Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani ja võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja- Itaalias ja Saksa aladel. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. 1870. aastal algas sõda, mille prantslased kaotasid. Keisririik Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul
Riikliku korralduse vorm iseloomustab näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks üksusteks. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või
harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud. Tähtis on teada, millistest põhimõtetest lähtuvalt on riigivõimuorgan moodustatud. Demokraatlikud riigid, kuis riigivõim formeerub valimiste teel, jagunevad siin
Napoleon III vahendusega. Praha rahuga 23. augustil 1866 lõpetati Saksa Liit, kinnitati paljude Austria endiste liitlaste annekteerimine Preisimaa poolt ja püsiv Austria eemalejäämine Saksamaa siseasjadest. See andis Preisimaale vabad käed moodustada järgmisel aastal Põhja-Saksa Liit, Sõda jättis Preisimaa Saksamaal domineerivaks Põhja-Saksa Liit. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Preisi-Prantsuse sõda 1870-1871 (põhjused, Sedani lahing, Napoleon III langus). Pr- Preisi sõda. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. 1870. aastal algas sõda, mille prantslased kaotasid. Prantslased kardsid Preisi hegmooniat üle Euroopa
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha
endised kolooniad. o 1991-1992 toimus viimane suur laienemine on seotud Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemisega Viimane ÜRO liige, kes võeti vastu, oli Montenegro 2006. aastal. Praegu on 192 liiget. Mõningad muutused ÜRO liikmeskonnas: o Egiptus ja Süüria olid mõnda aega üks riik 1950/1960ndatel: Araabia Ühendatud Vabariik. See liitriik ei kestnud kuigi kaua, kuna süürlaste arvates oli Egiptuse surve liiga suur. o Praegune Tanzaania, mis alguses kuulus Tanganjikast ja Sansibari saartest. o Mõlemad Jeemenid (1990) ühendati Jeemeniks. o Saksamaade ühinemine, mõlemad olid ÜROs 1970ndatest alates. o NSVLi lagunemised, kus Venemaa säilitas endal NSVLi mandaadi ka Julgeolekunõukogus; kõik teised võeti omaette vastu
suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist, 3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4) otsused on kohustuslikud kõigile territoorimil asuvatele isikutele, 5) õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu, 6) riigivõimul on üks keskpunkt. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 2) Eesti kogukonnad väljaspool Eestit 20.sajandil. Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis teise maailmasõja ajal ja seda
Inglise kolooniateks, olid lojalistid (1/3). Euroopa riigid toetasid patrioote. Prantsusmaa (eelnevalt vallutatud Kanada pärast), Holland (Inglismaa hakkas merekaubandusest välja tõrjuma), Hispaania (Inglismaa hõivas nende ala Florida). Toetus: rahaline abi ja sõjaline abi sõjavarustusena. Tekkis 13 riiki (1776). Neid ühendas: Kontinentaalkongress Armee 1781. aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit. 1787. aastal moodustati föderatsioon ehk liitriik koosnes osariikidest(esialgselt 13). Liitriikides on osa võimu kogunenud keskvõimu (välispoliitika, riigikaitse, väliskaubandus, rahandus, maksud). Osariikide tasandil: õigussüsteem (erinevad karistused sama karistuse eest), haridus, majandus. Ameerika Ühendriikide põhiseadust võib nim. esimeseks põhiseaduseks, mis viib ellu valgustusideed: põhiseaduses kehtib võimude lahusus seadusandlik: Kongress: Senat ja
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi(osariike, liiduvabariike vms), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jms), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jms). Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste ja faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan)
See oli ka ainuke keskaegne euroopa riik mis oli paganlik. Leedukad olid tihedates sidemetes Vene vürstidega ning nad hakkasid sulanduma vene vürstiriiki. Samal ajal olid venelastel teravad vahekorrad saksaorduga. Saksaordu piiras Leedut nii põhjast kui läänest. Liitlaseks sakslaste vastu sai Leedule poola ning 1385 sõlmiti poola ja leedu vahel personaalunioon ning Leedu kuningas sai Poola kuningaks, eeldusel, et ta võtab vastu ristiusu. Sealt kujunes Poola-Leedu liitriik mille territoorium kujunes suureks ja mille hiilgeaeg oli 15saj esimene pool kui leedu-poola kuninga valdused ulatusid musta mereni. Leedu suurvürst ja Moskva vürst 14-15saj olid põhikonkurendid idaeuroopa domineerimise suhtes. Peale jäi moskva. 15saj vältel hakkas leedu langema poola ülemvõimu alla. Kagu-Euroopas oli põhiline võim türgi osmanite riik. Uusaeg (07.11.07) Eur. keskaeg (u. 400-1500) -Ajastu piirid:
keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks tavaliselt sõjalise või poliitilise ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab
Tessaalias, Chalkis Euboia saarel ja Akrokorintos Isthmose maakitsuse juures. Rhodose saar püsis Makedooniast sõltumatu linnriigina, oli üks tähtsamaid kaubalinnu Vahemerel ja Egiptuse Ptolemaioste liitlane Makedoonia vastu. Makedooniast sõltumatut ja Makedoonia-vastast poliitikat ajasid ka Aitoolia liit, Ahhaia liit ja Sparta: Aitoolia liit Kesk-Kreekas tõusis eriti esile galaatide sissetungi ajal, mil kaitses sissetungijate eest Delfi pühamut. Aitoolia liidust kujunes hästi-korraldatud liitriik, mis hõlmas suurt osa Kesk-Kreekast. Ka Delfi oli aitoollaste võimu all. Kõrgem liidus võim kuulus rahvakoosolekule (synodos), mis käis koos kaks korda aastas Apolloni pühamus Thermoses; koosolekute vaheajal juhtis liitu liikmete esindajate nõukogu (synedrion) ja mõnekümneliikmeline täidesaatev kolleegium (apokleedid); liiduväge juhtis üheks aastaks valitud strateeg. Välispoliitiliselt oli Aitoolia liit enamasti teravalt Makedoonia- vastane, kuid samal ajal vaenus ka Ahhaia liiduga
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
monarhiaga. 70. Unitaarne ja föderatiivne riikliku korralduse vorm. Riiklik korraldus: 1) Liht ehk unitaarne korraldus. Kogu riik kui tervikmaakonnadvallad ja linnad. Unitaar- riik kui tervik. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on ühtne. 2) Liit ehk föderatiivne korraldus. Föderatsioon kui subjekt- föderatsiooni subjektid (üksikud liitunud riigid) territooriumi haldusjaotus ühe või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks- kohalikud haldusüksused. Föderatsioon on liitriik, 4-5 tasandit sõltuvalt riigi suurusest. Neid on umbes 20 föderatsiooni. Neis elab umbes 1/3 rahvastikust. Nt. USA, Brasiilia, Venemaa, India, Pakistan jne. 2 kujunemisvõimalust: Lepingulised föderatsioonid ehk siis vabatahtlikud (USA, Sveits) ja konstitutsioonilised föderatsioonid on riigid, mis varem olid unitaarsed, keskvõim otsustas. (India, Pakistan) Lepingulised on jäänud suveräänseks, osad asjad delegeeritud keskvõimule. Konstitutsioonilisel föderatsioonil ei
Vabariik Monarhia Mittepärilik võimukorraldus, Riigipea on päriliku võimuga monarh, riigivõimuorganid valitakse. kuningas, keiser, sultan, emiir. Riigikorralduse vorm ei ole seotud demokraatlikkusega. Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühiste, tavaliselt kõrgema võimu keskus (osariigid, liidumaad) on välis-, majandus- ja (parlament). Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide ka unitaar ehk ühtse riigi tunnused st suur realiseerimiseks. koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad.
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Tema koosseisus ei ole iseseisvaid riike või riiklike moodustisi (nt osariike, liiduvabraiike vms). Territoorium jaguneb ainutl haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jne), need omakorda väiiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jne). Haldusüksuste arv sõltub territooriumist. Igal haldusterritoriaalsel jaotusel on oma juhtimisorgan, nt riigi- või kohaliku omavalitsuse organ. Föderatsioon e liitriik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle kahekümne föderatsiooni, enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa). On keskmise suurusega riike ja föderatiivseid väikeriike (Mikroneesia föderatsioon). Seal elab umbes kolmandik maailma elanikkonnast. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne
Preisimaa oli esialgu suht teisejärguline piirkond, Preisimaa oli suht Kaliningradi kandis. Preisimaa koosnes 17saj kolmest piirkonnast: Ida-Preisimaa, Berliini piirkond, _____. Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel). Keskvalitsus kontrollis relvajõud, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Osariikidele allusid kohalik haldus, haridus, kohtukorraldus ja kultuurielu. Välispoliitika juhtimine ja riigikantsleri valimine kuulus Saksamaa keisrile (Bismarck). Otto oli juba 1860'st Preisimaa riigikantsler ja välisminister vms
Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin. Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror. 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana. Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini. Eesti Vabariik lakkas olemast. Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK (06.08.1940-20.08.1991) 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeerib ENSV. Konstantin Päts saadeti Eestist välja, Leningraadi. Oma isiklikku vara lubati kaasa võtta. Pandi koduaresti. 22.06.1941 pandi Päts vangi. ENSV valitsus nimetati ümber ENSV rahvakomissaride nõukoguks. Selle esimeheks määrati Johannes Lauristin, kes hukkus 1941, kui sakslased vallutasid Tallinna. Majanduses hakati koheselt läbiviima mitmeid reforme
vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territoriaalpoliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse.
valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse.
poliitikaks; - poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole
liikmest. Maavaldused olid suures osas läänistatud saksa päritolu vasallidele (13. sajandil vasallide hulka kuulus ka eestlasi). Likvideerimine: 1343. aastal toimus Jüriöö ülestõus, mille Liivimaa ordu veriselt maha surus, selle tulemusel läksid Liivimaa ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Taani kuningas Valdemar IV müüs 1346. aastal pärast Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused Saksa ordule, 4 000 t hõbeda eest. 20. Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit?: Maapäev: seisuslikud kogunemised XIV sajandil- Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises (Prantsusmaal generaalstaadid, Saksamaal riigipäev). Vajalik oli omavaheline poliitika kooskõlastamine
poliitikaks; - poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole
poliitikaks; - poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole
iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid
kosmide kolleegiumile. Kreeta riigid, mis tekkinud VIII-VII saj., on muutusteta IV-III saj. Põhjuseks dooria hõimude sots.-maj. arenemise eraldatus. Vajadus hoida alluvuses saare arvukat alistatud rahvastikku ja orjade rahutuste oht tingisid kreeta ük. arhailise sõjalis-arist. iseloomu. Tessaalia Olukord sarnane Kreetale. Pol. võim kuulus aristokr. sugukondadele. Orjandus pisut nõrgem kui Kreetas. Maa kogukondliku omandina. Boiootia Erinevalt Kreetast ja Tessaaliast oli Boiootia V saj. liitriik, mille kõik liikmepolised olid vormiliselt võrdõiguslikud. Liitu kuulusid maakonna kõik suuremad linnad. Võim polistes sugukondliku arist. käes. Selle punkti all võib I.A. heaks arvata küsida midagi Peloponnesose sõja kohta, sest mujal ta seda teha ei saa. Toon ära kõige tähtsama, sõjakäiku ei hakka lahti kerima. Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri- Kreekas, samuti mõjusfääride laiendamise eest Aadria ja Joonia merel
seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 4
1. Vene Föderatsioon (alates 2.04.1997: konföderatiivse Venemaa ja Valgevene Liidu liige; kõnes: Venemaa) Pindala: 17 075 200 mlj km² Rahvaarv: 142 685 000 (2006) Pealinn: Moskva Riigivalitsemise vorm: presidentaalne vabariik 1 Riiklik korraldus: Venemaa on 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik. Need on: - 21 vabariiki (vabariik on etniline haldusüksus, mis on nimetatud seal elava etnilise eponüümse rahvusgrupi järgi, kes enamikul juhtudel moodustab sellel territooriumil vähemuse); - 8 kraid (territoriaalsed üksused, mis ühendavad väiksemaid etnilisi haldusüksusi); - 47 oblastit (territoriaalsed üksused, mis ümbritsevad suuremaid linnu ja on nimetatud nende järgi);
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: a) Monarhia b) Vabariik Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: a) Unitaarriik ehk lihtriik b) Föderatsioon ehk liitriik 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid?
kontrollisid parteiorganid parteidistsipliini abil täitevorganite tegevust. 5.ei eksisteerinud mingit võimude lahusust ja teoorias võimude lahusust otsesõnu isegi eitati. § 7. Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid 25 Riikliku korralduse vorme on kaks: unitaarriik ja föderaalriik ehk liitriik. Konföderatsioon ehk riikide liit ei ole riikliku korralduse vorm, sest konföderatsioon ise pole käsitatav riigina. Ta koosneb riikidest, kes on säilitanud rahvusvahelise õigussubjektsuse. Seda, kas tegu on konföderatsiooni või föderatsiooniga, ei saa alati otsustada riigi nimetuse järgi. Näiteks on Šveitsi ametlikuks nimetuseks "Šveitsi konföderatsioon", tegelikkuses on ta aga 1875. aastast föderatsioon
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. See näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Föderatsioon ehk liitriik on riik, millle koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid), nt USA, India, Saksamaa. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV Liidus), osariigid (USA-s, Indias), kantonid (Sveitsis) jne. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse.
seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6 või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
