Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"liivimaa kubermang" - 291 õppematerjali

liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud.
thumbnail
36
odt

Liivimaa linnused

aastast oli personaalunioonis leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang , mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kumbermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

Vana ­ Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivima...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo arutlus - Kuivõrd saab Rootsi aega nimetada heaks ajaks

sajandi teiseks pooleks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Esimesena läks Rootsile 1583.aastal Pljussa vaherahuga Põhja-Eesti, mis varasemalt kuulus Vene koosseisu. Seejärel sai Rootsi enda valdusesse 1629.aasta Altmargi vaherahuga Poolale kuulunud Lõuna-Eesti. 1645. Aastal läks Brömsebro rahuga Rootsi alla varem Taanile kuulunud Saaremaa ning viimasena 1660.aastal Oliva rahuga Ruhnu, mis oli kuulunud Kuramaa piiskopkonnale Rootsi jagas Eesti kaheks kubermanguks : Eestimaa ja Liivimaa kubermang, sellisena jagatuks jäid nad isegi peale Rootsi aja lõppu. Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Ajalugu Rootsi aeg

1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt ➔ Halduskorraldus: • Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks : Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. • Eestimaa kubermang: Põhja-Eesti alal 4 maakonda( Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) • Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa) ➔ Võimukorraldus: • Kubermangu juhtis kindralkubernen(2) • Kindralkuberneri kohustused: 1) Kamandasid sõjaväge oma haldusalal 2) Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd( ei valinud ametnikke) 3) Jälgisid raha kulutamist ja laekumist kubermangus(maksud) ➔ Rüütelkond: kohaliku aadli omavalitsusorgan....

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg?

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg? Arutlus Rootsi ajaks nimetatakse Eesti ajaloo perioodi 17. sajandil. Sellel perioodil olid Rootsi kuninga juhtimise all nii Eestimaa kubermang , Liivimaa kubermang kui Saaremaa. Ühiskond Eesti aladel oli sel perioodil üsna kirju. Siin elasid balti-saksa mõisnikud, eesti talupojad, eri rahvusest linlased, vaimulikud jne. Rootsi aega hakati nimetama kuldseks 18.-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti-...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene aegI

saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Jaan Poska referaat

R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval ü...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda

Ajalugu Eeldused Eesti vabariigi tekkeks Eeldused jagatakse kolmeks ­ on kultuurilised eeldused, majanduslikud eeldused ja poliitilised eeldused. Kultuurilised eeldused. Olemas olid eestikeelsed ajalehed, mille abil sai tollastes tingimustes inimesi informeerida. Raadiot sel ajal veel ei olnud. Oli kaks olulist ajalehte. ,,Postimees", mida andis välja Jaan Tõnisson ja ,,Päevaleht", mis tekkis 20. sajandi alguses. Teine kultuuriline eeldus oli eestlastest haritlaskonna väljakujunemine. Nad olid suures osas saanud hariduse Tartu ülikoolis, kuigi vene keeles. Nad olid tegevad ajalehtede juures ja ka vabariigi väljakuulutamise juures. Lisaks olid olemas rahvast liitvad suurüritused, eelkõige laulupidude traditsioon. Veel oli eelduseks kultuuriseltside olemasolu ja aktiivne tegevus neid kultuuriseltsides ­ laulukoorid, puhkpilliorkestrid. Aktiivne seltsitegevus aitas suurendada rahvuslikku isete...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ESIMENE EESTI RIIK

- Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks - Moodustati maanõukogu ja maavalitsus - Püüdsid luua punaarmee väeosi - Eesti keel kehtestati asjaajamiskeeleks - Natsioliseerivad panku - Hakati looma rahvusväeosi Variandid Eesti tuleviku kohta: 1) Enamlased- nägid Eestit Nõukogude Venemaa osana 2) Rahvuslased- Esialgne autonoomia asendus peagi täieliku iseseisvusega 1918.a...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU · Miks jäid Eestlased muistses vabadusvõitluses alla? 1) sõjaline ülekaal 2) vastastel täiuslikum relvastus 3) eestlaste sõjaväeline korrastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks 4) sidemed maakondade vahel olid nõrgad ­ halvas ühist vastupanu 5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel ­ peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratu...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda 1558

Rootsi aeg 1583 Jesuiitide gümnaasium 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu millega Saaremaa läks Rootsile 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg`? Brömsebro lahinguga või siis sellega, et Pool loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile. 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal ? Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermang 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? Koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi. 5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Liivi Keel

klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus) - Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de iure 1721 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: 2. 1721-1917: tänapäeva Eesti lad Vene keisririigi koosseisus: Vene Läänemere kubermangud/Balti kubermangud /Baltimaad/Balti provintsid - Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti) B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) C. Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu Baltisaksa Läänemereprovintsid: - Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne asjaajamine...

Eesti Uusaeg
62 allalaadimist
thumbnail
4
doc

EESTI AJALUGU

Orduriik koos Taanile kuulunud Eesti Rootsil ja Lõuna-Eesti Poolal Põhja-Eestiga kolme kuninga a) Rootsi võim Põhja-Eestis Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmarki võim (Eestimaa vaherahu 1629, kogu Mandri-Eesti 16. saj lõpp- kubermang , jagunes neljaks Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati 17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg 16. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki saj lõpp-18...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused: Liivi sõda

Liivi sõda ­ 1558-1583 2. Altmargi vaherahu ­ mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) ­ 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond ­ aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev ­ kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner ­ monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon ­ mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion ­ muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

kaks kubermangu ): -) Põhja-Eestis oli Eestimaa kubermang, keskusega Tallinn, juhtis kuberner (ülesanded: kontrollida kohapealset sõjaväge; temale allusid riigiametnikud, postiteenistus, sillad ja teed. Kõik seadused ja käsud avaldati patendina, mis loeti talurahvale ette kirikus pärast jumalateenistust). *) Jäid ikka Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaakond (+ Hiiumaa). -) Lõuna-Eestis + Põhja-Lätis oli Liivimaa kubermang, keskusega Riia, juhtis kuberner. *) Eesti aladel oli kaks maakonda: Tartu ja Pärnu; Läti aladel oli samuti kaks maakonda: Riia ja Võnnu; samuti läks sinna alla hiljem ka Saaremaa. * Eestikeelne kirjasõna * Peamiselt ilmusid usulise sisuga tekstid, mis olid mõeldud vaimulikele lugemiseks. * Peamiselt arenes kirjakeel. * Esimese eesti keele grammatika koostas aastal 1637 Heinrich Stahl. -) Peamiselt põhines see põhja murdel. -) Grammatika koostamisel võttis ta aluseks saksa keele...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kordamine: Eesti XVIII sajandil.

Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks : Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa ­ jäi endiseks Pihkva kubermangu Eesti- ja Liivimaal oli kaks kindralkuberneri Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti ­ Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? ­ Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varauusaeg

Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimin...

Ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun