Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"liivast" - 501 õppematerjali

liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja.
thumbnail
3
doc

Loengu materjale V

1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine....

Geoloogia
47 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vana-Rooma kunst

Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas). Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast . Istmed olid jaotatud klasside kaupa, nii et kõrgemal ja tagapool istusid vähem tähtsad inimesed. See-eest oli aga sissepääs kõigile prii. Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi ja metsloomade jahtimist. Selleks, et pealtvaatajaid kaitsta, olid areeni...

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Referaat kergejõustikust

Äratõukeks on paigaldatud 20 cm laiune 1,22 m pikkune puust ja valget värvi hüppepakk või on pakk märgitud rajale kriidi või värviga.Hüppepaku kaugust hüppekastist on vähemalt 1 m.Mõõtejoone taha tehakse 7 mm kõrgune ja 10 cm laiune niiskest liivast või 5 cm laiune plastiliinist riba,mille esi- ja tagaserv on 30 kraadise nurga all kaldu,et teha kindlaks üleastumine. Rohkem kui kaheksa võistleja puhul viiakse läbi eelvõistlus.Kolme katsega selgitatakse kaheksa pare- mat võistlejat,kes saavad finaali ja veel kolm katset.Vähem kui kaheksa võistleja puhul on kõigil kuus katset.Äratõuge peab toimuma hüppepakult või hoovõturajalt enne pakku....

Kehaline kasvatus
153 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Räni

Mägedes leitakse ränikivi mõnikord ilusate suurte kristallidena, mis sagedasti suurteks "kobarateks" kokku on liitunud. Mõned kvartskristallid on täiesti läbipaistvad, nagu klaas neid kutsutakse mäekristallideks. Ränikivi tarvitamine. Liiva tarvitatakse väga laialt majapidamises ja tööstuses. Nii puhastatakse liivaga metallnõusid, lihvitakse ja poleeritakse kive. Müürsepad valmistavad liivast , lubjast (ja savist) müürilupja. Linnades valmistatakse joogivee puhastamiseks liivakurnasid. Kõige tähtsamat osa etendab liiv aga klaasivalmistamisel. Vanal "hallil ajal" oli tulekivi väga tarvilik aine: temast valmistati noolte ja odade otsi, vasaraid ja nuge. Mäekristall ja tema värvilised teisendid on veel ehte ja iluasjadena tarvitusel....

Keemia
68 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

c. Põldu künti raudotsaga puuadraga. d. Kahevälja süsteem: Põllumaa Kesa = karjamaa + sõnnik väetiseks 3. Kalmed a. Vanad tarandkalmed ­ uudseks oli relvade panustamine. b. Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena: · Panuste hulk vähenes. · Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) ­ ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas. c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) ­ põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a. Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud: · Ehted, relvad, tööriistad. · Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel. b. Peideti: · Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid ­ Lõuna naabrid Idanaabrid ­ idaslaavlased,...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sahara kõrb

1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg

Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli Kalevipoja säng, kuna nad meenutasid suurt kõrgete otstega voodit. Olid veel ringvall- linnused ja linnus-asulad kompleksidena. Vaikselt hakksid kujunema ka külad. Sellega tekkisid ka esimesed ribapõllud. Matmiste koha pealt levisid liivast kuhjatud kääpad. Pronksehte kõrvalt hakati maasse peitma ka hõbeaardeid. Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Austraalia parasvöötme kõrb

Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Novell: Täiesti tavaline päev

Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab...

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kivimid pluss pedosfäär

Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole....

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia töö spikker

SIDEAINED: Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks ­ sobivad savi, lubi ja tsement. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt tsementi, vähemal määral lupja. 1) LUBI * saadakse lubjakivist kuumutamisel 1000kraadi juures(põletamisel) CaCO3 -> CaO + CO2 * tekkinud CaO reageerib veega, tekib kustutatud lubi : CaO + H2O -> Ca(OH)2 * lubimört valmistatakse lubjast ja liivast * lubi reageerib õhus oleva hapnikuga ja hakkab kõvastuma ­ alles kuivades Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O * lubi ei ole halvem sideaine kui tsement aga ta ,,töötab" aeglasemalt. 2) TSEMENT * toodetakse savist ja lubjakivist kõrgel temperatuuril ­ teeb kalliks ­ tekib klinker(savi&lubjakivi) * klinkri jahvatamisel saadakse tsemendipulber * tsement kõvasti ainult märjalt (saab kasutada veealustel...

Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

Viljaks väikesed pähklikesed. Ajalugu ­ Rosmariin pärineb Vahemeremaadelt, seal kasvab ta sageli metsikult rannikualadel. Vanad roomlased ja kreeklased pidasid taime pühaks ­ usuti, et ta toob õnne ning kaitseb kurjade vaimude eest. Vahemere köögis on rosmariin asendamatu. Kasvatamine ­ Oma päritolu tõttu armastab sooja ja päikest. Eelistab huumusrikast, liivast ja hea veeläbilaskvusega pinnast. Paljundada saab seemnete ja pistikutega. Kuna rosmariin on külmaõrn, võib teda ka väga edukalt potis või pütis kasvatada. Põõsas talub kuivust paremini kui liigniiskust, muidu on ta vähenõudlik. Suvel lõigatud pistikud juurduvad kiiresti. Talvel tuleks potitaime hoida valges kohas +5-10 C ja kasta vähe. Kevadel on soovitatav oksad tagasi lõigata. Paljundamine - Paljundada saab seemnete ja pistikutega. Seemned vajavad idanemiseks...

Terviseõpetus
89 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

o. seina välispinnal jäetakse vuuk umbes 1,5 cm sügavuselt mördiga täitmata. Kuna kumervuuk on nõgusvuugist nägusam, kasutakse seda peamiselt esimese korruse seinte vuukimiseks. Seina välispind puhastatakse värsketest mördipritsmetest iga kord pärast 4...5 tellisekihi ladumist niiske kaltsu abil. Vuukimist alustatakse kumerate vuukide korral pärast seina lõpliku valmimist. Vuukimisel kasutatagu sõelutud liivast valmistatud hästi sitket ja plastset segamörti vahekorras 1:1:6. Vuugimördile tumedama värvuse andmiseks võib mördi hulka segada tumedat leeliskindlat mineraalpigmenti 10...15% ulatuses portland-tsemendi kaalust. Kumera püstvuugi tegemisel täidetakse vuukraua soon mördiga. Järgnevalt surutakse vuukrauas olev mört püstvuuki, tõmmates vuukrauaga ülalt alla. Pärast ühe kihi püstvuukide vuukimist vuugitakse otsekohe rõhtvuuk....

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
17
sxw

Puude üldiseloomustus

Õied- sarikas õisik, kellukjad, suured, lõhnavad, valgust kuni tumelillani Viljad- peenete seemnetega kupar ÕISKÜÜVITS Pieris Mullastik- ei talu raskeid muldi, saviliiv Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Jaapani õisküüvits on väga dekoratiivne õitsedes Puu võra- Lehed- vahelduvad lihtlehed, saagja servega või teravaservalised Õied- viietised, valged Viljad- kupar, sisaldab hulgaliselt seemneid Vanakreeka mütoloogiline taim TALIHALI Gaultheira Mullastik- liivast Niiskus- Valgus- taluvad varju Haljastusväärtus- kasvatada aedades, okaspuudevahele jne Puu võra- Lehed- vahelduvad, saagjate servadega, lihtlehed Õied- kellukjad, üksikult või kobaras Viljad- ebamari(lihakas kupar) Meenutavad pohla EERIKA Erica Mullastik- lubjarikas Niiskus- armastavad õhuniiskust Valgus- Haljastusväärtus- sobib kiviktaimlatesse, okaspuude kollektsioonidesse, koduaedadesse jne Puu võra- Lehed- okkakujulised, vastakud või männasena...

Dendroloogia
74 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas....

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Island

Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb. Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järved Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Elustik Taimestik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rauaaeg eestis

Ehitati ümbruskonna üle, kindlustatud Ühiskondlik asulaid,põllumaa võimuvõitlus eraomandlus, kujunes varandulik ebavõrdsus MATMISKOMBED Kivikirtkalmed Tüüpilised Tarandkalmed Tehti liivast sama laevkalmed tarandkalmed (korrapärased kuhjatud kääpad ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka tarandkalmeid...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed ­ Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või ­müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad ­ Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond ­ Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa ­ adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem ­ muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule...

Ajalugu
183 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun