juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada. Kesksemad sõnamoodustusviisid on tuletamine e derivatsioon ja liitmine e kompositsioon. 11. Tuletamise puhul lisatakse tüvele tuletusliide v liiteid, liitmise puhul liidetakse kaks v enam sõna üheks sõnaks. Harvem saadakse uus sõna olemasolevast sõnast mingi osa eemaldamise teel selliseid sõnamoodustusviise nimetatakse lühendamiseks ja pöördtuletuseks ning sel teel võib keelde lisanduda uusi lihtsõnu. 12. Sõnamoodustus on kõige tavalisem sõnavara rikastamise viis. Muud viisid on nt laenamine, uute juursõnade e tehissõnade loomine ja olemasoleva sõna tähenduse
Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: ,,Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid. Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg." 6. Universaalset konstanti valguse kiirus vaakumis saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. 1.2.2. Elektromagnetilise maailmapildi tunnused10,11 · Universumis on lisaks ainele ka kehadevahelises ruumis esinev pidev elektromagnetväli, mille kaudu kandub edasi seisvate ja liikuvate laetud kehade vaheline mõju elektromagnetiline vastastikmõju. Selle levimise kiirus on võrdne valguse levimise kiirusega vaakumis. 10
sovhoosideks. 1945. aasta lõpuks oli 70 sovhoosi. Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid
massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu pilv. Orbitaal ruumiosa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Metallilisus elektronide loovutamise võime. Mittemetallilisus ehk elektronegatiivsus elektronide liitmise võime. elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes. Oksüdeerija redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Redutseerija redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA-VIIA rühmas Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest.
suvalise punkti suhtes ruumis? Jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei sõltu selle punkti valikust ja on alati võrdne jõupaari momendiga. Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Jah võib küll. Millal on kaks jõupaari ekvivalentsed? Kui nende mõju jäigale kehale on ühesugune. Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. Selgitada jõu paralleellüket. See aitab nihutada jäigale kehale mõjuvaid jõude lisades momendi. Sõnastada staatika põhiteoreem. Jäigale kehale mõjuv mistahes jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt võetud tsentrisse ühe jõuga, mis võrdub süsteemi peavektoriga ja rakendub
.... 39 Pöördvõrdelise sõltuvuse graafik............................................................................................39 4 I Reaalarvud ja avaldised Arvuhulgad Naturaalarvude hulk N N = {0; 1; 2; 3; 4; ...}. Väikseim = 0, suurim puudub. Naturaalarvude hulk on järjestatud hulk ja ta on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes (tulemus ei välju hulgast). * (N1 = {1; 2; 3...}, see märgib naturaalarve alates ühest.) Negatiivsete täisarvude hulk z Z - = {-1; -2; -3...}. Hulk on kinnine liitmise suhtes. Täisarvude hulk Z Z = {0; ±1; ±2; ±3...} z = z N. Hulk on kinnine liitmise, lahutamise ja korrutamise suhtes. Murdarvude hulk Harilik murd lihtmurd + liitmurd Kümnendmurd lõplik kümnendmurd + lõpmatu (perioodiline) kümnendmurd + lõpmatu
NAHAPALSAM Aitab hoida nahka heas seisundis. NAHKA KAITSEV AINE Aitab vältida välistegurite kahjulikku mõju nahale. NAHKA RAHUSTAV AINE Leevendab naha või peanaha ärritust. NAHKA SILENDAV AINE Aitab silendada naha pinda, vähendab konarusi ja defekte. NIISKUST SÄILITAV AINE Hoiab ja säilitab niiskust. NIISUTUSAINE Suurendab naha niiskusesisaldust ning teeb naha pehmeks ja siledaks. OKSÜDEERIJA Muudab ainete keemilisi omadusi hapniku liitmise või vesiniku eemaldamise teel. PAAKUMISVASTANE AINE Võimaldab tahkete osakeste vaba liikumist ja aitab vältida pulbrilise kosmeetikavahendi paakumist klompideks või kõvaks massiks. PEHMENDAV AINE Pehmendab ja silendab nahka. PINDAKTIIVNE AINE Vähendab kosmeetikavahendi pindpinevust ja aitab kosmeetikavahendi kasutamisel seda ühtlaselt jaotada. PLASTIFIKAATOR Pehmendab ja muudab plastiliseks aineid, mida teisiti ei saaks kergesti deformeerida, laiali määrida või vormida.
