Koostaja: Lauri Ajalugu Liivi Rand Kokkuvõte Sisukord Liivi lipp Esimesed teated liivlaste kohta pärinevad 12. sajandi Nestori kroonikast, 13. sajandil on liivlastest põhjalikumaid teateid Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla.
Tartu Tamme Gümnaasium LIIVLASED Kirjanduse referaat Autor: Triinu Kangur 10te Tartu 2016 Sissejuhatus Liivi keel on keel, mida kõnelevad liivlased. Liivi keel, mis on eesti keele lähim sugulaskeel, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased nimetavad end randlasteks (rândalist) ja oma keelt rannakeeleks (rândakêl). Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine ja see sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2) Keele omapära
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis.
liikusid neile vastu. Ristisõdijate väge kohates liikusid nad Viljandist kõrvale, ajaloolaste oletuste kohaselt praeguse Pärsti ja Vanamõisa kanti, kus oli eestlastele sobivam metsane maastik ja saksa rüütlite sõjaline edemus polnud niivõrd määrav. Lembitu plaan oli ilmselt algusest peale suunatud ristisõdijate tsentri moodustanud sakslaste ümberpiiramisele. Selleks tuli kõigepealt purustada vastase tiivad, mille vasakul moodustasid lätlased, paremal liivlased. Eesti maleva tsentrumi ülesandeks jäi seega sakslaste survele seni vastu panna, kuni lätlased ja liivlased on purustatud ning sakslased eestlaste poolt täielikult ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud
6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul moraalne eneseusku sisendav tähtsus
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa
Riiast lähtus enamus Maarjamaa edasistest sõjaretketest 1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine 1207 allutati ja ristiti liivlased ja sakslased said endale liitlased võitluseks latgalid eestlaste ja leedulaste vastu EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227: · Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased.
varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased,
Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik.
Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vabadusv. Allajäämise põhjused *Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused. *Sakslastel oli parem relvastus, võisid oma vägesid pidevalt uuendada. *Eestlastel oli puudus elavjõust. Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. *Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik.
kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol ajal näib see levinud praktika olevat, sest hiljem kordasid ristisõdijad sama ka Sakala vanemate, kaasa arvatud Lembitu puhul. Võib oletada, et Kaupo poeg Berthold reisis koos piiskopi ja teiste pantvangidega Saksamaale, kus ta sai vaimuliku hariduse, sai tubliks
materialiseerunud sümboliks. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil.Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid emakeelena rääkijaid on teadaolevalt vaid üks . Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Liivi kirjanikke Ptõr Knkamäg Ui Knkamäg J Prints vanem J Prints noorem Krli Stalte Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks (pikk Ä) ja (pikk Õ).
Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti. 2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta. Liivlased, lätlased ja eestlased olid juba varem Saksa kaupmeestega tihedas kaubavahetuses. Nähti siinsete talupoegade jõukust ja häid kauplemisvõimalusi, saksa keisrid tundsid huvi siinsete maavalduste vastu. Sissetungi põhjendati vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Baltikumi suunduvatele sõjameestele lubati pattude andeksandmist.
Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust suundutakse suure saagiga tagasi, põletatakse maha Otepää linnus -Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperiood...
Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Ümera lahing võit 1212-1215 Toreida (Turaida) vaherahu. o Miks sõlmiti? Sõlmiti kuna eestlased jäid kahe vaenuväe vahele, tapeti eestlase juhte vms, kuid kuna ka liivlased ja latgalid olid sõjast kurnatud sõlmitigi 3ks aastaks üldine vaherahu. Suur surnutehulk, sõjategevusest väsinud o Kes, millisel ettekäändel rikkus? Liivlased tegid vabanemiskatse, leedulased korraldasid Sakalasse röövretke. See viis piiskop Alberti ebakindlasse seisu ning otsustas tungida Läänemaale ja korraldada seal tapatalgud. (öeldi, et Kõik osapooled polnud esindatud)
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks
Liivi randa, vanasti liivlastega asustatud rannakülla Kuramaal, pole aga jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon Eesti ja Läti tähestikust, kuid selles leidub ka tähti, mida pole Eesti ega Läti tähestikus. Sõnade näiteid Liivi keelest: Tēriņtš! Tere! ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme Sain teada, et tänaseks on liivlased jõudnud ajalooliselt uude olukorda, kus liivi keel pole enam kasutusel argikeelena, kuid liivi kultuuri arendatakse edasi linnades ja internetis. Liivi keel huvitab siiski paljusid ning mina sellele niipeatset hääbumist ei ennustaks.
