Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)...
Selle eraldumise põhjuseid tuleks näha eelkõige nende osariikide rolli vähenemises poliitiliste ja majanduslike küsimuste otsustamisel, aga ka rahuolematuses Vabariikliku Partei majandus- ja maksupoliitikaga ning osariikide õiguste piiramises keskvalitsuse poolt. 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda (American Civil War) ehk "sõda osariikide vahel" (War Between the States). Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki - Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee ja Arkansas. Fort Sumteri tulistamisele vastas president 15. aprillil miilitsaüksuste kokkukutsumise ja 19. aprillil Konföderatsiooni sadamatele blokaadi kuulutamisega. Neli aastat kestnud sõja juhtimine võiduka lõpuni kujunes Abraham Lincolni valitsusaja peamiseks ülesandeks. Peale Bull Runi lahingu kaotamist Virginia osariigis juulis 1861 otsustas president
• 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma
1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama.
Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat.Sama aasta lõpus sõideti Pirital veel krossi, aga jõgede ületamised jäeti ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951
· 1940.a. septembris Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui liitlast ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Samas oli see oluline see ka Saksamaale saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). · Kolmikpaktiga liitusid hiljem järgmised riigid: Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia, Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi Nõukogude Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga Nõukogude Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes pommitas Soomet).
arvatavasti seotud ordu tegevustega. Oletatakse, et mõni aasta varem pärandasid mitmed katku surnud latgalid oma maise vara Mõõgavendade ordule, kes seega oli nüüd mitmete talude omanik. (Histrodramus, 2018) Muidugi ei meeldinud see absoluutselt surnud latgalite sugulastele, kes rahutust levitama hakkasid. Tõenäoline, et rahutuste taga olid ka lisamaksud, mida Mõõgavendade ordu nõudma hakkas. Protestiga liitusid ka senini ristisõdijaid toetanud ja ustavalt teeninud vanemad. (Histrodramus, 2018) Tõenäoliselt hiljem Mõõgavendade ordu ja latgalite vastasseis lahendati, sest hiljem ei tekkinud enam selliseid olukordi. Pärast latgalite ülestõusu maha surumist, suurenes Mõõgavendade ordu mõjuvõim tänase Läti aladel tunduvalt. (Histrodramus, 2018) 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke
Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Šveitsis, Genf linnas. Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. Kuigi eesmärk oli ära hoida I maailmasõjaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet siiski täita ei suutnud. Ülesanne: Nimetage õpiku (lk.92) abil põhjuseid, miks Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärke ellu viia? ..................................................................................
7. aastane sõda 1756-1763 Seitsmeaastane sõda oli Euroopa suurjõudude vaheline võitlus ülevõimu pärast Euroopas ning meretagustes kolooniates. 18. sajandi jooksul tahtsid Euroopas ülevõimu saavutada nii Austria, Preisimaa, Venemaa kui Prantsusmaa. Tegu oli 1748. aastal lõppenud Austria pärilussõja ajal lahendamata jäänud konfliktidega. Et ükski Euroopa suurvõimudest polnud vaekausi enda pole kallutamiseks piisavalt tugev, sõlmiti omavahel liitusid. Selle tulemusena muutus jõudude tasakaal pidevalt. Austri, Prantsusmaa, Rootsi, Venemaa ja Hispaania sõlmisid Preisimaa, Suurbritannia ja Hannoveri vastase liidu. Austria soovis Sileesiat Preisimaalt tagasi vallutada ning Inglismaa ja Prantsusmaa sõdisid juba India ja Kanada kolooniate pärast. Sõjad olid kulukad need raiskasid aega, raha, relvi ja inimelusid ning kulutasid ära sõdiva riigi tagavarad. Sõjategevus algas 1756. aastal ning kestis seitse aastat
Arvatavasti Otepää ümbruses külasid rüüstates tapeti kättesaadud inimesi ning pöörduti vangide ja saagiga tagasi. Taasalanud konflikt ei leidnud üksmeelset toetust. Turaida liivlased, kes kroonika järgi olevat eestlaste abiga ülestõusu plaaninud, nõudsid piiskop Albertilt sõja lõpetamist. Albert saatiski Ugandisse preester Alebrandi, kellega koos läksid ugalaste saadikud Riiga, kus sõlmiti uus rahulepe. Sellega liitusid aga ainult piiskopi võimuala liivlased ja latgalid, samal ajal kui ordu ja nende ala latgalid rahuettepanekut vastu ei võtnud. Kuid ka sellisel kujul tehtud rahu ei püsinud kaua ning ordu järgmistes sõjalistes aktsioonides osales ka piiskopimehi ja liivlasi. Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjakäik Otepääle 1210. aasta alguses raskendas Otepää ugalaste olukorda Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjaretk. Nende vägi piiras Otepää linnust, kuni seesolijad nõustusid
kogenud kohtunikku - Norm Drucker, Earl Strom, John Vanak ja Joe Gushue. ABAl õnnestus veel oma ridadesse saad Julius Erwing. Sel perioodil hakkas NBA väga kiresti suurenema votes liigasse üha rohkem suurte linnade meeskondi ja veel tuli ABAst NBAsse üle 4 meeskonda. 1976ndaks aastaks osales liigas juba rekordlilselt 22 meeskonda. 1979. aastal võeti ABAs kasutusele kolme punkti visked, mille võttis kasutusele ka NBA. Samal aastal liitusid uustulnukad Larry Bird Boston Celiticsiga ja Magic Johnson LA Lakerisiga. Koos nende kahe liitumisega suurenes fännide huvi NBA vastu nii USAs kui üle maailma. Larry Bird juhtis Celticsi kolme meistritiitlini ja magic Johnson Lakersi viie meistritiitlini. 1984 aastal liitus Chicago Bullsiga läbi aegade suurim staar Michael Jordan, kelle liitumisega suurenes veelgi fännide huvi NBA vastu. 1989ndaks aastaks osales liigas juba 27 meeskonda
c) Kirik jäi ilma paljudest senistest ühiskondlikest funktsioonidest: · Abielusõlmimine (muutus ilmalikuks) · Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3. Dekristianiseerimine kiriku vastane tegevus ristiusus välja juurimiseks (ajendiks paljude vaimulike revolutsiooniline vastalisus) a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid · Vaimulikud pidid abielluma · Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit. b) (Vastaspoolest jakobiinid kuulutasid) mõistuse kultus, valgustuse ideede mõjul.
Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole moodustasid Suurbritannia, kellega liitusid mitmed Saksamaa väikeriigid. Patrioodid+, lojalistid-, kveekerid+- Vaherahu sõlmiti 1782. aasta 30 novembril. Rahulepingu allkirjastamiseni jõuti aga alles 3. septembril 1783. aastal. See kirjutati alla Pariisis tookordse Prantsusmaa kuninga Louis XVI vahendamisel. USA-d esindasid Pariisis diplomaat Benjamin Franklin ja John Adams. Suurbritanniat esindas diplomaat David Hartley. Suurbritannia tunnistas Põhja- Ameerika 13 koloonia iseseisvust
Fosforiidisõda Laulev revolutsioon 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega aga ka rahvuspoliitilised, juba 1988. aasta alguses toodi välja Eesti rahvuslipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus loomeliitude ühispleenum, millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis otseselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele
suuri edusamme omal valikul.6 Samuti on lääne mainet selle sajandi alguses vähendanud sõjad Iraagis ja Afganistanis, mis oma olemuselt olid läänelike väärtuste ülekandmise katse. Euroopa majandusliku võimetuse tõi aga otsustavalt välja euroliidu riikide strukturaalsed nõrkused – riigid ajasid oma fiskaalpoliitikat ja proovisid jälgida iseseisvalt piiranguid. Probleemid hakkasid idanema juba eoses, sest riigid liitusid eurotsooniga ettenähtud kriteeriume mitte täites. Suurimad murelapsed on olnud Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia. Eelmainitud riigid on normide ees silmad kinni pigistanud ning aina oma riigivõlga kasvatanud. Samuti on probleemiks olnud korruptsioon, maksudest hoidumine jms. Praeguseks on abipaketid neid veel vee peal hoidnud ning eurotsooni lagunemise tõenäosus on pigem väike. Eurotsooni lõhenemine on siiski mõiste, mis üha enam ekõlapinda 4 Ivar Raig. Sirp
tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. 2) keemiline evolutsioon – Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid). Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked Maal puudus mullakiht Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2, CO2, SO2, H2, NH2, CH4) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale
alusel koordineeritakse koostööd majandus- ja julgeoleku sfäärides (k.a. sõjatööstus), kosmoseuuringute ja keskkonnakaitse vallas ning paljudes humanitaarküsimustes. 1992.aastal SRÜ Riigipeade Nõukogu ja Valitsusjuhtide Nõukogu istungil vastu võetud dokumentidega pandi SRÜ-le kui organisatsioonile õiguslik alus. 1993.aasta 24.septembril allkirjastasid üheksa SRÜ liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu loomise kohta. Gruusia ja Turkmenistan liitusid lepinguga 1993.a detsembris, Ukraina ühines assotsieerunud liikme staatuses 15.aprillil 1994.a. Antud kokkuleppega kinnitati ühtse - kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabal liikumisel põhineva - majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu-, tolli- ja välismajanduspoliitika väljatöötamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite ühtlustamist ning otseste tööstusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust.
pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu tuli ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas nende suur sõprus. Brockmann kirjutas varem vaid juhuluulet kuid nüüd Fleming innustas teda veelgi enam. Nad liitusid lamburiseltsiga, kuhu kuulusid paljud õppejõud. Nad korraldasid loodussõite (piritale, kopli randa, lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna
(Välisministeerium 2013) 4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon 2.1 NATO – liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009. aastal said liikmeteks Albaania ja Horvaatia. (Välisministeerium 2010) 2.2 Eesti ja NATO Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004
Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida.
tagasi), kes valmistas juba keerukmaid tööriistu, tundis tuld ja rändas esimesena Aafrikast välja. Siis tuli homo sapiens ehk tark inimene (u 200-250 000 a. tagasi). Neil oli oma algeline keel, koopamaalingud. Nendega samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased, kuid neid ei seotsata perekonda homo. Homo sapiens pani aluse tänapäeva inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiens ehk mõtlev inimene. Selgitage endosümbioosi hüpoteesi? Endosümbioosi hüpoteesi järgi liitusid amögoidsete prokarüootidega aeroobsed prokarüoodid ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid (kloroplastid). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist
). Parempoolsed saadikud pooldasid kuningavõimu säilitamist konstitutsioonilise monarhiana. Vasakpoolsed, kelle seas moodustasid enamuse zirondiinid taotlesid vabariiki, terrorit ja revolutsiooni jätkamist nad ei pooldanud, enamuse tõttu moodustasid nad ka valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793.
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, ...
10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriume ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921
Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO
1144. Oli juba Mossuli valitseja Zenki vallutanud Edessa krahvkonna. Jällegi ärkas usuvaimustus. Nüüd kihutas rahvast üles Bernard Clairvaux´st. Tema üleskutsele vastati pea kogu Euroopas. Isegi 2 valitsejat Saksa keiser Konrad III ja Prantsusmaa kuningas Louis VII tõttasid appi. Louis VII (Ludvig) tahtis lunastada oma raske patu. Nimelt olid tema sõjamehed süüdanud kiriku. Louis VII toetas ka paavst Eugen III lubades pattude andestamist ja tulu. Ristisõdijatega liitusid ka naised. Näiteks Eleonore Prantsuse kuninganna. Sõjavaimustus levis ka Saksamaal. Bernardi rännak sarnanes võidukäigule, Saksmaalt asus teele 70 000 rüütlit ja Prantsusmaalt u. sama palju. Röövides ja põletades läheneti Konstantinoopolile. Arvatavasti oli see kättemaksuks linnaväravate sulgemise eest. Konrad, jõudes kohale varem, tegi ettepaneku jääda ootama prantslasi, kuid sõjamehed keeldusid ja kuningal ei jäänud muud üle, kui nad sõtta viia. Lahing
Nõukogust. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte. See astus ametisse 2. novembril 1795. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
valimisvõidu teatavaks saamise järel oli 20. detsembril 1860 Lõuna-Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest. Jaanuaris 1861 järgisid Lõuna-Carolina eeskuju Mississippi, Florida, Alabama, Georgia, Louisiana ja Texas. 4. veebruaril 1861 olid need osariigid moodustanud Ameerika Riikide Konföderatsiooni ehk sisuliselt uue riigi. 12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda. Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki - Virginia, Põhja- Carolina, Tennessee ja Arkansas. Fort Sumteri tulistamisele vastas president 15. aprillil miilitsaüksuste kokkukutsumise ja 19. aprillil Konföderatsiooni sadamatele blokaadi kuulutamisega. Neli aastat kestnud sõja juhtimine võiduka lõpuni kujunes Abraham Lincolni valitsusaja peamiseks ülesandeks. Peale Bull Runi lahingu kaotamist Virginia osariigis juulis 1861 otsustas president esimest
Mundriks kujunevad mustad särgid. Mussolini esiletõus · 1921. a. nende võitlusliitude baasil luuakse fasistlik partei. Sümboliks saab fasi (keppide kimp, kuhu on seotud kirves). · 1922. aastal Mussolini nõuab, et tema partei kaasataks valitsusse. Teatab, et tahab viit ministri kohta. · 28. oktoobril korraldab ta marsi Rooma, mis iseenesest ei ole riigipööre, aga võimu demonstratsioon. Sotsialistid ei võtnud sõjaveterane enda ridadesse ja nii nad liitusid fasistidega. Pärast demonstratsiooni annab kuningas Mussolinile ülesande moodustada valitsus. Mussolini võimuperioodid 1. I võimuperiood: 1922-1924 Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922. aastal sai Mussolini peaministriks Mussolini esimene taotlus oli võim kindlustada, ning ta valitses konstitutsiooniliselt. 1924. aastal toimusid parlamendi valimised, mille ajal pandi toime hulgaliselt valimispettuseid. Hoolimata
Sellegipoolest nõustub ta Mefistofelese kihlveoga, kus Faust peab teda pärast teenima põrgus. Lepingu üheks osaks on aga selle kinnitamine verega, millega Faust ei taha nõustuda, küsides, et kas Mefistofelesele ei piisa ausa mehe sõnast, kuid lõpuks muudab meelt ja kinnitab lepingu oma verega. Faust ja Mefistofeles käivad koos pika teekonna. Alustuseks tutvustab kurat talle lõbusat kõrtsielu Auerbachi keldris Leipzigis, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Sellest tüdines Faust peagi ja nad liikusid edasi nõiakööki. Kuigi Faust vihkas nõiakunsti, jõi ta seal elliksiiri, mis muutis ta 30 aastaseks. Varsti kohtas ta oma teekonnal Margaretat, kes talle koheselt meeldima hakkas ja Faust palus Mefistofelesel korraldada nende kohtumise. See juhtuski ja Faust armus tüdrukusse, mis kuradile üldse ei meeldinud, sest armastus on nii püha tunne ja sellest ei ole ükski kuri jõud võimsam
Kuid kuna rünnati seestpoolt, siis rikuti sellega rühma distsipliini, vaimu ja hävitati ühingu olemasolu mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda[1]. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.
