril 1991 Jõustus 21. jaanuaril 1992 Riigi Teataja II 1993, 10-11, 11
kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; magistrikraadi või sellele vastava 4) tervise tõttu, mis takistab kvalifikatsiooni; kohtunikuna töötada; teistmisavalduste läbivaatamine; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses 5) kohtu likvideerimise või muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. sätestatud C1-tasemel või sellele kohtumaja sulgemise või Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga vastaval tasemel; kohtunike arvu vähendamise menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu
tagajärjed on enamasti kavatsematud. See on muidugi andnud tänuväärse võimaluse igasugustele soolapuhujatele ja manipulaatoritele poliitikas ilma teha, näiteks kui ühelt poolt puhutakse üles olematute massihävitusrelvadega seotud riskid ja teisalt geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid. Ennast taastootev määramatus võimaldab samuti üsna lihtsalt süü ja vastutuse koormat hajutada (Küsimus: milline minister nüüd vastutabki naftareostuse likvideerimise eest?) Moodne ühiskond ei ela enam kooskõlas looduse ja enesestmõistetavate traditsioonidega, mis ütleksid ette, kuidas inimene peaks toimima. Pigem me kogeme või oleme sunnitud kogema oma tegevusmotiive valiku tulemusena. Näiteks sedagi, kui sa oled paks heteroseksuaalne eesti mees, võib vaadelda valiku tulemusena: kes sul keelab maha võtta, sugulist orientatsiooni muuta või soomlaseks hakata! Asjad, mis kunagi näisid
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Sa...
1982 suri Breznev, siiis Andropov, suri 1984., siis Tsernenko, suri 1985. Siis Gorbatsov. Gerontokraatia. Perestroika uutmine. Majanduslike muudatuste programm. Alkoholitarbimise vähendamine. Glasnost avalikustamine. Suurenem valmisolek tõtt kuulata ja kõnelda.1986 Tsernobõl. Keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest võis rääkima hakata. Suhete reguleerimine Läänega: desarmeerimine, regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse. 1987. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. 1989. a Afganistanist väed välja. Gorbatsov tegi järeleandmisi palju. 23. aug. 1987. meeleavaldused kõigis Balti riikide pealinnades. Nõuti MRP avalikustamist, tühistamist. 1988. kevadel Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda baltimaades. 1988. kevad-suvi laulev revolutsioon. 1988 loodi Rahvarinne 23. august 1989 Balti kett. Poola. Solidaarsus oli nii tugev, et Jaruzelski pidi nendega koostööd hakkama tegema:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