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Kaalutus. Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga P=mg. Kiirendusega liikuva keha kaal on P=m(g-a) või P=m(g+a). Keha on kaaluta olekus siis, kui talle mõjub ainlut raskusjõud a=g ja P=0. Nr 10. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Jõudude liitmise teel leitakse resultantjõud. Tuleb liita vektorid. Nr 11. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest 0. Jõu õla tähis on l ning ühik [m]-meeter. Jõumoment on jõu ja tema õla korrutis. Jõumomendi tähis on M ning ühik [Nm] Newton korda meeter. M=Fl. Momentide reegel: Välise jõumomendi puudumisel, s.t suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M1+M2+M3=0. Kangi tasakaalutingimus:
alanud neegerorjade sissevedu. Vallutuste tulemusena prantslased vallutasid endale Suur- Järvistu alad. 18. Sajandil oli idarannikul juba 13 kolooniat ja inimesti oli seal juba 2,5 miljonit inimest. Kõrgeim võim oli Inglismaa kuningannale. Kohalikku võimu esindas kubener. Järjest tähtsamaks sai kohalik omavalitsus. Kolonistide sees kujunes välja ameerika rahvas ühtekuuluvuse tulemusena. Samuti hakkasid levima valgustusideed. Benjamin Franklin siis projekti Põhja-Ameerika kolooniate liitmise kohta. Iseseisvus sõda peeti 1775-1783. 1775 võitluses kolonistide ja indiaanlaste sündis USA lipp. Sõda lõppes 1783 Versille's rahuga, kus Inglismaa tunnistas 13 koloonia sõltumatust. 1787 vormistati USA põhiseadus, mille alusel USA oli liitriik ehk föderatsioon. 1789 valiti esimene president, kelleks sai Washington. USAs hakati ellu viima Montsquie võimude lahususe printsiipi. Parlamendiks oli kongress ja ta oli kahekojaline. Alamkoda oli esindajate koda ja ülemkoda oli senat
masskeskme vaheline kaugus. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.-nurkkiirus =' =/t f-sagedus T-periood f=l/T=/2 V=R a n=v2/R an- normaalkiirendus. 2.Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r . Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise 2 (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). 3.Harmooniliste võnkumiste liitmine- 2 ühesuguse sagedusega, samasihilise, kuid eri amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks sama sagedusega harmooniline võnkumine. 2 samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine.
§ 3. Arhiivi moodustamise põhimõtted (1) Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: 1) päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; 2) algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. (2) Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. (3) Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. (4) Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. (5) Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist. § 4. Arhiivi hoidmine
5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. 2.Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). 3.Harmooniliste võnkumiste liitmine- –2 ühesuguse sagedusega, samasihilise, kuid eri amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks sama sagedusega harmooniline võnkumine. 2 samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine.
energia muutuda, aga süsteemi mehaaniline koguenergia ei muutu Võimsus Iseloomustab töö tegemise kiirust 5. INERTSIMOMENT, IMPULSIMOMENT Inertsmoment Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörlemisel Keha element massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r² Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on kgm² Inertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest kehas Kineetiline energia Pöörleva keha energia Impulsimoment Impulsimoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega L=mrv L=m𝑟2ω L=Iω Impulsimomendi jäävuse seadus: Välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv Jõumoment põhjustab pöörlemist s.t. nurkkiiruse muutumist
5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. 2.Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). 3.Harmooniliste võnkumiste liitmine- –2 ühesuguse sagedusega, samasihilise, kuid eri amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks sama sagedusega harmooniline võnkumine. 2 samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine.
