riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte ) Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia - absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim ) - konstitutsiooniline ( seadusandlik võim parlamendil, täidesaatev võim valitsusel ) Ülesanded. 1. Millised territooriumid kuuluvad Hollandile, Suurbritanniale ( 5 ) ? Holland Aruuba, Antillid, Suurbritannia inglismaa, põhja-iirimaa, Saint Heleni s, Falklandi sd, Lõune-Georgia,
· Ameerika Ühendriigid koosnesid algul 13 osariigist, neid ühendas Kontinentaalkongress ja sõja puhuks moodustatud armee, kuid igal osariigil oli oma konstitutsioon. 1781 moodustati konföderatsioon (riikide liit), kus ühiseks organiks oli Kongress. Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja ühine konstitutsioon, selle kirjutas James Madison ja see hakkas kehtima 1789. aastal · USAst sai liitriik, hakkas kehtima Montequieu võimude lahususe teooria, seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist, täidesaatva võimu peaks sai president, kes oli ka valitsuse juht, esimene president oli George Washington · Osariigis oli võimu peaks kuberner, seadusandlikuks organiks Seadusandlik kogu Ptk. 15: Sõjad uusajal Kolmekümneaastane Põhjasõda Hispaania Austria
-- Ta oli väga kindlakäeline poliitik, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Tema ütlus : Raua ja Verega. Ta viis ellu sõjaväe reformi ja tegi Saksamaale tugeva armee, mille põhjmõtteks oli Saksamaa ühendada. Tema juhtimisele toimunid sõjad võideti ning viimasel sõjal Saksamaa ja Prantsusmaa vahel lõppes edukalt, ning selle sõja lõpus kuulutatigi välja Saksamaa keisririik. -- Saksa keisririik kuulutati välja Versaille lossis. Saksa keisririik oli liitriik, kuhu kuulusid 4 kuningriikii, 6 suurthertsokkonda, 12 hertsokkonda ja 3 vabalinna. Kuninga kõrval tegutses kõrgema seadusanliku organina parlament. Kõik olulisemad jõud olid parteidel. Keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mee oli riigikantsler kelleks oli Bismarck -- Wilhelm I oli Saksamaa keiser kes valitses ajal mõistis ümberkorralduste vajandust. Tema valitsusajal saavutati usaldus rahva ja trooni vahel. Wilhelm II oli viimane Saksa keiser
Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud mingile osale riigi territooriumist, nt ühele rahvusele
peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid:
3). suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON (USA)– liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (Eesti)(ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole
poliitikaks; o poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste vaartuste ja orientatsioonide kujunemist; o seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; o teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. 8. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. (lk.46) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes: o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. o Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Eesti maakonnad ja nende keskused 15 maakonda harjumaa tallinn raplamaa - rapla läänemaa - haapsalu ida virumaa jõhvi lääne virumaa rakvere viljandimaa - viljandi järvamaa - paide saaremaa - kuressaare hiiumaa - kärdla pärnumaa - pärnu võrumaa -võru tartumaa - tartu põlvamaa - põlva jõgevamaa jõgeva valgamaa - valga mitu valda on hetkel eestis 194 Valitsemiskorraldus euroopa liidus 1) Milega on tegu? Kas riikide liit või liitriik? Lissaboni leping seab selle, et leevendati seda et euroopa saaks presidendi ja peaministri ja lõpuks toimus presidendi valimine Olulised tegelased: Euroopa ülemkogu president Herman Van Rompuy Euroopa liidu välis ja julgepoliitika kõrge esindaja Cathrine Ashton Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso Eesti vabariigi esindaja euroopa komisjonis Siim Kallas Seni asepresident, kandideerib transpordi voliniku kohale Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I.Tarand, S
ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointergatsiooni konstekstis on teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga lood Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus Kas riikide liit või liitriik? Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma 11 iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25- liikmeline
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk anklaavad. · Rahvas - riigivõim laieneb nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodandsuseta isikutele. Riigikorralduse vormid Unitaarriik - Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi kooseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Föderatsioon - Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
tasakaalustuse põhimõte (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria) 9. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus – näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Unitaarriik ehk LIHTRIIK on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike. Föderatsioon ehk LIITRIIK on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. (nt USA) 10. Autonoomia – osaline iseseisvus Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega, mõnikord korraldatakse rahvahääletus. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus.
nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Födreatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt võimu keskus. Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse- ja ka ühtse riigi koosseisus tunnused, st suur majanduspoliitiliste eesmärkide esineda eristaatuse ja sisemise otsustamisõigus. Liitriigi realiseerimiseks. Liikmesriigid omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab tavaliselt on säilitanud oma suveräänsuse.
Triipani (2001) järgi, kuigi sotsiaalriigi printsiipi põhiseadustes ei defineerita, võib öelda, et üldiselt nähakse teoorias sotsiaalriigi eesmärgina sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riigikorralduse vormidest rääkides on unitaarriik selline riigikorraldus kus on üks ühtne riik, kus puuduvad muud riiklikud moodustised. Föderatsioon on liitriik. Liitriik koosneb alamüksustest (föderatsiooni subjektidest), millistel on vaid teatud iseseisva riigi tunnused. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud nn keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsiooni 'lõdvem' variant on konföderatsioon ehk riikide liit, kus liikmed delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu. Konföderatsiooni subjektidel on võimalus liidust välja astuda. 44 Riik$(1)$
Põhiroll: Esinduslik, seadusandlik Tööparlament: Suhe valitsusega ja avalikkusega: Parlament on kui valitsuse tasakaalustaja ja täiendaja, avalikkusega asised arutelud. Põhiroll: Poliitika kujundamine, kontoll. Valitsemistasandite vahelised suhted ja kohalik valitsemine 70. Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist? Mis on konföderatsioon? unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. Liitriik, konföderaalriik ehk riikide liit 71. Iseloomustage lahutatud ja jagatud funktsioonidega föderatsioone. Lahutatud funktsioonidega vorm (dual) – keskvõimul ja föderatsiooni üksustel (osariigid) selgelt lahutud. Mõlemal kindlad funktsioonid ja üksteise valdkondadesse ei sekku. Osariikidel suur autonoomia. Näit. USA Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative) –
Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga surusid riigipöördekatse maha.
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Mis on riigi funktsioonid?
" 1957. aastast on Euroopa Liidu kodanikel õigus töötada teises liikmesriigis, kuid seda õigust kasutab vaid 2% eurooplastest. Töötamine teises Euroopa riigis annab inimestele võimaluse õppida uut keelt, avastada uut kultuuri ja omandada uusi oskusi. Otsustavat rolli mängib see ka töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel. Seepärast püüab Euroopa Liit oma tegevusega soodustada liikuvust, murda bürokraatlikke piiranguid ja edendada keeleõpet. Euroopa Liit ei ole liitriik, vaid riikide ühendus. Samas on Euroopa Liidul institutsioone, mille sarnaseid on ka üksikutel riikidel. Ühised institutsioonid on vajalikud Euroopa Liidu demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel.
ja müüja. Üle poole elektritoodangust annavad tuumaelektrijaamad ning u. 14% hüdroelektrijaamad. Haritav maa moodustab 33% territooriumist. Põlde on enim põhja- ja lääneosas ning istandusi Vahemere ümbruses. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid põllusaaduste eksportijatest (16% ekspordist seotud põllumajandusega). SKT ühe elaniku kohta 30 100 USD-d. Sellest 75,8% annab teenindus, 21,7% tööstus ja 2,5% põllumajandus. USA Ameerika Ühendriigid on 50 osariigist koosnev liitriik Põhja-Ameerikas. USA on maailma 3 riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigipiir Kanada ja Mehhikoga, USA-l on palju valdusi ja sõltlasriike. Pindala koos sise- ja rannikuvetega on 9 826 630 km2. Rahvaarv 2006.a. peaaegu 300 miljonit inimest. Pealinn on Washington (linnastus üle 8 miljoni elaniku). Riigikeel on inglise keel ja rahaühik USA dollar. USA on presidentaalne liitriik, kus keskvõimu pädevusse kuuluvad välispoliitika, riigikaitse, osariikidevahelised suhted
..........................................................28 7.1Miks on regionaalne valitsemine tähtis?.......................................................28 7.2Administratiivse ülesehituse põhimudelid....................................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament.......................................................................
territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb
Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid o Riigivõimu säilitamine
Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia. ABSOLUUTNE Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Katar, Brunei Peamine erinevus vabariigist: Monarhias võim päritav, aga vabariigis valitakse võim. Riigikorralduse vormid: UNITAARRIIK Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu FÖDERATSIOON Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa KONFÖDERATSIOON Riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. EL Võimu iseloom DEMOKRAATIA Liberaalne riik
Sõlmiti Pariisis rahuleping 1783. aastal, inglismaa kaotas oma maad Põhja-Ameerikale. Asumaad kuulutati iseseisvateks. Iseseisvuse väljakuulutamine: Iseseisvusdeklaratsioon võeti vastu 4. juulil 1776. aastal Thomas Jefferson: Ameerika valgustaja, kes oli ka USA president ning kirjutas USA Iseseisvusdeklaratsiooni. Benjamin Franklin: USA riigitegelane, kes asustas esimese raamatukogu Ameerikasse ning võitles tõsiselt orjuse vastu. USA ülesehitus: USA on liitriik , kus kehtis kahetasandiline võim: föderaalvõim ja asumaadevõim. KOHUS PARLAMENT VALITSUS. Kahe partei süsteemi maa: Vabariiklik partei(põhja osariigid) ja Demokraatlik partei( lõuna osariigid). Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud. Kloostrite teke: Kloostrid tekkisid suuresti tänu sellele, et mungad ja nunnad moodustasid, kes tegelesid eremiitlusega, moodustasid kogukondi. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Benedictuse reegel:
parlamentaarne – võimu koondamine parlamendi kätte; presidendil rohkem esindusfunktsioon; parlament moodustab valitsuse ja parlament valib presidendi; rahvas valib parlamendi (nt Saksamaa) 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Näiteks Eesti. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Näiteks liiduvabariigid – endine NSV Liit, osariigid – USA, maad – Saksamaa, provintsid – Kanada, kantonid – Šveits. 11. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Näiteks Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Eristatakse erinevaid liike:
lõpuks ühine majandusruum n Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) n Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping ® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused ® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus ® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid
saj. arvas, et võib maha lüüa niisama? kaukaasiasõjad olid põjakaukaasi asõjad, kuid lõuna kaukaasia liideti 1801. lõuna kauaasia riikidest kõige väärtuslikum nafta pärast aserbaidjan. 1801 võeti gruusia ja 1920 võeti esimesena tagasi aserbaidjan. Armeenias on venemaa sõjabaasid, mis osaliselt viidi gruusiast välja, viidi sinna. Alul mindi euroopasse läbi poola ja leedu see ebaõnnestus siis mindi läbi rootsi. NSVL oli omamoodi liitriik. Khiva 1920-25 ja Buhara ei olnud nõukogude liidu koosseisus, vaid astusid sinna 25.ndal aastal. tsaarivenema piiride taastamine ja maailmarevolutsioon, mille raames liiduvad riigid nsvl-iga 1936 stalini PS, kus oli ettenähtud uute riikide liikmeks vastuvõtmine ja kord. 1939-40 Eesti, Läti, leedu 17.09.1939 lääne valgevene ja lääneukraina moldova ja bessaraabia 1812 sõlmis venemaa türgi valitsusega salajase kokkuleppe, milles oli punkt, et kui venemaa
Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks.
