NATO Ele Müürsepp MJ114 NATO LOOMINE ·1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak
EESTI Karolina Zelinskaja 9A klass KUS ASUB EESTI ? Eesti Vabariik on riik PõhjaEuroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.[5] Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riikide koosseisu. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti rahvastikust moodustavad e...
Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne Saksamaa Demokraatlik Berliini. Viimaseks Vabariik (SDVdiktatuur); tõukeks oli 4)Külma sõja alguseks. lääneliitlaste
Lääne mõju piirati nn. raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes kuna nende omavahelised suhted jahenesid. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949. aastal mais Saksamaa lõhenes: LääneSaksa aladel kuulutai välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV). Sellega sai külm sõda hoo sisse. Selleks, et piirata kommunismi levikut hakati looma seisukohti ja kavasi. Üheks tähtsamaks oli Trumani doktriin. See põhines ideel, et peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Tähtsamaks kavaks oli aga Marshalli plaan. Plaan põhines sellel, et USA peaks toetama, pakkuma ulatuslikku abi ja kaasa aitama Euroopa riike, mis on kannatada saanud Teises
Liidu vahel ära. Lääne-Saksamaa jäi üldjoontes Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA okupatsiooni alla ning Ida-Euroopa NSV Liidu okupatsiooni alla. Ka see korraldus süvendas Külma sõja algust. Näiteks üritas Nõukogude sõjavägi sulgeda teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Umbes aasta pärast seda 1949.aasta mais Saksamaa lõhenes. See tähendas, et Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. Esimene asi, mida USA kommunismi leviku vastu tegi oli võidurelvastumine NSV Liiduga. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri. Ehitatud pommide ja rakettidega oleks saanud maakera mitu korda õhku lasta. Ka kulutati mõttetult palju raha, mida oleks saanud kasutada teistel eesmärkidel. Poliitilise ülekaalu saavutamiseks kogusid nii USA väed, kui ka NSV
EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- BERLIINI VÄGEDE PAIKNEMINE TEKITAS NSV LIIDULE RAHULOLEMATUST OLULISEMAD TEGELASED OLULISEMAD SÜNDMUSED • 1949 MAI – SAKSAMAA LIITVABARIIK LÄÄNETSOONIDES • 1949 OKTOOBER – SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK IDAOSAS • HALLSTEINI DOKTRIIN • 13. AUGUST 1961 BERLIINI MÜÜR • BLOKAAD: NSVL BLOKEERIS KÕIK LÄBIPÄÄSUD BERLIINI LÄÄNETSOONI (MILLE PEALE HAKATI SINNA VARUSID VIIMA ÕHUTEEDE KAUDU). TULEMUSED • BLOKAAD-> SAKSAMAA LÕPLIK LÕHENEMINE • ÜLESTÕUS-> KUULUTATI VÄLJA SÕJASEISUKORD, RAHULOEMATUS SURUTI MAHA KUID PAARI AASTA PÄRAST SAI SELLEST AVALIK
parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama. Lisaks Lääneriigig ei tunnistanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. Jaapani majandusime 1950.-1960. aastail arenes majandus kakskolm korda kiiremini kui teistes riikides ja seda imetlusväärselt kiiret arengut nim. Jaapani majandusimeks.
Samal aastal töötles USA peaminister Marshall välja plaani, mille sisuks oli Euroopa taastamine ja USA ulatusliku abi pakkumine sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Vastukaaluks haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Aasias, Põhja- Koreas ja Põhja- Vietnamis. 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: · USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik. · Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi. 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni.
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga
1947.aastal esitati Trumani doktriin, mis esines ideel toetada vabu rahvaid sise-ja välissurve vastu tollaegse USA presidendi Henry Trumani poolt. Samal ajal pakuti välja ka Marshalli plaan (George Marshalli, tollaegse USA riigisekretäri poolt), mille abil transporditi õhuteede kaudu Berliini kõike vajalikku. Sõjalist kokkupuudet üritati iga hinna eest vältida. Berliini blokaad viis aga selleni, et 1949.aastal Saksamaa lõhenes, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1940.aastate rahvusvahelised suhted olid halvad. Kõike üritati lahendada vaid sõdimisega või teineteise ületrumpamisega nagu oli seda võidurelvastumine. Igal kavalal viisil üritati vastasest parem olla ning endale rohkem liitlasi saada,nii USA kui ka NSV Liit võitlesid nö. kolmanda maailma pärast. NSV Liit seadis esikohale sõjavarustuse ja inimesed jäi kaugele teise järku, mis neile hiljem aga kätte maksis
Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka
,,Saksamaa" Saksamaa lõhenemine toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Lõhenemisel oli kolm põhjust: a) Külm sõda b) NSVL soovis Saksamaad oma mõjusfääri c) Prantsusmaa soov näha Saksamaad tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV. Konrad Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida...
Poliitiline korrektsus Lubamatu on mistahes olukorras rassiline religioosne või vastassugupoole diskrimineerimine Halvim sõna, mida ei tohiks iialgi kasutada algab tähega n Mitte kellelegi ei või öelda, Muusika ja tants Põhiliselt kuulatakse Ameerikas jazzi, räppi, rokki ja poppmuusikat Tantsudest on populaarsemad rütmikad tantsud, mida saab tantsida partneriga Valitsus Ameerika on liitvabariik President on nii riigipea, kui valitsusjuht, kes valitakse neljaks aastaks Parlament ehk Kongress koosneb 435 kohalisest Esindajatekojast ja 100 kohalisest Senatist Religioon Kuigi riik ja kirik on alati olnud lahutatud, kuulub umbes kolmveerand USA kodanikke ühte või teise kogudusse Põhiline usk on kristlus, 2% tunnistavad judaismi ning teine sama palju islamit Tervitamine Kaugus üksteisest umbes 60
NATO 12.C klass NATO loomine • 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. • 1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. • 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. •NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär.
massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel. Mõlemad pooled ( NSVL ja lääneriigid ) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu
Eesmärk: et toimuks majanduslik, poliitilineja sõjaline koostöö liikmesriikide vahel 10. Mida tähendab pingelõdvendus? Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. 11. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid. Korea sõda: 1950-1953, sõdisid Põhja-Korea, keda toetas NSVL ja Lõuna-Korea, keda toetas USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja
See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud sugugi paremaks ning 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes, sest Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik.. NSV Liidu peamiseks eesmärgiks oli kommunismi levitamine, kuid USA üritas seda iga hinna eest piirata. Kommunismi leviku piiramiseks 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda hakati nimetama Trumani doktriiniks. Peale selle
total. natsionaliseerituks Makartism- kommunismi- ja juudivastane poliitika (McCarthy algatatud) KUUBA KRIIS e KARIIBI KRIIS 1962 Usa & NL, Kuuba Saksamaa lõhestumine relvade paigutamine - 1949 Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) Ing, Usa, Pr- demokraatlik NL paigutas raketid Kuubale USA tulistamiseks - 1949 Saksamaa Demokraatlik vabariik- NSVL- kommunistlik USA lubas, et ei ründa * 4 okupatsiooni tsooni: Ing, Usa, Pr, NSV jõuti kompromissini 1990 ühinesid TSEHHO-SLOVAKKIA KRIIS 1968 Prahas
Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa). Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Osapooled üritasid vastaspoolt hirmus hoida, kuid samas kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelvad, mille kasutamine põhjustab palju purustusi, nt tuuma-, keemia-ja bioloogilised relvad. SElleks et relvi täiustada, kasutasid mõlemad pooled tohutult ressursse. 1945
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav...