kaugemale, kui tavalised lääts-teleskoobid ulatuvad. 1959. aastal ilmus ajakirjas Nature märgilise tähtsusega artikkel, kus Giuseppe Cocconi ja Philip Morrison kutsusid teadlasi üles taevast süstemaatiliselt uurima, et leida märke maavälistest raadiosignaalidest. Esimesena asus tegutsema Drake, kes kasutas oma otsinguteks 26 meetrise läbimõõduga Lääne-Virginias Green Bankis asuvat raadioteleskoopi, ning peagi liitusid temaga entusiastid ka teistest riikidest ja millega tegeleb nüüdseks juba kümned tuhanded astronoomid ja teised teadlased. Praegu koordineerib lõviosa nende tegevusest Californias, astrobioloogiale spetsialiseerunud NASA Ames Laboratory lähedal asuv SETI Instituut. Uuringuid rahastatakse pea terves ulatuses erasektori vahenditest kuid on ka miljardnäride poolt abi tulnud. SETI au ja uhkus on raadioteleskoop ATA (Allen Telescope Array), mis koosneb 350st omavahel ühendatud
Hooldusasutus. PILET 8 1) Eestlaste eluolu ja ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul (Õ lk 31-35) Elamuks oli suitsutuba – palkidest hoone, millel polnud korstent. Sees oli ahi. Vilja hoiti samades majades. KÜLAD Kuidas külad paiknevad? Asukoht Sumbküla Ridaküla Hajaküla Külad moodustasid kihelkonnad, mis liitusid suuremateks maakondadeks. I teooria: rahvas ja ülikud olid võrdsed – rikkam kiht on kui jõukamad talupojad. II teooria: arheoloogid väidavad, et muinasajal oli varanduslik ebavõrdsus suur. Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Külad jagunesid maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Ühel ülikul oli 2-3 vakust. 2) Maarahva usk
Eestlaste tuleviku suhtes ei olnud estofiilid üksmeelsed. Enamiku baltisakslaste arvates oli eestlaste parim perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit, kes koostas 1843. a eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. Sajandi lõpupoole hakkas estofiilide liikumine vaibuma, sest eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Estofiilidega liitusid Eesti esimese põlve haritlased, nt F. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. Tema tuntumad tööd: ema ja isa portree, „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Dr. Ph. Karell – keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Nimeta 2 olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. saj. Eestis järgmistes valdkondades: haridus, eestikeelne kirjasõna. H: taasavati TÜ (1802); mindi üle kohustuslikule koolisundusele; (töötas Prof. Inst.).
Euroopa Parlamendiks) nõuandvaks organiks, kohus liikmesriike valitsema ja komisjon, kus see poliitika jõustub. 1965. aastal ühendas Brüsseli Leping EMÜ, ESTÜ ja Euratomi komisjonid ühendatud ja püsivaks riigiametiks. Areng 1960-ndate lõpu võimuvõitlus oli alguseks vajadusele ühtsete lepingute järele tähtsamate otsuste kohta, andes liikmesriikidele vetoõiguse. Arvatakse, et see aeglustas liidu arengu paarikümneks aastaks. EMÜ liikmeskond laienes 70-ja 80- ndatel, kui 1973.a. liitusid Taani, Iirimaa ja Suurbritannia, 1981.a. Kreeka ning 1986.a. Portugal ja Hispaania. Inglismaa muutis oma meelt, kui nägi, et nende majanduskasv jääb maha EMÜst ning USA lubas neile oma toetust EMÜ-s Prantsusmaa ja Saksamaa vastu. Siiski, Prantsusmaa pani veto kahele esimesele Inglismaa taotlusele. Iirimaa ja Taani, kes sõltusid suuresti Inglismaa majandusest, järgnesid sellele, et sammu pidada ja püüda areneda ilma Inglismaata
