Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.
Plaanisetakse ehitada ka uus maja. Septembris valminud projekti kogumaksumuseks kujunes 480 000 euroks, millest Pärnu linna osalus on 15 protsenti. Ülejäänud rahastus tuleb läbi EAS-i. Pärnu ranna promenaadi ehitati aastatel 2004-2006. Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand. Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m
Reis maakera südamesse Jules Verne Raamatus kirjutatakse ,kuidas professor Otto läheb oma vennapojaga maakera südamesse seiklema. Algul nad uurisid vanu raamatuid kust kukkus välja paberi tükk ,millel oli kirjas midagi sellist, mida nad ei oskanud seletada ja nad murdsid pead selle üle mitu ööd ja päeva. Vennapojal hakkas palav ja lehvitas endale tuult ,kui nägi, .et tähed andsid tagurpidi vastuse kätte. Seal paberi peal rääkis märksõnadest ,mis aitavad minna maa sisemusse.Lõpuks asusid mehed teele Islandi saarele ,sealt sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas. Pärast pikka käimist Sneffelsi galeriisid leitsid nad uue avastamata paiga. Näis ,et olek...
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...
ALIASE MÄNG (SÕNASELETUSMÄNG) EESTI KEEL 3. KLASSILE · Lõika papist või tugevast paberist mängukaardid. · Lõika mäng lahti ja kleebi alustele. · PRÜGIKORV · PARK · KOTKAS · SÜSTAL · NULL · PUDIPÕLL · KORISTAJA · NIIT · LÕVI · KUULUJUTT · KANALA · TELEVIISOR · PESA · RÖÖVEL · LIIVARAND · LAUALAMP · VIISAKAS · SÕRMUS · MAAL · LAPS · SIIL · HUUL · VIHMAUSS · VÕTI · PAARIS · SUITS · KÕRVARÕNGAS · ÕHTUSÖÖK · JÄÄHOKI · JÄÄ · HAIGUTAMA · KROOKS · LOBISEJA · NÄITLEJA · SENT · PEEGEL
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on üleka...
Lootsiraamatuis on Narva laht mereala, mille piir kulgeb Letipea neeme – Tütarsaart – Vigrundi saare – Gakkovo (Hakaja) neeme (Kurgolova poolsaarel) joonel. Avaosa sügavus ulatub kohati üle 60 m. Veetemperatuur on Narva-Jõesuus jaanuarist märtsini keskmiselt 0,1, juulis 19,3 °C, kõrgeim mõõdetud veetemperatuur on 23,7 °C. Soolsus on lahe loodeosas kuni 6‰. Jääkate kestab jaanuarist aprillini. Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas. Liivarand ulatus varem Merikülast Narva-Jõesuu kaudu kuni 20 kmNarva jõe suudmest põhja poole. Peamiselt Narva jõe voolurežiimi muutuse tõttu on Narva-Jõesuu liivarannalt suur osa liiva minema uhutud. Narva lahe ääres asuvad Aseri, Toila, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Narva Laht 12 2.3 Tallinna laht Tallinna laht, Suurupi ja Viimsi poolsaare ning Naissaare ja Aegna saare vahel paiknev Soome
Reis maakera südamesse. Jules Verne. Valisin seiklusromaani “Reis maakera südamesse “ lugemiseks kaanepildi ja raamatu tutvustuse järgi. Raamat räägib sellest,kuidas professor Otto Liedenbrock võttis ette teekonna maakera südamesse koos oma vennapoja Axeliga ning islandlase Hansuga. Professor Liedenbrock elas väikeses majas Hamburgis Kuninga tänaval koos oma vennapoja Axeliga ning kasutütre Graubeninga ning teenija Martaga. Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest. Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud sugugi nõus,kuna ta arvas,et elustalt nad sealt tagasi ei tule.Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad pr...
Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Veetase
Kunagi elas Hiiumaal väga palju rootslasi, kes olid Rootsi kuninga kirjade järgi vabad inimesed. Hiiumaa minemisega Vene võimu alla, küüditas Katariina II 1781.a. hiiurootslased Ukrainasse. Sealt läks väljasaadetute kodukihelkonna piir ja peeti mälestusjumalateenistus, soovides kunagi koju tagasi pöörduda asetati esimesed ristid. Leedu suvepealinn Palanga Palanga on linn Leedus Klaipeda maakonnas. Asub Läänemere kaldal. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on seal Leedu suuremaid. Palanga rand suvel juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redige ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase
(Tõlkes kaduma läinud… 2015). Kohalikel elanikel on tekkinud hirm, et praegu igast küljest vaba rand on peatselt ligipääsmatu. Uued suured hooned varjavad vaatevälja merele ning rand kaotab oma kuju. (Tõlkes kaduma läinud...2015). Lauge liivaranna olemasolu on planeeringus seatud arhitektuurivõitluse tingimusteks. Seltsi liikmed ei poolda ka rannapromenaadi tekkimist. Seal on küll kirja pandud, et võib tekkida uus liivarand kui ka võib laiendada olemaolevat. Seltsi liikmed suhtuvad skeptiliselt arendaja juttu seoses liivarannaga. Pole öeldud kui suures ulatuses liivarand alles jääb, seetõttu saab seda tõlgendada mitmeti (Video ja galerii.. 2015). Arendaja seisukoht on, et nemad on tulnud rahvale vastu sellega, et konkursil oleval arhitektuuritöös on kindlalt ära toodud, et rannaala peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa
seadmete tootjaid Marokos. (raadio- ja telesaadete edastamisseadmed ja süsteemid, elektrooniline andmetöötlus tarkvara) Turism Maroko on tuntud turismimaa. Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga. Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 mrd $. Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand. Kuurortlinn pakub enamikke veespordi võimalusi ning suurepäraseid rannahotelle, mille juures ka tennise- ja võrkpalliväljakud. Palju on imelisi restorane, kus on esindatud erinevate rahvuste köögid. Populaarseks sihtkohaks on ka Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II mosee. Mosee ei ole mitte ainult kõige kõrgem hoone linnas, vaid ka kõige grandioossem XX sajandi moslemite tempel ning suuruselt teine mosee maailmas. Agadir Casablanca
ja hea muusika saatel igal reedel ja laupäeval. Meresuu Spa&Hotell on kindlasti väga hea puhepaik kõigile ja kaunis männimetsaga ümbritsetud koht. http://www.youtube.com/watch?v=pY568jUTTI4&feature=player_embedded tutvustav video. Ida-Virumaal on veel igasuguseid külalistemaju, hostele, hotelle, puhkemajasid jne aga kirjutasin siis kahest suuremast,tuntud ja põhilisestest puhkepaikdest Ida-Virumaal. Ida-virumaal Narva-Jõesuus on väga märkimisväärne ilus, Eesti pikim liivarand. Suvitus kohtadeks on kindlasti Peipsi äärne ja Kauksi. Ida- Virumaal on palju vaatamisväärsusi, näiteks Valaste juga, Kiviõli Tuhamäed ja Narva Linnus. Toila Spa&Hotel Meresuu Spa&Hotell
Kas arvutis istudes on ka selline tunne? Kaldun arvama, et mitte. Kus oleks Eestis see õige koht tunnetada rahu ja vaikust? Eesti on pisike riik põhjapoolkeral, kus suved pole kuumad ja talved lumerohked, kuid siiski leidub siin imelisi kohti, kuhu minna ja kus lõõgastuda, et tunda seda vabaduse tunnet. Pisikesed külad mereäärsetes paikades näiteks Pedaspea, kus kaunistavad mereäärt pisikesed suvilad ja mets ning kilomeetrite pikkune liivarand. Mõnusaks kohaks on veel Kabli, kus veetsin paljud suvepuhkused enda lapsepõlves. Päeval päevitasime Kabli rannas, öösel magasime telgis või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte arvult kaugeltki Soome või Rootsi lähedale, kuid siiski on meil ka saari, mida ääristab meri,
Auto Buss Takso Laev Vaatamiväärsused Black River Gorges National Park- Mustjõe Kuristikud Vaatamisväärsused Grand Bassin Mõned avastamisväärsetest Mauritiuse randadest Blue Bay pikk rand valge liivaga ja kristallselge mereveega saare kaguosas. Sobiv koht purjetamiseks, surfamiseks ja snorkeldamiseks. Mõned avastamisväärsetest Mauritiuse randadest Flic-en Flac pikk liivarand saare lääneosas. Rannas on restoranid ja baarid vaatega ilusale laguunile. Vaktsineerimissoovitus Haigus Rühm Rühm II Rühm III Rühm IV I Kollapalavik A-hepatiit X X X X Meningokokknakkus A+C Meningokokknakkus A+C+W135+Y Kõhutüüfus X B-hepatiit X X Jaapani entsefaliit Puukentsefaliit
Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8
kraatrisse ning leida maakera süda. Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. Vulkaani galeriides toimus väga palju sündmusi : küll nad piinlesid janu käes , üritasid leida maa alt vett, kaotasid üksteist ära , läksid vales suunas , käisid mõttetult edasi-tagasi jpm.Pärast pikka tammumist mööda Sneffelsi galeriisid leidsid nad täiesti uue , avastamata paiga. Nimelt näis , nagu oleksid nad taas maapinnal - seal oli meri , kaljud , neemed, liivarand . Selgus , et omapärases paigas elutsesid hoopis eelajaloolised loomad, taimed ja isegi inimesetaolised olendid. Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud. Vaprad mehed tulid välja hoopis ühest Itaalias tegutsevast vulkaani kraatrist. Seiklus lõppes õnnelikult, sest kõik pääsesid eluga. Teoses otseselt probleeme ei esinenud , ma mõtlen selliseid nagu on tänapäevases noortekirjanduses (narkootikumid, alkohol, omavahelised konfliktid). Sellegi poolest, oli raskemaid kohti
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
kõrgune ning Leedu pikim. Külastata tuleks kindlasti ka Palanga linna, mis on Leedu üks peamisi kuurortlinnu. Huvitav on ka Europas Parkas vabaõhumuuseumis. Joonis 1 Joonis 2 TEEMA 7 9 Palanga Palanga on Läänemere äärne kuurortlinn Lääne-Leedus, Klaipeda maakonnas. Elanike elab seal 20 000 ning linna pindala on 79 km 2. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on siin Leedu suuremaid. Kindlasti tuleks Palangas külastata sealset Botaanikaaeda, väga ilusat meresilda(vaata joonist 1) ning Saint Marie kirikut(vaata joonist 2) Joonis 1 Joonis 2 KOKKUVÕTE 10 Väike ülevaade on siis antud Leedust ning sealsest ilust. Kindlasti oleks Leedu tore
kõrgune ning Leedu pikim. Külastata tuleks kindlasti ka Palanga linna, mis on Leedu üks peamisi kuurortlinnu. Huvitav on ka Europas Parkas vabaõhumuuseumis. Joonis 1 Joonis 2 TEEMA 7 9 Palanga Palanga on Läänemere äärne kuurortlinn Lääne-Leedus, Klaipeda maakonnas. Elanike elab seal 20 000 ning linna pindala on 79 km 2. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on siin Leedu suuremaid. Kindlasti tuleks Palangas külastata sealset Botaanikaaeda, väga ilusat meresilda(vaata joonist 1) ning Saint Marie kirikut(vaata joonist 2) Joonis 1 Joonis 2 KOKKUVÕTE 10 Väike ülevaade on siis antud Leedust ning sealsest ilust. Kindlasti oleks Leedu tore
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid..................................................................................
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;
Kepikõnnil kulutab organism energiat üle 400 kcal, võrdluseks kõnnil 280 kcal, jooksmisel 400 700 kcal, olenevalt tempost ja kehakaalust. Kepikõnnil on organismile väga positiivne toime: - kepkõnnil paraneb suurte ja peamiste lihasrühmade seisund- tugevnevad käsivarre, selja, kõhu, puusavöö ja jalalihased. - Paraneb südame- vereringe ja hingamiselundite talitus - kepikõndi võib harrastada kõikjal igal ajal , selleks sobivad asfaltkattega tee, park, liivarand, mets - kepikõnni liigutused on täiesti loomuliku, kuna põhinevad organismi normaalsel liikumisel - kepikõnd sobib kõigile- algajad, tervisesportlased, tippsportlased, nii noored kui vanad - kepikõnni vahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, mis teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks. Kepikõnni positiivsed mõjud : - parandab lihaste tugevust - suurendab vastupidavust - mõjub positiivselt meeleolule
NOORTELAAGER 2012 Teema: Eesti rahvakultuur ELIKO ROOMET KNT - 21 NÕIDADE ÕHTU Teemapäeva kava Tallinn 2011 1. KAVA ,,Nõidade õhtu" · Sihtgrupp: 10 - 12 aastased noored · Noori rühmas 32 (20 tütarlast ja 12 poisslast) · Kasvatajaid 5 (3 naist ja 2 meest) · Toimumise aeg: teisipäeval 1. mai 2012 · Sissepääs: nõiakostüüm ja luud · Toimumise koht: määramata · Sündmuse eesmärk: 1. Arendada loovust ja käsitöö oskust 2. Arendada esinemisjulgust 3. Arendada koostööoskust 4. Arendada füüsilisi võimeid 5. Anda teadmisi eesti rahvakultuurist ja volbripäeva traditsioonidest · Vastutajad ja läbiviijad: sündmust korraldavad organiseerivad huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, noortekeskuse juhataja ja näiteringi juht, lisaks abistavad korraldajaid kasvatajad. · Teadustajaks on näiteringi juht ja huvijuht...
moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, ebausklik, päikseline, põrgulik, taevane · Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või
PõhjaEesti paekalda. Puhkajatele on kõige meelepärasemad plaaziks kuhjunud liivarannad, mis esinevad enamasti jõesuudmetega lahesoppides, kus merelainetus on liiva kokku kuhjanud. Liivarandadel kohtab ka enim maasääri ja laguune. Ilusad liivarannad on näiteks Pärnus, Pirital ja Kloogas. Kunagisest maasäärest Narva lahe ääres on praeguseks Click to edit Master text styles kujunenud NarvaJõesuu liivarand. Second level Pärnust lõuna pool, endiste laguunide Third level kohal asub nüüd Tolkuse raba. Fourth level Kuressaare juures on laguunid aga veel Fifth level alles, moodustades järvistu. Merest
.................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linna on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. 1 PÄRNU LINNA AJALUG 1.1. Vana ja uus pärnu Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana–Pärnu ja Uus-Pärnu. Vana-Pärnu hävitati mitu korda, viimane kord Poola -Rootsi sõjas. Poola võimu ajal tehtud otsused, mis keelasid linna uuestiehitamise kuni tema taastamine keelati Rootsi
Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, kellega sa enne sõda tuttavaks said, on kas sõjas langenud või on tuul nad jumal teab kuhu kandnud. Nüüd ilmub silmapiiril nähtavale kitsas triip, sinakas metsatriip, kollane liivarand. Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu, sedavõrd ilma tulevikuväljavaateta kui see õnnetu maatükk. Järjest lähemale ja lähemale tuleb maa: tume mets, kollased luited, puud ja majad. Laiali laotatuna lebas see maa, ootavalt avasüli. Päike oli ikka veel uttu mähkunud, aga siin-seal tungisid säravad kiirtekimbud läbi
muutub enesetunne. Kepikõnni plussid. 1. Kepikõnni ajal paraneb sinu suurte ja põhiliste lihaserühmade seisund. Areneb käsivarte, selja, kõhu, külgede, puusavöö ja jalgade musklilisus. 2. Kepikõnni ajal paraneb hingamis- kui vereringeelundite seisund, kopsude, süda ja veresoonkond hakkab paremini tööle. 3. Kepikõndi võib harrastada igal pool ja igal ajal ning mistahes põhjusel, selleks sobib nii asfaltkattega tee, park, liivarand kui ka mets. 4. Kepikõnni liigutused on loomulikud, kuna need põhinevad inimese normaalsel liikumisel. 5. Kepikõnni abivahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, see teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks. 2.Positsioon maailmas Kepikõnd ehk Nordic Walking on saavutanud suure populaarsuse kogu maailmas. Kepikõnni harrastajaid on praegu kõige rohkem Soomes, Saksamaal, Norras, Austrias ja Sveitsis.
Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus. 2. Toila Oru park Põhja-Eesti liigirikkaim LK alane park. Varem asus seal Oru loss, mis oli K. Pätsi suveresidents aga see hävis II MS-s. Toila on sajandite vanune suvituskoht. 3. Kurtna järvistu Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad. 4
Jäätub -0.2...-0,4 , augusti temp 16-17. soome laht 2-3 , botnia laht 1-2, avamerel 5-6, taani väinades 8-12. Veetaseme kõikumised seostuvad püsivate tugevate tuultega. Suurim tõus 1967a okt kuni 2,5m. Perioodiline veetaseme kõikumine alla 3cm. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. Tugev torm kuni 10m. Läänemeri on väga reostunud kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv.rannatüübid: pankrand, moreenrand, kliburand, liivarand, möllirand. Arengu etapid: Balti jääpaisjärv (10200eKr) Joldimeri (9500eKr) Antsülusjärv (8500eKr) Litoriinameri (5000eKr) Limneameri (2000eKr). Kui läänemeri sai atlandi ookeani juurdepääsu muutus mereks, kui jälle lähedus kadus järv.
