2) MIS ON ABSOLUUTNE MONARHIA ? ( TOO NÄIDE ) absolutism . Riigivalitsemisvorm mille puhul kuulub monarhile nii seadusandlik , täidesaatev kui ka kohtuvõim . Näide : Katar , Omaan , Saudi-Araabia 3) MIS ON KONSTITUTSIOONILINE (põhiseadus ) MONARHIA ? (TOO NÄIDE ) riigivalitsemise vorm , mille puhul on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega . Näide : Suurbritannia , Holland . 4) MIS ON FÖDERATSIOON ? (TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus .
Liechtensteiniga. Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu /Bundesrat/, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/.
14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? 17. Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1
Seoses suute naftaleiukohtade kasutusele võtmisega on rikastunud Araabia poolsaare kõrberiigid. Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendmiraadid asuvad Araabia poolsaare idaosas. Vaid mõnikümmend aastat tagasi valitsesid seigid oma beduiinirahvast oaasidest, praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araabia Ühendemiraadid on liitriik, mis koosneb seitsmest emiraadist, mis kõik on küll erinevad, aga kõik neid ühendab kõrbeliiv ja soe meri. Joonis 2 Araabia Ühendemiraatide linn 6 Põllundus Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Oaaside lähedusse on rajatud niisutussüseemid, mis
on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja
seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Järjest tähtsamaks sai kohalik omavalitsus. Kolonistide sees kujunes välja ameerika rahvas ühtekuuluvuse tulemusena. Samuti hakkasid levima valgustusideed. Benjamin Franklin siis projekti Põhja-Ameerika kolooniate liitmise kohta. Iseseisvus sõda peeti 1775-1783. 1775 võitluses kolonistide ja indiaanlaste sündis USA lipp. Sõda lõppes 1783 Versille's rahuga, kus Inglismaa tunnistas 13 koloonia sõltumatust. 1787 vormistati USA põhiseadus, mille alusel USA oli liitriik ehk föderatsioon. 1789 valiti esimene president, kelleks sai Washington. USAs hakati ellu viima Montsquie võimude lahususe printsiipi. Parlamendiks oli kongress ja ta oli kahekojaline. Alamkoda oli esindajate koda ja ülemkoda oli senat. Presidendil oli nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Prantsuse revolutsioon 1789-1792 Põhjusteks olid: · Valgustusideede levik · Ameerika iseseisvumine · Kriis majanduses, põhjuseks oli Euroopa osalemine USA iseseisvussõda. Briti
Kasutatud materjalid................................................................................................................................ 8 2 1.Euroopa Liit Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mis kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
riigi esindaja). Arengusuunad kohalikus valitsemises 1. Vastutuse jaotus 2. Võrgustikutöö asendamas hierarhiat 3. Eurointegratsioon 4. Demokraatia edendamine 5. Euroopa omavalitsuste harta kohalik elanikkond kaasatakse otsuste väljatöötamisse 6. Kohaliku omavalitsuse volikogude viimased valimised olid on 18. oktoober 2009. a 7. Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant Valitsemiskorraldus EL Kas riikide liit või liitriik? 1. Omane nii valitsusvaheline kui riigiülese koostöö iseloomulikud jooned Riigiülene -ühenduse liige loovutab Valitsusvaheline oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab (nt Ministrite oma iseseisvuse Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö EL valitsemisstruktuurid
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
Monarhia: Riigipea on päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, sultan, emiir, vürst vms). Monarhia (Konstitutsiooniline): Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus. Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim. RIIGIKORRALDUSE VORMID - Unitaarriik, Föderatsioon, Konföderatsioon Unitaarriik: Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt suur otsustamisõigus. Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, nt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. VÕIMU ISELOOM - Demokraatia, Diktatuur Demokraatia (Liberaalne riik): Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur (Autoritaarne riik): Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli ajutise
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. ...
kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi tagasi andma kik hansalinnade privileegid, mida ta varem oli endale vtnud. EUROOPA LIIT Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon. EL on ainulaadne. Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt, et teatavates ühise huvi valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil. MIDA EUROOPA LIIT TEEB? Vähem piire rohkem võimalusi Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Isiklikuks
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
(Suurbritannia, Tai) 2)Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. (Katar, Vatikan, Saudi Araabia) 5. Riigikorralduse vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *Unitaarriik üksainus kõrgema võimu keskus. Võib esineda ka ühtse riigi koosseisus eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. (Jaapan, eesti, Prantsusmaa) *Föderatsioon liitriik, haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused (suur otsustamisõigus), vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. (Saksamaa, USA) *Konföderatsioon riikide liit, ühised välis-, kaitse- ja majanduspoliitika eesmärgid, liikmesriikidel on säilinud oma suveräänsus. (Euroopa Liit) 6. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Protektoraat. -
Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii pigem esindusvõim, riigi igapäevaelu juhib seadusandlik, täidesaatev, kui ka kohtuvõim. ""((/-2valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament Rootsi, Norra, Taani, Hispaania Saudi Araabia, Brunei, Katar Andorra on ainus valitava monarhiga riik. UNITAARRIIK . FÖDERATSIOON . KONFÖDERATSIOON . Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühtse , tavaliselt kõrgema võimu keskus. on mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse - ja Mõnikord võib esineda tunnused, st suur majanduspoliitiliste eristaatuse või siseminse otsustamisõigus. Liitriigi eesmärkide saavutamiseks. omavalitsusega piirkondi. keskvõim vastutab ühtse Liikmesriikidel on säilinud
püsib parlamendi toetusel. Peaminister on kabinetis/valitsuses "esimene võrdsete seas". 12. Iseloomusta unitaarset ja föderatiivset riigikorraldust. Too näiteid? unitaarriik: kogu legitiimne võim on keskstruktuuridel selge hierarhia sisaldab ka sõltumatuid omavalitsusi föderatsioon: (USA; Saksamaa) kompromiss unitaarriigi ja konföderatsiooni vahel püsiv ühtne liitriik kui territoorium on liiga suur, et mahuks unitaarse kontrolli alla seob ühine ajalugu/ huvid/sihid jms plussiks: ressursside ja võimu koondumine hoides samas piisavat sõltumatust 13. Iseloomusta parlamentaarse valitsuse erinevaid tüüpe? koalitsiooni tüübid: otsene: proportsionaalne kabineti kohtade/ametite jagamine partnerite vahel kaudne: vähemalt ühel asjaosalisel parteil pole valitsuses esindajat, aga kokkuleppeliselt
Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne
· Suur Sankt Bernhard 2469 m · Furka 2431 m, tunnel 15,4 m · Grimsel 2165 m · Sankt Gotthard 2108 m, 2 tunnelit · San Bernandino 2065 m · Simplon St Gallen · kloostri kirik AUSTRIA VABARIIK · pindala: 83 871 km2 · elanike arv: 8,2 miljonit · pealinn: Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit inimest · Haldusjaotus 9 liidumaad (Bundesland) · riigikeel saksa keel · poliitiline süsteem parlamentaalne liitriik Rahvastik · 91,1% on austerlased · 8,9% välismaalased · Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene · etniliselt ja keeleliselt ühtne · saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust · usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad:
Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja dekontsentratsioonile, riikliku järelevalve igakülgne tugevdamine KOV-de üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel. Venemaa- 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik: 21 vabariiki, 8 kraid, 47 oblastit, 2 föderatiivse tähtsusega linna- peterburi ja moskva, 1 autonoomne oblast ja 6 autonoomset ringkonda - kõigil föderatsiooni subjektidel oma seadusandlikud ja täitevorganid - vabariikidel on oma president ja konsitutsioon - ülejäänutel on oma põhimäärus ja oma administratsiooni juhid ehk kubernerid - õiguspädevus on 2-tasandiline: Vene Föderatsiooni õiguspädevus ja selle ning selle subjekti
parlamentaarne vabariik on riigivorm, kus esindusorgan ehk parlament on kõrgeima riigivõimu kandja, selle moodustab esmane riigiorgan rahvas. üldise valimisõiguse alusel. valitsuse moodustab parlament ja valitsusel peab olema ka parlamendi usaldus. president täidab parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsioone. Riigikorralduse põhivormid Riigivormide all mõistetakse mõnikord ka riigikorralduse põhivorme. nendeks on ühtne ehk unitaarriik nt eesti vabariik ja liitriik ehk föderatsioon. unitaar ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemisorganid. ühtne seadusandlus. tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vaid nad on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid. Liitriigil ehk föderatsioonil on küll teatud ühisorganid(nt usa valitsus, kongress,
Iseseisvussõda-17751783, Uus-Inglismaa, keskkolooniad, lõunaosariigid. 1783 Pariisi rahu, Sb tunnistas 13 koloonia sõltumatust. Suhted teravnesid peale Seitsmeaastast sõda, lõppes 1763, lõpetas Pariisi rahu. Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas ...
· Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa · Balkani rahvaste võitlus türklastega. 2. 30 aastane sõda (1618-1648) a) Põhjused: · Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel. · Prantsuse võimupüüdlused. · Põhivastasteks: Saksi-Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???) · Prantsusmaa oli liitriik, võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel. b) Sõja käik: I BÖÖNI (e Tsehhi) SÕDA Tsehhi aadlikud hakkasid Saksa ülemvõimu ja katoliikluse vastu; Katoliikliku liiga ühendväed purustasid Tsehhi aadlike vastupanu. II TAANI SÕDA Taani kuningas tungis oma vägedega Saksamaale toetamaks sealseid protestante, kuid sai katoliiklastelt lüüa. III ROOTSI SÕDA Rootsi kuningas Gustav II Adolf tuli väikese kuid hea väega Saksamaale
1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja üritu...
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne
> III astmesse). Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ -> 1993 EL Mastrichi leping 12 tähte- täiuslikkuse sümbol NB Riikide liit mitte liitriik !! EL’il on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid: -> Esinduskogu (Parlament) - Eestist 6 liiget (vastavalt rahvaarvule) -> Seadusandlik kogu (Ministrite nõukogu= Euroopa Liidu Nõukogu) -> Täidesaatev võim (Euroopa Komisjon- koosneb volinikest, Eestist Siim Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse.
külg. Nii on eesti rahvusest rääkides/kirjutades oluliseks peetud ühist ajalugu ja eesti kultuuri. Lisaks kultuurilistele aspektidele on Eesti ja eestlaste puhul väga olulist rolli mänginud Eestimaa territoorium, loodus ja põllupidamine. Eestis elavate venelaste varasem identiteet. Siinsetel venelastel on identiteet oma komponentide poolest aga erinev eestlaste omast. Venelased, kes asusid elama väljaspool Venemaad, ei muretsenud oma rahvusliku identiteedi pärast, kuna seda kaitses liitriik, vene keele prioriteet ja venelaste domineerimine kogu NLi võimustruktuurides. Senistest uurimustest on selgunud, et venekeelse elanikkonna sotsiaalse identiteedi baasiks on olnud enda samastamine endise NL kodanikega. 1986. aasta uurimuse järgi identifitseeris 78% vene keelt rääkivatest end kogu NL-ga. Ainult 14% tundsid lähedust Venemaaga ja 8% identifitseeris end Eesti Vabariigiga. Taoline olukord viis venelaste rahvusvälise mõtteviisi kujunemiseni
seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Föderaalvalitsuse peaminister on prantsuskeelse liberaalse partei Reformiliikumine (Mouvement Reformateur - MR) esindaja Charles Michel (alates 11.10.2014). Föderaalvalitsus on reeglina koalitsioonivalitsus. Belgia on kolmest piirkonnast ehk regioonist koosnev liitriik, kus on lisaks kolm keelekogukonda ja täidesaatev võim jaguneb föderaal-, regionaal- (Flandria, Valloonia, Brüssel-pealinn) ning kogukonnavalitsuste (prantsuse, hollandi ja saksa kogukond) vahel. Belgia on ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1958.Belgiast on Euroopa Parlamenti valitud 21 liiget. Euroopa Liidu Nõukogus kohtuvad regulaarselt Liikmesriikide ministrid, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Belgia valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
leiab? ● Vabariik - mittepärilik: 1. parlamentaarne - parlamentarism - Eesti 2. presidentaalne- presidentalism - Ameerika ● Monarhia - pärilik: 1. konstitutsiooniline - Luksemburg 2. absoluutne - Vatikan 9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? 1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja
Seal arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jms. Välispoliitika probleemina tekivad Liivimaale uued vaenlased: • Idas- Moskva suurvürstiriik, kes laiendas oma piire läänesuunas, annekteerides Novgorodi(1480) ja Pihkva(1510) vürstiriigid. • Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385 • Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397 Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat.
Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi (osariike, liiduvabariike), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, oblast..), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond,rajoon..). Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, mõnikord aga nii üks kui teine. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni, milleks on enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa), aga on ka keskmise suurusega riike ja ka mõned väikeriigid (nt Komoori Saared ja Mikroneesia föderatsioon). Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises
Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. *Anarhism riigivõimu eitav poliitiline vool. *Antisemitism juudivastasus. 6. Millal ja millistel asjaoludel moodustus Saksa Keisririik? Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal? - Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71. Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi vallutuste, iga riigi poliitikasse. 7. Kolmikliidu moodustamine: aeg, liikmed, eesmärgid. Kuidas oli see seotud imperialismipoliitikaga? - Kolmikliit: *Saksamaa *Austria-Ungari 1879a. *Itaalia 1882a. Eesmärk: Ta soovis haarata uusi kolooniaid. Et oma mõjuvõimu suurendada, vajas Saksamaa võimsat laevastikku
poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik. Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv. Suurem osa rannajoonest asub külmadel aladel ja on aasta läbi jäätunud. Venemaa hiiglaslikku territooriumi läbivad suured veerikkad laevatatavad jõed: Jennisei, Ob, Leena, Don, Volga (Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali ja Euroopas Soome priiri lähedal asuvad Laadoga ning Änsi järv. Venemaa on liitriik. jaguneb mitmeks väiksemaks haldusükuseks. Suurimad on neist 8 föderalringkonda (Kesk-, Loode, Lõuna, Põhja-Kaukaasia, Volga, Uurali, Siberi, Kaug-Ida föderaalringkond), mis oma korda jagunevad väiksemateks haldusüksusteks: krai, oblast, autonoomsed ringkond, autonoomne oblast, vabariik, keskalluvusega linn. (AXIS Geograafia-Entsüklopeedia) Referaadis uurin Venemaa rahvaarvu erinevusi föderaalringkondade vahel ja
· huvide liigendus · huvide koondamine · poliitiline sotsialiseerimine · poliitiline kommunikatsioon · õigusloome · õiguse rakendamine ehk kasutamine · vaidluste lahendamine 1 Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Riigivormid 1)Valitsusviisi alusel : a)monarhia b)vabariik 2)geograafilise jaotusel alusel: a)unitaarriik e üksik riik b)föderaalriik ehk liitriik c)konföderaalriik ehk riikide liit 1 Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Unitaarriik ehk üksikriik - riik kui tervik -> maakonnad -> linnad ja vallad nt Eesti Föderatsioon ehk liitriik nt USA, Kanda Riiklus - inimeste poliitiline enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid Riigil on funktsioone kokku viis. Esiteks on riigis omavahel seotud võimuinstitutsioonide hulk, mille eesmärgiks on avaliku korra loomine kindlal territooriumil. Sealjuures puudutab
Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki. See oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli riigipäev. Riigijuhtiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel
1922 peale Genoad sõlmiti Rapallo leping. 1924 hakati sõlmima diplomaatilisi suhteid SB, Pr., Hiina, Rootsi, Itaalia, Austria, Kreeka, Norra, Taani ja Mehhiko. 1933 diplomaatilised suhted USAga. NLiidu moodustamine 20ndal aastal oli endise Nõukogude Venemaa pinnal 6 nõukogude vabariiki: 1. Vene Föderatsioon 2. Ukraina Nõukogude Vabariik 3. Valgevene Nõukogude Vabariik 4. TagaKaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia, Azerbaidaan) Eesmärgiks oli luua liitriik, mille korralduse suhtes oli kaks erinevat seisukohta: 1. Lenin vabariikide liit, kuhu kõik 6 kuuluks võrdsetel alustel 2. Stalin kõik 6 peavad kuuluma liitu autonoomiatena. Võitis Lenini seisukoht, 30. dets. 1922 moodustati NSVL. 1923 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi kõrgeim võim kuulus Nõukogude Kongressile. Kongressi vaheaegadel juhtis riiki Kesk Täitev Komitee (KTK), mida juhtis Kalinin. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Lenin
