OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid
..“, tahtis rajada õiglasema ühiskonna ja jõuda kosmosesse. Lyndon Baines Johnson 1963-1969: võimekas riigijuht, „suure ühiskonna idee“ (mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel). Saksamaa * Läänetsoonides kerkis Saksamaa taastumise etteotsa Konrad Adenauer, kes oli Kölni linnapea. Ta hakkas ühendama okupatsioonitsoone üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks. * 1949 kuulutati välja saksa liitvabariik ja saksa demokraatlik vabariik. * 1954 õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne-Saksa süveräänsus taastada. Okupatsioon lõpetati ja ta astus NATOsse. * 1955 sõlmis Moskvas kokkuleppe, millega tõi kodumaale sakslastest sõjavangid. Vastutasuks tunnustas Ida-Saksamaad riigina. * Ludwig Erhard veenis USA, et tuleb teha turumajandus. * 21. juuni 1948 radikaalne rahareform- must turg kadus ja inflatsioon peatati. * 1969 sai kantsleriks Willy Brandt, endine linnapea.
rahulepingud. 1947 kirjutati rahulepingutele ka alla. Rahulepingud sõlmiti Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungariga. Rahulepingud sõlmisid võitjariigid NSVL, Inglismaa, USA ja ka Prantsusmaa. Rahulepingut ei sõlmitud aga Saksamaa ja Austriaga, sest kummaski riigis ei olnud valitsust kellega lepingut sõlmitud mõlemad riigid olid okupeeritud võitjariikide poolt. 1949 lagunes Saksamaa kaheks Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Nende kahe riigi suhted olid väga külmad rahulepingut ei sõlmitudki. 1955 lõppes Austrias okupatsioon Viini-Austria riigilepingu sõlmimisega Austriast sai neutraalne riik. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapaniga, kuid NSVL ei olnud selle lepinguga nõus probleeme tekitas Kurili saarte küsimus. NSVL oli saared hõivanud juba pärast sõjategevuse lõppu, mis oli rahvuslik rikkumine. 1956 lõpetas NSVLi ja
Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu.
usku. Sellel usul on aga mitu suunda. 16% brasiillastest usub afrobrasiilia usundeid, see tähendab, et on üritatud kokku sobitada Aafrika hõimude uskumusi ja katoliku usku. Esindatud on veel ka evangelistlik katoliku usk, protestantism, judaism, budism jt usundid. Sellised multikultuurilised tõekspidamised demonstreerivad brasiillaste võimet uusi kultuure omandada ja kohandada. Pere on brasiillastele kõige tähtsam institutsioon. Brasiilia on mitmeparteiline liitvabariik. President valitakse otsestel valimistel 4 aastaks ja ta on ühtlasi ka valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Rahvuskongressile. Alamkoda valitakse proportsiaalse süsteemi järgi 4 aastaks. Koja suurus sõltub rahvaarvust, kuid ühtki osariiki ei tohi esindada rohkem kui 70 ja vähem kui 8 rahvasaadikut. Senatis on 81 kohta ja Saadikutekojas 503. 1.2. Ajalugu Aastal 1500 jõudis esimene eurooplane Pedro Alvares Cabral Brasiiliasse. Brasiiliast sai üks
valitsus. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond. Riigid, osariigid: · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ara (vt köhad: territooriumi haldusüksused). · Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid. Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik. Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik. · või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Jamaica. Isikud, olendid: · Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin. loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Müra, Mustu;
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga
Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid vastastikku sõltuvaks ning välistas seetõttu nendevahelise sõjategevuse ja kindlustas Euroopas kestva rahu. Ajapikku koostöövaldkonnad avardusid ja kasvas ka Euroopa Liidu liikmesriikide arv. Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu
EL suurima pindalaga riik (550 000 km2) • Saksamaa (1952) suurima rahvaarvuga EL liikmesriik (82 milj.) Euroopa Liidu ajaloost • 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. • 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. • 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – • Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ. • EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993.
pigem jagatuna näha). 1948. alustati läänesektoris rahareformi. Nõukogudetsoon sellest ei teadnud, sinna voolas nüüd vana raha, mis oli väärtusetu. Selle peale blokeeris Nõukogude Liit Berliini läänesektori- Berliini blokaad. Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel. 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks mood...
Monnet mõju ei piirdunud vaid majandusvaldkonnaga. Sageli tsiteeritakse tema kuulsat lauset: ,,Me ühendame inimesi, mitte riike." Sellest põhimõttest lähtuvad ka tänapäevased ELi kultuuri- ja haridusvahetuse programmid. b. ESTÜ 1952: Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid vastastikku sõltuvaks ning välistas seetõttu nendevahelise sõjategevuse ja kindlustas Euroopas kestva rahu. Ajapikku koostöövaldkonnad avardusid ja kasvas ka Euroopa Liidu liikmesriikide arv. c. EMÜ, Euratom 1958: Eesmärk: moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)
tsoonid ühendati (Liitlaste kontrollnõukogu lakkas töötamast) -Läänetsoonis kujunes välja demokraatia -Idatsoonis läks võim kommunistliku pratei kätte (saksamaa sotsialistlik ühtsus partei): 1)Ühe partei süsteem 2)Natsionaliseerimine -Lääne- ja Idatsoonis mindi erinevatel aegadel üle Saksa margale -1948 juuni- 1949 mai- Berliini blokaad NL poolt.=> Lääneliitslased mõistsid, et koostöö NL pole võimalik ja 1949 kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik riik; läänetsoonid) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (NL tsoon) -Lääne-Berliin eksisteeris eraldi riikliku moodustisena -SL pealinn-Bonn -SDV pealinn- Ida-Berliin -SL välispoliitika: 1)50-60ndad- lähtuti Hallsteini doktriinist, mille järgi SL oli ainus õige Saksa riik ja SL sõlmib diplomaatilisi suhteid ainult nende riikidega, kes seda sama põhimõtet tunnustavad. Sisepoliitika: 1)Võimul kristlikud demokraadid (lähtuti Hallsteini doktriinist)
Rahvusvahelisel areenil hakkas kujunema kaks poolt- ühed riigid, eesotsas USAga, õigustasidjuutide tegevust, teised, eesotsas NSV Liiduga, kaitsesid araablasi. · Esimeste iseseisvusaastate raskused Kui riiki saabus 600 000 sisserändajat tuli puudus elamutest, tööst, esmatarbekaupadest, toiduainetest, joogiveest, koolidest jne. Lisaks annetustele õnnestus saada laenu välispankadelt. USA eraldas tagastamatut abi ning ootamatult pakkus toetust ka Saksamaa Liitvabariik. Maailma lõhenemine jätkus. Suurde konflikti sekkus ÜRO. Maailma surve, eriti USA ja Ungari alistanud NSV Liidu tegevuse tagajärjel sõlmiti vaherahu. Vahekord Iisraeli ja inglaste- prantslaste vahel halvenes. Nüüd lootsid juudid ainult USA abile. · Kuuepäevane sõda Tasapisi Iisraeli riigi sisepoliitiline ja majanduslik olukord paranes. Ka välispoliitika oli edukas. Enamik maailma riike tunnustas Iisraeli ja sõlmis temaga diplomaatilised suhted
5. Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm. Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksamaa Liitvabariik 8000 arvutiga. 6. Kirja suurus 14, joondamine mõlema ääre järgi (rööpjoondus), läbijoonitud kiri, kahekordne reavahe. USA firma Ragen Precision Industries esitleb esimest taskukompuutrit, mis kaalub vaid 110 grammi ning on varustatud vedelkristallkuvatablooga. USA-s algab võitlus arvutikuritegevusega. 7. Kirja suurus 12, kirja stiil Impact, joondamine vasakule, reavahe 1,5. Määrake lõikude vaheks 12 p.
katsete osas. Sellest tulenevalt suurendasid NATO liikmesriigid oma jõupingutusi, et arendada edasi ühise kaitsekohustuse elluviimiseks vajalikke sõjalisi struktuure. Põhja-Ameerika vägede kohaolek Euroopa pinnal Euroopa valitsuste palvel vähendas Nõukogude Liidu lootusi korraldada õnnestunud kallaletung. Veelgi enam, aja möödudes liitlaste arv kasvas. 1952. aastal ühinesid alliansiga Kreeka ja Türgi, kolm aastat hiljem järgnes neile Saksamaa Liitvabariik ja 1982. aastal Hispaania. 5 Alliansi abil kaitsesid Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika ühiselt nii oma iseseisvust kui ka saavutasid stabiilsuse. NATO pakutavat julgeolekut on kirjeldatud kui ,,heaolu hapnikku", mis pani aluse Euroopa majanduslikule koostööle ja lõimumisele. 1991. aasta talvel lagunes Nõukogude Liit ning koos sellega kadus ka Nõukogude Liidu vastasuse põhimõte
Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)...
isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Külma sõja osapooled (2): USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).
Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala 357 111,91 km² Riigikeel(ed) saksa Rahvaarv81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus 229 in/km² Riigikord parlamentaarne liitvabariik PresidentJoachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Iseseisvus 843 SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühikeuro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus......................................................................................................9 Maksebilansi ajalugu.....................
2) Võidurelvastumine 3) Võitlus mõjusfäärid laiendamise pärast 4) Salateenistused (KGB, CIA) Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luxemburg 50ks aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalisekoostöö lepingu-Brüsseli pakti e lääneliit, sest saadi aru, et teisiti ei suudeta Nõukogude Liitu peatada. Kuna lepinguosalisi oli vähe, liitusid veel Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada, USA ning aprillis 1949 loodi NATO. Kui Saksa Liitvabariik võeti NATOsse lõi NSVL koos Ida-Euroopa riikidega 1955 aastal VLO e Varssavi Lepingu Organisatsioon. VLO kaudu olid liikmesriikide armed integreeritud ühtsesse süsteemi st nad allusid Moskvale. Trumanni doktriin, Marshalli plaan Kui NSVL kinnistas oma võimu Ida-Euroopas, tugevnes tema survel Türgile ja Kreekale. Sõjas neutraalseks jäänud Türgile esitas NSVL territoriaalseid nõudmisi. 1946 alustasid Kreekas kommunistid mässu, saades abi NSVLilt. Seoses Nõukogude ohuga tegi USA
Kesk- Euroopa riigid majanduslikult üpriski kõrgelt arenenud. Saksamaal on maailmamajanduses kindel koht, Sveitsi on tuntud oma kellade, ravimite, sokolaadi ja juustu valmistamisega. Kuulus on ta ka panganduse keskusena nagu Austriagi. Tsehhi on tuntud autode mootorrataste, trammide, lennukite jm transpordivahendite poolest. Nõutavad kaubad maailmaturul Tsehhist on ka meditsiiniinventar ja telekommunikatsioonivahendid. (7 lk 198; 14) 3.1. Saksamaa Liitvabariik Pindala: 356 854 km2 Rahvaarv: 81 338 000 Pealinn: Berliin Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (6 lk 314) Saksamaa Liitvabariik ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. Maastik on vaheldusrikas: põhjaosa soostunud tasandikud asenduvad keskosas metsaste madalmäestikega. Maa lõunaserval aga kerkivad Alpide järsud kaljud ja lumised mäetipud. (7 lk 180) Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-
) Alustab Afganistani sõda 1979 Kohustuslik keskharidus 6. Berliini kriis ja Berliini müür Berliini kriis algas 1948. a. Stalin tahtis Berliini endale. II MS järel Saksamaa jagunes neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL). Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale. 13
· viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; · muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; 1949 kevad lõppes Berliini blokaad -> aprillis loodi NATO, eesmärgiks kaitsta ennast NSVL eest. 7. august 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutas NSVL oma tsoonis välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV). Ühinesid taas 3. oktoober 1990. HIINA KODUSÕDA 1946-49 Võitsid kommunistid. 1. oktoobril sündis Hiina Rahvavabariik. Tugevndas kommunistide olukorda maailmas. Hiina sees oli Taiwani riik, mida kaitses USA. KOREA SÕDA 1950- 1953 Korea jagati II MS ajal jagati Põhja(nsvl)(Kim Ill Sung) ja Lõuna(usa) Koreaks. Riigid sünnivad 1948: Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud meid vahelduva eduga vallutanud ja valitsenud sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega.Saksa rüütliordud tõid meile ristiusu, saksa kaupmehed ja Hansa- liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest Saksamaa on föderaalne vabariik Kes-Euroopas. 82,2 miljoni elanikuga Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu kõige suurema rahvaarvuga riik ning suuremaid ka pindalalt: tervelt 357 000 ruutkilomeetrit. Saksamaa jaguneb 16 liidumaaks. Saksamaa liidumaadest on suurim Baier ja väikseimad Hamburg ja Bremen. 3 1. Riigi üldiseloomustus Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Pealinn: Berliin Pealinna elanike arv: 3 432 000 (2009) Keel: saksa (riigikeel) Rahaühik: euro
põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland. Osaliselt ka Ladina-Ameerika riigid, Quebec Kanadas, endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas ning endine Hollandi koloonia Indoneesia, Maghrebi riigid Maroko, Tuneesia, Alzheeria, Liibanon ja Süüria. Saksa õigusperekond: Saksamaa Liitvabariik, Austria, Liechtenstein, Sveits, Türgi ja Kreeka. Siia võib paigutada ka Tai, Jaapani ja Lõuna-Korea. Kuni 1949. aastani kuulus siia perre ka Hiina RV. Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. Eesti õigussüsteem on ka lähedasem germaani õigusperekonnale. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, sätestab tüüpjuhtumid. Abstraktne iseloom viitab heale õiguskultuuri tasemele. See tunnus on nii tähtis, et peetakse koguni õigusriigi vältimatuks tunnuseks
käsitleda. Minu uurimustöö esimene peatükk räägib Saksamaa rahvastikust ning tutvustab lühidalt poliitilist süsteemi. Teises peatükis tuleb juttu loodusest, Saksamaa maastikust ning sealsetest loomadest ja taimedest. Kolmas peatükk räägib Saksamaa majandusest, tööstusest ja põllumajandusest. 4 1. TÄNANE SAKSAMAA Riigikord: parlamentaarne demokraatia Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Suuremad linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljonit elanikku Hamburg - 1,702 miljonit elanikku München - 1,256 miljonit elanikku Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel Riigipea: liidupresident Horst Köhler Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland ning Belgia Rahaühik: euro (15,64 EEK) Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev)
läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 1949.a kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (USA, Pr, UK) 1949.a Saksa Demokraatlik Vabariik (NL) KOREA SÕDA 1950-1953.a Pärast II maailmasõda jagati Korea kaheks: 1)Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948. a Korea Vabariik (KV) 2)Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning samal aastal kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRV), eesotsas Kim II Sung. 25. juunil 1950 tungis Põhja-Korea NLi materiaalsel ja tehnilisel toetusel Lõuna-Koreale kallale.
Demilitariseerimine, 1. Võim koondub kommunistliku demokratiserimine, partei kätte denatsifitreerimine, demonteerimine. 2. Riikliku omandi vähendamine 2. Liitlaste nõukogu 2. Eraomandi kaotamine 3. Turumajandus 3. Plaanimajandus 4. Kuulutati väkja GERi liitvabariik 1949. Oldi nõus, et Lääne-Berliin ei 4. GERi demokraatlik vabariik (mis (SLV) kuulu kellelegi oli tegelikkuses kommunistlik ja vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad
Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler Kantsler: Angela Merkel Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Looduslikud tingimused: Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik
USA välispoliitika komistuskiviks oli Vietnami sõda kuhu ameeriklased sekkusid 1964-1973 . Enne kodusõda , hiljem USA. Saksamaa 1933-1945 A.Hitler natsionaalsotsialistlik töölispartei Kolmas Reich 1945-1949 Saksamaa jaotatud okupatsiooni tsoonideks . Saksamaa kapituleerus 8.mai 19 1948-1949 Berliini blokaad Nõukogude liit piiras sisse Lääne-Berliini ja lääne riigid tõid abi nn ,,Õhusilla" abil , Berliini blokaadi lõpptulemuseks oli Saksamaa jagumine kaheks riigiks Saksamaa Liitvabariik e. Lääne-Saksamaa pealinn Bonn ja Saksa DV pealinnaga Berliin , NSVL kontroll kommunism , sotsialism , taasühines 3.okt 1990 Berliini müür 1961.august . Takistada idast läände põgenemist , lammutati 1989 okt. rahva poolt Lääne-Saksamaa Riigikantsleriks sai Konrad Adenauer viis ellu sotsiaalse turumajanduse poliitikat , mille tulemusena toimus kiire areng . Sotsiaal turumajandus- riik ei reguleeri majandust , kindlad reeglid , ettevõtete vaba konkurents , stabiilne
ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised
linnad olid purustatud , rahasüsteem hävitatud, meessoost tööjõud surnud või vangilaatrites , transpordi ja teenindussüsteemi pihuks ja põrmuks.Suurbritannia oli ainus Euroopa riik , mis väljus Teisest maailmasõjast ühemõttelisest võitjana. Kui pommitamistega tekitatud kahjud ja inimkaotused kõrvale jätta, olid riigi põhilised struktuurid maanted, raudteed, laevatehased, tööstusettevõtted ja kaevandused- sõja üle elanud tervena. Ometi oli Saksamaa Liitvabariik 1960. aastate alguses kiiresti arenev ja edukas Euroopa musklimees, Suurbritannia aga jättis mulje saamatust venivillemist, kelle majandusarengu näitajad jäid ülejäänud lääne Euroopast kaugele maha. Juba 1958.aastal andis Lääne Saksamaa majandus Briti majandusele silmad ette. Paljude vaatlejate meelest oli Suurbritanniast saamas Euroopa haige mees. Iga ülevaadet Lääne Euroopa heaoluriikide ajastust varjutab paramatult