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda kujutas endast mitmekümne aasta pikkust vastasseisu Lääne deomokraatlike riikide ning kommunistlikku totalitarismi vahel. Külmas sõjas otsene sõjategevus puudus, see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandlike maailmavaadetega ühiskondade vahel. 1940. aastate rahvusvahelised suhted jahenesid kiirelt, kuna välja hakkasid kujunema riikide tegelikud maailmavaated ning eesmärgid. Kogu maailma saatus oli kahe suurriigi õlul, kes mõlemad pidid käituma nii, et vastastest üle olla ning oma tahtmist peale suruda. Tulised olid läbisaamised juba Teise maailmasõja lõpus, kui lagunenud oli juba ka maailmasõja võitjate leer. NSV Liit tahtis kommunismiga maailmat vallutada ning põhimõtteliselt ainuke nendega võrdne riik USA pidi seda maailmarevolutsiooni ideed takistama ning demokraatiat laiendama hakkama. Külm sõda puhkemise peamiseks põhjuseks o...
rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andreas Gryphius sonett) kestvus 1720 vaid paljud riigid, katku Paul Fleming Draama (tragöödia, carpe diem = epideemiad, Hans Jakob komöödia, jesuiitide Kasutage päeva Keeleühiskonnad (saksa Christoffel vs. Chr. draama) memento mori =
Selleks pidi loodama Saksamaa tükeldamiskomitee. Saksa relvajõud kapituleerus 1945.a mai alguses ning Saksa valitsus saadeti sama aasta juunikuus laiali. Augustis loodi Liitlaste kontrollnõukogu, mille ülesanne oli kogu riigis elu korraldada. Samal ajal toimunud Potsdami konverentsil otsutati jagada Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks: loodes asus Briti, lõunas USA, edelas Prantsuse ja idas NSV liidu tsoon. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik ehk Lääne-Saksamaa. Idas tekkis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Saksamaa. Alguses lootis Nõokogude Liit saavutada võimu kogu Saksamaa üle, kui see ebaõnnestus. Saksamaa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7.oktoobril 1949.a. Selle pealinnaks oli Ida-Berliin. Ida-Saksama pindala oli 108 298 km2. Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga.
1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik. 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- slmiti san fransisco rahuleping, millega lppes USA okupatsioon jaapanis. thtsaimaimaks hiskonna mberkorralduseks oli maareform, millega kaotati suurmaaomandus ja maad anti talupoegadele. suurettevtete liit ehk dzaibatsu. 1946- veti vastu jaapani uus phiseadus. (algab snadega: meie, jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate kaudu...).st et riigis kehtestati parlamentaarne riigikord.
· Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool · Ametlikkuse näitamiseks suurtäht : Riigikohus, Vana Põhikool · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond · Allüksuste või allühenduste nimetused väikse tähega ( Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond) · Riigid ja osariigid kirjutatakse nagu asutust või maad (Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit) Isikud, olendid · Isikute nimed suure tähega · Loomad suure tähega: Kräps, Sassu · müütilised olendid suure tähega: Vanapagan · personifikaadid suure tähega: Saatus, Surm · isikute ümberütlev nimetus väikese tähega, suurtähelised üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo ise (Herodotos) · Ülekantud tähenduses isikunimi suure tähega · Üksikud seesugused isikunimed väiksega : frits, mats
lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Saksamaa lõhenes:Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik,Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Iseloomusta Külmasõja valdkondi-Vaenutsejad NSVL ja USA üritasid vastast ületrumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne. Pingelõdvendus-Tehti leping mis piiras tuumariikide võidurelvastumist. Hiina ja Prantsusmaa ei ühinenud sellega ainukeste tuumarelva omavate riikidena
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv tähtsaimad ekspordipartnerid nt: Ameerika Ühendriigid
sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ninig mõne aja pärast see lõpetati. Lääneriikide ja NSV Liidu suhted olid aga rikutud. Berliini blokaadi nimetataksegi külma sõja alguseks. 1949. aastal Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonisloodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1950.-1980. aastatel algas võidurelvastumine. Nii NSV Liidus, kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. 1945. aastal võeti Ameerikas kasutusele tuumapomm, 1945. aastal katsetati esimest Nõukogude tuumapommi. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvi. 1950. aastail hakati NSV Liidus esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis
Katkesid NSV Liidu ja USA head suhted. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa võtsid Lääne-Saksamaa 1945. aastal oma kontrolli alla, NSV Liit aga hakkas haldama Ida-Saksamaad. Berliin jagati sammuti tsoonideks. Hiljem sulgesid nõukogulased Lääne-Berliini kõik juurdepääsud, kuid lääneriigid kakkasid kasutama õhusilda kuni blokaad lõpetati. Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-saksamaast sai Saksa Demokraatlik Vabariik, mis ei olnud üldse demokraatlik. USA üritas kõigest väest maailmas kommunismi levikut pidurdada ning president Harry Truman esitas 1947. aastal seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Truumani doktiiriks. Selle doktiiriga peab ta eelkõige silmas kommunistlike rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda
sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud Saksamaa lõhenemine – läänealadel Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis Saksa Demokraatlik Vabariik, külm sõda sai hoo sisse VÕIDURELVASTUMINE KÜLMA SÕJA AASTAIL 1950.-1980. peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine, st USA ja NSVL üritasid võidu üha paremaid relvu valmistada; kardeti sõjalist rünnakut kuid taheti vastast hirmu all hoida täiustati võidu massihävitusrelvu 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinentidevahelisi
Saksamaa muusika Arabella Saaliste Angelina Dolgopolaja Olivia Niin Georg- Eric Kurus Andreas Õun Saksamaa Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk- Euroopa suurriike, mida piirab Lääne- ja Põhjameri. Saksamaa pealinn on Berliin. Saksamaa kultuur Saksamaa kultuur on mõjutanud kogu Euroopa kultuure. Sakslaste keel ja kultuur on jätnud jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku. Laul ,,Mu isamaa armas'' on üle võetud sakslastelt. Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos.
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas ...
sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL poliitile üritus kaitsta oma mõjuala võõrmõjutuste eest. Pingelõdvendus – Pärast Stalini surma 1953 tekkis lootus et USA ja NL suhted võivad paraneda. Sõlmiti USA ja NL vahel mitmeid tähtsaid lepinguid. 4.Külm sõda : mõiste, dateering, liiderriigid, teised osapooled (poliitiline sõda) Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt II ms järgsel rahuperioodil.
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus · Mõjuvõimu suurendamine arengumaades (Kolmandas Maailmas riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See...
Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: * USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. * NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik. 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi. 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni.
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburg...
Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta. Pärast Esimest maailmasõda oli Saksamaa täielikult laostunud. Riigile majandusliku abi pakkumiseks koostati Dawesi plaan, mille kohaselt pakkus USA Saksamaale rahalist abi. Pärast Teist maailmasõda toimis Trumani doktriini kehastusena Marshalli plaan. Abi anti kõigile abivajavatele Euroopa riikidele. Selle eesmärgiks oli kommunismi leviku piiramine. Leian, et kuigi
Saksa kultuur Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro...
Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne- Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 1949.a kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (USA, Pr, UK) 1949.a Saksa Demokraatlik Vabariik (NL) LÄHIS-IDA KRIIS Pärast II ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947.a otsustas ÜRO, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949.
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel SAKSAMAA Astrit Karro 10b Kose2008/2009 Riigi üldiseloomustus 1.Üldandmed Deviis : Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn : Das Lied der Deutschen Pealinn : Berliin Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 194...
võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli Bonn. Lääne-Berliinist sai vabalinn. 1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1. demonteerimine (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheli...
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas. • Põhjas on ...
· Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus Hallsteini doktriin Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür 1961 loodud müür Ida- ja Lääne-Saksamaa vahele Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel. Saksamaa taasühinemine 1989. aastal Berliini müüri lammutamine, 1990 tekkis Saksamaa liitvabariik. Hitler: · Diktatuur (fasistlik) · Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving · Riigi lagunemine Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus:
Saksamaa & Ungari SAKSAMAA ● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima
juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Tulemuseks oli see, et Saksamaa lõhenes täielikult. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) Hiina kodusõda (1946.a.-1949.a.) ja riigi lõhenemine- Kodusõja osapooled olid- Hiina Vabariigi valitsusele lojaalsed jõud ja Kommunistliku Partei jõud.Hiina Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis riigi lõhenemiseni:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
