2. Kus asusid esimesed inimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? Pulli külas Pärnumaal ja Kunda Lammasmäel 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil Pärast 1. maailmasõda tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemisel palju uusi riike. Iseseisvusid Balti riigid. Teise maailmasõja ajal tekkisid uued suurriigid. Eriti Ida-Euroopas, pärast sõda lõhestus Saksamaa kaheks riigiks. 1989. aastal lagunes NSVL ja ühinesid Saksamaa DV ja Saksamaa liitvabariik 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? Taga-Kaukaasia riigid nagu Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv Suremine ja sündimus ning ka migratsioon 6. Kuidas on aja jooksul muutunud euroopa rahvaarv Euroopa rahvaarv on aja jooksul aeglasemalt kasvama hakanud. Võrreldes teiste maailmajagudega on Euroopa rahvastiku osatähtsus langenud 7
vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine see tõi kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabarrik(Saksa DV). 2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm.
Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit). Uus idapoliitika 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik. Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel. ÜRO maailmarahu hoidev organisatsioon (1945) NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult.
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast
kommunismi kogu valmis oma positiivse eraldiseisvana maailmas; LÄÄNE jõuga kaitsma lääneliitlaste kaitse all BERLIIN Saksamaade ei tohtinud olla erand ühinemiseni(1990) USA lääneliitlased ei olnud 1961-NSVL ehitas Lääne valmis sõjaväge välja Berliini ümber müüri, et viima rahvas ei läheks Läände KAKS SAKSA RIIKI Saksa Liitvabariik Saksa demokraatlik vabariik Lääneliitlaste heakskiidul rajatud NSVL heakskiidul rajatud riik, milles oli parlamentaarne demokraatia ja kommunistliku partei SSÜP ainuvõim föderatsioon Turumajandus- kujundas Sotsiaalse Plaanimajandus Turumajanduse--majandusliku vabaduse kõrval püüti tagada kõigi elanike heaolu Majandusmudel oli edukas Majandusmudel weak as fuck ja jäi
haldusüksuseks (5). Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV (5). 0.4 NATO ja VLO moodustamine 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik (1). NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955
28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas. 1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid. Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister). Brandt teatas, et Sm loobub Hallsteini doktriinist. 1971. sõlmiti Lääne-Berliini leping USA Suurbritannia, NLi ja Prantsusmaa vahel: 29. Mis olid idalepingud? Miks oli oluline Oder-Neisse jõe joon? 1970 sügisel sõlmis Saksa Liitvabariik NLi ja Poolaga idalepingud, milles tunnistas Saksa Liitvabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge. 30. Millal ja kuidas toimus kahe Saksamaa leppimine? W. Brandt teatas, et loobub Hallsteini doktriinist, on valmis sõlmima sotsialismimaadega diplomaatilisi suhteid. NL tegi ettepaneku, et Saksa Liitvabariik tunnustaks Saksa Dem. Vabariiki kui täiesti omaette iseseisvat riiki. 1970 leidsid aset SLV ja SDV valitsusjuhtide kohtumised (üle 20 aasta).
Euroopa Liit Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist...
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. 1954. a. Lääneriigid langetasid otsuse, et Lääne-Saksamaa saab õiguse luua endale taas armee. Lääne-Saksamaa võeti samal aastal ka NATOsse. See sai ajendiks VLO tekkeks- Stalini ajastu järgne periood. Ida-Euroopas VLO Lääne-Euroopas NATO Berliini blokaad- 1948-1949. Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi vahel. 1949 mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, liidukantsleriks Konrad Adenauer. 1949 okt kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli lõhestatud kuni 1990-aastani. Hiina kodusõda- 1946-1949. 1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid
erimeelsused. Nüüd algas tegelikult külm sõda! NSV Liidul ei õnnestunud sundida Lääneriike Lääne-Berliini endale andma. Ta saavutas vaid, et Lääne-Berliin ei läinud ka Lääne-Saksamaa koosseisu, jäi omaette üksuseks. Saksamaa lõplik lõhenemine: Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus. III Kriisid ja kriisikolded 1) Korea sõda 1950-1953 Ajalugu: 1904-05 Vene-Jaapani sõjas okupeeris Jaapan Korea. Teises maailmasõjas otsustasid Jaapani vastu sõdivad riigid Korea suveräänsuse taastada
suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953[1], suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri
Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde,...
Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. 2 Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi
toormises,majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, kultuuris,propagandas jne. Saksamaa lõhenemine: 1948 asus NSV liit takitstama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud. 1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV) Külma sõja valdkonnad 1)Võidurelvastumine Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm. Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega
1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele
o Ta lõpetas Alzeeria sõja (mis oli kestnud mitu aastat) andes sellele riigile iseseisvus (1962) o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika, Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine o 1961 Berliini kriis, valmis Berliini müür PROBLEEM läänesaksamaal tegutses RAF (punaarmee liikumine)
o Ebastabiilne riik, valitsused vahetuvad tihti, 1954 kaotab Prantsusmaa Vietnami sõja Alzeeria sõda võideldi oma vabaduse pärast. Tänu sellele sõjale kukkus IV Vabariik Inglismaa: · Impeeriumi lagunemine · 1974 India iseseisvumine · Rahvaste Ühendus inglise endiste asumaade ühendus, iga asumaa elanik sai inglise kodakontsuse Saksamaa LiitVabariik (LV) · 1945-1949 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi
Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa NSVL ei tahtnud ühendust vaid õhu teel. Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid VLO.
kasv. Kriisi tulemusena: 1) kasvas inflaktsioon ja tööpuudus. 2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots.demokraadid,juht Willy Brandt[teostas nn uut sisepoliitikat]. 3) 1980
Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele
kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle; tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega); plaani- ja käsumajandus; kultuuri ideologiseeritus; ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. · Vt. Lähiajalugu lk 120-123 B) USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Need olid demokraatlikud ja turumajandusele orienteeritud riigid. · Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.). Võitlus kolmanda maailma pärast
kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.).
1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
a. Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni.. Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961)Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne- Saksamaale.1961.a.13
1950.-1960. aastail oli elatustase kõrge ja tööpuudust peaaegu ei olnud. Umbes 15 aasta jooksul lähtus Saksamaa välispoliitika Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. 1989. aastal peale Berliini müüri lammutamist peeti läbirääkimisi Saksamaa ühendamiseks. Mõlemad Saksa riigi juhid kiitsid ühinemise heaks ja alates 3. oktoobrist 1990 on Euroopas taas ainult üks Saksa riik Saksamaa Liitvabariik. 10. Kuidas muutus Jaapani valitsemine pärast II maailmasõda? Millised tegurid on mõjutanud Jaapani majanduse arengut? Millised on olnud Jaapani suhted teiste suurriikidega (USA, Hiina, NSV Liit) Jaapanis võeti vastu uus põhiseadus 1946. aastal. Riigis kehtestati parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja sellega seoses keisri õigusi piirati. Seadusi hakkas vastu võtma kahekojaline parlament ja täidesaatvat võimu asus teostama valitsus eesotsas peaministriga
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on ...
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
Saksamaa Pealinn Berliin Pindala 357 023 km2 Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 81 757 600 Rahvastiku tihedus 230 in/km2 Riigikord parlamentaalne liitvabariik President Horst Köhler SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid on Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Holland. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast): Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart
inimesed peavad toime tulema väga väikese sissetulekuga, riigis levib palju haigusi ning on ka näljahäda. 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia http://en.wikipedia.org/wiki/Ethiopia http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm 9 LISAD LISA 1 Etioopia lipp 10 LISA 2 Etioopia vapp 11 LISA 3 Etioopia kaart 12 LISA 4 Iso koodid ET / ETH Ametlik nimi Etioopia Demokraatlik Liitvabariik Ingliskeelne nimi Ethiopia Venekeelne nimi Varasem nimi Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika (Abyssinia, Italian East Africa) Omakeelne nimi Ityopya, tyy Pealinn Addis Abeba Rahvaarv 82544840 (2008/07) Riigikord föderaalne vabariik Pindala (km²) 1 127 127 Religioon Islam, Etioopia ortodoks, animism Staatus iseseisev riik Ilmajagu Aafrika Keel amarigna, oromigna, jpt keeled
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välisp...
Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi
leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Osapooled: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-ndate aastate lõppu ja 1990ndate algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Mõisted: inimsusvastane kuritegu- raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Trumani doktriin – seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise-kui ka välissurve vastu
poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis, majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis. Thatcerism: võrdsustati maksusüsteem, vähendati sotsiaalkulutusi. SBR oli NATO liikmeks et tugevdada oma välispoliitikat, sai tuumarelva omanikuks. Välispoliitilised probleemid: kolooniate lahkulöömine, ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda Argentiinaga, võtab ära SRB saared, Põhja-Iirimaaga terava suhted. 5) Saksamaa Liitvabariik peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei
Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi
Referaat Saksamaa 2008 SISUKORD Geograafiline asend...................................................................................................................3 Kliima.........................................................................................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
, Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL es haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult kõik (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa mais Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV maa vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid teed, VLO.
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Lõuna- Vietnam oli demokraatlik, teda toetasid USA ja Prantsusmaa. Aeg: 1964-1973) Põhjus: Põhja-Vietnam soovis terves riigis kehtestada kommunismi, Lõuna-Vietnam aga demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud demokraatlik riik USA, SBR ja Prantsusmaa endistes okupatsioonitsoonides. SDV - Saksa Demokraalik Vabariik Pealinn: Berliin - kommunistlik riik Saksamaal endisel NSVL okupatsioonitsooni territooriumil 1949-1990. Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989)
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949.
konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II vaheldumisi olid võimul konservatiivid ja leiboristid impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik. Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat Okupatsioonireziim lõppes 1951 1955 liitus NATOga Majanduslikud muutused a) Suurbritannias Leiboristid lõid tervisekindlustuse, riigistati palju ettevõtteid, ehitati maju vaestele 1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga
mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949- 1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Berliini blokaad: Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites
Tegutses 80ndatel. 8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks? Neljaks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Sest need neli riiki olid II maailmasõja võitjad. 9. Millal ja miks toimus Saksamaa poliitiline lõhenemine? Tulemus? 1949 mai, sest pärast Berliini blokaadi olid NSV Liidu ja USA suhted täielikult rikutud. Tulemuseks lõhenes Saksamaa kaheks ida poolel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, läänes Saksa Liitvabariik. 10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus? Sotsiaalse turumajanduse poliitika? · Konrad Adenauer oli sõjajärgse Saksamaa (Saksa Liitvabariigi) riigijuht 14 aastat. Tema majanduse arengukava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg,
koostööd teha. Seetõttu jäi ta hilisematest integratsiooniprotessidest mõnevõrra kõrvale. Hiljem toetas ta üldjoontes Euroopa ühinemist, ehkki leidis, et seda tuleb teha ettevaatlikult, samm-sammult. b. ESTÜ 1952 (Pariisi leping) Esimene leping mis sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutasid kuus riiki - Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Ühendus hõlmas nende riikide koostööd söe- ja terase tootmise valdkonnas, mis oli oluline relvatööstusele ning oli nendevahelise kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu. c
läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheld...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
