söövad peamiselt putukaid; lauluritsikas, heinaritsikas), liblikateks (arenevad täismoondega, sale keha, suured tiivad, mida katavad soomused, imevad imilondiga õienektarit; leinaliblikas, lapsuliblikas), mardikateks (keha katavad tugevad kattetiivad; lepatriinu, ninasarvikpõrnikas, maipõrnikas), kiilideks (sale keha, suured silmad, läbipaistvad tiivad, elavad lagendikel ja veekogu kallastel) ja ehmestiivalisteks (vastne (puruvana) ehitab oksatükkidest ja liivast torukese). Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka
sideainega seotud (tsementeeritud) agregaate • 1499 - Teadaolevalt esimene putsolaanse mördi kasutamine pärast Rooma riigi langust Pont de Notre Dame sillasammastes Pariisis. • 1774 - John Smeaton näitas, et kustutamata lubja kombineerimine teiste materjalidega võimaldab saada väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega
tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld
koorest. Ta on liiva tähtsaim osa ja seepärast leidub teda rohkesti mererannas. Teda leidub ka raudkivis. Mägedes leitakse ränikivi mõnikord ilusate suurte kristallidena, mis sagedasti suurteks "kobarateks" kokku on liitunud. Mõned kvartskristallid on täiesti läbipaistvad, nagu klaas - neid kutsutakse mäekristallideks. Ränikivi tarvitamine · Liiva tarvitatakse väga laialt majapidamises ja tööstuses · Müürsepad valmistavad liivast, lubjast (ja savist) müürilupja · Linnades valmistatakse joogivee puhastamiseks liivakurnasid. · Kõige tähtsamat osa etendab liiv aga klaasivalmistamisel. · Mäekristall ja tema värvilised teisendid on veel ehte ja iluasjadena tarvitusel.
. 7. KALANDREERIMINE · Protsess mille käigus pressitakse materjal raskete rullide vahel ühtlaseks lindiks. · Kasutatakse linaleumi ja enamiku PVC katete valmistamisel. 8. LINALEUM · Täisnaturaalne rull või plaatpõrandakate · Saadakse homogeense linaleumi massi (koosneb linaseemneõlist, vaigust, paekivipulbrist, puidujahust või korgipurust ning pigmentidest) kalandreerimisel dzuudkangale. 9. KERAAMILINE PLAAT · Peamiselt savist ja liivast valmisatud (lisaainetega või ilma) põletatud plaat. · Valmistamisviisi järgi kas valatud, märg või kuivpressitud. 10. MOSAIIKPETOONPLAAT e. TERRASTO · Marmorkivimi tükikesed ja petoon. · Petooni kivistumise järel plaat lihvitakse. 11. KLINKERPLAAT · Märg ning kuivpressitud keraamiline plaat mis põletatakse vähemalt 1100 kraadi juures. · Plaadi pind on sile, karestatud või reljeefne.
Lubjakivirikastele aladele tekib rohkelt maa-aluseid jõgesid, mis võivad põhjustada suuri tühimikke maa sees. Millised loomi sealt leida võib? Sinised augud sisaldavad nii soolast kui ka magevett. Kuna veeringlus on üsna kehv ning hapnikku leidub vaid teatud sügavuseni, siis on end sinna elama sättinud vähesed kalaliigid. Baktereid on aga see-eest palju. Miks on augud nii tumedad? Aukude sügavsinine värv on tingitud täiesti läbipaistvast veest ning lumivalgest liivast augu põhjas. Sinine valgus on spektrist kõige kauem kestev, teised spektriosad neelatakse valguse teekonnas läbi vee. Vaid sinisel õnnestub jõuda liivani, et siis peegelduda tumesinisena. Aukude kontrastne värv ümbritseva helesinise vee suhtes on andnud ka Belize augule nime. Kui sügavad on Sinised Augud? Sügavaim sinine auk maailmas - 202 meetrit, on Dean's Blue Hole, mis asub Bahamade lähedal. Muud sinised augud on sügavusega umbes 100- 120 meetrit
Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides. Rand - liivatõlv Liivatõlv hingab lõpuste abil, mois paiknevad tema keha keskosas. Lõpuseid katvad niidikesed koguvad aktiivselt hapnikku. Kaanid Kaanid kuuluvad samuti rõngusside hulka. Enamik kaane elab magevees,
Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme. Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri,siseveed,jõed,järved Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi. Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomad
(kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja ümbertringi ära värvitud nii, et seal oli kujutatud konna tiigis ujumas. Ilme Armuand aga oli teinud maali ,,Üksi rannal", millel oli naine rannas. Selle maali juures oli kasutatud paberit, akrüül värve, tekstiili ja liiva. Naise bikiinid olid tehtud tekstiilist, rand liivast ja taustaks oli loojuv päike. Üldmulje sellest kunstinäitusest oli väga hea ning võin öelda, et see ei jää mul viimaseks külastuseks.
valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8- 12 tundi. Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajad. Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaltsiit
Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi
..9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis on asetatud klaaslehtrisse. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi. Välditakse suurema koguse liiva sattumist filtrile. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisatakse jäägile keeduklaasis veel veidi destilleeritud vett, segatakse ja filtreeritakse koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi seinad ja liiva jääk pestakse paar korda vähese veega. Ka pesuvesti filtreeritakse läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täidetakse filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valatakse koonilisest kolvist 250 ml mõõtesilindrisse. Mensuuri lisatakse nii palju
õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast, kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multsitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et
1 244 250 345 2568 2 242 250 344 2574 7.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) kus - liiva puistetihedus, [kg/m³] - liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja : (4) (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g - jääk sõelal avaga 4 mm, g m proovi mass, g
Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik – Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised – heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides. Rand - liivatõlv Liivatõlv hingab lõpuste abil, mois paiknevad tema keha keskosas. Lõpuseid katvad niidikesed koguvad aktiivselt hapnikku. Kaanid Kaanid kuuluvad samuti rõngusside hulka. Enamik kaane elab magevees, vähesed aga merevees.
Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega mererandadel ja liivadüünidel, seetõttu on ta ka pruunikates- rohekates- hallikates- kollakates toonides, mistõttu võib olla teda suhteliselt raske eristada liivast. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel vees ellu jääda – nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila
6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme.
muusikainstrumente. Infraheli tahtliku tekitamise algust seostatakse Inglise füüsiku Robert Woodiga. Tema aitas ühes Londoni teatris infraheliga näitemängu ilmestada. Wood paigutas lava taha pika ja jämeda toru, mis ühendati oreli õhupumpamisseadmega. Toru tekitas väga madalat, kuuldamatut võnkumist. Pilli katsetamisel sattus rahvas saalis ja fuajees ärevusse, kuigi mingit heli kuulda ei olnud. Infraheli kasutatakse tööstuses killustiku pesemisel savist, liivast ja muudest lisanditest. Vastav seade koosneb pikast jämedast kaldtorust, kuhu ülalt valatakse killustik. Seejärel juhitakse torusse vesi ning käivitatakse infraheli generaator. Kui lisandid on veega eraldunud ja ära uhutud, eemaldatakse puhas killustik torust. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Infraheli http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt8/ultra.htm
sisseuhtehorisont, lähtekivim Selgitused · Mulla siffer (LPg) Gleistunud kahkjas leetunud muld Mulla kores raudkiviveeris (v°1), saviliiv(sl50-60) 50-60 cm sügavusel, olles 10 cm. Sügavune. Teises kihis mulla kores raudkiviveeris ja kerge liivsavi (sisaldades 20-30% füüsikalist savi). Huumushorisont 24-28cm tüsedune. · Mulla siffer (LkIg) Gleistunud nõrgalt leetunud muld. Lõimis koosneb liivast. Huumushorisont 27cm tüsedune. · Mulla siffer (LkI(g)) Nõrgalt leetunud muld Lõimis koosneb saviliivast 40-60cm sügavusel ning sellele järgneb liiv. Nõrkade gleistumistunnustega (g). Põllu iseloomustus, omadused ja kasutuskõlblikkus Põllu kuju on suurust arvestades üsna kompaktne. Muldadest domineerib gleistunud kahkjas leetunud muld. Teisejärguline on nõrgalt leetunud muld. Mullad on nõrgalt kontrastsed. 4
