Nii et isegi kui Sa ei tunne alkoholi maitset, on tegemist siiski alkoholiga! Narkootikumid ja alkohol on ohtlik kombinatsioon: selline kombinatsioon mõjub Su tervisele hävitavalt Joo vaheldumisi: joo pärast iga alkohoolset jooki üks klaas vett või mahla. 7 Kuidas alkohol organismis kataboliseerub (ehk laguneb)? Alkoholi ainevahetus erineb oluliselt teiste toitainete ainevahetusest - kui tärklis ja liitsuhkrud näiteks lagundatakse glükoosiks, siis alkohol lagundatakse kõigepealt atseetaldehüüliks (mis tekitab joobeseisundi), siis atsetaadiks (äädikhappeks) ja lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Kuna alkohol ei ole kehaomane aine, siis on alkoholi lagundamine kõige kõrgema prioriteediga energeetiline protsess. Sellal, kui maksal on vaja lagundada alkoholi, peatatakse organismis piltlikult öeldes kõikide teiste energiaallikate kasutamine. Samuti peatatakse välis energia (toidu)
ORGAANILISED AINED ORGANISMIDES Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Põhilised orgaanilised ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukliinhapped. Kui nad on bioloogilist päritolu, nimetatakse biomolekulideks. Bioaktiivsed ained: vitamiinid, hormoonid ja ensüümid. SÜSIVESIKUD E. SAHHARIIDID Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse monosahhariidideks ehk lihtsuhkruteks, oligosahhariidideks/disahhariidid ehk liitsuhkrud ja polüsahhariidid. MONOSAHHARIIDID Madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomi arv on 3-6. Näiteks glükoos e viinamarjasuhkur, fruktoos e puuviljasuhkur, desoksüriboos, riboos. OLIGOSAHHARIIDID Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Fruktoosi ja glükoosi liitumisel tekib sahharoos. Laktoos e piimasuhkur. Kaks glükoosimolekuli liituvad, tekib linnasesuhkur e maltoos. POLÜSAHHARIIDID
Glükoos- C6 H12 O6. Organismi poolt kasutatavaid suhkruid on kolme tüüpi: 1.) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Molekul koosneb kuni 6-est süsinikuaatomist. Vees väga hästi lahustuvad. Värvusetud. C5 H10 O5-pentoossuhkrud. Riboos, desoksüriboos. Olulised nukleiinhapete molekuliehituses. C6 H12 O6-hekoossuhkrud. Glükoos, fruktoos. Nende lagundamisel saab organismi rakk esmase keemilise sideme energia. 2.) Oligosahhariidid madalmolekulaarsed liitsuhkrud. Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist. Mida suurem molekul seda väiksem magusmaitse, veeslahustuvus. Taimedel tärklis, loomsel glükogeen
Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. Tärklis (kartul) Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. Tselluloosi leidub taimede rakkudes. Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates.
Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kittiin, glükogeen) Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid. Valgud ehk proteiinid Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped, mis on ühendatud peptiidsidemega. Valgu struktuurid: · Primaarstruktuur aminohapete järjestus. (see on igal pool) · Sekundaarstruktuur see on heeliks. Heeliksi pooli hoiavad koos vesiniksidemed. (Nt. Juuksed, küüned)
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) monosahhariidi jääki POLÜSAHHARIIDID pikad, lineaarsed või hargnenud monosahhariidi jääkidest koosnevad ahelad. Oligo ja polüsahhariidides on suhkrujäägid seotud glükosiidsidemega Sahhariidide funktsioonid Monosahhariidid ja C allikas biosünteesil oligosahhariidid energia allikas
i. Cl-1 raku siserõhu segul b.ii. H2PO4-2 energia ülekanne b.iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a. nt: maltioos=glc+glc b. sahharoos = glc+fru (roo suhkur) c. laktoos piima suhkur 3. POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist nimetatakse BIOPOLÜMEERIDEKS koosneb MONOMEERIDEST nt: tärkils, glükogeen, tselluloos, kitiin Sahhariidide ülesanded: 1. Ehituslik ülesanne ja kaitse ülesanne a. Polüsahhariid (kitiin kest) a.i
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
Et üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida, siis pole praeguseks ka piisavalt inimorganismi põhiseid teaduslikult tõestatud andmeid, määramaks ohutut päevast üldkogust. Veresuhkur on aine, mis moodustub seedetraktis süsivesikutest ja mis insuliini abiga kudedesse jõuab. Suhkrud Riboos(RNA koostises ) Desoksüriboos-(DNA koostises ) Glükoos-viinamarja suhkur,kõikide organismide esmane energia allikas Fruktoos- puuvilja suhkur Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur LAKTOOS ehk piimasuhkur kitiin-lülijalgsete välisskeletis, seente varukestades Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: • Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. • Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid:
8. Kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe-kolme lihtsuhkru omavahelisel seostumisel. Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi. Suhkrutel on rakus täita põhiliselt energeetiline ja ehituslik funktsioon. Monosahhariidid: · Glükoos- ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas.Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust.