10^40 Tugev - gluuonid, 10^38 Elektromagnetiline - footon, 10^15 Nõrk - vahebosonid, 10^0 Gravitatsiooniline - graviton 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt(nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii nagu ikka tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. Nihutada iga järgneva vektori alguspunkt eelneva lõpppunkti(kehtib ka paljude vektorite puhul ja on lihtsam) [(kõik on vektorid) x=1+2+3+...+n] Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte võimatu) 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori
1. Sõnastada ja tõestada piirväärtusteoreem kahe funktsiooni summa piirväärtuse arvutamiseks protsessis x +. Teoreem (1): Kahe, kolme, üldiselt lõpliku hulga muutuvate suuruste algebralise summa piirväärtus võrdub nende muutuvate suuruste piirväärtuste algebralise summaga. lim(u1 + u2 +....) = lim u1 + lim u2 + ... Tõestus: Tõestan teoreemi kahe funktsiooni liitmise korral. Olgu lim f(x) = A ja lim g(x) = B (Vaatlen mõlemaid protsesse piirprotsessis x +) Teoreem (1) põhjal võib kirjutada lim x + f(x) + g(x) = lim x + f(x) + lim x + g(x) Eeldame, et liidetavaid on lõplik arv. Tugineb lvs omadusele. Lvs (lõpmata väike suurus) omadus: lim(x+) f(x) = A, kui iga > 0 korral leidub selline arv N, et iga x > N
See kreeka panteoni ülevaade ei anna palju indoeuroopa võrdlevale mütoloogiale. Zeusi ja Poseidoni osi, Hermes-Pani ja Apollo-Asklepiose jooni, veidi toimeläbist jumalatari, ja kogu lugu. Ida poolt levi on veidi tõhusam, nimelt Aphrodite, osa Dionysost ja eriti Olümpose-eelne jumalate põlvnemise lugu, ehkki ka siin on põhiline Uranos-Kronos-Zusi muster segunenud substraadiainesega (Hekatonkheiro, Titaanid, Tartaros jne.). Panteon on aga tüpoloogia, superstraadi, kõrvutuse, liitmise, sulami ja korrutuse taimelava. Homerose Hades ,,Odüsseia" Nekyia`s ehk ,,Surnute raamatus" on mõneti vastuoksuslik. Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest"
piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim
d) sõnade ühendamisel ei teki uued sõnad, vaid terminid · sõnamoodustus - tulemus on uus sõnavaraüksus a) keelendihange = sõnamoodustus + laen + tehisloome; kasutatakse olemasolevaid tüvesid b) sõnade liitmine oskussõnade loomise seisukohalt ammendamatu moodus, tavaline eesti k. Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk. c) sõnade tuletamine tuletusliited võimaldavad moodustada sarju, tuletuspesa ühe verbitüve ümber, üle tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline d) pöörd- ehk tagasituletus e) otse- ehk nulltuletus konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse vältida eerima-liiteid kahemõttelisuse ohu tõttu. · sõnale uue tähenduse andmine
Teemad Õppekirjandus Õppenädal Alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppematerjal Oodatavad õpitulemused Kontroll 31. nädal Kordamine peastarvutamine, õpik lk 97100 *oskab peast liita, lahutada, 14.mai- 1.3. Liitmise ja suuline küsitlus, tv lk 3840 korrutada ja jagada 18.mai lahutamise ülesanded. kirjalik arvutamine, töölehed *oskab korrutada ja jagada Korrutamise ja jagamise rühmatöö, paaristöö, kahekohaliste arvudega ülesanded. iseseisev töö, tv lk 4248, *teab tehete järjekorda 4
