Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid. Tegevusalad ja kaubandus - peamine tegevusala oli maaharimine, kus põllumaa suurust arvestati adramaades. Väike osa elanikkonnast tegeles raua tootmisega (Saaremaa, Virumaa), kaubanduse või käsitööga (relvad, pronks- ja hõbeehted). Kaubitseti lähinaabritega - liivlased, soomlased, rootslased, Pihkva ja Novgorod. Peamiselt tegeleti vahetus- või vahenduskaubandusega. (hõbe, sool jne viidi itta, karusnahad ja vaha läände, tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega). Eesti haldusjaotuse kirjeldamine - Teatud piirkonna talud moodustasid külad, mis omakorda moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid maakondadeks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
olnud autori emakeel, mis tõttu võis sõjaliste terminite ja relvastuse tõlkimise osas olla raskusi. Kirjalike allikate kõrval on arheoloogilised leiud tähtsad ja olulised allikad, mis muinasaja relvastusest ja sõjandusest informatsiooni annavad. Relvad olid küll omal ajal võitlusvahendiks, kuid nende tähendus oli suurem. Neid kasutati ka mitmesuguste kombetalituste juures. Näiteks on Henriku kroonika järgi latgalid ja liivlased sõlminud omavahel vandenõu ning selle vandenõu paganate moodi mõõkadele astudes kinnitanud. Odasid on kasutatud ka näiteks liisu heitmisel, odasid kasutati ka rahulepete kinnitamisel (vahetati omavahel odasid). Võib olla, et relvad sümboliseerisid omal ajal ka teatud sotsiaalset kuuluvust. Näiteks teatud inimesed ei tohtinud mingeid relvasid omada. On teada ka näiteks, et mõõkadele on omistatud nimesid, kuna see oli ikkagi väga oluline ese. Neist on kirjutatud isegi ülistuslaule
sakslased, rootslased, tatarlased, türklased jne). Vaid ungarlased pole otseselt sellesse kuulunud, kuigi sotsialismileeri riigina 20. sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise
Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks
1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan. 1150-1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses: Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedukad. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) Eestlastel puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus meestel täiendust saada kuid eestlaste malevlased said ükshetk otsa. Vana-Liivimaa kujunemine peale muistset vabadusvõitlust Vallutajad jagasid eestimaa neljaks osaks: Põhja eesti Taani Vvõim (eestimaa hersogkond).
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiu...
Eesti keeles juurdunud ristiusu olulised mõisted olid rist, papp, nädal jt. viitavad idast tulnud misjonile.. Teine grupp sõnu olid nt. kirik, munk jne..need annavad tunnistust Skandinaavia mõjutustest. Algul sulatati meie paganlikud pühad kokku kristlike pühadega (pööripäevale nt. järgnes Kristuse sünnipäev jne.). Algul oli misjonitöö rahumeelne, kui aga sakslaste abiline Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti saadi aru sakslaste vallutuste plaanidest ja liivlased hakkasid tõrkuma. Kui ristimistöö tulemusi ei andnud siis kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks piiskopis siin sai Albert, kes vägivalla teel sai kõik idakalda paganad ristiusku pöörata. Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine. 17.saj – hakati nõidasid põletama. Nõiad olid teisitimõtlejad, kirikuvastased ja posijad, k.a.
Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud. Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud, hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada. Teine võimalus: asutada sõjaline rüütliordu. Theoderich rajas fratrer militie Christi (mõõgavennad). Selline ordu üsna tavaline Euroopas. Välisjõududest sai toetude kellele? Taani kunn seotud muude võitlustega. 1207 sai toetuse Saksa kunnilt
· ristiusk lähimaades mõjutas kombeid nagu matmine Muistne vabadusvõitlus 1208-27 Eellugu: · Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelikult sihtpunk Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lübeck · Eelduseks lõuna pool elavate rahvaste allutamine ristiusule · Tugevaks liitlaseks liivlased ja Toreida vanem Kaupo · Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega · 1198 piiskop Berthold · Tuli Liivimaale juba sõjaväega, kiire lüüasaamine Piiskop Albert: · Siinse ristiisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · Rajas 1201 Riia linna · Kujunes kiriku keskuseks · Asustas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku sõjaline tiib
Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks
Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks
mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud ristimist ja alistumist sakslastele 13. saj alguses. Mõõgavendade ordu (ka Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu)- kristlik sõjaline ordu, ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaa alistamiseks. Ümera lahing- toimus 1210, eestlaste ja latgalite vahel, lõppes eestlaste võiduga. Madisepäeva lahing- 1217. A, eestlased vs latgalid ja liivlased, Lembitu kogus kokku u 6000 meest, plaaniti Otepääl saavutatud suurt võitu edasi arendada ja koguni Riiat rünnata, eestlased kaotasid. Liivimaa- Eestimaa ja Põhja- Läti Stensby leping- konfikti lahendamiseks taanlaste ja Liivi ordu vahel sõlmiti leping- Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa; Järvamaa läks ordule. nn Paide „läbirääkimised“- Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Lõppes eesti kuningate tapmisega
..Polnud võimatu ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Ka eestlasi püüti ristiusustada. Olid ka mõned üksikud ristitud eestlased. Algul ei suhtutud ristiusku vaenulikult. Alles hiljem, kui seda hakati peale suruma, muutus asi vaenulikuks. Meinhard: Koorihärra, kes saabus Saksa kaupmeeste kaudu liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. Ta pühitseti Liivimaa piiskopiks. Eestisse tulles tekkis tal eestlastega probleeme ning peagi said ka liivlased aru, millised plaanid tal tegelt olid. Kaupo: Üks vähestest liivlastest, kes lasi end ristida. Toreida vanem, kellest sai ordu suur abiline. Sissetungi algus: Albert: Piiskop peale Berthholdi (e. 3.). Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. Ta lõi liivlaste asula kohale Riia linna (1201.a), millest sai vallutussõja tugipunkt. Eestit ja Lätit hakati nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse Vennad, mida hakati
1202.a Mõõgavendade ordu. Alberti kaaskonda asus peagi noor munk Henrik, kelle koostatud kroonika ("Henriku Liivimaa kroonika") on peamiseks allikaks MVV tundmaõppimisel. Aastatel 1200-1208 sõdisid ristirüütlid liivlaste ja latgalitega tänapäeva Läti aladel. Lõpuks liivlased alistati ja latgalid alistusid. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (tänapäeva Cesis). Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera
(1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva enamuse etnilisest kuuluvusest, siis põhjapool eestlaste erinevad etnograafilised grupid, loodealal rootslased poolt, Riia lähem ümbrus (Väina ja Koiva alamjooks) liivlased, Kuramaal Läänemere-soomlased. Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13. sajandi tekstid ütlevad kokku eestlased (estones), aga samas Läti alal tehakse vahet, kes on latgal, semsal? jne. Keskaegne Liivimaa sai alguse liivlaste asualal, nii hakkas nende nimetus kandma kogu Eesti ja Läti ala. Seejuures Eesti, sõna Estonia ja Estland ei kadunud käibelt - laiemas tähenduses eestlaste asuala, kitsamas tähenduses ainult
pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
ristiusulise poeglapse ristilöödud Issanda viisi risti. Mitmed allikad tõendavad ka, et vastristituid taganes usust (a fide apostataverant - Oliva kroonika; neophiti.... abnegata fide relabuntur, perfidi - Wartberge Hermann; perfidi neophiti... in apostasiam relapsi - Tartu ja Saaremaa piiskoppide kirjakatkend). Teiselt poolt nimetatakse aga ka võitlejaid eestlasi: infideles, perfidi (U. B. 820) ja isegi pagani (Marburgi Wigand, lk. 502). Paistab, et isegi liivlased 1345. a. vahest veel mitte kõik ei hoidunud ristiusu poole, sest kui Leedu kuningas ordumaale tungis, tuli temale Siguldas vastu üks Liivi vanemaist, kes ütles, et tema olevat vastristitute ja kõige rahva poolt kuningaks seatud (dicens se a neophitis et communi populo regem constitutum - Wartberge Hermanni kroonika, lk. 72), tähendab vahest, et üldrahvas ei koosne sel ajal veel ainult noorkristlastest.
Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 24. saj eKr, savitahvlid. Vanimad müüdifragmendi on 4500 a vanad. Ca 2355 eKr. Tekstiline materjal, kunstiallikad. 14
Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198. a Liivimaale tagasi, ta langes esimestes lahingutes, kuigi sakslased võitsid järgmine piiskop Albert rajas 1201
Pildirüüste tulemusena hävitati palju maale ja skulptuure. Michel Siitow - Tallinnas sündinud ja töötanud, ning Hispaanias ja Taanis õue kunstnikuna töötanud mees. LIIWI SÕDA (1558-1583) Eesti alal oli 3 väikeriiki: Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Viimati oli eesti alad ühendanud Pletenberg - XV sajandi lõppus. Walter von Pletenberg oli viimane tähtis ordumeister. 1501-1503 Vene-Liiwi sõda. Liivlased võitsid tänu millele lükkus Liiwi sõda 50 aasta võrra edasi. XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud. ROOTSI Gustav Wasa suri 1560 sõja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August.
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
paganaid tõenäoliselt kahel korral ristimas, kuid suuri poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks koorihärra Meinhard. Tema tegevus oli rahumeelne ning ta ei kutsunud endale appi ristisõdijaid, kuid teda abistasid mitmed vaimulikud, kellest tuntuim on Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Tema piiskopkonna keskus oli Üksküla. Meinhard suutis küll ristida mõned liivlased, kuid paljud neist ütlesid hiljem uuest usust lahti. Kuna rahumeelsest ristimisest ei tulnud midagi välja, andis paavst Coelestinus III talle loa algatada ristisõda, mis kuulutati välja 1193. aastal. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Pärast Meinhardi määrati piiskopiks Berthold, kuid ka tema ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida. 1198. aastal toimus liivlaste ja Bertholdi vahel Riia kandis lahing,
Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 rootslased Lääne-Eestis 1227 Saaremaa alistamine 1238 Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse
koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu
Mõlemat. Sama ka buda puhul! Lila- etendus , show. Teine ring, algab kuskilt, ja levib edasi.. on olemas ka kolmas ring. Indiast endast sureb budism välja. 10 III loeng 2. Osa 16.11.2012 Marju Kõivupuu Soome-Ugri rahvausundid Rahvad, keda keeleliste tunnsute järgi rühmitatakse, enamik on Venamaa õige usundi kultuurid on neil arenenud rahvaliku usu radupidi raamiks. Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased, kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi.
eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad
Vanem seisukoht on see, et Eesti ühiskonnas valitses peamiselt võrdsus. Uuem seisukoht on aga see, et Eesti ühiskonnas valitses suur varanduslik ebavõrdsus ning suured maaomanikud maksustasid ka vesemaid kodanikke. * Eesti hõime ümbritsesid läänes soome hõimud, kes jagunesid läänest-itta pärissoomlasteks, hämelasteks ja karjalasteks. Idas põhjast-lõunasse elasid vadjalsed, ida- slaavlased (ei saa rääkida veel venelastest). Lõunas läänest-itta elasid liivlased ja läti hõimud, kellest oluliseimad olid kurelased, semgalid ja kõige ida poolsemad olid latgalid. Läänes üle-mere naabrid olid rootslased. -) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega.
