Arvan, et pigem lepinguteooria, sest arvan, et riik sündis omavahelise lepinguga, eesmärgiks oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis, kaitse ja rahanduspoliitika eest; Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. 12. Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur?
· Monarhil on nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Riigikorralduse vormid iseloomustavad tavaliselt riigi haldusliku korralduse vormi/struktuuri. Enamlevinud riigikorralduse vormid on: · Unitaarriik · Föderatsioon · Konföderatsioon Unitaarriik: · Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus. · Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi Föderatsioon: · Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. · Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus- ja kaitsepoliitika eest. Protekoraat - territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. Poliitiline reziim ehk riigivõimu iseloom iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia:
Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada? Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel. Loodi ka Põhja-Saksa Liit. 3) Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendab? Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev ja juhiks Preisi kuningas. Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest. 4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks? Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika?
Iseseisvussõda - 177583, struggle by which the thirtheen colonies on the Atlantic seaboard of North America won independence from Great Britain and became the United States. It is also called the American War of Independence. Verssailles´rahu - Konföderatsioon - organisatsioonide v riikide liit, on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu. Föderatsioon - liit; liitriik , alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused Kongress - suur nõupidamine; (võimuorgan). Konstitutsioon - põhiseadus võimude lahususe teooria - on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Senat - ülemkoda USAs , on parlamentaarse riigikorra puhul 2 kojalise parlamendi ülemkoda. täidesaatev võim võim, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat.
säilitamine Inglismaal, Jaapanis, Rootsis, Norras. Mõjutajateks on olnud ka riigi moodustamise tingimused nagu riigi föderatiivne vorm USA-s ja nagu ka antud riigi sise-ja välispoliitilised iseärasused. Kaasaegset riiki iseloomustab erinevate vormide mitmekesisus. Riigil on mitmeid erinevaid vorme nagu unitaarriik, mida iseloomustab ühtne riik ja kogu territooriumil ühtselt kehtiv seadus, mille lähimaks näiteks on Eesti Vabariik. Föderatsioon mis on oma ülesehituselt liitriik, sel on ühine välispoliitika ja julgeolekupoliitika. Ja seda riigi vormi iseloomustavad kõige paremini USA osariigid. Monarhistlik valitsemisvorm eksisteerib tänapäeval arenenud ja vabanenud riikides. On olemas mitmeid monarhilise valitsemise vorme. Absoluutsele monarhiale on iseloomulik riigipea kogu võimutäius. Selline valitsusvorm on iseloomulik feodaalsele riigile ja tänapäeva arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või
riikide alad. Antanti ja Keskriikide, põhiliselt Saksamaa-Prantsusmaa ja Saksamaa-Venemaa 7) Miks astus Vm. I MS-st välja ja millal see oli? Kodsõda mõjutas, majanduskriis ja raske olukord riigis. Bresti rahuga sõlmiti leping, 3. Märtsil 1918 8) Millised uued riigid tekkisid I MS järel? Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Balkani poolsaarel tekkis uus liitriik Jugoslaavia 9) Nimeta I MS uued relvad Kiire tulega kuulipildujad, mürkgaas- kloor, sõjalennukid 10) Mis on kaksikvõim ja millal see oli? Riigiduuma ajutine komitee korra tagamiseks pealinnas ja suhtlemiseks asutuste ning isikutega. Järgnes veebruarirevolutsioonile, 1917, kestis pool aastat 11) Nimeta Saksamaa lüüasaamise põhjused I MS ajal? Sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal, USA astumine sõtta 1917, Saksamaa liitlaste
piirkond veel Quebec/ Inglise kolooniate elukorraldus 1776 aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus esitati iseseisvumise nõue. 4. Juunil 1776 võttis koninentallkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni /Thomas Jefferson/. Otsustati luua regulaarne /George Washington/ ja kõrgeimaks võimuorganiks kuulutati kongress. USA moodustas algul 13 iseseisvat riiku, Põhiline probleem kas kujuneb riikide liit või liitriik. Iseseisvussõda 1776 1783 iseseisvussõda. Miks sõda puhkeb? Sõja puhkemise põhjus oli see, et Inglismaa ei olnud nõus loobuma kolooniataest Põhja-Ameerikas. Ameerikalste liitlased olid Madalmaad ja Prantsusmaa 1783 sõlmiti Versailles rahuleping, eissmene suurem võit 1777. Aastal. Uus riik USA 1789 uus põhiseadus. Seaduse kirjutamisel võttis föderalistlik suund osariikide võimupädevus oli majandus, õiguskord, kooliharidus
aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes. Austria Vabariik on maismaariik. Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria , Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa
Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid:
Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Poliitiline kaart- maailma või mõne selle osa jaotumine erinevat liiki riikide vahel. Maailmamajandus kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riiki...
