• Teede ja platside ehitus • Liikluskorraldus • Tehnikaosakond (remont, keevitus jne). Teede suvine hoole: • Teeäärte ja haljasalade niitmine • Kruusateede hööveldamine • Tolmutõrje kruusateedel • Löökaukude parandus teedel ja parklades • Sildade ja truupide hooldus • Veeviimarite puhastus • Puistematerjalide tootmine ja müük • Sõelutud mulla müük Teede talvine hoole • teede ja parklate lumelükkamine • Libedustõrje ( sool, liiv ja graniitlikkustik) Teede ja platside ehitus: • Teede ehitus • Parklate ja platside ehitus • Maaparandustööd • Välistrasside ehitus • Tänavakivide paigaldus Liikluskorraldus: • Liiklusmärkide ja viitade tootmine • Liiklusmärkide ja viitade paigaldus • Tänavanimede ja majanumbrite siltide tootmine • Teekatte märgistustööd • Kattehelkurite paigaldus • Tähispostide paigaldus • Raamide ja konsoolide paigaldus
ALTERNATIIVKOMMUNIKATSIOONI E-ÕPPE TÖÖ. Tiina Liiv Mis on visualiseeritud tegevusjuhendid? Visualiseeritud tegevusjuhend on kõige lihtsamalt öeldes piltidega juhend mille abil vaimupuudega inimene saab teha oma igapäevaseid tegevusi jälgides neid pilte. Piltidel olevad juhised peavad olema selged ja üheselt mõistetavalt, juures ka kiri tegevuse kohta. Tegevuste keerukus oleneb kindlasti individuaalselt inimese arengutasemest, tema piltidest arusaamisest ja paljudest muudest teguritest. Kliendile tuleb seda tegevust kindlasti korduvalt ja korduvalt tutvustada enne kui ta saab kõigega iseseisvalt hakkama. Kui lapsel on juba avastatud vaimupuue oleks soovitav talle erinevaid pilte näitama hakata juba 8 kuuselt – et luua lapses seoseid. Teatud pilt tähendab teatud tegevusi. Ja tähelepanu tuleb pöörata kõigile tegevustele alates hügieenist kuni täiskasvanud inimese töölaadsetele tegevustele – samuti söögi tegemine, poes käimine, pesu pes...
Korraga täidetakse filtrist ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolbis olevate jäägile uuesti 50 cm2 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filtpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolbist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm2 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4. Areomeerti abi määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmiles areomeetr ei puutuks vastu mõõtesilindriseina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud
Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentst...
Vaadeldavas hetkes kulutas lainetus randa ühtlaselt, kuna veetase suurus ei muutu pidevalt. Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosiooni lained, mida suurem laine seda suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast
maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus „Hirm” on kirjutatud 1940. aastal. Maailmas oli siis poliitiliselt väga keeruline aeg, sest alanud oli just teine maailmasõda ning Eesti ala oli okupeerinud NSV Liit. Luuletuse meeleolu on ärev ja üsna hirmutav. Võbisev leek lambis,
pea kõik moodsamad kunstivoolud 1919 algas kunstniku vaikiv ajastu, kuna kriitikud süüdistasid teda akademismis (eluvõõras, akadeemilisi traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses ja kunstis) Alates 1930 viljeles taas rohkem maastikumaali TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits Talvine Tartu Emajõega Juhan Liiv Sõttaminek Aleksander Tassa Tõusva nooruse ees G. Suitsu "Tuulemaa" illustratsioon Märter Katastroof TEOSED TUSIJOONISTUSED: AKVARELLID Katastroof Deemon Ulguv koer Deemon ja Tamara Suurlinn Surm ja väsinu Jaht Surma lõikus Alevi kõrts Surma viis I Tamara tants I Tamara tants II