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun. Pyrrhos), allutada endale kogu poolsaar. Tekkis orjanduslik liitriik. 264-133 eKr tõuseb Rooma pärast mitmeid lahinguid Kartaago vastu Vahemere maade suurvõimuks. Kartaago hävitatakse 146 eKr. Samal aastal liideti aladega ka Kreeka ja Makedoonia. 133 eKr pärndas Väike- Aasia kuningas oma valdused Roomale. 133-30 eKr- Kodusõdade periood ja vabariigi langus. II ja I saj eKr kujundati ümber Rooma armee. Tekkis palgaarmee. Algasid kodusõjad sõdurite seas populaarsete väepealike vahel
Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi o Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida o Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast 5 9. Euroopa Liit Majanduslik ja poliitiline ühendus
Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki. See oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli riigipäev. Riigijuhtiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel
· vajadus majandusliku koostöö järele (vabariigid olid välispoliitilises isolatsioonis, sest Euroopa riigid e Lääs kommunismi kartuses keeldus koostööst) Ühinemise initsiatiiv tuli Venemaalt ja algselt oli ühinemisel kaks võimalust: a) riikide liit - ühtse tsentraliseeritud riigi valitsemisel on võrdsed õigused ja võimalused kõigil vabariikidel (Lenini plaan, mis teostus 1922); b) liitriik - vabariigid ühendatakse/liidetakse Venemaaga ja tekib suur tsentraliseeritud riik, mis on allutatud Venemaale ja mida juhitakse Moskvast (Stalini plaan, mis esialgu jäeti kõrvale, kuid kui Stalin tuli võimule, siis viis ta oma plaani ellu. Vormiliselt säilitati riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast).
funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. Presidentaalne vabariik- valitakse riigipea, esindusorgan, parlament valitakse teineteisest sõltumatult, valitsus vastutab presidendi ees, puudub õigus parlamenti laiali saata. Parlamentaarne vabariik Riigivorm, kus esindusorgan esindusorgan on kõrgeima riigivõimu kandja. Selle moodustab rahvas. Valitsuse moodustab esindusorgan. Riigipea täidab esindusfunktsiooni. Riigikorralduse vormid Ühtne ehk unitaarriik ja liitriik ehk föderatsioon. Unitaarriiki iseseisvad riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühte seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks
Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik. Riigikorralduse vormid Unitaarriik(Japs,pran Föderatsioon(Saksa, Konföderatsioon(Eur tsuse, eesti) Usa) oopa liit) Unitaarriik- riik kus on üksainus kõrgema võimu keskus Föderatsioon- on liitriik mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused.(ühtne on kaitse, rahandus ja välispoliitika) Konföderatsioon- riikideliit Võimu iseloom Demokraatia Diktatuur Totalitaarne Autoritaarne riik riik(afgaan, põhja
Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip.
· USA: miks ja kelle vahel toimus kodusõda, millal (kümnend), milliste tulemustega see lõppes, ·indiaanlaste ja neegrite olukord, mõiste rassism (lk 34-36). Saksamaa ühendati 1867-1871 kui Lõuna-Saksamaa ühendati Põhja-Saksamaaga. Saksamaa liideti diplomaatiliselt ja sõdadega, purustati Taani ning võideti tagasi osad Saksa alad, Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõda, milles Austria sai lüüa ja kaotas võimu Saksa aladelt. Saksa Keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid. Keisriks oli Preisi kuningas, riigikantsler oli Otto von Bismarck. Napoleon III valitses Prantsusmaad ainuisikuliselt. Ta pööras suurt tähelepanu majanduse arendamisele ning aktiivsele välispoliitikale. Napoleon püüdis suurendada Prantsusmaa mõjukust maailmas. Saksamaaga hakati sõdima, sest Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa ühendamist ning majanduslikku edenemist ja sõjalist tugevnemist. Sõda lõppes Prantsusmaa
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