Atansoff ja Clifford Berry. 2. Esimese generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal hakati ehitama esimese generatsiooni arvuteid, mis kasutasid arvutuste teostamiseks elektronlampe. Füüsikaprofessor John V Atansoff ja Clifford E.Berry alustasid elektroonilise arvuti ehitamist, kuid sõja tõttu oli see raskendatud. Oluliseim uuendus nende poolt oli loogiliste operatsioonide kasutamine nende ABC arvutites otsese lugemise asemel liitmise ja lahutamise teostamiseks. J.Presper Eckert ja William Mauchley töötasid välja ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator), mis suutis arvutada 5000 tehet sekundis. Tänapäevaste arvutitega ei saa seda kiirust muidugi võrrelda, aga tolle aja kohta oli see siiski väga hea saavutus. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer), mis kasutas John von Neumanni ideed, kuidas binaarkoodprogrammi
happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond- pH>7 = tugev alus + nõrk hape happeline keskkond- pH<7 = nõrk alus + tugev hape neutraalne keskkond- pH=7 = tugev alus + tugev hape redoksreaktsioonid- on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Alati korraga redutseerumine ja oksüdeerumine. Oksüdeerumine = elektronide loovutamise protsess. (o.a suureneb) redutseerumine= elektronide liitmise protsesse (o.a väheneb) oksüdeerija- element, mis liidab elektrone. ( o.a väheb) redutseerija- element , mis loovutab elektrone (o.a suureneb) galvaani element= keemiline vooluallikas. Aktiivsem metall (ZN)loovutab elektrone ja läheb ioonidena lahusesse.: Zn 2 e = Zn2+ ANOOD( - ). Lahuses olevad vähem aktiivse metalli ioonid liidavad elektrone ja sadestuvad plaadile = KATOOD ( + ) korrosioon- on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjual. Korrosioon põhjustab
Täitmisel. Arvamus: Idee kõlab ilusalt, aga kas selline asi ka reaalselt toimima hakkab. Muidugi oleks tore, kui toimiks, erasektoris tekiks ehk mõned töökohad juurde. KOHALIK HALDUS 11. Omavalitsuste koostöö ja omavalitsuste ühisasutuste moodustamise soodustamine seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Ettevalmistamisel. Arvamus: See siis ehk oleks see KO liitmise poole püüdlemine. Mulle see idee meeldib. 12. Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku demokraatia suurendamine: a. viime omavalitsuste tulubaasi pikaajalise planeerimise Riigieelarve strateegiasse. Osaliselt täidetud. Arvamus: Kui peaks tulema omavalitsuste iseseisev tulubaas, siis see tooks kaasa omavalitsuste huvi arendada oma alal ettevõtlust, sest siis saaksid nad sellest kasu
1970. tegid Ba. vabadusvõitlejad tihedat koostööd 1979.a. koostati Balti apell mis saadeti ÜRO peasekretärile ja paljude riikide juhtidele. Nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist iseseisvuse taastamist Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Potsdami koverentsil leppisid "kolm suurt" (SBr. USA, NSVL) kokku, et NSVL läänepiir kulgeb mööda Läänemerd. Molotov tegi ettepaneku Balti riikide NSVL-ga liitmise juriiduilisest tunnustamisest. USA keeldus, kuid lubas edasistel läbirääkimistel NSVL-l esindada Balti riike. Pariisi rahukonverentsil võeti kaasa Balti riikide esindajad (Eestis välisminister H.Kruus). Balti küsimus oli kõne all ka Nürnbergi protsessil (NSVL soovitas MRP-d mitte käsitleda, nii põhiliselt tehtigi). USA valitsus avaldas 1946.a. memorandumi Balti riikide kohta, milles ei tunnustanud Balti riikide liitmist NSVL-ga ja seal kehtivat valitsemiskorraldust
piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega liugehõõrdumise piirjõu suurus antud normaalreaktsiooni jõu korral ei sõltu hõõrdepindade mõõtmetest hõõrdetegur f sõltuub materjalist ja hõõrdepindade töötlemisest nin seisukorrast Ühte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpküliku reegli järgi. ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim
2) Assotsiatiivsus: (a + b) + c = a + (b + c) = a + b + c. 3) Nullvektori omadus: a + 0 = a. VEKTORI KORRUTAMINE ARVUGA: R × V V: (, a) a: 1) korrutisvektori pikkus: a = a , 2) korrutisvektori siht: a || a, 3) korrutisvektori suund: a a, kui > 0, a a, kui < 0. MÄRKUS. Vektori korrutamisel arvuga saadakse esialgsega kollineaarne vektor. Muutuda võivad vektori pikkus ja suund. OMADUSED 1) Assotsiatiivsus arvuga korrutamise suhtes: (a) = ()a. 2) Distributiivsus arvude liitmise suhtes: ( + )a = a + a. 3) Distributiivsus vektorite liitmise suhtes: (a + b) = a + b. 4) Arvu "üks" omadus: 1 a = a. 3 VEKTORITE SÜSTEEMI BAAS DEFINITSIOON 1. Kui elementide hulgas V = {a, b, c, . . .} on defineeritud nende liitmine ja arvuga korrutamine, mis rahuldavad eelpool sõnastatud omadusi, siis nimetatakse seda hulka VEKTOR- RUUMIKS ja tema elemente vastavalt VEKTORITEKS. DEFINITSIOON 2
2) Assotsiatiivsus: (a + b) + c = a + (b + c) = a + b + c. 3) Nullvektori omadus: a + 0 = a. VEKTORI KORRUTAMINE ARVUGA: R × V V: (, a) a: 1) korrutisvektori pikkus: a = a , 2) korrutisvektori siht: a || a, 3) korrutisvektori suund: a a, kui > 0, a a, kui < 0. MÄRKUS. Vektori korrutamisel arvuga saadakse esialgsega kollineaarne vektor. Muutuda võivad vektori pikkus ja suund. OMADUSED 1) Assotsiatiivsus arvuga korrutamise suhtes: (a) = ()a. 2) Distributiivsus arvude liitmise suhtes: ( + )a = a + a. 3) Distributiivsus vektorite liitmise suhtes: (a + b) = a + b. 4) Arvu "üks" omadus: 1 a = a. 3 VEKTORITE SÜSTEEMI BAAS DEFINITSIOON 1. Kui elementide hulgas V = {a, b, c, . . .} on defineeritud nende liitmine ja arvuga korrutamine, mis rahuldavad eelpool sõnastatud omadusi, siis nimetatakse seda hulka VEKTOR- RUUMIKS ja tema elemente vastavalt VEKTORITEKS. DEFINITSIOON 2
süsteemi lahend on x=1 y=1 11.Liitmisvõte - lahendusvõte, mis Ül.935 võimaldab arvutamise teel leida lahendeid -4x+5y=-1 tundmatute kordajate kaudu: kõrvaldada 2x-5y=3 ehk ellimineerida üks tundmatu vastavate Panen süsteemile plussmärgi ette ja võrrandite liitmise teel, kui antud süsteemi tõmban süsteemile joone alla, sest y-ga võrrandites on ühe tundmatu kordajad liikmete ees on vastandarvud (need teineteise vastandarvud; võrrandite liikmed koonduvad) vastavate poolte liitmisel saada ühe -2x=2|:(-2) tundmatuga võrrand ja see lahendada; x=-1 saadud ühe tundmatu väärtus asendada I võrrandist leian väärtuse teisele süsteemi lihtsamasse võrrandisse, saada tundmatule
puhul seos y = (f + g)(x) = f(x) + g(x). Funktsioonide f ja g liitfunktsiooniks e kompositsiooniks f ◦ g nimetatakse nende funktsioonide järjest rakendamist (f ◦ g)(x) = f (g(x)). 25. Millised funktsioonid kuuluvad põhiliste elementaarfunktsioonide hulka? Mida nimetatakse elementaarfunktsiooniks? (lk 19) Elementaarfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete (so. liitmise, lahutamise korrutamise, jagamise) ja liitfunktsiooni moodustamise teel. 26. Defineerida polünoom ja ratsionaalfunktsioon. (lk 20) Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abil, näiteks konstantne funktsioon y = C, lineaarne funktsioon y = ax + b, ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c, kuupfunktsioon y = ax3 + bx2 + cx + d on polünoomid Ratsionaalfunktsioon on kahe polünoomi jagatis 27
Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3 Tuntumad redutseerijad: H, CO, C, metallid, Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 45. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 46. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet.