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala
oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid hakanud sakslasi umbusaldama. · Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. · 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus. · Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks · Asutas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku kiriku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala
latgalitele tehtud kahjud. vallutas kogu Väina ümber Otepää ja sundis seda · Eestlased keeldusid, aga jõe kuni Polotskini. tribuuti maksma. läbirääkimised jätkusid. · Samal ajal sattus Riia uue · Ei andnud tulemust, mis rünnaku alla. vallandas sõja. · Ristisõdijad langesid Ojamaa · Liivlased, latgalid ja rannas kurelaste rünnaku alla sakslased kandis õndsa ja said lüüa. neitsi lipu Ugandisse. · Järgnes ühisaktsioon Riia · Vägi laastas piirkonna ja vastu. pöördus suure saagiga · Riia piirati sisse, kuid Kaupo koju tagasi
Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde
..........................................................................7 2.1 Saamid......................................................................................................7;8 2.2 Karjalased.................................................................................................8;9 2.3 Vadjalased...................................................................................................9 2.4 Liivlased..................................................................................................9;10 2.5 Marid..........................................................................................................10 2.6 Isurid ........................................................................................................10 Kokkuvõtte...................................................................................................................
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? XII saj. hakkasid sakslased liikuma itta. Vallutasid lääneslaavlased ning 1143. a. rajasid düübeki linna, millest sai paljude sündmuste alus. Nüüd hakkasid Läänemerel sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale augustiinlaste koorihärra Meinhard. Tema kuulus ristiusku. Berthold oli temaga kaasas ning pärast Meinhardi surma sai temast piiskop. Kohe tekkisid teravad tülid liivlastega, sest liivlased said teada nende plaani, ja ta oli sunnitud pöörduma tagasi Saksamaale. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega, seal mängis ka kättemaksu roll eestlaste vastu, kuna teised olid käinud neil röövretkedel ja laastanud nende maid. Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel.
§ 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2
saj lõpus, kui siia saadeti piiskoop Meinhard ,kes enamasti tegutses Liivimaal, eestlaste seas Meinhardil mõju polnud. Kui Meinhard suri saadeti siia Berthold, kes hakkas ristiusku peale suruma. Pärast teda saabus Saksamaalt Albert, kes teadis täpselt, mida teha tuleb. Arvas, et puudub korralik tugipunkt, 1201 rajas Riia linna. 1202 moodustas ta Mõõgavendade ordu. Suutis Liivlastele ristida lisaks ka muid rahvaid. Albertiga hakkas koostööd tegema Liivlaste vanem Caupo (Kaupo). Liivlased soovisid ka kätte maksta Eestlastele ja sellepärast lasti end ristiusustada, sest eestlased olid käinud Liivimaal rüüsteretkedel. Kuni aastani 1208 toimusid lihtsad rüüsteretked, kuid siis algas Muistne vabadus-võitus (1208 1227) 1) 1208 1212 2) 1215 1221 3) 1222 1227 Alguseks peetakse sündmust, kui rünnati Ugandi maakonda. 1210 andsid eestlased vastulöögi Liivlastele ja ristirüütlitele. ÜMERA LAHING, sai alguse sellest, et eestlased piirasid Võnnu
Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z
nõrgemad ning puudus lahingukord. Ordurüütlid aga olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Nad olid jõukad ja seetõttu oli nende käsutuses ka selle aja parim sõjavarustus. Vaenlaste sõjaplaan oli läbimõeldud ja efektiivne. Arvuline ülekaal andis ristirüütlitele veelgi suurema eelise. Sõdade käigus suutsid eestlased oma sõjapidamise oskusi parandada kuid sellest ei piisanud vastase alistamiseks. Eestlaste suhted naabritega olid üsna kehvad. Puudusid liitlased, kuna liivlased olid juba alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta
Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. · Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. · Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. o Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop kohe tagasi saksamaale.
iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii. Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele iii. Taani kuningas tahtis riigipiire laiendada iv. Liivlased tahtsid olla iseseisvad c. Sõjakäik i. 1208 ristisõdijad jõuavad Eesti alale ii. 1210 Ümera lahing - tuntuim eestlaste võidetud lahing Võnnu linnuse üle iii. 1217 Madisepäeva lahing iv. 1219 Lindanise vallutamine taanlaste poolt v. 1220 Eesti mandriosa on alistatud vi. 1222 taanlaste sõjakäik Saaremaale vii
XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa);
Saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste liitlased ja vastased. EESTLASTE KAOTUSE PÕHJUSED: · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi
kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat
kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu
Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Tõelise hoo sai sisse Liivimaa ristisõda kui Üksküla piiskopiks pühitseti Albert . Albert-Bremeni toomhärra, kes 1199.aastal Üksküla piiskopiks pühitseti . Tema tulekuga hakkas alles pihta põhiline sõjategevus Liivimaa ristisõjas. 1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus. 1202 Loodi Mõõgavendade ordu alaliselt kohal viibiv eliitväeosa. Liivlased alistati 1206-1207.aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi
Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse
kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid aktiivselt tegutsema preestrid, kuid varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa- retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev
teabeorganisatsioon, asutati 1993. Annab kord aastas välja hõimuliikumist käsitlevat infolehte. Riigid: Iseseisvad riigid on ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Kuid märkimisväärne osa maailma umbes 15 miljonist ungari, 5 miljonist soome ja ühest miljonist eesti keele kõnelejast elab väljaspool oma päritoluriiki. Ülejäänud rahvastest ähvardab mitmeid oht assimileeruda oma koduriigi domineeriva kultuuri ja keele hulka. Neli uurali rahvast liivlased, vadjalased, isurid ja eenetsid (Jenissei samojeedid) aga ongi iseseisva rahvana juba praktiliselt kadunud ja nende puhul ei saagi enam rääkida assimileerumise ohust. Neist on alles ainult üksikud, peamiselt vanemaealised esindajad. Rahvused: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad, Ida-Euroopa metsavööndi vanimad teada olevad asukad, elavad põhiliselt ( peale ungarlaste ) Läänemerest Obi jõgikonnani. Ugri rahvad on: · handed · mansid · ungarlased
Liivi keel-Liivi kultuuriõitseng oli X-XIII saj. Liivlased elasid Lätis Kuramaal, Väina ja Koiva jõe alamjooksul. Vadja keel-Vadja k. Lähimad sug.keled on Eesti ja liivi keel,vadjalased elavad Narvast ida pool Venes. Soome keel-Soome keelt kõneldakse Läänemere Põhjakaldal Soomes.Kuigi soome keelel on eesti Keelega palju sarnast,tuleb õige soome keele Omandamiseks vaeva näha. Karjala keel-iseloomustavad suured metsad ja kärestikulised jõed. Keelt kõneleb peamiselt maal elav vanem põlvkond. Vepsa keel-vepslased elavad leningradi oblastis, Äänisjärve ümbruses.puudub astmevaheldus. Isuri keel-neid nimetatakse ingerlasteks ja Ingerisoomalsteks.kõneldatakse läänemere Lõunakaldal Ingermaal,se asub Peterburist Lääne pool.
Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%).
Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. 1202. aastal moodustas preester Theoderich, Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Ümera lahing: 1210, Lätis Valmiere lähedal. Eestlaste võit. Osalesid eestlased, sakslased, latgalid, liivlased. Eesmärgiks vallutada Võnnu. Madisepäeva lahing: 21. september 1217, Eestis Vanamõisa lähedal. Sakslaste võit. Osalesid eestlased (Lembitu juhtimisel), sakslased, latgalid, liivlased. Kes ta on, millal ja millega sai tuntuks: Meinhard: Esimene Liivimaa piiskop, 1186, rahulik misjonitöö. Berthold: oli Iksile piiskop 11961198. Taotles paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et kiiremini Liivlased alistada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