15. mail kapituleerib Holland, 2 nädala hiljem – Belgia. 10. juunil Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõjat, 4 päeva hiljem Pariis oli ümber piiratud Saksamaa vägede poolt. Järgmiste päevade jooksul NSVL okupeeris Balti maad, hiljuti seal hakkasid toimuma kommunistlikud riigipöörded. Kahe kuu jooksul Leedut, Lätit ning Eestit inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 27. septembril Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmipakti, hiljem sellega liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome. Samal ajal Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, aga rünnak ebaõnnestus. 9. detsembril Britannia tungis Põhja-Aafrikasse. 18. detsembril Hitler kinnitas plaani „Barbarossa“. 7 II periood, juuni 1941 – november 1942 22. juunil Saksamaa oma liitlastega – Itaalia, Ungari. Rumeenia, Soome ja Slovakkia, - tungib NSVL kallale. Algab Suur Isamaasõda
09.1919; Neuilly rahuleping – Bulgaariaga 27.11.1919; Trianon rahuleping – Ungariga 04.06,1920; Severes’i rahuleping – Türgiga 10.12.1920 -> viimane ei jõustunud). Rahulepingutega vähendati kaotatud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Austria-Ungari – varises kokku, tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Serbia. Senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia). Venemaa – eraldusid Poola, Läti, Leedu, Soome, Eesti. Türgi – Severes’i rahuleping ei jõustunud. 6. Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja? Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel. Antandi ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda. Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele. USA sõttaastumine 1917. aastal tagas uue tugeva
Et piiride ületamine toimuks kiiresti ja ladusalt, on vaja teha riikidevahelist koostööd ning kokku leppida ühtsed nõuded. Selleks, et ühtlustada ja reguleerida rahvusvahelist kiiresti riknevate toiduainete vedu, sõlmisid seitse riiki: Austria, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Sveits 1. septembril 1970. a. Genfis Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutavate eriveovahendite kokkulepe (ATP). Ratifitseerimisel liitusid sellega veel viis riiki: Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Saksamaa ja Jugoslaavia ning kokkulepe jõustus 21. novembril 1976. Eesti Vabariigi suhtes jõustus kokkulepe 6. veebruaril 1998. a. [5]. Täna on kokkuleppega liitunud riike 47 (Vt.tabel 2). ATP on riikidevaheline kokkulepe ning lepingu allakirjutanud riigid kohustuvad järgima selles kiiresti riknevate toiduainete veole kehtestatud standardeid ja norme. Transpordivahendite ülevaatused ja
Sõda jätkub. 1919. aasta alguseks oli ligemale pool Eestimaast venelaste poolt vallutatud. Mitu päeva kestnud lahingute tulemusel suutsid eestlased Vene vägede rünnaku peatada ja varsti asuti ise rünnakule. Eestimaa üksikute maa alade vallutamine läks kergemini kui vaenlastel. Ka Lõuna-Eestis alustati vasturünnakut. Varsti suudeti tagasi võita Tartu. 1919. aasta 31 jaanuaril toimus Paju lahin, mida juhtis leitnant Julius Kuperjanov. Eestlased alustasid pealetungi ja nengega liitusid veel soomlased. 700 mehega vallutati Paju mõis. Sellega oli Lõuna Eestis venelaste vastupanu murtud. Kuid lõunast tuli baltisakslaste üksus nimega Landeswehr. 20 juunil alustasid sakslased suurt pealetungi. Eestlasi oli 8100, sakslasi 9300, kuid eestlased said abiväge ja sakslaste pealetung suudeti peatada. Järgmisel päeval alustasid eestlased vasturünnakut ja purustasid Saksa väed täielikult. Rahu! 1919. aasta lõpus alustasid idast vene väed uut rünnakut