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ETIOOPIA Referaat Anni Veskimäe XIc klass Tallinn 2010 Riik Etioopia on riik Aafrika idaosas üks vanimaid riike Aafrikas. Varasem Etioopia nimi oli Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika, praegu on ametlikuks nimeks Etioopia Demokraatlik Liitvabariik. Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis
organisatsiooniks, inglise keel jätkuvalt maailmakeel. Maj arenes ja heaolu kasvas, kuid mitte nii suurte sammudega nagu Saksamaal - põhjus oli selles, et 1960.a oli Inglismaal alles suur ülemereturg vähenõudlik, ebaefektiivne. Maj.kasvu pärssisid ka sõja järel leiboristide käivitatud sots.programmid ja kahjumiga töötavad ettevõtted, tööpuuduse hirmus. SAKSAMAA Lääne-Saksamaa e. Saksamaa Liitvabariik sammus Adenaueri juhtimisel kindlalt ülesmäge. Maj.ime jätkus, sõjavaremed taastusid, sakslaste eneseusk taastus. Sakslasi õpetati mõistma, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ning hukka mõista. Ise oli elavaks näiteks, mille üle sakslastel on põhjust uhkust tunda: a) sõjaliste kulutuste puudumine, b) saksa töökus, c) Am. finantsabi koostoimel saavutatud maj.edu imetleti kogu maailmas.
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
6 Põhiliselt investeeriti finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning hulgi- ja jaekaubandusse. Eestist Saksamaale tehtud investeeringud moodustasid 31.12.2016. a seisuga 69,1 mln EUR (1,1% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, töötlevasse tööstusse, ehitusse ning hulgi- ja jaekaubandusse (Välisministeerium, 2017). 1.3 Valimised Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik. Riigipea on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu, mis koosneb Liidupäeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina
Valgevene, kuid Poola sai endale alasid Saksamaalt. · Soome kaotas Nõukogude liidule Karjala ja Petsamo. · Baltiriigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga. · Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa ja Jaapan · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma iseseisvuse tagasi Albaaniale. · Saksamaa tükeldati ja hiljem lõhestati kaheks- Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV), Saksa Liitvabariik (SLV). · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooni tsooniks. Ungari ja Bulgaaria territooriumid vähenesid teise ms ajal vallutatud maade tagasiandmise tõttu 21. Selgita: Juunipööre Eestis 21.juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Vares-Barbarus'e valitus. Eesti Töötava Rahva Liit Liit, mis moodustati valimiste korraldamiseks, mis käivitas propaganda Moskva
80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke → paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn → SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast → igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP)
● Esimene kohtuprotsess, kus süüdistati inimsusvastastes kuritegudes ● Inimsusvastased kuriteod kuulutati aegumatuteks ● 12 kohtualust mõisteti surma, teistele määrati erineva pikkusega vanglakaristused c) II ms muud tagajärjed (näiteks kahe Saksamaa tekkimine, külm sõda jms.). ● USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed ühinesid ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik ● Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi ● USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise ● Tekkisid paljud väikesed sõjad, suurt sõda ei puhkenud ○ USA ja NSVL toetasid majanduslikult ja sõjaliselt 7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s. a) kes võitlesid enda õiguste eest? ● peamiselt mustanahalised ● võideldi rassilise eraldatuse vastu ● eesotsas Marthin Luther King b) millal nad seda tegid?
...........................................................................................................11 Lisa 6..............................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................12 1 Asupaik Brasiilia Liitvabariik (portugali k. República Federativa do Brasil ) on suurim riik Ladina- Ameerikas hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandri ida- ja keskosast. [1] Riigi territoorium ulatub 4,395 km põhjast lõunasse (5°16'20" N kuni 33°44'32" S laiuskraadini) ja 4,319 km idast läände (34°47'30" kuni 73°59'32" W pikkuskraadini).[4] Brasiilia on suurselt viies riik maailmas, kogupindalaga 8,514,877 km2, millest maismaad 8,459,417 km2 ja vett 55,460 km2. [2] Brasiilia
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele ...