* a-tsüklilised ühendid * heterotsüklilised ühendid (sisaldavad midagi veel peale CHO) Suhkrud e sahhariidid. sahhariidid - magusad süsinikuühendid. Suhkrut saab jagada: * liht- ehk monosahhariidid (süsinike arv 3-6) - trioosid - tetroosid - pentoosid - heksoosid * oligosahhariidid (2-3 monosahhariidi) * polüsahhariidid (rohkem kui 3 monosahhariidi) * liitsuhkrud (sisaldab mingit muud ainet ka peale CHO) Eluslooduses omavad tähtsust monosahhariididest pentoosid ja heksoosid. Pentoosidest tähtsaimad riboos.. * osaleb pärilikkuse informatsiooni edasikandmisel ..ja desoksüriboos hapnikku oksüdeeriv. * kuulub DNA koostisesse (põhiline) Tagab pärilikkusaine säilimise, määravad ära organismide valkude ehituse. << RIBOOS
lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 8.Kuidas jaotatakse sahhariide? monosahhariidid e. lihtsuhkrud; oligosahhariidid e. disahhariidid; polüsahhariidid e. liitsuhkrud. 9.Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid:Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA. Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA. Heksoosid:Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades.Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades. 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
elutegevusega. (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt) 3) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded. · Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono, oligija polüsahhariidideks. Monoja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka suhkruteks. JAGATAKSE Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis taimedes energeetiline varuaine. Leidub mugulates (kartul), sibulates, viljades (nisu, riis) Tselluloos tuhanded omavahel ühinenud glükoosimolekulid. Taimede ehitusmaterjal (nt. taimede rakukestad) Kitiin koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente
Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned). Laktoos Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. Sahharoos Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad varu-energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis). Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen
molekulide ja hüdrofoobsete osakeste liigutamise rakku või rakust välja. 50. Suhkrute lühiiseloomustus. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku , vesinikku ja hapnikku . Süsivesikud on energiarikkad ained. Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Jagunevad: 1)MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) 2)Oligosahhariidid (maltoos, laktoos, sahharoos). Koosnevad 2-3 monosahhariidist. 3) Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen) 51. Milleks rakk vajab suhkruid? Taimerakkudes moodustavad suhkrud rakuseina. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õigete rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. 52. Polüsahhariidide lühiiseloomustus. Koosnevad monosahhariidide jääkidest, mis on seotud pikkadeks ahelateks glükoosisidemetega. Neil on suur molekulmass
Sahhariidid teisisõnu süsivesikud. Nende koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagatakse kolmeks: · Monosahhariidid e lihtsuhkrud - Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille süsiniku aatomite arvu on enamasti 3-6-ni. (Joonis 1) · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organsimides moodustunud kahe või kolme monosahhariidi ühinemisel. Nt: sahharoos, laktoos, maltoos. · Polüsahhariidid e liitsuhkrud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Nt: Tselluloos, tärklis (taimne varusuhkur), klükogeen (loomne varusuhkur), kitiin. Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2)
6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga 2) Oligosahhariidid 2-10 suhkrut 3) Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud rohkem kui kaks liitunud suhkrut Monosahhariidid · 3-8 süsiniku aatomit · Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent Agar-agar, taimsed limad ja hemitselluloosid
Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA Mutageen mutatsioone tekitav tegur. monomeer. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed tegurid. liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: Mutant päriliku muutuse kandja. Isend, kellel sahharoos, laktoos, maltoos). esineb mutatsioon. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel Mutatsioon muutus raku kromosoomide või
nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid). Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel, seejuures eraldub vesi
Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8. Amiinid R NH2 (aminorühm) 9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm) Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud c) Polüsahhariidid Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid. Asendusderivaat H asendatakse funktsionaalrühmaga. Funktsionaalderivaat Funktsionaalrühm asendatakse. Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega CH2CH2ONa Naatriumetanolaat Nimetused otsi erladi Isomeeria mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus. Struktuuriisomeeria: 1
* Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed - Ei lahustu vees - Lahustuvad orgaanilistes ainetes I Lipiidid ehk neutraalrasvad
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse ATP-sse, 60% hajub soojusena. Saadava energia koguse alusel on peamised orgaanilised ühendid reastatavad: lipiidid>sahhariidid=valgud. Kuid esmaselt kasutatakse energia saamiseks ära sahhariidid. Sahhariide säilitatakse organismides liitsuhkrutena (taimedes tärklisena ja tselluloosina) loomades(inimestes) ja seentes glükogeenina. Energia vajadusel lagundatakse liitsuhkrud lihtsuhkruteks ja oksüdeeritakse. Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. C6H12O6 + 6O2 + 38ADP + 38Pi = 6CO2 + 6H2O + 38ATP ATP adenosiintrifosfaat, energia talletaja ja ülekandja; nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast. Sellest ühe fosfaatrühma eraldamisel moodustub ADP 4 ja vabaneb energia.
· Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised · Glükoos-viinamarjasuhkur · Taimedes säilitatakse tärklisena ja loomses organismis glükogeenina. · Fruktoos-puuviljasuhkur · Esineb puuviljades ja mees. OLIGOSAHHARIIDID · Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevad sahhariide nimetatakse ka disahhariidideks. · Maltoos-linnasesuhkur · Laktoos-piimas esinev suhkur · Sahharoos- taimemahla suhkur. POLÜSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD · Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis-taimedes · Tselluloos · Kitiin-selgrootute kest. Seenete kest ntx. · Glükogeen-varu pülusahhariid SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos.
-) Osa biomolekule kannvad nime bioaktiivsed ained (ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). Süsivesikud * Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur). -) Polüsahhariidid ehk polümeerid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis taimne varusuhkur. *) Glükogeen loomne varusuhkur.
HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahhariidid
Ökotoop (biotoop) - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevaid abiootilised ökoloogilised tegurid. Olelusvõitlus - organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus jne. tingimuste talumises. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide (antigeenide) vastu. Omnivoor (segatoiduline) - öoomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani.
1 Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: metüül-, etüülglükosiidid. Lehekülg 4. Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust monosahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel; -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel. Glükosiidsidet tähistatakse: Glc1-4Glc; Glc14Glc; Glc4Glc. Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Redutseeriva oligosahhariidi määrab vaba hemiatsetaalsne OH, st vaba redutseeriv ots
• Kitsa toimespektriga antibiootikumid mõjuvad ainult ühele või mõnele bakteriliigile h) Miks nii laialt levinud? • Bakterid on väikesed ja kerged, bakteri elutsükkel on kiire, bakteri toitumistüüpide mitmekesisus on suur, bakterit ümbritseb teda kaitsev rakukest 6. Biomolekulid a) Süsivesikud ehk sahhariidid I. Mis erinevus on liht- ja liitsuhkrul? Osata tuua mõlema kohta näiteid • Liitsuhkrud koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust. • Lihtsuhkur – glükoos ja fruktoos • Liitsuhkur – sahharoos, laktoos II. Teada, miks on tähtsad sellised suhkrud: glükogeen, kitiin, tselluloos, glükoos • Glükogeen – loomade ja seente varuaineid • Kitiin – lülijalgsete välisskeletis, seenerakkude kestades • Tselluloos – taimerakkude kestad • Glükoos – peamine energiaallikas b) Rasvad ehk lipiidid I
tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega
tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega
tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega
d) Fe, Zn, Cu, Ni, Mo – osalevad redoksreaktsioonides Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Cm(H2O)n a) Suhkrud – monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised. Riboos (nukleiinhapete koostises), glükoos e viinamarjasuhkur (moodustub fotosünteesi käigus, tihti talletatakse tärklisena), fruktoos e puuviljasuhkur. b) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud koosnevad kahest-kolmest monosahhariidid. Sahharoos e peedisuhkur (koosneb 1fruktoosi ja 1glükoosi jäägist), laktoos ja maltoos e linnasesuhkur (koosneb 2glükoosijäägist, idanevad seemned). c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Monosahhariidide klassifikatsioon C-aatomite arvu järgi trioosid (C3), tetroosid (C4),pentoosid (C5), heksoosid (C6) jne NB! Heksoosid looduses kõige levinumad! Funktsionaalse rühma järgi aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma ketoosid sisaldavad ketorühma Tsükli ehituse järgi (tsüklilise vormi puhul) püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga) furanoosid (formaalne sarnasus furaani tsükliga) Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust (2,3,4...) mono- sahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. Polüsahhariidid e. Polüoosid koosnevad tuhandetest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi (monoosi) molekuli jääkidest * Lineaarsed ahelad- tselluloos, amüloos, pektiin, kitiin * Hargnenud ahelaga - glükogeen, amülopektiin Klassifikatsioon funktsiooni järgi ja esindajad · Energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin · Struktuurne e
ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia) – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR) Suhkrute lühiiseloomustus. SUHKRUD ehk SAHHARIIDID (sugars/ saccharides) – LIHT ja LIITSUHKRUD - Peamine toitaine/energia(varu)aine Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
