keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine.
DNA asub inimorganismis rakutuumas. DNA funktsioon : geneetilise informatsiooni kandja. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleoiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon. Ensüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed biokaktiivsed ühendid. Funktsioon: Ensüümid on erilise funktsiooniga valgud, sest seondavad ja muudavad keemiliselt teisi molekule katalüüsivad reaktsioone. Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises, st. reaktsioon, mis ilma ensüümita oleks toimunud aeglaselt, toimud ensüümi osavõtul väga kiiresti. Ensüümid ei muuda reaktsiooni suunda, ei muuda tasakaaluseisundit vaid kiirendavad selle saabumist,
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
Polüpeptiidid on üle kümne aminohappe koosnevad peptiidid. (Tuulmets 2006: 101) Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, ent kõik ei pruugi olla tingimata valgud. Valke nimetatakse ka proteiiniks ja nad koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidiahelast. Valgumolekulid võivad isegi koosneda sadadest kuni tuhandetest aminohappejääkidest. Need valgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest on lihtvalgud. Liitvalgud koosnevad lisaks aminohappejääkidele ka sahhariidist, rasvast või muu aine molekulist. Valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel ehk sidemed katkevad ning moodustavad vees lahutudes kolloidlahuseid. Nad omavad mitmeid funktsioone organismis ja on osa bioloogiast. Valgud on organismi peamiseks ehitusmaterjaliks, reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, transpordivad hapniku kopsudest kõikidesse kudedesse ja on tähtsad hormoonid. (Ibid.: 101-102)
Ensüümid Ensüümid on endogeensed biopolümeerid, biokatalüsaatorid. Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos sahharaas, tärklis amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koe...
välispinnal. Valgud ehk proteiinid- inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja mteabolismi tagamiseks. Valkude süntees toimub ribosoomides (translatsioon) Lihtvalgud – valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. (munvalge- albumiin) Liitvalgud – valgud, mis koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast. (hemoglobiin – rauda sisaldav valk) Polüpeptiid – mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel. Mitu polüpeptiidi võib moodustada valgu molekuli. Denaturatsioon – valgu kõrgema struktuuri lagunemine madalamat järku struktuuriks
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
seotud pikkadeks ahelateks. Valgud on elusorganismide põhikomponendid. Lihtvalgud ehk proteiinid koosnevad ainult amiinohappeist. Lihtvalgud on kollageenid (sidekoe, luude, naha jms struktuurvalgud), keratiinid (villa, karvade, küüniste valgud), fibroiinid (albumiinid jt). Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale lihtvalgulise osa aga veel mittevalgulist komponenti nagu sahhariide, rasvu, fosforit, mettallioone jt. Liitvalgud on näiteks piimavalk kaseiin, hemoglobiin, ensüümid jt. Valgud (ehk proteiinid) on seega biopolümeerid, mille koostisse kuulub 20 lihtsat nn valgulist aminohapet. Iga individuaalse valgu jaoks on iseloomulik tema koostisse kuuluvate aminohapete kindel kogum ja nende protsendiline koostis. Proteiinid on üsna stabiilsed oksüdatsiooni suhtes, sobiva temperatuuri ja niiskuse juures toimuvad vaid väikesed keemilised muutused. Nende vaenlane on siiski niiskus, sest see võib
· C N vaheline side on ~0,133 nm pikk, st lühem kui tüüpiline üksikside ja pikem kui kaksikside · Tänu kaksiksideme iseloomule on peptiidsideme 4 aatomit asetunud planaarselt · Peptiidi põhiskelett on kergelt laetud: amiidrühma N on osaliselt positiivne; karbonüülrühma O osaliselt negatiivne. · Lihtvalgud valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest · Liitvalgud valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte- aminohappelist osa - Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks - Sõltuvalt mitte-aminohappelisest osast jaotatakse liitvalgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks · Ensüümvalkudes nimetatakse struktuurilt lihtsaid prosteetilisi rühmi
ehitus sama, kuid tihedalt kaetud ribosoomidega. Ainsaks ülesandeks valkude süntees ja transport. · Golgi kompleks. Välimuse eripäraks kõverdunud plaatjad membraanstruktuurid üksteise peal ning otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesandeks a)tsütoplasma võrgustikul sünteesitud materjali sorteerimine b)materjali pakendamine membraanstruktuuridesse c)materjali osaline muutmine nt lihtvalkudest liitvalgud d)raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku varu · endo-ja lüsosoomid. Endosoomid-Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse rakusiseselt ja rakuväliselt.Lüsosoomid-membraanstruktuurid, mis sisaldavad aktiivseid ensüüme ja ümbertöödeldavat rakumaterjali. Jagunevad töö põhiselt kaheks:
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija.