kaotatakse see amet ära? Ja kuidas majanduskriis üldse kultuurile võib mõjuda? Ma ei usu seda eriti miks peaks? Kogu see jutt sellest suurest langusest on psühholoogiline rohkem, kui tegelik arv on. Kapitalistlik süsteem on selline, et on tõusudmõõnad, ja pole ükski asi põhja jäänud. Pärast väikest mõõna on jälle tõus. Võibolla oleks uhke olla viimane mingis asjas nagu liivlased vaidlesid, et kes on viimane passi järgi liivlane. Aga näed tuleb jälle noori liivlasi peale, luuletajaid tuleb, isegi raamatuid ilmub liivi keeles. Nii et asi ei ole nii hull, kuigi juba pandi täielik kriips peale sellele rahvale. Aga rääkida praegu, et meil toimub mingisugune allakäik kultuuris mina küll ei saaks seda mitte kuidagi öelda. Kultuurkapital toimib. Ja siin te olete kõik te ju teete midagi, igaüks. Ega see ei ole ühe või kahe inimese tegu ja töö
Segunemine on jätkunud ka ajaloolisel ajal, mil selle kohta on olemas kindlaid tõendeid. Eestlased on küll säilitanud oma esivanemate uurali keelkonna keele, rassiliselt aga euroopastunud. XIII sajandil eestlasi ühtse etnosena veel ei olnud. Eesti ala, aga ka suuri alasid sellest lõunas ja idas asustasid hõimud, kes vaid üsna ähmaselt tajusid üksteise keelelist ja kultuurilist lähedust: saarlased ja sakalased, liivlased ja ugandlased, harjulased ja vadjalased. Vana-Liivimaa koosseisus kujunes neist hõimudest maarahvas - veel üsna killustatud, harimata, kuid siiski teatava ühisteadvusega tulnukatele vastanduv põlisrahvastik. Rahvuse kujunemine, so. sisemiste kultuuri- ja murdeerinevuste hääbumine, eneseteadvuse kindlustumine ja iseseisva riikluse taotlemine algas alles XIX sajandi keskel ja jõudis lõpule iseseisva rahvusriigi loomise järel
seetõttu ei saa kindlalt väita, kas ikka kuulusid indo-Euroopa keelkonda 28 Uraali keelkond 1. Samojeedi rühm • nganassaanid, • eenetsid • neenetsid (27 tuh, hajutatult) • sölkupid (u 1500) • kamassid (viimane suri 1989) • motorid (19. saj välja surnd) 2. Soome-Ugri rühm • Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid • Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes • Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2
1262 Aleksander taas Kuldhordi, veedab seal terve talve. Arvatakse, et püüdis khaani veenda, et maksude kogumine anda vürstide endi kätte. Sest Baskakid on lühikest (1252-1262 allikates mainitud) aega. 14. novembril 1263 sureb Aleksander (1220 sündinud). 12. sajandi Kiievi Vene riigi katse Eestis oma võimu katsetada. Novgorodimaa ja Eesti suhted. Polotskiga on teatud suhted ja sidemed, mille Daugava õe ääres elavad latgalid ja liivlased Polotskile huvipakkuvamad. 12. sajandi sündmused seotud esmajoones Novgorodiga. Nagu 11. sajandil 1030ä1061, võib 12. sajandi sündmused jagada nelja perioodi. 1111-1116 on kolm sündmust. 1111 Novgorodi vürst sõjakäiku Otselasse, seda on märgitud kahel sõjakäigul, teisel mainimsel nagu asuks mere juures. See meri tundub kahtlane, võib arvata, et tähendas KirdeLÄti ala Adzelat, isegi 20. saj elanud seal läänemere rahvast. 1113 on teade
Sissevaateid Soome-Ugri rahvausundisse Keeleline sugulus avastati 18. Saj lõpus teoloog Jinos Sajnovics Keelte sarnasus mõtlemise sarnasus? Suhtumine loodusesse: elus ja eluta loodus kui dialoogipartner, mitte vahend v materjal Fennougristika - keeleteaduste haru, laienenud uralistikaks, kuhu on arvatud ka samojeedi keeled Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala
nimetab peaministri ettepanekul president. Kehtib 1922.aasta põhiseadus, mida on hiljem täiendatud. Rahvastiku keskmine tihedus on 36 in/km2, kõige tihedamalt on asustatud Riia rajoon (50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid
2. tsiteeritav lause, väljend või sõna: Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis ehitus". Arvatakse, et sildid ,,snacks" ja ,,fast food" tähendavad meie Euroopasse minekut; 3. sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena: Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). 800 aasta eest langesid liivlased ,,heasoovlike" võõrvõimude hoole alla. Kas relvalubade andmisel on sõel niisama ,,tihe" kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt)? Ja nii te siis otsustasitegi ,,lesta tõmmata"? 4. kirjeldatav keelend: ,,Telekas" ja ,,teler" pole meie külas nõnda läbi löönud kui ,,vusser". Ühendverbil ,,maha laskma" on kolm tähendust: a) alla laskma; b) (sõitjat sõidukist) väljuda laskma; c) tulirelvast lastes tapma; 5
asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud 1 paganlikud-animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