Püramiidi ehitus on siiani mõistatus, kuid on mitmeid teooriad, kuidas paigutati 2,5 kuni isegi 70 tonnised kiviplokid nii kõrgele. Kreeklased arvasid, et kasutati orjade tööjõudu, kuid hiljem on pakutud, et tegu oli hoopis väga osavate ehitajatega, keda oli 100 000. Mark Lehner ja teised egüptoloogid arvavad, et töölisi võis olla keskmiselt 14.567 ja tipphetkedel ka kuni 40 000. Ilmselt lohistasid töölised kivid üles kelgutaoliste puidust asjadega, mille alla pandi kas liiv või palgid, aga selliseid puid ei kasvanud läheduses, seega oli tegu ilmselt liivast radadega. Püramiidis on 2 märkimisväärset kambrit kuninganna kamber ja kuninga kamber. Arheoloogid on jõudnud järeldusele, et ilmselt oli kuninganna kamber algselt ehitatud Cheopsi jaoks, aga hiljem avastati, et kirst ei mahu käikudest läbi ja seetõttu ehitati teinegi kamber, mis oli suurem ja sinna viisid laiemad koridorid. Kuninganna kamber on olnud alati
See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Seljuhul aidatakse teda ja ollakse ka meelejärgi, tehes asju ette-taha ära. Tihtilugu surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks võib tuua nohikust kooliõpilase, kes on iga õppeaasta lõpetanud kiituskirjaga. Pidevevast õppimisest ja endast saja protsendi andmisest on kõrini ning tahetakse lõbutseda ja olla vabameelne, vajatakse sõpra. Hakatakse sõbra kodutöid tegema. See on riivav ja põhimõtete vastane, et õppimine on tarkuse vili, kuid sõpra ju vajatakse ja üksi ei taheta
vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõduki...
Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming
Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad. Hetkel kui meie grupp seal oli valmistati mingisugust torudetaili. Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga. Termilises töötlemises kasutatakse suurt karastusseadet, kus ahju ees on põhimõtteliselt väike passein kuhu detailid lastakse ja vanandusseadet.
EESTI VABARIIGI SÜND. KÜSIMUSED. (EA II,#28.Avita 2006) 1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon?
Romaani peategelane Roomet pole sugugi tavaline keskkooli õpilane. Ta on nii erinev, et pidi eakaaslaste kiusamise pärast vahetama kooli ja kolima Lihulast Viljandisse vanatädi juurde. Roomet näeb inimeste elusid ja seda, kuna need lõpevad. Ta on Surm. Roomet ei vehi vikatiga. Ka liha on tal luude peal tunduvalt rohkem ning keebi asemel kannab ta punast kapuutsiga dressipluusi. Elusid näeb Roomet liivakelladena, mis ripuvad inimeste õla kohal. Kui liivakell mõraneb või hakkab selles liiv otsa saama, saabub Surmal aeg lahkunu hing teele saata. Tema ülesandeks ongi hingede vabastamine, et nad siia ilma ekslema ei jääks. Tegemist on heasüdamliku noormehega, kes aitab oma vanatädi, hoiatab tüdruksõpra pisemagi ohu eest, mis võib kriimustada tema elukella, ning saab väga hästi läbi enda noorema õega. Romaani juures meeldis mulle see, et teema on põhjalikult läbimõeldud ja lahtiseletatud. Kogu liivakellade süsteem saab pikemagi taibuga lugejale selgeks. Õnnetus ja
Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea''
Pla19 2600 NV17 0,45 76,20 Pla22 1900 NV21 0,29 68,30 Pla36 2100 NV24 0,40 45,80 Pla43 2300 NV30 0,35 52,30 Pla51 2800 NV33 0,35 66,30 Pla61 1800 NV56 0,32 58,90 Tellijad Nimetus Asula Firma OÜ MaaR ind Kr/kg OÜ Sepad Tallinn Muu_pr 5 OÜ Kärumees Keila AS Liiv Viljandi AS Velo Pärnu AS Buss Narva FIE Olav Väino Pärnu OÜ Figaro Tallinn OÜ Ain ja Pojad Viljandi AS Mikser Narva FIE Timo Tuum Tallinn St =ab+2( br 2 r V= + 2 c
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Erge Karjust 07.01.51 45101076229 Tatjana Jürimägi 18.08.63 46308182687 Indrek Luhakooder 12.03.74 37403122511 Jüri Maripuu 16.02.66 36602164126 Maret Ratassepp 04.11.67 46711046610 Andrus Järve 01.11.52 35211013147 Martin Niit 07.12.71 37112072289 Jaanika Helmja 28.06.50 45006282172 Kaimo Martverk 26.10.80 38010265687 Aivar Salonen 02.09.82 38209027715 Naima Teder 28.12.86 48612284400 Tanel Liiv 25.02.81 38102256002 Reeli Randrüüt 22.06.84 48406221506 Marek Riisalu 14.06.88 38806141795 Marju Hade 16.08.88 48808169323 Marek Sonk 05.11.64 36411055305 Argo Raidjõe 28.08.73 37308282281 Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 Anne Treumann 03.01.85 48501037167 Kaspar Saar 21.10.67 36710211865 Egert Liiv 19.03.60 36003195726 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878