On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus – nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone – nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud – koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin – membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin – kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin – heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin – piimavalk kaseiin. Orgaanilised ühendid 5
5. Valkude biokeemia. Ensüümid. Valkude koostis. Peptiidside ja disulfiidside (tsüsteiiniside mis see on). Koostis: koosnevad aminohappe jääkidest. Peptiidside: kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Disulfiidside: esineb paljudes valkudes ning omab tähtsust nende sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri tagamisel. (-S-S-) Tsüstesiinside ??? Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); füsiko-keemiliste omaduste põhjal, jne. täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) Lihtvalgud: aminohappe jääkidest, nt munvalge Liitvalgud: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid - valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. - valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides.
On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija.
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.................................................................................................................
amanitiin ja falloidiin. 3. neuropeptiidid, mis mõjutavad ajus emotsioone, need on ühendid, mis mõjutavad raevu, viha, hirmu. 4. Peptiitsed antibiootikumid, mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2 Jaotus: · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud · Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin. Jaotus kuju alusel: · Kerajad ehk gloulaarsed. Näiteks antikehad. · Niitjad ehk fibrillaarsed. Näiteks lihasvalgud Valkude struktuuri tasemel: 1. aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi. Pepsiidside Alfa spiraal, kus on Vesiniksidemed. Leidub ohtralt karvades. Beta struktuur, kus on vesiniksidemed
3 järjestusega. Loetav N-terminusest C-terminuse poole. Lehekülg 3. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud sisaldavad lisaks aminohapetele ka mitte-aminohappelist osa. Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim sed prosteetiliseks rühmaks. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 4. Bioloogilised funktsioonid: katalüütiline (ribonukleaas); regulatoorne (insuliin); transport (hemoglobiin); struktuurne
seedekulglas) 3) Neurokriinne toime hormoonid valmivad sünapsites ehk närvilõpmetes ja mõjutavad närvirakke 4) Autokriinne hormoon mõjutab rakke, millest ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond: 1) Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toidu plastikust ja pikemaajalisel seismisel nlahustuvad toiduainetesse Ensüümid ...biokeemilisi reaktsioone teostavad liht- või liitvalgud Ehitus: 1) Üldvalguline vastutab lähteaine õige seostumise eest 2) Aktiivtsenter koht, kus raktsioon toimub. Lihtensüümide aktiivtsentriks on aminohapete radikaalide taetud keemilised rühmad. Liitensüümide aktiivtsentriks metall, vitamiinid vm. 3) Osadel esnsüümidel regulatoorne tsenter. Selle abil saab muuta ensüümi aktiivsust Ensüümi reaktsioon ja selle kiirust mõjutavad tegurid:
tripeptiide 203 = 8000, heksapeptiide 208 = 64 milj. Kuna valkudes on 100 kuni 1000 ja enamgi aminohapet siis võimalike polüpeptiidide arv on praktiliselt piiritu. Primaarsturktuurist tuleneb valgu ruumiline struktuur ehk konfiguratsioon. LIISI KINK 15 BIOKEEMIA test I 3. Lihvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa. Kui mitteaminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Prosteetilised rühmad sõltuvalt mitteaminohappelisest osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 4. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest.