Agnostik-inimene,eks usub,etlõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu polevõimalik väita,kas jumal on olemas või mitte. Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,k...
Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene ...
Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt
arvestamata parlamendiga. koosseis. Parlament ei saa valitsusele umbusaldust Parlament saab valitsusele umbusaldust avaldada. avaldada. Valitsus vahetub presidendivalimiste järel. Valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi. Unitaarriik – lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. (Eesti, Jaapan, Prantsusmaa) Föderatsioon – liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. (USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon – kindlate eesmärkide huvides kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. (Euroopa Liit, Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ) Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on üldised: kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid 2. Valimised on vabad 3. Valimised on ühetaolised e. võrdsed 4. Valimised on otsesed 5
kujundamisel. Saksamaa on seega föderaalne vabariik. Liiduvalitsus ja parlament ehk Liidupäev asuvad alates 1999.a. Berliinis. Poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia. Majandus rajaneb LääneSaksa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi (aastail 19631966 liidukantsler) poolt defineeritud sotsiaalse turumajanduse põhimõtetel. 1949. a kinnitatud Põhiseaduse määratluse järgi on Saksamaa Liitvabariik vabariik , liitriik , õigusriik ja sotsiaalriik. Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Ekstremistlikud vasak ja parempoolsed liikumised puuduvad või on nende mõju praktiliselt märkamatu. Aegamisi etableerunud rahvaparteid paigutuvad klassikalisel poliitilisel skaalal tsentrumi lähedale, kusjuures ühtekokku kuuest parteist jäävad kolm paremale ja ülejäänud vasakule. KristlikDemokraatlik Liit (CDU), KristlikSotsiaalne
aruandekohustuslik Lõuna Aafrika, USA, Indoneesia Suurbritannia, Tai Katar, Saudi Araabia, Mongoolia, Eesti Vatikan POOLPRESIDENTAALNE on olemas president ja peaminister. President on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. RIIGIKORRALDUSE VORMID: UNITAARRIIK FÖDERATSIOON KONFÖDERATSIOON Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, võimu keskus. Mõnikord võib ka mõningad iseseisva riigi kaitse- ja majanduspoliitiliste ühtse riigi koosseisus esineda tunnused, st suur eesmärkide realiseerimiseks. eristaatuse ja sisemise valitsusega otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim Liikmesriigid on säilitanud oma piirkondi vastutab tavaliselt ühtse välis-, suverräänsuse
hukatuse äärel? Põhjenda oma arvamus! (globaalprobleemid) Olen nous, sest kõik inimesed kujundavad kõigi elu siin maamuna peal. Tooge välja põhilised erinevused (väga lühidalt) unitaarriigi, föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel. (riigivormid) Unitaarriik on riik, mille koosseisu ei kuulu või mis ei koosne autonoomsetest haldusterritoriaalsetest üksustest. Unitaarriigid on näiteks Jaapan ja Prantsusmaa. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Föderatsiooni tunnuseks on, et võim ja funktsioonid on keskvalitsuste ja mitmesuguste alamüksuste valitsuste vahel jagatud. Föderatsiooni vastandiks on unitaarriik. Näiteks USA Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu. Milline poliitiline ideoloogia on sulle südamelähedasem
Absoluutne: Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik, konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. –
Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus. Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud. Riigis on olemas avalik sektor Riigivorme Valitsusviis: monarhia(põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne) Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium Maa-alalt võib olla suur, kuid hägus. Feodaalriik Monarh, võim oli jagunenud feodaalide-sõjameeste vahel. Seisusteriik Absolutismiga kujunes riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks...
võtta. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule Täidesaatev võim - rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat. See võim kuulub valitsusele. Kohtuvõim - õigust mõistev võim Riigi halduskorralduse põhivormid: Unitaarriik - ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Näiteks: Eesti Vabariik Föderatsioon ehk liitriik - alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Näiteks: Venemaa Konföderatsioon - riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma iseseisvuse. Näide: Sveitsi Konföderatsioon Eesti Vabariik Riigikogu esimees - Eiki Nestor Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust.
Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi, (nt.luua seadusi. Konföderatsioon - riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks, ei ole ühist riigipead, riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond
Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta. Keisririik oli liitriik. Preisimaa omas juhtpositsiooni. Otto von Bismarck 1862.aasta sai Preisimaa pea- ja välisministriks. Oli Preisi patrioot. Ei vaimustunud Saksamaa ühendamisest. Osav poliitik. Tema poliitikat kutsuti raua ja vere poliitikaks.