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik-
Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid võiksid muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu tema oskusele innustada ja juhtida sadu tuhandeid inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Martin Luther King mõrvati 1968. aasta aprillis. Praegu on USA-s rassiline võrdsus seadustega tagatud, kuid tegelikus elis tuleb siiski ette probleeme. SAKSA LIITVABARIIK Lääne-Euroopa arenguprotsesse pärast Teist maailmasõda peegeldas eredalt Saksamaa Liitvabariigi majanduslik ja poliitiline tõus. Sõjakatastroofi üle elanud maa muutus mõne aastakümnega üheks Euroopa ja kogu maailma juhtivaks riigiks, kus oli tugev demokraatlik kord, võimas majandus ning eeskujulik sotsiaalkindlustuse süsteem. Sama ei saa väita Ida-Saksamaa kohta, kus üle 40 aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945
Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid võiksid muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu tema oskusele innustada ja juhtida sadu tuhandeid inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Martin Luther King mõrvati 1968. aasta aprillis. Praegu on USA-s rassiline võrdsus seadustega tagatud, kuid tegelikus elis tuleb siiski ette probleeme. SAKSA LIITVABARIIK Lääne-Euroopa arenguprotsesse pärast Teist maailmasõda peegeldas eredalt Saksamaa Liitvabariigi majanduslik ja poliitiline tõus. Sõjakatastroofi üle elanud maa muutus mõne aastakümnega üheks Euroopa ja kogu maailma juhtivaks riigiks, kus oli tugev demokraatlik kord, võimas majandus ning eeskujulik sotsiaalkindlustuse süsteem. Sama ei saa väita Ida-Saksamaa kohta, kus üle 40 aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945
Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid võiksid muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu tema oskusele innustada ja juhtida sadu tuhandeid inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Martin Luther King mõrvati 1968. aasta aprillis. Praegu on USA-s rassiline võrdsus seadustega tagatud, kuid tegelikus elis tuleb siiski ette probleeme. SAKSA LIITVABARIIK Lääne-Euroopa arenguprotsesse pärast Teist maailmasõda peegeldas eredalt Saksamaa Liitvabariigi majanduslik ja poliitiline tõus. Sõjakatastroofi üle elanud maa muutus mõne aastakümnega üheks Euroopa ja kogu maailma juhtivaks riigiks, kus oli tugev demokraatlik kord, võimas majandus ning eeskujulik sotsiaalkindlustuse süsteem. Sama ei saa väita Ida-Saksamaa kohta, kus üle 40 aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik režiim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945
Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid võiksid muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu tema oskusele innustada ja juhtida sadu tuhandeid inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Martin Luther King mõrvati 1968. aasta aprillis. Praegu on USA-s rassiline võrdsus seadustega tagatud, kuid tegelikus elis tuleb siiski ette probleeme. SAKSA LIITVABARIIK Lääne-Euroopa arenguprotsesse pärast Teist maailmasõda peegeldas eredalt Saksamaa Liitvabariigi majanduslik ja poliitiline tõus. Sõjakatastroofi üle elanud maa muutus mõne aastakümnega üheks Euroopa ja kogu maailma juhtivaks riigiks, kus oli tugev demokraatlik kord, võimas majandus ning eeskujulik sotsiaalkindlustuse süsteem. Sama ei saa väita Ida-Saksamaa kohta, kus üle 40 aasta valitses Moskva-meelne kommunistlik reziim. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1945
Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: * USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. * NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik. 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi. 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni. 14.Hinnang Hitlerile · Esiteks see Saksamaa plaan tervet maailma 2ra vallutada on yks suurimaid myyte s6jaj2rgses v6itjate ajaloos, Hitler ei teadnud Poolat rynnates, et alustab 2 Maailmas6daSaksa majandust isegi poldud selleks ajaks suure s6ja kursile viidud,
Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõjuvõimu suurendanda. Lõpuks hakkas pinge NSV liidu poolt niivõrd suurenema, et liideti USA, Prantsusmaa ning inglaste okupatsioonitsoonid ühtlaseks ning loodi Saksamaa Liitvabariik. Samuti viidi läbi rahareform. Sellega ei nõustunud NSV Liit ning loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli jagatud Lääne ning Ida- Saksamaaks.Idas kehtisid sotsialistlikud põhimõtted, läänes aga palju vabameelsemad ning arenduslikumad. Seetõttu algaski võidurelvastumine. Kuna NSVL tundis end ebakindlalt, siis nõudis ta oma alasid Euroopas, mille ta ka sai. Paljud idapoolsed riigid pidid tunnistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