Halb on kindlasti see, et inimeste arvukus väheneb ning vallavalitsus ei ole näivalt küll üritanud midagi sellega ette võtta. Hea asi on see, et viimastel aastatel on sportimisvõimalusi juurde tekkinud, Tilssi ehitati suur staadion, vald toetas Vana-Koiola võrkpalliplatsi korrastamisega ning Vana-Koiolasse ehitatakse vana koolimaja asemele ka uus ja korralik vanadekodu. Ka Kõrbjärve äärde tehti korda, kus nüüd on korralik liivarand. Kohalike ressursside kasutamise kohapealt on minu arust praegune tarbimine küllaltki hea, metsa ei võeta lihtsalt maha ning põllumajandamine on edukas. Tulevikus ootan, et Laheda vald on suutnud areneda heaks kohaks, kuhu inimesed saaksid kolida, kui nad ei taha linnades elada. Valla asukoht on minu arvates ideaalne, kahe maakonnakeskuse vahel ning siit on lihtne mõlemale poole tööle käia. Siin oleks vaja looma hakata arendama ja planeerima
koosneb kahest osast: endisest taastusravikeskusest on välja kasvanud kaasaegne ja hubane tervisespaa, kust saab abi valutavatele liigestele, leevendust kroonilistele haigustele. Lisaks osutavad teenuseid kosmeetik, juuksur ja hambaarst. Aktiivset ajaviidet majas pakuvad ka jõusaal ja bowling. Suurepärane looduskeskkond tagab häid võimalusi ajaveetmiseks värskes õhus laenutada saab nii käimiskeppe, rulluiske kui ka jalgrattaid. Hotelli juures on tenniseväljakud ning liivarand, läheduses leidub erineva pikkusega matkaradu ning täismõõtmetes golfiväljak. 2009. aasta veebruaris võitis Pühajärve Spa & Puhkekeskus majutusettevõtete konkursil "Rohelise Võtme Aastaauhinnad" peaauhinna mahetoidu projekti eest. Ökoloogiliselt puhast toitu pakutakse hotelli hommikusöögil ning grupimenüüdes. Keskkonnasõbralikult majandava ettevõtte märgis Roheline Võti on Pühajärvel juba 2003. aastast. Restoran
piirkonda, samuti omab RMK piirkonna suurimat avalikku Kauksi telkimisala (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020). Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand (joonis 3) koos parkla, palliväljakute, ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid. Endiselt töötab ja tegutseb Kauksi kämping (Kauksi ranna-ala turismitoote väljaarendamise teostatavus- ja tasuvusanalüüs 2008). Joonis . Kauksi liivarand (OÜ Kauksi rand) Kauksi on väga mitmekesise ilmega piirkond, kus võib näha erinevaid biotoope erinevate taime- ja loomakooslustega. Kõige rohkem tuntaksegi Peipsi põhjakallast tema luiteahelikel paiknevate männimetsade ja Peipsi järve poolest, mis pakub huvi nii turistile kui kalamehele. Rannapungerja jõelammid on kohalikule inimesele väärtuslikud pärandkooslused, need on põllumajanduslikus kasutuses. Kasutatud kirjandus
koosneb kahest osast: endisest taastusravikeskusest on välja kasvanud kaasaegne ja hubane tervisespaa, kust saab abi valutavatele liigestele, leevendust kroonilistele haigustele. Lisaks osutavad teenuseid kosmeetik, juuksur ja hambaarst. Aktiivset ajaviidet majas pakuvad ka jõusaal ja bowling. Suurepärane looduskeskkond tagab häid võimalusi ajaveetmiseks värskes õhus laenutada saab nii käimiskeppe, rulluiske kui ka jalgrattaid. Hotelli juures on tenniseväljakud ning liivarand, läheduses leidub erineva pikkusega matkaradu ning täismõõtmetes golfiväljak. 2009. aasta veebruaris võitis Pühajärve Spa & Puhkekeskus majutusettevõtete konkursil "Rohelise Võtme Aastaauhinnad" peaauhinna mahetoidu projekti eest. Ökoloogiliselt puhast toitu pakutakse hotelli hommikusöögil ning grupimenüüdes. Keskkonnasõbralikult majandava ettevõtte märgis Roheline Võti on Pühajärvel juba 2003. aastast. Restoran 3
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;
See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb · Lainetuse tugevusest, · Alalistest tuultest, · Kivimite vastupidavusest,
1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või hiljem ära kasutatakse. Kui mõni organismide elutegevuse jääk