*Võeti kasutusele demokraatlik riigikord Demokraatlike õiguste laiendamine , valimisõigus 18.a Inimeste osalemine poliitikas ja ühiskonna elus (kodaniku algatused) Laienesid rahva liikumised ja töötajate ühendused ametiühingud Aktiivsed noorem 1960. Hipiliikumised 1970. Punkarid Kõige kuulsam Inglismaa peaminister Margaret Thatcher 1979-1990 Euroopa ühenduse rajamine e. EL 1951.a loodi Prantsusmaa ja Saksa LV eestvedamisel Euroopa Söe- ja Teraseühendus , millega liitusid hiljem Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland . Aastal 1992 sai alguse EL , Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004.a ja võttis käibele euro 2011.a. Euroopa Liit võttis euro valuutana vastu 1999.aastal . Hetkel 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu ülesanded on lõimumine e. integratsioon majanduslik , poliitiline ja kultuuriline koostöö. USA ühiskonna muutumine vabariiklased ja demokraadid Roosevelt 1933-1945 oli president ,,New Deal" Truman 1945-1953 Kennedy 1961-1963 Kuuba kriis 1962 2.okt
aastal. GORBATSOVI AEG__________________________________________________________ 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus loomeliitude ühispleenum, millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele
10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921
Euroopa de facto integratsiooni ulatus. Juba enne Rooma lepingu sõlmimist kauplesid tulevased Euroopa Majandusühenduse liikmesriigid eeskätt omavahel : 1958. aastal läks 29 protsenti Saksamaa ekspordist Prantsusmaale , Italliasse ja Beneluxi riikidesse ning 30 protsenti teistesse Euroopa riikidesse . Vahetult enne Rooma lepingule läks 44 protsenti Belgia ekspordist niigi tema tulevatesse EMÜ partneriikidesse.Isegi niisugused riigid, nagu Austria, Taani või Hispaania , mis liitusid ametlikult Euroopa Ühendusega alles palju aastaid hiljem, olid juba varem integreeritud selle kaubandussüsteemi: 1971.aastal, seega kakskiümend aastat enne astumist Euroopa Liitu, tuli üle 50 protsendi Austria impordist EMÜ esimesest kuuest liikmesriigist, Euroopa Ühendus ei olnud aluseks majanduslikult integreeritud Euroopale, pigem oli see üksnes juba käimasoleva protsessi institutsionaalne väljendus. Töövoljakuse pideva kasvu taustal ei tohi unustada aga
Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistele eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel.1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid. 1987 avati seoses külma sõja 10 lõpuga ARPANet kõikidele soovijatele ning nimetati ümber Internetiks. Algas Interneti kiire kasv, sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid. Alates sellest ajast kuni tänaseni kasvab Internet pidevalt umbes 10-15 % kuus, seega ligikaudu 3-5 korda aastas. 1989 oli Internetiga ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000 alamvõrku. Alamvõrk kujutab endast teatud omavahel ühendatud arvutite kogumit, mille kõige lihtsam näide on ühe kooli arvutid. Need on omavahel ühendatud LANi. Aga samas ühenduvad needsamad
Puudusid reaalsed liitlased. · Katoliku kiriku toetus paavst kuulutas välja ristisõja, kes läksid ristisõtta, said pattude lunastuse, kirik oli huvitatud oma võimu laiendamisest ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. Tõi kaasa ristimise. ARUTLUS: MIKS EESTLASED KAOTASID? 12. sajandi lõpus sai alguse ristiusustamine Läänemere piirkonnas. Sealt said alguse vallutussõjad, mis jõudsid Eestisse 1208. Aastal sakslaste sissetungiga lõunast. Hiljem liitusid sakslastega ka taanlased, rootslased. Miks siiski eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse??