Peamised 2 luidete liiki on : · Tähtluited - Täht- ehk püramiidluited sünnivad paikades, kus tuule suund vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks. · Paraboolluited - Poolkuukujulised parabool-ehk mõrdluited (ka barhaanid) tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Luite moodustumine Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus , näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Mullastik
huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming:
ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka
kukersiidi varud- toodetakse energiat, vasalemma marmor-paberitööstus 5.7.Siluri kivimid- lubjakivi,dolomiit-ehitamiseks 5.8.Devoni kivimid ja kasutus- liivakivi,dolomiit,lubjakivi,savi-ehitamiseks 5.9.Pinnakate Eestis- hakkas kujunema uusaegkonna ajal,kvarternaadiajastu kivimid, paksus Põhja-Eestis 2- 3m, Lõuna-Eestis 10-15m 6.Eesti maavarad. 6.1.Kütused-põlevkivi(kirde eesti) ja turvas(lääne eesti) Ehitusmaterjalid- lubjakivi, savi, liiv, kruus, dolomiit Tööstuse toorained-Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Mineraalvesi- Värska,Kärdla,Kuressaare,Võru,Häädemeeste,Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal-või teisi lahustunud aineid. Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7
3 P. Ariste, Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn: Valgus, 1981, lk 106, 142 5 grammatikasüsteemis. (Pedaja 2006: 29) 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine Võõrlaen kohandadakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, sel ajal asendatakse võõrapärased häälikud omadega, sõnad saavad ka rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Kati Pedaja toob oma artiklis (2006, Liiv 2001: 424-426 järgi) 4 välja laenude häälikulisel kohanemise neli varianti: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega
htm 5 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas 4 arheoloogiliseks klaasileiuks Eestist on Tartust 1987. a. leitud emailimaalingutega klaaspeeker oletatava valmistamiskohaga Veneetsias.7 Kui tehakse harilikku pudeliklaasi, pannakse liiv potti, lisatakse soodat ja kriiti ning asetatakse erilisse ahju. Pott peab olema tulekindlast savist, s. o. niisugusest, mis ei sula suurest kuumusest. Kõik kolm ainet - liiv, sooda ja kriit - keevad kuumutamisel kokku. Lõpuks saadakse sulanud klaas, vedel kui vesi.8 Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 – 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse.9 1.2 Klaasi kasutamine
Põlevkivi kasutuselevõttu soodustas raudteeühenduste olemasolu. Põlevkivitööstus kujundas ümber Ida-Virumaa asustuse. Turbatootmine tekkis 18.sajandi lõpus mõisates. Suured tellisetehased ning Kreenholm rajasid endi kütusega varustamiseks omad turbatööstused. Tekkisid turbatööstuse asulad nagu Lavasaare, Turba ja Tootsi. Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, sealt veeti liiv hobusega raudteejaama. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku. Metsatööstus ja metsandus. Mõisate metsad moodustasid 70% metsadest, et metsamaid ei jagatud, siis moodustus riiklik metsafond. Moodustati riigimetskonnad. MAAPARANDUS Maaparandus tähendab pikaajalse mõjuga töid maa tootmis tehnoloogiliste omaduste muutmiseks
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi, toob näiteid kasutamisest; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon
ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus- ja alusturbana. Soodes on turvas mulla lähtekivimiks. UHTSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Uhtsavi on pärast jääaegsetes veekogudes või maapinna nõgudes settinud. VIIRSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Viirsavi on settinud jääpaisjärvedes (Kasari jõgikonnas, Haapsalu ümbruses, Pärnu linna piires, Viljandi ja Kambja orus jm). FLUVIOGLATSIAALNE LIIV Liustikujõesete ehk glatsiofluviaalne sete ehk fluvioglatsiaalne sete on liustiku sulamisel tekkinud vooluvete poolt kantud liiv ja setitatud sete. Liustikujõeline tähendab nii liustiku peal, all, sees kui ka liustiku ees voolavat vett, mis on liustiku sulamise tulemuseks. Seetõttu võivad ka liustikujõelised setted moodustuda kõigis neis keskkondades. Savimineraalid ja nendega koosesinevad mineraalid GÖTIIT Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal
Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni 18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kõrbe maapinnas võib leiduda rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume
Millised tegurid soodustavad maalihete looduslikku tekkimist? Kivimkihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate stete (savi) lamamine monoliitsete kivimkihtide all ja vett mitteläbilaskvate setet (savi) lamamine vett läbilaskvate setete (liiv) all. Näitaja Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni 20km Vanus Kuni 4 Kuni 180 miljard miljo Tihedus 2,7 3,0 Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum ...
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel
Tema eeskujud: J.Liiv, G.Suits. 1965-loomingu loosung. Ilmar Laaban- Eesti sürrealismi isa. Ta kasutab keeleuuenduslikke võtteid ja võõrsõnu. Muutis luulet, tuues sinna sisse erootika, suguorganid. Luuletustes esines roppusi. Tema luule oli tihti rütmivaba, esines homonüümia. Tema luules oli surm unenäoline ja midagi ilusat. Kirjutas ka limerikke, häälutusi. Oskas palju keeli. , 1. luulekogu ,, Ankruketi lõpp on laulu algus" Olulisemad kujundid on meri, liiv, neitsi. Lemmiksõnad: looming, häving, armastus, surm. 2. luulekogu ,, Rroosi Selaviste" Eestis ilmus 1990. kogu ,,Oma luulet ja võõrast". Proosa vanad: Bernard Kangro- Kirjutas ühe õhtuga raamatu. Oma luules väljendab kodukohta ja ümbruskonna loodust. Ta romaanid keerlevad reaalsuse-kujutluse piirimail. Tema tuumteos oli "Tartu sari"-see koosneb 6 romaanist. Tema algatusel loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Tema põhilised märksõnad: mets, vesi, maa, maja
F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" ...
valmistamiseks. Metall Metalltaarat kasutatakse tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Pealmiselt tekibmetallist joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides. Teisi metall esemeid võetakse vastu vanametalli kokkuostupunktides(Emex) vastavalt metalli tüübi järgi. Klaas Pudelite jm klaaspakendite valmistamiseks kasutatav klaasi toorained on liiv, kriit või muud kaltsium karbonaati sisaldavad mineraalid (nt. Lubjakivi) ja sooda ehk naatriumkarbonaat. Klaas on ainuke maaterjal, mida saab ümber tööfelda lõpmata arv kordi. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisele saadud klaasil. ,,Klaas on kõige puhtam pakend, mida on võimalik osta." 77% nõus (uuringud 2005 a.) Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge,
PSÜHHOLOOGIA Kodutöö: Isiku X psühholoogiline profiil. VÕimalikult palju ja konkreetselt iseloomustad inimest. Ei tohiks olla inimene, keda juba tead. Selle põhjal peaks ta saama aru kas võtta inimene tööle või ei. Saata: [email protected] New Times- kiri 12- suurus 1,5- A4 lk Mis on psühholoogia? Algselt tähendas hinge alust. Välja kasvanud filosoofiast. Inimesed tundsid huvi, mis nendega toimub. Kui inimene suri, mis sai temast siis edasi? Kas hing sureb kehaga või jääb jäädavalt kestma? Psühholoogia on teadus käitumise ja psüühiliste protsesside uurimisest. Aitab leida inimesed enesetunnetuseni ja eneseteostuseni. Lõpeta lause: Mina... 1. Mina olen nõrga iseloomuga 2. Mina jään tihti oma muredes üksi 3. Mina oskan teisi aidata 4. Mina räägin vähe 5. Mina olen arg 6. Mina olen julm 7. Mina pean tihti kiirustama 8. Mina ei suuda endasse piisavalt uskuda 9. Mina ei oska end õigesti väljendada...