kaotab oma kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiionid(membraan) 1) Valkude ensümaatiline funktsioon: Ensüümis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, ensüümid on VÄGA spetsiifilised. Mõdede ensüümide aktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu rakus. 2) Ehituslik funktsioon: rakuorganellide koostis, karvad, suled, sõrad jne
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
Esineb loomsetes rasvades. 3. Trans-rasvhapped küllastumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Põhjustavad südame-veresoonkonna haiguste riski. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel. 7 Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Jagunevad: 1. Liitvalgud (proteiidid) koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 2. Lihtvalgud (proteiinid) koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapete omadused: 1. amfoteersed ühendid koostisse kuulub aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). 2. Aminohappejäägid on valgu molekulis ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kahe aminohappe vahel ühest võtab ta aminorühma ja teisest karboksüülrühma
· Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine (neurohumoraalne regulatsioon) Retseptorite põhijooned · Liitvalgud (valguline+mittevalguline osa, tavaliselt süsivesik) · Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel) Rakkudevahelisi regulatsioonivariante
mRNA G C A U C G tRNA C G U A G C Komplementaarsus realiseerub kolmeste nukleotiidiplokkide kaupa. Tegemist on geneetilise koodi põhisüsteemiga Olemus: Tegemist on kodeerimistüüpi matriitsreaktsiooniga. Koodivõti 3: 1. Kolmele mRNA nukleotiidile vastab 1 aminohape. Tulemus: Esmases struktuuris lihtvalkude süntees, mis alluvad sünteesijärgsele töötlusele, mida nimetatakse posttranslatsiooniliseks töötluseks: 1) lihtvalkudest tehakse liitvalgud 2) ensüümvalgud aktiveeritakse sünteesijärgselt 3) mitmest ehitusüksusest koosnevad valgud pannakse sünteesijärgselt kokku 4) lähtuvalt esmasest struktuurist omandab valk kõrgemat järku struktuurid Ainevahetus Ainevahetus reaktsioonide kogum, mis seob organismi väliskeskkonnaga ja võimaldab organismi enda eksisteerimist muutuvates tingimustes Kõik organismid on avatud süsteemid. See tähendab: 1. vahetavad keskkonnaga ainet 2
· Täielikul oksüdeerumisel vabaneb energiat 17 kJ/ · Loomsed koed 50% orgaanilisest ainest on valgud · Taimed: · Teraviljad kuni 15% · Liblikõieliste seemned kuni 30% · Sojaoad üle 40% · On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal · Valgud uuenevad pidevalt · Liitvalgud e proteiidid Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast · Lihtvalgud e proteiinid Koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped · Valke moodustavaid aminohappeid on 20 · 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi, st ta peab need saama toiduga. Valkude funktsioonid: · Ensümaatiline ehk biokatalüütiline Inimorganismis on ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid
Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis.
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Komponendid kovalentselt seotud Polüsahhariidne komponent reguleerib rakk-rakk äratundmist ja regulatsiooni Nende struktuuride "informatsiooni" unikaalsus on tagatud ensüümidega, mis katalüüsivad nende polüsahhariidide sünteesi. Glükoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad mitte- aminohappelise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on 2 seotud ka N- või O-aatomi kaudu. O-seotud oligosahhariidid Lehekülg
Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest (tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse). Keskmiselt 300st Ahjäägist. Spetsiifilised aktiivalad ainete sidumiseks. Sisaldavad lämmastikku. Unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Loomsed koed - 50% orgaanilisest ainest valgud; taimed - teravili kuni 15%. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400 g kehavalke, samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad pidevalt. Liitvalgud ehk proteiidid: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Lihtvalgud ehk proteiinid: koosnevad ainult ahjääkidest. Aminohapped: Valke moodustavaid ahd on 20. 8 ah on sellised, mida inimorganism ise sünteesida ei suuda. Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline; bioregulatoorne (ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt - nt. kõhunäärme insuliin ja glükogaan, mis
POLÜAMIIDID POLÜPEPTIIDID VALGUD · Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Valgumolekulid koosnevad sadadest kuni isegi tuhandetest aminohappe jääkidest. · Valgud jagunevad: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm). 38 · Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste toimel, moodustavad vees lahustudes kolloidlahuseid. · Valkude funktsioonid organismis: 1) ehituslik funktsioon. Valgud on organismis peamiseks ehitusmaterjaliks, 2) ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