Järgnevatel aastatel korraldasid impressionistid mitu näitust,mis ükski polnud edukas ning kõigil kunstnikel tuli võidelda vaesusega.1876.aastal leidis Monet rikka metseeni,kes teda toetas.Kuid 1878.aastal tabas ka teda katastroof.Kui ta oli jäänud ilma kogu oma rahast oli ka Monet kohe kitsikuses.Nende teine poeg Michael sündis 1878. Aastal,nüüd oli pere silmitsi vaesusega.Monet´d kolisid odavamasse majja Seine´i äärses Vetheuil´s.Pere koormat suurendas seegi,et nendega liitusid Hoschede`d oma kuue lapsega.1878.-79. Aasta talvel oli ta pere külmas ja näljas.Camille haigestus ja Monet´l ei jätkunud raha ravimite ostmiseks.Camille tervis halvenes 1879.aastal veelgi .Alice hoolitses küll Camille eest hellalt,kuid ta siiski suri 1879. aasta septembris tuberkuloosi. Monet maalis teda tema surivoodil.Alice hoolitses oma kuue lapse kõrvalt ka Monet´ kahe lapse eest. Pärast seda vajus Monet masendusse ega suutnud veidi aega enam maalida. Alice´i trööst
(üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Kirjanduses-enamik teoseid käsitles kohalikke olusid ning levik ei ületanud Baltikumi piire. Estofiilid-Baltisakslastest Eesti huvilised.uurisid keelte kultuuri, andsid välja ilukirjandust, ajalehti, kooliraamatuid ja avasid teaduslikke seltse. Nende tegevuse tulemusena seati sisse Eesti keele lektori koht Tartu Ülikoolis. Nendega liitusid eestlastest haritlased Krutzwald ja Faehlmann, kelle algatusel loodi 1838 õpetatud Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg:
lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil. 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja lõpetas Pariisi rahukonverents (19191920), millel võitjad sundisid Saksamaa alistuma Versailles' rahulepingule. Leping nõrgendas Saksamaa konkurentsivõimet maailmaturul ja piiras tema suveräänsust. Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Endised Austria-Ungari valdused Balkanil liitusid Serbia ja Montenegroga (1929 aastast kandis riik nime Jugoslaavia). Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia riikide iseseisvumise katsed ebaõnnestusid. 1917. a Vene revolutsioonid ja Eesti Venemaa ebaeduga Esimeses maailmasõjas kaasnenud süvenev rahulolematus lõi eeldused revolutsiooniks. Veebruaris 1917 keisririigi pealinnas Petrogradis puhkenud toitlusrahutused kasvasid poliitiliseks rahvaliikumiseks
1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan. Tagasi kutsuti Aethelred ning Knud sunniti koos oma vägedega lahkuma. Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015. a suvel jõudsid Knudi väed Wessexisse. Liitusid paljud pooldajad Danlaw(danelahgt) alt. Nende hulgas ka inglise krahv Eadric Streona oma 40 laevaga. 4 kuuga saadi Wessex oma võimu alla. Peagi alistus ka Northumbria. 1016 piiras Knud Londonit. Piiramise ajal suri Aethelred ning aujärje päris tema poeg Edmund, kes põgenes linnast ning kogus suure sõjaväe. Knudi reetis ka Eadric Streona. 18. okt kohtusid väed Ashingtonis Essexis. Eadric ja tema mehed lõid verest välja ning jätsid Edmundi. Inglastele sai osaks täielik kaotus
Aasta hiljem võeti kasutusse projekt, mille eesmärgiks oli ühendada igasugu lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. Selle projekti tõttu muutus internet paljusid lokaalseid võrkusid ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati ka võrgu hajutus. 80ndate alguses oli juba ühendatud arvuteid tuhandeid, kuna ARPANET ühendas kusagil 100 alamvõrku. Samal ajal tuli kasutusse ka sõna ,,internet". Samal ajal muutus areng igapäevaselt, üksteise järel liitusid võrguga uued piirkonnad, uued riigid. Väidetavalt kasvab internet sellest ajast pidevalt, umbes 10-15% kuus, see tähendab, et kusagil 3-5 korda aastas. 3 1989 aastal oli internetiga ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, iga järgneva aastaga aga rohkem. Kui 1990 aastal oli ühendunud 2218 alamvõrku, siis 1991 aastal juba ligi 5000. Internet muutus selle ajaga väga kiiresti uueks meediakanaliks, vallutades kogu maailma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