omandab oskused remontida plastdetaile, keevitada ja ühendada erinevaid plastmaterjale, kasutada plastide remondimaterjale, kujundada ja poleerida plastist detailide pindu ja remontida sügavaid kriimustusi. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PLASTIDDE LIIGITUS. Termoreaktiivid ja hermeetilised plastid, plastide kindlaksmääramine. 3.2. PLASTIDE ÜHENDAMINE. Plastide keevitus ja keevitusviisid, plastide muud liitmise võimalused. 3.3. PLASTDETAILIDE REMONT. Plastide pinnakujundus, plastide remondimaterjalid, autodes kasutatavad plastid ja nendega sobivad lahustid, tugevate plastide remont, sügavate kriimustuste remont. Kuumaõhukeevitus, õgvendamine kuumutamise teel, temperatuuri mõju plastidele. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · autode ehituses kasutatavaid plaste · plastide keevitusviise · plastide muid liitmise võimalusi
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja l...
Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon: liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon: on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Saaja: (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine: sõna jagamine morfeemideks Semantika: on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi.
Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon - lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika - keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Saaja(semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi.
pärast Balkani poolsaarel. *Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. *Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. *Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 30. I ms ajend - 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 31. Riikide sõttaastumine - 1. Austria-Ungari/Serbia 28.07.1914 * 2.Saksamaa/Venemaa - 01.08.1914* 3.Prantsusmaa - 03.08.1914* 4.Suurbrittannia/Belgia - 04.08.1914* 5. Montenegro 05.08.1914* 6. Türgi 02.11.1904* 7. Itaalia - 23.05.1915* 8. Bulgaaria 14.10.1915* 9.USA 1917 32. Tähtsamad lahingud · Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe
kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega M=Fl. Inertsmoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsmomenti I=mr 2. Keha kui terviku inertsmoment leitakse keha osade inertsmomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsmomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid; liithelid (madal sagedus + täisarv korda kõrgemad ragedused); mürad (ei ole kordsed). Heli minimaalset
kaasaliikumine). *absoluutne - DEF:Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. *relatiivne - DEF: Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. *ülekande ehk kaasliikumine - DEF: Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. 26. Kiiruste liitmise teoreem (Teoreem: Absoluutne kiirus võrdub ülekandekiiruse ja relatiivse kiiruse geomeetrilise summaga.) 27. Kiirenduste liitmise teoreem (Teoreem: Punkti absoluutne kiirendus võrdub ülekande-, relatiivse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga.) 28. Coriolise kiirendus. Coriolise kiirendus on vektor, mis on risti vektorite ~ ja ~vr poolt määratud tasapinnaga ja mille suund määratakse parema käe kruvi reegli järgi, pöörates vektorit ~ väiksemat nurka mööda vektori ~vr poole