Koos Austriaga purustati 1864. Aastal Taani ning võideti tagasi Schleswig, Holstein ja Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa alade. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustatud 1867. aastal Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks sai Preisi kuningas ning liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Bismarck. Põhja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikult ühendamisel. Välispoliitiline edu ja Põhja-Saksa Liidu loomine suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema poliitilisi vastaseid. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870
oma asumaad kuni Mississippi jõeni. 6. USA a) Algul oli 13 iseseisvat riiki, mis moodustasid konföderatsiooni riikide liidu. (Seda juhtis kongress) b) Kahe leeri võitlus: · Föderalistid pooldasid tugevat keskvõimu. · Konföderistid pooldasid osariikide suuremat võimu. c) 1789 võttis USA vastu põhiseaduse, millega võeti vastu tugeva keskvõimuga liitriik. Kahe kojaline Senat Esindajatekoda 2 senaatorit igast osariigist Valiti proportsionaalselt rahvaarvuga Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president. 1. presidendiks valiti George Washington.
eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. 3) Maailmamajandus, kuidas seda mõõdetakse, mis seda mõjutab ning majanduse erinevad liigid: maailmamajandus kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhtes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses;
Araabia Ühendemiraatide vapp Araabia Ühendemiraatide vapp on Araabia Ühendemiraatide ametlik vapp. Vapp on kasutusel alates 2008. aastast. Haldusjaotus Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks: Abu Dhabi emiraat Ajmni emiraat Dubai emiraat Al-Fujayrah' emiraat Ra's al-Khaymah' emiraat Ash-Shriqah' emiraat Umm al-Qaywayni emiraat Araabia Ühendemiraadid on liitriik, kuhu kuulub seitse emiraati. Kõik nad on kõrberiigid, kus asustus on koondunud peamiselt linnadesse. Pealinn Abu Dhabi on Abu Dhabi emiraadi ja Araabia Ühendemiraatide pealinn. Linn paikneb Abu Dhabi saarel Pärsia lahes veerandi kilomeetri kaugusel Araabia poolsaare idarannikust. Mandriga ühendab linna kaks maanteesilda. Riigikord Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon
murekohta ning tekib küsimus – kuidas edasi? Oma ajaloo jooksul on EL sammunud rajal, mis viinud suurema integratsiooni ja võimu koondumise keskvalitsuse kätte. Ehkki see võib suurendada probleemide lahendamise efektiivsust ja võimalusi ning võib paljudes valdkondades kasulik olla, on ka palju neid, kes näevad selles ohtu riikide suveräänsusele. Aina rohkemate õiguste koondumine EL-i tasandile paneb õigustatult küsima – kuhu me suundume ning kas selleks on eelkõige liitriik? Ka Eestis on konservatiivid väitnud, et see ei ole enam sama EL, kuhu astusime ning liikmelisuse peaks uuesti üle vaatama. Peame muidugi nentima, et iroonilisel kombel peetakse ka juba eelnevalt vaadeldud Venemaa „varjatud kätt“ süüdi populistide toetamises ja nende edus. Juba pikemat aega on räägitud ka Euroopa liidu kui institutsiooni kaugusest tavainimesest ja selle toimimise liigsest keerukusest. Nimelt tihtipeale ei saa tavakodanikud aru, kuidas see
Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon. 1924-1939 Kasahhi, Usbeki, Turknemi, Tadziki, Kirgiisi. Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks:
territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks, teisisõnu, iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. - Unitaarriik ehk lihtriik - Riik on territorial-poliitiliselt ühtne tervik. Territoorium jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks(provints, kubermang, oblast), millel on oma juhtimisorgan. - Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne. - Lepingulised föderatsioonid tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
· 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik · 1839 sõda Tsiiliga ja liitriigi lagunemine · 1866-1879 Peruu-Hispaania sõda · 1879-1883 Peruu-Tsiili sõda, Peruu loovutas Tsiilile 3 provintsi · 1929 Peruu sai Tsiililt ühe provintsi tagasi · 1932-1934 sõjaline tüli Colombiaga · 1941-1942 sõjaline tüli Ecuadoriga · 1948-1956 kindral Amoretti sõjaväeline diktatuur · 1956 tsiviilvalitsus taastati · 1962 sõjaväeline riigipööre · 1963 tsiviilvalitsus taastati
Koos Austriaga purustati 1864. Aastal Taani ning võideti tagasi Schleswig, Holstein ja Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa alade. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustatud 1867. aastal Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks sai Preisi kuningas ning liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Bismarck. Põhja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikult ühendamisel. Välispoliitiline edu ja Põhja-Saksa Liidu loomine suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema poliitilisi vastaseid. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola
· riigi poolt kehtestaud normide kogum · väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Täitmine tagatakse riigisunniga · peab vatama ühiiskonna õiglustundele 21. Riiklik korraldus iseloomiustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik. Tema koosseisu ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Fõderatsioonid on enamasti suurriigid. 22. Ostu-müügileping Ostu-müügi leping on ilmselt kõige levinum lepingu vorm. Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa.