Lennukite veovõime on väike ning vedu kallis, ent kiire. Torujuhtmetes transporditakse toorõli 2980 km, petrooleumprodukte 4762 km, naturaalset gaasi 4246 km. Torutranspordi eelised on veo madal omahind, suhteliselt väikesed kapitalimahutused, väikesed kaod ja täieliku automatiseerimise võimalus. 16 Joonis 13. Transport. 3.7. Turism Brasiilia peamised turismiväärtused on 2000 km pikkune Atlandi liivarand, kirderanniku rahvaluule ja muusika ning Rio de Janeiro iga-aastane Mardi Gras' karneval. Karnevalil annab järjest enam tooni üha rikkam ja rahvusvahelisem seltskond. Rio favelas'te ehk agulite peamiselt afrobrasiilia elanikkond ei saa enam endale lubada oma kultuurist pärit paraadides osalemist. 17 Brasiilia eesmärk on ökoturismi laiendamine. Valitsus ergutab välisinvesteeringute tegemist Amazonia turismirajatistesse
neid kasutakse pea poole rohem kui aastal 2006. Turism Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Turism meelitab Marokosse palju investoreid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 mrd $. Populaarseks sihtkohaks on Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II mosee. Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand. Kõige enam on reisibüroodel pakkuda reisipakette just sinna sihtpunkti. Imouzzeri kosed Taghazouti rand Erfoud'i kõrbelinn Casablanca Kasuatatud allikad http://www.indexmundi.com/morocco/ http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Morocco.htm http://www.estravel.ee/index.php? lang=est&main_id=1415,4202,151&show=uudised&id=5456 ttps://www.cia
Belle Mare lumivalge liivaga rand, mille idarannikul on sügav laguun.Blue Bay pikk rand valge liivaga ja kristallselge mereveega. Sobiv koht purjetamiseks, surfamiseks ja snorkeldamiseks.Cap Malheureux väike kalurikülake saare põhjaosas, mille rannalt avaneb imeline vaade lähedalasuvatele saartele Ile Plate, Ile Ronde ja Coin de Mire. Külale andsid nime inglased, kes 2. septembril, 1810. aastal prantslased Mauritiuselt minema ajasid.Flic-en Flac pikk liivarand saare lääneosas. Rannas on restoranid ja baarid vaatega ilusale laguunile.Grand Baie suurim turismikeskus Mauritiusel, kus on mitmeid veespordi harrastamise võimalusi, poed, restoranid, baarid ja diskoteegid. Péreybère väike rand sügava ja selge mereveega Grand Baie ja Cap Malheureux` vahel. Soositud rand just kohalike seas.Pointe aux Piments vaikne ja rahulik rand.Rivière Noire süvamere kalastamise keskus, kus võib rohkesti leida nii sini-
sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1
merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus on 35%. Väike veeringe vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe merest aurustunud vesi kantakse pilvedega maismaakohale ja seal sajab see maha. Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivarand. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on kulutav tegevus. Pangaks nim. järsakut, mis on kujunenud monoliitsetesse alguspõhjakivimitesse. Pankrannaks nim. vastavat rannalõiku. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajonne sirgemaks muutumine ehk õgvenemine . Laugrannikud- ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest
('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene ) ja hilisem Svea meri (vene ) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on selfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käi...
Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eesti suvepealinn ning 2005. aastal valis Briti ajaleht The Independent
Naisi kloostrisse ei lubata, ka pildistada ja filmida ei tohi. Varia Tuntud kaubamärk Villade rentimise äri. Tuntud puhkusekohana asub Küprosel suur hulk eramaju, üksikelamuid, suvilaid, villasid, mida soovijatele rentida. Sageli on selliste majade rentimine odavam kui hotellituba võtta. Tegemist on korralike villadega, milles on kohustuslikult umbes kolm magamistuba, ujumisbassein, õhukonditsioneerid, aed või park. Tavaliselt avaneb villast vaade merele ja kaugel pole ka liivarand. Käe-jala juures on võimalus golfi mängida, klastada, sukelduda vms. Kõige rohkem lulsusvullasid on Paphose linnas ja selle ümbruskonnas. Köök Küprose köök on segu vahemere ja ida köögist. Puhtalt küprose toit ei ole lihtsalt mingi eraldi roog, vaid eriline gastronoomiline rituaal meze, kui pakutakse 8-10 erinevat rooga. Küprose toit on ka musakas, sulfakia, dolmades ja tabas. Rannikurestoranides valmistatakse väga maitsvaid toite mereandidest
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