keemilised ühendid Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Liigse veereostuse vältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka Vee puhastamine Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-5-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus http://siivi.edublogs.org/vee-reostus/
eksisteerivas koopas, mis on peaaegu muutmatul kujul säilunud viimased 50 aastat, kaevamisjälgi ei leidu. Koopas voolanud oja kohta on märkmeid mitmes selle kohaga seotud muistendis, kus seda on seotud Vanapagana elukohaga ,kes sôbrutses Karksi ja Koodioru vanapaganatega ja lahkus koopast siis, kui seal hakati laulma vaimulikke laule. On viiteid sellele, et koobast on sôdade ajal varjupaigana kasutanud inimesed. Koopas voolanud allika on ilmselt matnud enda alla laest varisenud liiv. Vôimalik, et alanenud on ka pôhjavee tase, sest allikas, mis asub 40m koopasuust Halliste ürgoru poole, voolab välja ca 2 m koopa pôhjast madalamalt nivoolt. Tuntuks on koobas saanud A.Kitzbergi jutustuse "Maimu" tegevuspaigana. Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne. Aruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osa paljand. Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millel on seos Eesti kultuurilooga. Kaitse On riikliku looduskaitse all. Kaitse säilitada. Uuritus
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksii...
sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda. Nafta võib jõuda ka põhjavette. Inimesed ei saa rannas käia. Lekkelises kohas on häiritud laevaliiklus. Reostuse likvideerimine on kulukas. Katsed naftaga Katseteks olid naftareostuse koristamine ja lindude naftast puhastamise modelleerimine. Naftareostuse koristamise katses kasutatud adsorbendid ( liiv, grillsüsi, saepuru, penoplast ja küprok ) tulemust ei andnud ehk antud adsorbendid naftat endasse ei imanud ega naftalaiku ei vähendanud. Lindude naftast puhastamise modelleerimise katses kasutatavad puhastusvahendid (hambapasta, sooda, Fairy ja äädikas) ei Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta http://www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95lireostus http://www.miksike
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. V. Arne Merilai on tema kohta öelnud: "Alliksaare teksti keelelise ilme näivast
sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
• Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa
Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda
Teemaks valisin hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile, sellel teemal tahaksin käsitleda Eesti majandusliku hakkama saamist tänu geograafiliseleasendile ning tema geograafilise asendi positiivseid ja negatiivseid külgi. Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Sellisele geograafiliseleasendile leidub Eestis mitmed maavarsi ( näiteks : Põlevkivi , Lubjakivi ,Dolomiit , Graniit , Liiv , Kruus ,Savi , Turvas , Fosforiit ). Tänu sellistele maa varadele suudab eesti ise omale elektrit ja soojust toota ning me ei sõltu nii palju teistest riikides. Eesti töö hõive on ~60 % lääne euroopas aga ~70% . Eestis on viimastel aastatel olnud ka suur töö puudus. Tööpuuduse põhjusteks Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajanduses Oma geograafilisele asendile on Eestis mitmeid positiivseid külgi. Üks
igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hind 1 m3 kohta on 0,94 . 3. Kulutasin uuringupäeval 94 liitrit vett. ENERGIA 1. Selleks, et 100 W pirn põleks 1 tund on vaja 150 grammi põlevkivi. 2. Põrandaküte 3. Ei kasuta. PRÜGI 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