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
Milles seisneb Lissaboni lepingu mõju demokraatiavaeguse probleemi lahendusele Euroopa Liidus? 1) Teema vähemalt viis põhiseisukohta. 2) Põhiseisukohtade poolt argumendid. 3) Põhiseisukohtade vastuargumendid. 4) Vähemalt kolm üleskerkinud probleemi/arusaamatust. 5) Alternatiivid üleskerkinud probleemide lahendamiseks või tagajärgede kujundamiseks/muutmiseks. 6) Kuidas mõjutab teema: Teie (edaspidist) tegevust; Ühiskonda? Lissaboni leping Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudeti ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad ...
Riigi juht peaminister. Presidenti valitakse otse. Presidendi valib riigikogu. President on seotud mingi erakonnaga. President peab olema poliitiliselt erapooletu. Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel. V: Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused
Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5) Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) 6) Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega Poliitilise reziimi põhitüübid:
valitud. (USA, Indoneesia) Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus. (Suurbritannia, Tai) Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. (Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti) Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit) 14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid. Demokraatia – liberaalne riik – kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Riigivõim toimub seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuõigusi
.............. 13 Konföderatsioon......................................................................................................... 13 Termin........................................................................................................................ 13 Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid)................................................................................................................... 13 Liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.........................................13 Kindlate eesmärkide nimel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit13 Näiteid....................................................................................................................... 13 Eesti, Taani, Soome.................................................................................................... 13 USA, Saksamaa, Venemaa........................
1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485. a Rooside sõda kahe Inglise aadlisuguvõsa vahel, kes taotlesid trooni. 1480. a Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi ülemvõimust. Linnade teke ja kaubanduse areng. Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere- äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud
majanduslik ühtlustamine.Sellega suurenes Bismarcki toetajaskond. Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati. Saks keisririigi väljakuulutamine. Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks. Riigikord. Saksa Keisririik oli liitriik,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e ...
Kui peaaegu kohe lahutati see hindude ja moslemite vaheliste raevukate konfliktidega kaheks. India jagunemine viis Paksitani tekkeni ( mis on omakorda jagunenud lääneks ja idaks), mis on moslemite kodumaa. Ida- Pakistanist sai lõpuks sõltumatu Bangladeshi riik. Kuid hindude ja moslemite konflikt jätkus ning pinged Indias endas ( kus on siiski veel rohkem moslemeid kui Pakistanis) peegeldasid India ja Pakistani vahelist varjatud vaenu. Sisepoliitika India Vabariik on mitmeparteiline liitriik. Valitsusjuhiks on peaminister ja riigipeaks president. Parlament koosneb kahest seadusandlikust kojast. Osariikide Nõukogus ei tohi olla üle 250 koha. Rahvakojas on 545 kohta. 1920. aastatel sai India Rahvuskongressis Mahatma Gandhi juhtimisel maa juhtiv poliitiline jõud. Selle jõreltulija- kongressi Partei- on valitsenud Indiat enamiku iseseisvusajast. India esimene peaminister oli Mahatma Gandhi lähikondlane Jawaharlal Nehru. Võim jäi
kohustuslik. Nt. Lõuna-Aafrika, Mon- Nt. USA, Indoneesia Nt. Suurbritannia, Tai Nt. Katar, Saudi-Araabia, goolia, Eesti Vatikan RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, võimu keskus. Mõnikord võib ka on mõningad iseseisva riigi kaitse- ja majandus-poliitiliste ühtse riigi koosseisus esineda tunnused, st suur otsus- eesmärkide reali-seerimiseks. eristaa-tuse ja sisemise omavalit- tamisõigus. Liitriigi kesk- Liikmesriigid on säilitanud oma susega piirkondi. võim vastutab tavaliselt ühtse suveräänsuse
o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus, võimu- ja valitsusasutused. (Eesti) Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused. Välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all. (Ameerika Ühendriigid) 14) Põhiseaduse mõiste. Eesti põhiseadused. Praegu kehtiva Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus, Eesti riigi eesmärk, kodanike õigused ja kohustused. Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted. Eesti põhiseadused:
Riiklik korraldus – riigi territorial poliitiline ülesehitust riigi koostis osade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga kujundatud suhtlemis põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Autonoomia – kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist
Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on samuti otsustusõigused (USA) Konföderatsioon – Riikide liit, millel on majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid (Euroopa Liit) Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism Konservatism – Parempoole poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioonide säilimist