Töö käik. 1. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule umbes 50 cm3 destilleeritud vett. Lahustsegada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. 2. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Filtrimisel jätta võimalikult palju lahustumatut jääki koonilisse kolbi. Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. 3. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbisama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. 4. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Sellekstäitafilter destilleeritud veega, lastesta lõpuni tühjaks tilkuda. 5. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 6
maha. Vajan kõva pinna vastupanu. Maapinnal tunnen end vabamalt, maalile lähemal, tunnen, et osalen selles suuremal määral, sedamööda, kuidas võin kõndida ümber terve maali, töötada selle kallal kõigist neljast küljest ning olla otseses mõttes maali sees. See sarnaneb Lääne indiaanlaste liivamaalingumeetodiga. Hoidun endiselt traditsiooniliste töövahendite molberti, paleti, pintslite eest. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ning vedelat värvi, mis tilgub, või siis pakse liivast, klaasikildudest või muudest segatud materjalidest värvikihte." J. Pollock Landscape with steer 1937 35.1 x 47.1 cm Museum of Modern Art, New York, USA The Moon-Woman Blue (Moby Dick) 1942 (170 Kb); Oil on canvas, 69 x 43 c. 1943 (150 Kb); Gouache and ink on composition board Peggy Guggenheim Collection, Venice 18 3/4 x 23 7/8 Ohara Museum of Art, Kurashik
Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid 14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas. Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused. Jalamilt 60-80 m laiused ning harja kohal vaid mõne meetri laiused. Koosnevad kruusast ja liivast, kuid leidub ka munakaid ja rahne. Kujunevad liustikujões kuhjunud setetest. Liustikujõed voolavad nii liustiku all, peal, ees ja sees. Kui jääseinad sulavad, siis jäävad järgi looklevad oosid. Oosid moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosistikke ja
Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. ...
naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust
mis võib kergesti puruneda. Jälgida, et klaaspulk olekskogu aeg lahuses mitte laual. Lehtri alla asetatakse keeduklaas selliselt, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasiseina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda keeduklaasi seina ning on välditud lahuse pisema piisa kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. _ 2) NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3
näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on eelnevalt vaja teha kärnkast, milles valmistatakse kärn liiva ja sideaine segust. Käsitsi vormimisel tuleb valmistada puidust mudel. Mudeli tegemisel tuleb arvestada ka valuterase kahanemisega jahtumisel. Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi. Vormisegu koosneb sarnaselt kärniga liivast ja sideaine segust. Selleks, et oleks võimalik terast valada, tuleb ta kõigepealt üles sulatada. Valuterase sulamistemperatuur on 1510 °C. Valamine vormi sulametalli ei ole soovitatav vormi valada kiirustades, samas ka mitte liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall ebaühtlaselt, see tähendab, et mõnes osas tardub sulametall varem. Kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Hea kvaliteedi saamiseks tuleb leida optimaalne valamiskiirus.
Laius: 75, 100, 125, 150, 200, 240, 290, 340, 380 mm Eriotstarbelised kergbetoonkivid: korstnad, sillused PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID FIBO KERGPLOKK BETOONKATUSEKIVID Kergplokkide tehnilised omadused Betoonkatusekive tehakse tsemendist, liivast, veest ja värvipigmendist. Toorainetest valmistatud segu on võimalikult kuiv ning tooted vormitakse survepressidega. Survetugevus, MPa Peale pressimist kaetakse tooted pinnakaitsevärvidega 3 5 vältimaks lubja pinnalekerkimise tulemusena tekkida võivat
on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamast kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi. Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär.
Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle mere pinna. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud
Neemiklinnus-neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ringvall-Linnus-vallid tehti ise paekivist, tasasele maale Kalevipoja säng-rajatud voortele Avaasulad paiknesid linnuste naabruses ja seega tuli neid vaadelda kui linnus- asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise
palmi. 4 Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida
Teda leidub ka raudkivis. Mägedes leitakse ränikivi mõnikord ilusate suurte kristallidena, mis sagedasti suurteks "kobarateks" kokku on liitunud. Mõned kvartskristallid on täiesti läbipaistvad, nagu klaas neid kutsutakse mäekristallideks. Ränikivi tarvitamine. Liiva tarvitatakse väga laialt majapidamises ja tööstuses. Nii puhastatakse liivaga metallnõusid, lihvitakse ja poleeritakse kive. Müürsepad valmistavad liivast, lubjast (ja savist) müürilupja. Linnades valmistatakse joogivee puhastamiseks liivakurnasid. Kõige tähtsamat osa etendab liiv aga klaasivalmistamisel. Vanal "hallil ajal" oli tulekivi väga tarvilik aine: temast valmistati noolte ja odade otsi, vasaraid ja nuge. Mäekristall ja tema värvilised teisendid on veel ehte ja iluasjadena tarvitusel.
Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm d=131 mm Tsemendi tugevusklassi määramine Tsemendi tugevuse määramiseks valmistatakse kolm prisma kujulist proovikeha 4x4x16cm. Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul. Kuivad
Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED Veereziim-vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul erinevates veekogudes. Rannaprotsessid-ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannavall-rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Jõgede äravool-jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla-äravooluala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse.
on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii) (estonica) Asustus Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on põlevkivikaevandused ja suured karjäärid maastikurajooni põhjapiirile jäävaid alasid tundmatuseni muutnud.Metsade ja soode rohkuse tõttu on ka asustus hõre. Tihedamini on asustatud Iisaku, Avinurme ja Tudulinna ümbrus.Alutaguse on suhteliselt hilise ning hõreda asustusega. Siinsed peamised kinnismuistised on liivast kuhjatud kääbaskalmistud, mis viitavad vadjalaste asustusele meie aja esimese aastatuhande lõpul ja teise algul. Kasutatud kirjandus http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/ http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/maastik/maastikud.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/maastik/alutaguse.html http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/ http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Metsad_ja_rabad/ http://www.estonica
vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut.Vältida suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti Tallinna Tehnikaülikool 2011 koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse
kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS Leedu pinnamood on üpriski sarnane teiste Baltimaade omale. Enamik Leedu maast on tasane ning põllumajanduse arendamiseks on tasane pind ideaalne. Lääne-Leedus asuvad mõned kõrgendikud ning Ida-Leedus leidub ka mägismaad. Kõige künklikumad alad on Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus. Seal on 97 km liivast rannajoont.Kõrgeim punkt on Aukstasis(294 meetrit), mis on veidi madalam kui Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi. Leedu asub merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Talvised temperatuurid on tavaliselt alla nulli. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C (tavaliselt langeb alla nulli). Ilm on ebastabiilne ja muutlik aastaringselt. Sademed on üsna sagedased aastaringselt, kuid rohkem rannikul kui sisemaal. Suvi on niiske
Mis seda soodustas? Vahenduskaubandus kaupa ei ostetud enda tarbeks, vaid edasi müümiseks. Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted: · nõid inimene, kes oskas loitsida, haigusi ravida, omas erilist väge · ,,hingede aeg" surnud hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt.
Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb?
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide.
Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. (14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest.Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. (17) 15. Eristatakse palju liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.Oruliustikud ehk mäestikuliustikud (19) 16. Luited koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda
Kasutamine: liitväetiste tootmine Sisaldab suures koguses fosforit Leidub Põhja-Eestis (Lääne- Virumaal), Toolses FOSFORIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Rauaoksiidid annavad punaka värvuse, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast Leidub Suur Taevaskojas, Leetses, Tiskres LIIVAKIVI Liivakivid on iidsetest aegadest olnud hinnatud ehitusmaterjal ning Euroopas võime leida terveid vanalinnu, mis on põhiliselt üles laotud liivakivist. Petra: LIIVAKIVI LEIUKOHAD
pärast kuivamist üle maalida. Maalipinnaks sobib peaaegu igasugune pind, mis on rasvavaba, näiteks lõuend, papp, paber, puit, puitkiudplaat, klaas, betoon, kivi, kile, savi, kips, õhukuiv lubikrohv. 4 Fresko Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco
moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab • tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Deflatsioon ehk tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhku tõstmine ning eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul. • Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks.
hõimude ehtetüübid, mida kohalikud meistrid edasi arendasid. Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. Keskmine rauaaeg kestis u 450-800 a. Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt rohkem linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall, mis tehti esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest.
Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on
Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. 2 1. Valmistamine Titaani ei leidu metallina looduses, vaid mineraalides. Selleks, et saada titaanoksiidi osakesi mullast ning liivast kätte, tuleb see läbi sorteerida ning eraldada titaanoksiidi osakesed. Peale seda kogutakse osakesed kokku ning kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel ning kloori (Cl) lisamisel saadakse TiCl4 . Selleks, et eemaldada kloori titaanist, tuleb lisada sellele magneesiumi TiCl4 + 2 Mg → 2 MgCl2 + Ti. Saadud ainest eraldatakse magneesium ja selle kloriid vaakuumdestillatsioonil, alles jääb käsnjas titaan. Nüüd on käes puhas titaan, millele
Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre- Rutu-Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²)
Põrgujutt Täna on reede, kolmeteistkümnes kuupäev. Nagu tavaliselt, läheb mul ikka kõik just siis vett vedama. Ma olen vihane, tunnen, kuidas veri mu peas pulbitseb. Vihane enda, jumala ja kogu selle mõttetuse peale, mis mu saatust ettemäärab. Suurest vihahoost haaran klaasi ning kallan sinna konjakit. Kuid kuskil poole peal taipan, et see ei lahenda midagi. Otsustan minna jalutama. Ma vaatan ringi. Olen jõudnud märkamatult surnuaeda. Alati olen seal tundnud midagi hirmutavat, kuid täna on teisiti. Mu peas ringleb hetkel vaid mõte, et ilmselt oleks mulgi parem lamada siin mulla all, hauakivi pea kohal. Eemal kõlavad kella löögid on saabunud keskköö. Ootamatult tekib kuskilt tossu ja selle sama hauakivi tagant, mille ees ma seisin, ilmuv välja lühike, karvane ja judinaid tekitav mehike. Ja mis kõige verdtarretama panev tal on käes vikat. Ta tutvustab end üllatavalt viisakalt ni...
* Vastupidav ilmastikutingimustele välismüür ,* ei kannata kõrget kuumutamist ,* ei saa laduda ahju. SIDEAINED: Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks sobivad savi, lubi ja tsement. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt tsementi, vähemal määral lupja. 1) LUBI * saadakse lubjakivist kuumutamisel 1000kraadi juures(põletamisel) CaCO3 -> CaO + CO2 * tekkinud CaO reageerib veega, tekib kustutatud lubi : CaO + H2O -> Ca(OH)2 * lubimört valmistatakse lubjast ja liivast * lubi reageerib õhus oleva hapnikuga ja hakkab kõvastuma alles kuivades Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O * lubi ei ole halvem sideaine kui tsement aga ta ,,töötab" aeglasemalt. 2) TSEMENT * toodetakse savist ja lubjakivist kõrgel temperatuuril teeb kalliks tekib klinker(savi&lubjakivi) * klinkri jahvatamisel saadakse tsemendipulber * tsement kõvasti ainult märjalt (saab kasutada veealustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