ja/või tähendusüksustest. Rohkem või vähem aglutinatiivne morfeemide liitmine (afikseerimine) on morfoloogilise protsessi näide. Elemendid võivad alluda fusioonile ehk sulada kokku. Täielik fusioon on siiski erandlik. Väga tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Suurt osa morfofonoloogilistest variatsioonidest saab käsitleda morfoloogiliste protsesside kõrvalproduktina, nt eesti keele astmevaheldus. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum. Reduplikatsiooni lihtsaim avaldumisvorm on tüve täielik kordumine. Tavaline on ka prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil, nt paljudes Aafrika toonikeeltes. Rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Mõnikord kasutatakse morfoloogiliste suprasegmentaalsete vahendite kohta terminit superfiks. Liitmise vastand selles kontekstis on lühendamine. Vene keele mõnede käändkondade
Vasturääkiv, kooskõlaline, määratu süsteem. Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. 8. Süsteemi lahendamine Crameri valemitega. Maatriksi minor. Maatriksi astak. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused. Maatriksi rea juhtelement, treppmaatriks. Treppmaatriksi astak. Kronecker-Capelli teoreem 9. Gaussi meetodi sisu. 10. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kompleksarvu reaalosa ja imaginaarosa, kompleksarvude võrdsus, kaaskompleksarv. Kompleksarvude liitmise, korrutamise ja jagamise valemid. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvu geomeetriline tõlgendus, Kaaskompleksarvude ja kompleksarvude summa geomeetriline tõlgendus. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise ja juurimise valemid. Juurte arv. 11. Geomeetriline vektor. Vektorite kollineaarsus, vektorite võrdsus. Nullvektor. Kolmnurka ja rööpküliku reegel
Hüpoteeside kontrollimisel: 1. H0 on alati tõene 2. Zemp näiab standardhälvete arvu ja µ ja µ0 vahel 3. Zemp saab olla pos ainult suure valimi korral 4. Ho tagasilükkamiseks peab Femp plema negatiivne 5. ei ükski Usaldatavuse kontrollimisel: 1. põhieesmärgiks on leide kogumi kirjeldamiseks dispersioon ja standardhälve 2. H0 tagasilükkamisekspeab olema Femp suhe negatiivne 3. dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade sisese ja rühmade vahelise dispersiooni korrutisega 4. kasutatakse dispersioonde suhet Hüpoteeside kontrollimisel: 1. H0 on alati tõene 2. kahepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 3. ühepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 4. hinnang antakse valimi põhjal 5. hinnang antakse üldkogumi põhjal Keskmise piiresindusvea korral: 1. piiresindusviga on max lubatud viga
29)Detergent- sünteetiline pindaktiive aine (kasutatakse pesemisvahendites) 30)Polümerisatsioon on polümeeri tekkimise protsess. 31) Oksüdeerija liidab elektrone, ta redutseerub, tema o-a väheneb. 32)Redutseerija annab elektrone ära, ta oksüdeerub, tema o-a suureneb. 33) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniasted. 34) Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess. 35)Redutseerumine on elektronide liitmise protsess. 36) Oksüdatsiooniaste on suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. 37)Elektrolüüs aine lagunemine ioonideks, kui temast elektrit läbi juhtida. 38) Korrosioon on metalli iseeneslik hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. 39)Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 40)Lahusti on aine, milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt. 41)Lahustunud aine on aine, mis asub lahuses pihustunult.