nimetanud valitud. Valitsus toimimist juhib Nt Saudia parlamendi ja on moodustatakse valitsus ja Araabia parlamendi ees parlamendi seadusloomega aruandekohustu väliselt ja ei ole tegeleb slik. Nt Eesti parlamendi ees parlament. Nt aruandekohustu Suurbritannia slik. Nt USA RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille Riikide liit ühiste välis-, kõrgema võimu haldusüksustel on kaitse- ja keskus. Nt Eesti mõningad iseseisva majanduspoliitiliste riigi tunnused, st suur eesmärkide otsustamisõigus. realiseerimiseks. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on vastutab tavaliselt säilitanud oma
1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid
saj teise pooleni viljaandam. Viljas tuli tasuda ka piiskopi ametimeestele osa saagist ( enamasti kaera). Vakupidude tarvis pidi loomi andma. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus. Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused. Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine. Linnad ja linnasarased. Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit? Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises. Liivimaal oli arusaam maast kui tervikust ning sellest, mis sinna kuulub ja mis mitte, küll olemas, kuid poliitiliste struktuuride integratsioon selle sees ei jõudnud kuigi kaugele.
Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon Unitaarriik ühtne riik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindajad. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rv lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rv õiguse subjekt, vadi subjektsust kannavad konföderatsiooni
koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Omakorda näitab ta, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eristatakse kahte erivormi: unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik e. lihtriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. Föderatsioon e. liitriik üksikutest osadest koosnev riik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimupoolset heakskiitu. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus. Föderatsiooni subjektide ja föderatsiooni pädevused on piiritletud föderatsiooni põhiseaduses. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt ning eristatakse lepingulisi ja
õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes
Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidis RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID. Euroopa Liitu(European Union-EL) kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon.Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt, et teatavates ühise huvi valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil.Euroopa Liidu loomine on seotud II maailmasõjaga. Idee sai alguse Euroopa rahvaste soovist välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö
õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia
Riigipiir märgib jurisdiktsiooni ulatust ruumis. Loomulik piir on looduslikud pinnavormid piiritähistuse orientiiridena ning kunstlik piir on inimese rajatud kunstlikud tähised looduses. Riigi struktuurivariandid: 12 1. unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemiseorganid ning ühtne seadusandlus. Sellised on enamik tänapäeva riike. 2. liitriik ehk föderatiivne riik on ühisorganid, aga lisaks on osariikidel omad organid ning osariigid on väljaspool föderatsiooni pädevust suveräänsed. Vabariik : 1. föderatsioon tekib riigiõigusliku akt, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel ning on oma riigipea ja keskorganid 2. konföderatsioon luuakse rahvusvahelise lepinguga ja puudub ühtne riigipea, ühisküsimused otsustab
juht. · Parlamentaarne vabariik presidendi võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister 4. Riigi korraldamise vormid · Unitaarriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. (Unitaarriigi koosseisus võib küll olla ka autonoomseid riiklikke moodustusi Krimm Ukrainas). · Föderatsioon liitriik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimu poolset heakskiitu. Neil on oma parlament, mis võtab vastu kohalikke seadusi, samuti täitevvõimu teostav valitsus. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus 5. Riigi õiguse mõiste ja allikad 35
kohtuvõim. Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega. 7. Vabariik. Presidentaalne, parlamentaarne. On riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigiorganid valib rahvas või moodustab need parlament. 8. Riigi korra põhivormid. a. unitaar riik Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms). b. Federatsioon Ehk liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. c. konfederatsioon 9. Kohaliku omavalitsuse õigused, ülesanded 10. Mis on maailma majandus? 11. Mis on tootmisviis? 12. Mis on rahvusvaheline tööjaotus? 13. Traditsioonilised tootmisviisid: a. korilus b. varagraarne 14. Mis on elatus majandus? 15. Industriaalse tootmisviisi olemus: a. Vara industriaalne tootmisviis b. Hilis industrial tootmisviis c
Õigusloome Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne Õiguse rakendamine e. kasutamine riik Vaidluste lahendamine 78. Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit. 79. Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Teokraatlik- Patriarhaalne- Lepinguteooria- Orgaaniline teooria- Vallutuste teooria- Marksistlik teooria- 80. Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik) Keskaegne riik Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne)
1781. moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni, mille ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli üks hääl. Kongressi võimu alla kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused, kontroll rahanduse üle. Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi põhiseadust. Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised osariikide suuremaid õigusi. Uue põhiseaduse teksti koostas James Madison. ° Liitriik ° Võimude lahususe teooria (Montesquieu) ° Seadusandlik Kongress, mis koosneb Saadikutekojast (propotsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist. (iga osariigi kaks senaatorit) ° Täidesaatev võim rahva poolt neljaks aastaks valitav president, kes on ka valitsuse juht. ° Kohtuvõim Ülemkohus Esimeseks presidendiks sai George Washington, osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner.
Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus 4) Riigi funktsioonid ja ülesanded.
Teiseks riigiks on kas Norra või Sveits. Norra ps 1814st aastast oli samuti valgustusaja ideede vaimus, nägi ette võimude lahususe, aga mitte ps järelvalve. 1866 case, mida nad ise imetavad oma ps järelevalve kaasuseks, kus kohus esitas põhimõttelise küsimuse, mida peaks ülemkohus tegema kui nende ette on asetatud ühel ajal nii seadus kui põhiseadus. 200 aasta jooksul 6-7 kaasust. Sveitsi ps järelvalve eripära on see, et see on liitriik. Neil on kantonid ja keskvõim. Ps järelvalve seisneb selles, et ülemkohus võrdleb kantonite seadusi keskvõimu või põhiseadusega. Keskvõimu enda põhiseaduspärasust ei kontrollita. Mingis osas nagu on, aga päris ps järelvalve see ei ole. Pärast I MS: Hans Kelsen kui 20 sajandi jurist. 1914 suur paks raamat. Kelsen oli Austria juut. See on Viini koolkonna kuldaeg. Austria lõi 1920 omale konstitutsioonikohtu, mis alustas tööd 21. Selle presidendiks sai Hans Kelsen
territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised
Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip.
protektor riigi kontrolli all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all). Unitaarriik ehk ühtlane riik. Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi (osariik, liidumaa jne). See jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (Näiteks Eesti). Suveräänsus kuulub riigivõimule. Ühtse riigi koosseisus võib esineda autonoomseid piirkondi, nende võimupiirid on laiemad kui tavalisel omavalitsusel (Näiteks: Ahvenamaa saared). Föderatsioon ehk liitriik - koosneb autonoomsetest osariikidest. Riigivõim on konföderartsioonis jaotatud kaheks tasemeks. Osa valdkondi on antud föderaalehk keskvõimu pädevusse, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Konföderatsioon ehk riikide liit on hendus, mille liikmesriikid on säilitanud suveräänsuse (Näiteks Sõltumatute Riikide Ühendus ehk SRÜ). Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või reaalunion:
oli välisabi (Prantsusmaa, Hispaania nad olid Inglismaale oma alasid Ameerikas kaotanud ja Holland, kes soovis oma positsiooni maailmamerel taastada). 1776 teisel kontinentaalkongressil moodustati 13 riiki. 1781. aastaks moodustati riikide liit ehk konföderatsioon . Kogunes esinduskogu, mille ülesandeks oli tagada toimiv valitsus, välispoliitika jms. 1787. aastal moodustati riikide liidust liitriik ehk föderatsioon. Keskvõim kontrollis välispoliitikat ja kaubandust, rahandust, riigikaitset. Osariikide kompetentsi jäi õiguskord, kooliharidus ja ka majandus. See riik, mis kujundati, oli presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsuse ja täitevvõimu juht. Seadusandlikuks organiks sai kongress ning kõrgem kohtuvõim läks ülemkohtule. Rakendati Montesquieu võimude lahususe teooria. Küsimused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
