*Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased. Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika , millest saame infi 1184-1227 aastate kohta ja Taani hindamisraamat. Eestis oma raua tootmine,leiud- sootauamaak, muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatoo tmiskeskused-odaotsad, mõõgapidemed, pronksehted, hõbeehted, noad, kirved,vikatid. Elanike arv Eestis 13s. algul- u.150 000 inimest ja 45 kihelkonda. Kuidas kujunes vanim elanikkond?Oletati, et kunda kultuuri elanikud tulid Euroopast. Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurk...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
Rahvusvaheline taust ja eellugu: 1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused: - taotlus ülemvõimule - Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjatege...
aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõisti...
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
1Mõisted: 2,,Tartu maks" - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue. 3,,Liivimaa kroonika " - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 4Vasturformatsioon algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 5Jesuiidid katoliku kiriku mungaordu liikmed. 6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadli...
Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
aastal. Põhijoontes kasutas Swift ,,Gulliveri reise" kavandades kirjanduslikku eeskujuna ,,Robinson Crusoet". Jonathan Swift oli oma teostes ääretult ühiskonnakriitiline. Ta lõi ,,Gulliveri reisides" fantaasiarike, mille abil tõi välja riikide vigu. Õppis vaimulikuks. Vanem eesti kirjandus Eesti rahvuskirjandus sündis 19. sajandil, kuid juba 13. sajandil oli hakanud arenema eesti kirjakultuur. · Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad) · Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga · Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased · Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj) · 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits...
Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad , kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika . ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahren...
Andres Saal - Teostes kirjeldab euroopaliku kolonialismi põhimõtteid. Tal endal olid kolonialismivastased hoiakud. - Teoste populaarsu 1890ndatel. - ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891), ,,Leili" (1892). Erinevused Bornhöhest: - Kaugemas minevikus toimunud. - 13. sajandi Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. - Põhiliseks allikaks Liivimaa kroonika . o Miljöö kirjeldamiseks, ajaloolise loogika loomiseks. - Kirjutamise põhiimpulsiks jällegi Merkeli ajalooteooria eneseväärikuse tootmine tekstide kaudu. - Rahva raamatu formaat + romantilisest ajaloolisest proosast mõned motiivid. - Kaupo tuntud ristiusku pöördumise pärast see tõuseb sümboolseks sümboliks, mis allegooriliselt kujutab kogu rahva seesuguse saatuse otsustamist. - Naistegelased ja suhted....
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
Kas linnus hõlmas kogu Toompead või ainult osa sellest, ei ole meile lähemalt teada. Samuti puuduvad andmed linnuse kindlustatuse kohta. Midagi täpsemat pole teada ka muinaslinnuse värava asukohast. Näib, et seal, kuhu mitmete uurijate poolt muinasvärav paigutati ning kus hiljem piiskopiliku linnuse värav oli, muinaslinnuse värav siiski puudus. Kokkuvõte Olgu see siis Henriku Liivimaa kroonika või senised väljakaevamiste tulemused, pole meil seniste allikate põhjal korralikku ülevaadet Muinastallinnast rohkem, kui et Toompeal oli muinaseestlaste linnus ning sellest veidi eemal sadam. Kirjalikud allikad vestavad meile keskaegse linna arengust ning senine arheoloogiline materjal ei küündi ka kuigi kaugemale. Tuleks ette võtta professionaalne ja kõrgetasemeline ekspeditsioon Tallinna täpsemaks arheoloogiliseks uurimiseks...
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa...
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640...
Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel...
Esimeseks põhjalikuks kirjalikuks allikaks on 1227.a. Valminud Henriku Liivimaa Kroonika , mis käsitleb 1208.-1 227. a. Toimunud Muistset Vabadusvõitlust, mis on Liivimaa Ristisõja üks osa Periood, Materjalid, Tegevusalad Asustus, eluviis, Matmiskombed kultuurid töötlemise (pingereas!) eluase oskused...