RICO on süsteem, mida kasutatakse ka tänapäeval ning on öeldud olema number üks põhjus maffia suurele allakäigule. Maffia kui sellise allakäik oli tegelikult juba üsna ettnähtav, olles süsteem, mis pole väga paindlik või uuendusmeelne, nägi ta raskusi ajaga kaasas käimises. VÄLISPOLIITIKA Tuleme tagasi veel hetkeks selle juurde, kuidas maffia üldse võimule sai. Nagu öeldud, sai kogu organiseeritud kuritegevus alguse Itaalias, Sitsiilias. 1861. aastal toimuva liitmise käigus, Itaalia majandus sai raske hoobi ning seda just eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Inimesed olid rahutud riik panustas pigem Põhja-Itaalia majandustegevusse, tulumaks oli lõunas ebaõiglaselt kõrge, põllumajandus kannatas erosiooni ja mulla viljatuse tõttu elu Itaalias oli piinarikas ning mitmed põllumehed ja väikefirma omanikud olid kaotamas oma töö ja lootuse. Aastatel 1890 kuni 1917 oli emmigratsioon Itaalias ohtlikult suur, mille tõttu
Sellega on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks. Nii töötavad kloroplastid nagu päikesepatareid. Sama protsessi käigus vabaneb veest hapnik ja jääb järele vesinik. Selle tulemusel satub õhku hapnik, mida me hingame. Nüüd, kui energia on olemas, võib hakata seda kasutama toitainete valmistamiseks. Selleks pole enam valgus vajalik. Teisel etapil, kasutades keemilist energiat (energiarikas ATP), tehakse lehes süsihappegaasist ja vesinikust glükoosi. CO2 liitmise järel toimuvais reaktsioonides liidetakse vesinik, mis saadakse NADPH molekulidest. Tulemusena moodustub glükoos. See on paljuetapiline protsess, mille reaktsioonide ahel moodustab Calvini tsükli. Glükoos on üks energiarikastest suhkrutest, millest taim saab teha teisi eluks vajalikke toitaineid - valke ja rasvu. Selleks kasutatakse taimejuurte poolt toodud mineraale. Glükoosist toodetakse ka taimseid varuaineid - tärklist ja teisi suhkruid ning taimerakkude ehitusmaterjali , tselluloosi
summaga, milles üheks liidetavaks on inertsmoment (I) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertskeset (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi (m) korrutis telgede vahelise (I) ruuduga. Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = mr2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg * m2). Pöördliikumise dünaamika pôhivôrrand - on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. M z =I z ε 2 Pöörleva keha energia - Wk = I ω /2 TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA
Gravitatsiooniline / Gravitonid 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor on füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt. Skalaar on füüsikaline suurus, mille määrab ai- nult suurus (arvväärtus). Vektorid on näiteks nihe, kiirus, kiirendus ja jõud. Skalaarid on näiteks temperatuur, mass ja tihe- dus. 9. Andke vektorite graafiliselt liitmise kaks moodust. Esimesel juhul viiakse (suunda ja pikkust muutmata) üks vektor teise lõpppunkti. Vektorite summavektor algab esimese algu- sest ja lõppeb teise vektori lõpus.
Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip.
Polügraafiatööstuse peavalitsuseks. Peavalitsus planeeris trükiettevõtete tööd, valis neile kadrit, korraldas finantseerimist, varustamist ja turustamist. Trükikodade arvu vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude võimu peamine eesmärk polügraafia ümberkorraldamisel. Raamatukaubanduse reorganiseerimine. Kogu raamatualal ilmnenud tsentraliseerimisdendents andis end kaubanduses tunda poodide arvu vähenemise, nende liitmise ja sulgemisega. ,,Raamatukaubanduse sisekorrat ja abinõudest selle parandamiseks" öeldi, et hästikorraldatud raamatukaubandus on osaparteilisest ja üldriiklikust tööst töötajate kommunistlikul kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning soodustati raamatute laialdast levikut. See puudutab muidugi ainultnõukogude võimule meelepäraste trükiste levitamist. 6. Kokkuvõte 1940., 1941. aastal toimunust.
keha pöörlemisele ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Jõuõlg on jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest (M=rFsinα=Fl) 11. Jäiga keha inertsmoment, millest sõltub? Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I=mr2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Sõltub - massijaotusest kehas keha massikeskme suhtes. 12. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et d (Jw ͞ )
b. peab olema salastatud c. peab kohandumise vältimiseks olema avalikkusele mittearusaadav d. peab olema kontrollitav 19 Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse: Vali üks: a. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega loodetava kasumi nüüdisväärtusest c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel 20 Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver Isd kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d. ülielastme 22 Lafferi kõver iseloomustab: Vali üks: a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
