saj Maarjamaa piiskop Alberti poolt nimetama hakatud Eesti ning Läti alad Mõõgavendade ordu 1202 asutatud eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Toreida vaherahu Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite, eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel kolme maleva manööver 1215 ühisaktsioon liivlased, latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude võiduristimine 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie".
enam saakloomi. Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse. Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele. 9. Eestlaste lähimad naaberhõimud: Lõunas: liivlased, latgalid,kursid, kuralased. Idas: vadjalased, tsuudid, isurid. Põhjas: karjalased, hämelased, soomlased. Läänes: svealased. 10. Muinasmaakonnad: Hiiumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.
siis see on veekogu karpkalade populatsiooni arvukus). Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv (kui järve pindala on 2400 m2, siis karpkalade populatsiooni tihedus on 120:2400=0,05 isendit m2 kohta). 6. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse (näiteks inimpopulatsioonidest Aafrika arengumaad, loomadest näiteks rebased). Kahaneva populatsiooni arvukus ületab langeb, sest suremus ületab sündimuse (näiteks soome-ugri rahvastest liivlased ja üldse Ida-Euroopa maade rahvad, loomadest must-toonekurg, panda, jääkaru). Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8
pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus-Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium kogumik, mis koosneb erinevatesse zanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks. See, mille poole ajalugu liigub, nim eskatoniks. LÄÄNEMERESOOMLASTE RAHVAUSUND Läänemeresoomlased on soomlased, eestlased, liivlased, vepslased, vadjalased, isurid ja karjalased. Külakristlus see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge
Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1 Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule. Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi
hiljem Pihkva vürst arvas tema oma olevat. Selle peale tehti leping, kus Pihkvale tasuti mesipuudest tekitatud „kahju“ eest mingi konkreetne ühik mett taru pealt. Sellisele tõdemusele jõudes saadeti Moskvasse Ivani juurde uus saadikute grupp. Saadikud pidid oma faktikindluses Moskvas siiski pettuma, kuna tsaar teatas kohe, et tal on värske kolme aasta vanune leping mida Liivimaa veel liiatigi rikkunud on. Nimelt olevat liivlased maksu maksmata jätmise pärast tsaarile suurt rahalist kahju teinud. Lisaks sellele olevat Tartu ja Tartumaa põline Vene ala juba 600 aastat tagasi ning tema esivanemad (Jaroslav) selle linna asutanudki. Seega tsaar peab ise tulema oma põlistele aladele korda looma ja tal olevat värske lepingu järgi selleks täielik õigus. Liivimaa saadikud üritasid sõda vältida mitmel moel ja järeleandmisi tehes, mis ületas isegi nende volitusi, kuid ajend oli sõjakale tsaarile antud ja
Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. ...
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199
o Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda
internetist. Kui varem on vadja rahvusliikumine toiminud omaalgatuslikult, siis viimasel ajal on hakatud vadja asja vastu huvi tundma ka riiklikul tasandil. Sõktõvkaris töötav Venemaa soome-ugri keskus on näiteks lülitanud järgmise aasta tegevuskavva vadja aabitsa väljaandmise, peetakse plaani luua vadja ja isuri kultuurikeskus. Äsja tuli Venemaalt teade, et vadjalased on arvatud väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Kui akadeemik Paul Ariste 40-ndate aastate lõpus liivlased oma õpilaste hoolde jättis ja vadjalastele pühendus, siis oli ta eesmärgiks päästa nii palju vadja keelt ja kultuuri kui võimalik. Usun, et ka selleks, et tulevikus oleks võimalik keelt ja kultuuri taastada. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled
Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7: ristimine, leeritamine, abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud, vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine. Ristiusk levis Rooma keisririigis. Germaanlaste hulgas. Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick. Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased. Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386). 2. Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet. Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 3. Paavstiriigi teke. Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika,...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 5.Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s 1. kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust?- 2. mõisted: 1
Keskaeg Liivimaa ristisõja algus ja Vene 1198.a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski
võitlevad kristlase nime eest." Kuid sõjakäikudest pole midagi säilinud allikates. Vastastikud rüüsteretked toimusid. Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi
preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini. - 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle per...
Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Meinhard-Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Teda austati pühakuna. Berthold-1196.a sai Üksküla piiskopik.tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Keda ppetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Alber-Üksküla piiskop 1199.a.1201.a alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist. Ümera lahing-1210.aasta Võnnu piiramiselt lahkuvate eestlaste esimene suurem võit. Andis eneseusku. Madisepäeva lahing-1217. Aasta
Muusika rütmipilt muutus tunduvalt mitmekesisemaks 1260. aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi, mis oma põhialustes on käibel tänaseni: Iga noodimärk tähistab ühte heli Iga noot ja paus said kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted Eesti keskaeg Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Keskaegne Eesti: kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel.
Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid. Esimesena saadeti Eestisse augustiinlane Meinhard, kelle ülesandeks oli eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn
Neid, kes ei uskunud Kristusesse kutsuti paganatest ja Eestis oli neid enamus. Usuti ikka oma loodusvaime ega tahetud uskuda uut jumalat. Piiskop Albert valmistas ette vallutussõja ning vallutas liivlaste, lätlaste ja eestlaste maa, pannes aluse sakslaste võimule meie maal. Aastal 1201 hakati ehitama Riia linna ja aastal 1202 asutati Mõõgavendade ordu, mis koosnes vaid kõrilõikajatest ja sõjameestest. Nad alistasid külad, mis siis kohe ristiti. Kui liivlased ja lätlased olid alistatud, jõudis järg 1208. aastal Eesti kätte. Tungiti sisse ja põletati-hävitati külasid. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mis tõi eestlastele võidu. 1217. aastal toimus Viljandi lähistel Madisepäeva lahing, kus langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui liivlaste vanem Kaupo. Legend räägib, et kui lätlased 1219. aastal Tallinnat vallutasid, siis said nad endale oma lipu. Mõisted: pagan võõraste või valede jumalate austaja
jagunesid kihelkondadeks (kokku 45) jagunesid omakorda küladeks. Eestlaste naabrid Lõunas: semgalid, kursid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased, karjalased Idas:sloveenid, tsuudid, merjalased Läänes: svedslased Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
Kaupmehed seilasid ka Soome lahel, kaubeldes nii venelaste, liivlaste, soomlaste kui ka ojamaalastega. Just kaupmeeste vahendusel hakkasid siinsetele aladele liikuma ka teised sakslased. Esimesed piiskopid 1184a. Tuli augustiinlaste ordust Meinhard liivlaste juurde misjonitööle. Kaks aastat hiljem pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Jäeti mulje, et roomakatoliku kiriku eesmärk ongi ainult usu levitamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Mõned liivlased lasid end ristida, sealhulgas ka Toreida vanem Kaupo. 1191. läkitas Meinhard oma abilise munk Theoderichi Eestimaale. Kroonika järgi arvanud eestlased, et Theoderich olevat oma tulekul Päikese ära söönud, kuna samale ajale langes päikesevarjutus, ning Theoderichi ähvardanud ohud paganatelt. Liivlastele aga said varsti selgeks kiriku tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma ametisse pandud piiskop Bertholdil tekkisid liivlastega tõsised vastasseisud ning ta pöördus tagasi Saksamaale
Tähtsaks peeti liidu säilitamist venelastega ja saadikud lähetati koos rohkete kingitustega Novgorodi. Sealt lubatigi taas appi tulla. Kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Madisepäeval 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse.
2.2. Liivi ordu tõusud ja mõõnad 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid Novgorodi vürsti Aleksandri juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed. Liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Sellega itta tung ei lõppenud, kuni 16. sajandini alguseni korraldasid liivlased sõjakäike Venemaale. (Histrodamus, 2018) Mitmeid aastaid toimusid lahingud Kuramaal ja Semgallias kuid 1267. aastal vallutas Liivi ordu Kuramaa. Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis seekord läks teisiti, Kuramaa piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast. Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu sellele sai Liivi ordu suunata peamised pingutused Semgallia vastu, mis näitas ainsana veel vastupanu, leedulaste kõrval
Kirikuõpetajal pidi olema kirikuharidus ja ta pidi rääkima eesti keeles. Kirjatarbekust jagasid köstrid. 1684 loodi Forseliuse eestvedamisel seminar. Seal valmistati ette koolmeistreid ja köstreid. Levima hakkas kodusõpetamine. Avaldati eestikeelseid raamatuid (Uus Testament). 1632 avati Tartu Ülikool. 2. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing Ümera lahing 1210. Eestlased jäid varitsema Ümera lähistele. Nad jagunesid kahele poole teed metsa. Nad ründasid sakslasi mitme külje pealt. Liivlased põgenesid ja enamus sakslasi tapeti. Otepää linnus alistati. Madisepäeva lahing 1217. Lembitu kogus eestlaste hiigelväe 6000 meest Viljandi lähistele. Lahind lõppes eestlaste allajäämisega. Lembitu langes ja ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suuremaid kaotusi. Pilet nr. 9 1. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjus 17. sajandi algul. Taaskehtestati sunnismaisus, mõisad läksid erakätesse. Talupojad olid isiklikus sõltuvuses mõisnikest.
sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse
pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks. 4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse
Helme ordulinnuse rajamisel arvestasid sakslased looduslikke tingimusi. Ilmselt oli sama koha peal varem muistete eestlaste linnus. Järsu mäeseljaku kaitsevõime parandamiseks kaevati kaks sügavat kraavi- Läheduses vooljvast ojast sai joogivett. On andmeid kindluse ehitustööde alustamisest 1265. aastal. Et Helme maalinn ja ordulinnus asusid Eesti lõunapiiri läheduses, oli neil strateegiline tähtsus. Helme lossi müüride all ja ümbruses on lahinguid löönud sakslased, liivlased, lätlased, leedulased, venelased, poolakad ja rootslased. Suuremaid kokkupõrkeid ja lahinguid on olnud viis. Esimel korral 1218. aasta sügissuvel toimus Puide küla lähedal lahing Vene vägede ja Saksa rüütlite vahel. Sakslatse poolel oli ka liivlasi ja lätlasi. Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329
Eesti alade), (3) rooma paavstide soov laiendada Katoliku usku ja (4) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. *Eellugu: Kaupmeestega koos jõudsid Läänemere idakallastele ristiusu misjonärid. 1186.a pühitseti liivlaste seas elanud misjönar Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Järgmiseks piiskopiks liivimaal sai Bernhold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a toimus esimene lahing ja pandi ametisse uus piiskop Albert. 1201.a rajati Väina jõe suudmesse ristisõdade tugipunkt Riia. *1206. aastaks ristis ja allutas piiskop Albert peamiselt Saksamaalt värvatud ristisõdijate ja sõjategevuse hõlbustamiseks loodud Mõõgavendade ordu toel enda võimule liivlased, kes edaspidi osalesid sõdades piiskopi ja ordu teenistuses. *Sõja algus: 1208. aastal ründasid latgalid Sakalat.Tungides Sakala maakonda sisse,
sakramenti. Piibli kujud jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus Kristus esinevad kroonikas lausa otseste tegelastena ja võtavad osa paganlike hõimude ristiusku pööramisest. Kroonik kirjeldab ka eestlaste kombeid, toob teateid ohverdamiste ja ohvriloomade, haldjate ja jumalate kohta. See näitab, et ta tunneb väga hästi Piiblit. Henrik suhtub halvustavalt eestlastesse ning ülistab ristisõdijaid. Liivimaa kroonika on õigustus baltisakslaste tegevusele, liivlased on valelikud, rumalad, sõgedad. Loodusele enam nii palju tähelepanu ei osutata. 13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust.[[Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on
1223. aastal piirati Tarbatu linnust viie päeva jooksul, kuid suutmata tugevat linnust vallutada rööviti peale piiramist ümbruskonda ja lahkuti peale seda röövsaagiga Liivimaale 27.Eestlaste allajäämise põhjused Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Ned said kasutada paremat relvastust ning võisid täiendada väge uute meestega. Vallutajad kasutasid head strateegiat vallutades liivlased, latalgid ja eestlased ükshaaval. Eestlaste sõjaväe korraldus oli orienteerunud üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid närgad. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine naaberrahvastega.
poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. - Alates 7.sajandist tegid läti hõimud Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. - Osad seni Põhja-Lätis elanu läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega; vaid liivlased säilitasid oma asuala Läti lääneosas. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED: 1. Eesti ajaloo periodiseering. 2. Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitustega)? 3. Kiviaja perioodide lühiiseloomustus. 4. Pronksi- ja rauaaja perioodide lühiiseloomustus. 5. Eestlaste muinasusund: A) vägi B) hing C) ohverdamine D) ristiusu mõjud muinasajal 6. Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul. 7
Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus: • 1236.a
tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba. 3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele, kõrgendikele), neemiklinnused (Lõuna-Eesti; rajati küngastele, mille üks pool laskus sujuvalt ja teine pool oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis,
kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu. Puudu jäi elavjõust. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks ei jätkunud enam võitlejaid. Vaenlane sai pidevalt täiendust mere tagant. Eestlastel puudus riik, sidemed erinevate maakondade
RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6% LÄTI MAATUNDMINE · Valgevenelased 3,6 % · Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest · Leedulased 1,3 % · Liivlased 170 inimest METS 44% Oluline eksportallikas Mänd, kuusk, kask MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000 · Daugava 352 km, poolitab Riia, saab alguse Venemaalt · Gauja 452km, piirijõgi · Venta 178 km · Lielupe 119 km,kahest jõest kokku=Musa ja Memele JÄRVED Rohkem kui 2000 · Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2
10 Kokkuvõte Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges
Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul. Piiskop Albert. Riia asutamine. Mõõgavendade ordu. Liivlaste ristimine. Latgalite liit ristisõdijatega. Sõda Eesti alal 12081227. Riia asutati 1201. aastal. Kevadel 1200 tuli Alberit oma seltskonnaga Väinale. Liivalsed pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama , lisaks Vina-äärsetele keskustele hakkasid seda tegema nüüd ka koivaäärsete alade seltkond. Asso ja Kupo. Kokkulepe kinnitatai ja liivlased andis maatüki, kuhu 1201 rajati Riia linn. Mõõgavendade ordu 1202. aastal moodustas preester Theoderich (mõningatel andmetel hoopis Riia piiskop Albert) Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaa alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute
olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse. Ühte tuntumat kaubateed tuntakse kui teed variaagide juurest kreeklasteni. 10 saj hakkavad viikingretked juba lõppema, sest viikingid võtavad vastu ristiusu. Skandinaaviasse tekib teine on Norra riik, kõige esimesena tekib Taani riik ja ka Rootsi riik. 11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja 11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj alguses ristisõdadega. Viikingite kultuur Ruunikivid surnute mälestuseks kodumaal püstitati ruunikivi,kus oli kirjas, kus ta oli langenud. Nad uskusid oma taevajumalat- kangelaseepos ,,Vanem Edda". Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis
Euroopaga. Edasi pöördus nii valitsejate kui misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. 1143. a. rajati lääneslaavlastelt vallutatud alale Lübeck. 1180. aastal saabusid koos kaupmeestega ka misjonäid, keda algul toetasid vaid kaupmehed. 1186. aastal sai nende tegevus laialdasema poliitilise toetuse, kui Hamburgi-Bremeni piiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks ning tegi talle ülesandeks Liivimma ristiusustada. Peale tema surma hakkasid liivlased sakslasi umbusaldama, selleaegne piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks ning 1198. a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196.
kokkulepped sakslastega, saarlaste eemalejäämist on seletatud aga järjekordse plaaniga korraldada mereretk Väinale. Kokku võis eestlaste maleva suuruseks olla umbes 6000 meest. Asuti ootama venelasi, kellega koos sõjakäigule asuda. Ristisõdijad olid eestlaste vägede koondamisest teadlikud ning otsustasid maleva purustada enne, kui see venelastega ühineb. 4 Selleks koguti 3000-meheline eliitvägi, millest pool olid sakslased, pool liivlased ja latgalid. 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses. Järgnes äge lahing, kus eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidada ning varises kokku. Eestlaste malev löödi täielikult puruks, langes hulk sakalaste vanemaid, neist tähtsaimana Lembitu. Kuid ka ristisõdijad kaotasid oma suurima kohaliku liitlase, liivlaste vanema Kaupo. Sakala allutati taas sakslaste võimu alla. Eestlastele oli
Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased · Maa kurnati välja · Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks · Maakondadevaheline koostöö olematu · Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem · Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota
Teine, humanistlik pool, Kivisildnik räägib rohkem oma sõnadega, ei järgi enam sürrealistliku meetodit, vaid sõnumit sisaldavat vabavärssi. Kasutab silmapaistvat teatud teemade/materjali ringi: viited Eesti luuleklassikale, pornograafia või kehaline kurss, religioon, kapitalistlik majandussüsteem; tihti isamaaline või poliitiline sõnum. Kõiki nim märksõnu, alates 2011 a kogust alates „Liivlased ja saurused“ äärmiselt pessimistlikud, kataklüsmi ootav, räägib sellest, et liivlased said hukka, saurused said hukka, ja järgmiseks on eestlased; surnuaed on kujundiks. Tal on seeria valuraamatutest. Kivisildnik kui klassikaline pessimist, maailm, mida juhivad pangad ja meelelahutus; küüniline vaade, agressiivsed värsid, pole kaasatundmist. Juba 80ndate aastate lõpust kuulub tema loomingulise strateegia juurde ka raamatu formaadiga mängimine. Paljud tema raamatud on rõhutatult kogu konseptsiooni oluline osa. Andis väga Eesti kõige paksema ja kõige õhema luulekogu.
sealt pärit üliõpilastele stipendiume. Eestis on organisatsioon keelte vastetele? Kuidas võiks seda seletada? MTÜ Fenno-Ugria, mille eesmärk on sildade loomine soome- ugri rahvaste vahel. 5. Otsi tabelis 3 reeglipära. Milliste uurali rahvaste juures on emakeeleoskus Kuigi soomlased, eestlased, liivlased ja osa saame on luterla- pigem kõrge ja milliste juures pigem madal? Kas see on seotud rahvaarvu, sed, ungarlased katoliiklased ning ülejäänud soomeugri rahvad geograafilise asukoha või hoopis eluviisi ja kultuuriga? Milline tegur on peamiselt õigeusklikud, on mitmel maal tekkinud uuspagan- olulisem keele ellujäämise seisukohalt: kas emakeelsete kõnelejate absoluu-
Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev. Sõjarelvastus oli ristisõdijatel parem (tolleaegne soomustatud rüütel koos hobusega võrdus tänapäevase tangiga). Ristiusule olid allutatud juba liivlased ja lätlased, kes aitasid ristisõdijaid. 7. Liivimaa ristisõja põhisündmused Eestis. Põhilised juhid ja nende tegevus, lahingud ning nende tagajärjed 1208 tungisid ristisõdijad Ugandisse (ettekäändeks, et eestlased röövisid Saksa kaupmehi). 1210 toimub Ümera lahing, kus sakslasi on ainult 20, enamuse moodustavad ühinenud lätlased ja latgalid. Sakslased said lüüa, kuid vaatamata nende vähesele arvule oli see
Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada. Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega
aastal •Nimetus vormirõivaste järgi-> valge riie-punane mõõk •spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus, tugev distsipliin •vaimulik rüütliordu, ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. •Ordu juhiks oli ordumeister •rüütelvendade ülesandeks oli sõdimine •preestervennad pidasid vaimulikke talitusi •hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat, kujunedes Riia piiskopile konkurendiks Ümera lahing – 1210. aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