Järglasi ei saa. Hormoonpreparaati kasutamine on bioaktiivsetest ainetest kõige ohtlikum kuna neil on kõrge bioaktiivsus. 1) Rasestumisvastased vahendid 2) Vastassoo hormoonide kasutus (sport) 3) Toiduga saadavad hormoonid. 4) Plastikus on hormoonide analoogid (toidukarbid, kus toit on pikka aega) 12.02.11 Ensüümid Eritingimused 1. katalüütilise toimega liht- või liitvalgud 2. ülikõrge aktiivsus 3. aktiivsus on reguleeritav 4. erinevad ensüümid toimivad kooskõlastatult nt moodustavad ainevahetusraja. 5. ensüümid võivad reaktsiooniks kas ühte lähteainet või paljusid. (seedeensüümid on väga laia toimespektriga, tavaliselt ühe lähteainega) Metanool ei ole mürgine (sipelgatele mürgine) ainult ühendid mürgised. Ensüümide jaotus Lihtensüümid (ainult valgulised): laiatoimega (seedeensüümid)
POLÜAMIIDID POLÜPEPTIIDID VALGUD · Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Valgumolekulid koosnevad sadadest kuni isegi tuhandetest aminohappe jääkidest. · Valgud jagunevad: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm). 38 · Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste toimel, moodustavad vees lahustudes kolloidlahuseid. · Valkude funktsioonid organismis: 1) ehituslik funktsioon. Valgud on organismis peamiseks ehitusmaterjaliks, 2) ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude strukt...
POLÜAMIIDID POLÜPEPTIIDID VALGUD · Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Valgumolekulid koosnevad sadadest kuni isegi tuhandetest aminohappe jääkidest. · Valgud jagunevad: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm). 38 · Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste toimel, moodustavad vees lahustudes kolloidlahuseid. · Valkude funktsioonid organismis: 1) ehituslik funktsioon. Valgud on organismis peamiseks ehitusmaterjaliks, 2) ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad
kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda pöördprotsesse nim renaturasiooniks. Valgud võivad ühineda ka teiste org ainetega, mood liitvalgud: Valgukompleks nukleiinhapetega nim nukleoproteiinideks (eukarüootide kromosoomid) Lipiidedega lipoproteiionid(rakumembraani koostis) Oligosahhariididega glükoproteiinid(membraan) Funktsioon: 1) Valkude ensümaatiline funktsioon: Ensüümis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, ensüümid on VÄGA spetsiifilised. Mõnede ensüümide aktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu rakus. 2) Ehituslik funktsioon: Rakuorganellide koostis, karvad, suled, sõrad jne.
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa- heeliksi domineerimine; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest: (kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). • Füsio-keemiline klassifikatsioon: • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) • Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon:
adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) lahustuvad füs lahustes, alfa-heeliksi domineerimine; liitvalgud valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). Füsio-keemiline klassifikatsioon: · Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) · Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) · Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon:
sünteesitavatele steroididele, näiteks sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. 12 Maris Kallus KKS 2010 Valgud 1. Valkude keemiline olemus, nende klassifikatsioon: lihtvalgud - fibrillaarsed ja globulaarsed; liitvalgud - glükoproteiinid, fosfoproteiinid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, kromoproteiinid, metalloproteiinid: Valgud on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid. Keemilistest elementidest sisaldavad valgud peamiselt süsinikku, hapnikku, lämmastikku ja vesinikku, küllaltki iseloomulik on valkudele ka väävli ja fosfori olemasolu neis. Valkude
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMETEGA. Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud - Koosnevad vaid AH jääkidest (munavalge) b) Liitvalgud - koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest(metall, lipiid jne.) osast. N: kromosoomid ja hemoglobiin. Valkude struktuuritasandid : 1. Esmane struktuur (molekul, mille puhul on oluliseks AH hulk ja järjestus) N : Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. 2. Tene e. sekundaarne struktuur. jaguneb : a) alfa (spiraalikujuline) b) beeta (saelehtede kujuline) Sekundstruktuuri valgud vees ei lahustu ega seedu. N : Küüned ja soomused. 3. Kolmanda e
on kovalentselt seotud ühte/kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid c. Lipopolüsahhariid PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid - O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") d. Glükoproteiin Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappilise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule kas N-või O-aatomi kaudu. O-seotud oligosahhariidid on kinnitunud valguse Ser, Thr või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
