Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru laiendamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Ühenimeliste murdude liitmine Üks tervik on jagatud viieks viiendikuks. Nimetaja on antud juhul 5. Liitmise korral liidame kokku lugejas olevad arvud. Ühenimeliste murdude liitmine Näide 2 Ühenimeliste murdude liitmine Näide 3 Ühenimeliste murdude liitmine a c a+c + = b b b Ühenimeliste murdude liitmisel liidame murru lugejas olevad arvud. Murru nimetaja jääb samaks. Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine a c a-c
kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub.Slaalomivõistlus kestab 50-60 sekundit ja võistlustel on kaks laskumist ning mõlema laskumise liitmise tulemusel selgub võitja.Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused. Suurslaalom Suurslaalom on veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala. Meeste raja kõrguste vahe peab olema 250-450 meetrit ja naistel vastavalt 250-400 meetrit. Maailmakarikavõistlustel on lubatud väiksem kõrgustevahe 300 meetrit. Kiirlaskumine Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid. Kiirlaskujad saavad enne võistlust rajaga tutvuda 3 päeva
...............................................5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad......................................................................................................................7 1. 2 2. Sissejuhatus Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mille leiutas ja patendeeris aastal 1991 Suurbritannia keevitusintituut TWI (The Welding Institute). Hõõrdkeevitus võimaldab keevitada elemente, mille suhtes kehtivad ranged survetugevus- ja tihedusnõuded. Nii on võimalik toota laiu paneele, mille valmistamine pressimise teel on raske või isegi võimatu, näiteks rongide katused või seinad. Elementide ühendamine leiab aset tahkes olekus. Alumiiniumi hõõrdkeevituse teel
Vestfaadi alal metallurgiatööstus *Essenis tegutseb Kruppi suurtükitehas *1850-1860 tööstuse kiire areng -> liberaalide mõju kasv Otto Leopold von Bismarck *1862 sai Preisi kantsleriks, valitses riiki ilma eelarvet Maapäeval kinnitamata ja suurendas otsustavalt sõjaväge * „Ajastu suuri küsimusi ei otsustata parlamendi kõnede ega häälteenamusega, vaid raua ja verega“ *1866 Põhja-Saksa Liit, Lõuna-Saksa liitmise tõttu Prantsuse-Preisi sõda -> 18.01.1871 tekkis Saksa keisririik -> Preisi kuningast sai Saksa keiser Wilhelm I Müstiline Venemaa *19. sajandi I poolel liideti: Soome, Poola, Kasahstan, Kaukaasia *19. sajandi keskel äge võitlus Tšetšeenias (Šamili vastupanu) *20. sajandi alguseks Vene ala 22,2 mln ruutkilomeetrit Keskmine eluiga alla 30 aasta *19. sajandil olid vene keisrid: Paul I
Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru laiendamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Ühenimeliste murdude liitmine Üks tervik on jagatud viieks viiendikuks. Nimetaja on antud juhul 5. Liitmise korral liidame kokku lugejas olevad arvud. Ühenimeliste murdude liitmine Näide 2 Ühenimeliste murdude liitmine Näide 3 Ühenimeliste murdude liitmine a c a+c + = b b b Ühenimeliste murdude liitmisel liidame murru lugejas olevad arvud. Murru nimetaja jääb samaks. Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine a c a-c
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 j...
Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood: tabeli horisontaalne rida * rühm: tabeli vertikaalne rida Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon: elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija: aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija: aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine: elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub Ained Lihtaine: koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest
Ligikaudsed arvud Igapäevaelus kohtame ligikaudseid arve igal pool. Näiteks mõõtmistulemused antakse alati ligikaudsete arvudega. Ligikaudsete arvude korral tuleb teada, millise veaga need on antud. Meie vaatame selliseid arve, mille korral järeldub arvu kirjutisest kohe ka arvu vea ülemmäär. See tähendab seda, et arv kirjutatakse õigete numbritega. Õigeks loetakse numbrit, mille kümnendkohale vastav ühik on suurem vea ülemmäärast. Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kümnendmurru alguses olevad nullid ehk avanullid. Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve. Niisiis, tüvenumbrid algavad alati nullist erineva numbriga. Viimasele tüvenumbrile vastav kümnendjärk määrab ligikaudse arvu vea ülemmäära. Arvu tüvenumbrid ei muutu siis, kui: **muuta koma asukohta arvus **korrutada arvu 10 mingi astmega **jaga...
¨ steemid 3.4 Lahendite omadusi Teoreem 2. Olgu a ja b homogeense LVS-i Ax = 0 lahendid, s.t Aa = 0 = Ab. Siis a + b ja a on samuti lahendid. T~ oestus. T~oepoolest, kasutades maatrikstehete omadusi, saame 1) A(a + b) = Aa + Ab = 0 + 0 = 0 2) A(a) = (A)a = (A)a = (Aa) = 0 = 0 Seega homogeense LVS-i lahendihulk (kui aritmeetilise vektor- ruumi alamhulk) on kinnine liitmise ja arvuga korrutamise suhtes. 3.5 Kui tundamatute arv = vo ~rrandite arv (n = k) Kui n = k ja det A = 0, siis homogeensel LVS-il leidub vaid tri- viaalne lahend. Kui n = k, siis mittetriviaalse lahendi olemasoluks peab det A = 0. T~oestus. T~oepoolest, kui n = k, siis regulaarse A korral on v~ orran- di Ax = 0 parajasti u¨ks lahend, selleks on x = A-1 0 = 0.
4. Ei ükski eelpool toodud valikutest Dispersioonanalüüsil 1. Analüüsi käigus antakse hinnang faktortunnuse mõju olulisele 2. Põhieesmärgiks on leida kogumi kirjeldamiseks dispersioon (analüüsiv, mitte ei kirjelda) 3. Nullhüpoteesi tagasilükatamiseks peab olema empiiriline F-suhe negatiivne (dispersioonid jagatakse omavahel, dispersioon on positiivne märgiga (hälvete ruutude keskmine)m seega ei saa negatiivne olla!) 4. Dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade vahelise dispersiooni korrutisega (summaga, mitte korrutisega) Hüpoteeside kontrollimisel: 1. H0 on alati tõene 2. kahepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 3. ühepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 4. hinnang antakse valimi põhjal 5. hinnang antakse üldkogumi põhjal Hüpoteeside kontrollimisel: 1. H0 on alati tõene 2
täidetud siis, kui nende jõudude mõjursirged lõikuvad ühes punktis. Võime järeldada, et kolm mitte paralleelset jõudu on tasakaalus on ainult siis: 1. kui nende mõjusiged lõikuvad ühes punktis 2. neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigu suunaga. Jõudude kolmnurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnad olevate jõudude puhul, siis kolm mitte ühes tasapinnas jõudu tasakaalus olla ei saa. Loeng3. Tasapinnaline koonduv jõudude süsteem. Jõudude liitmise geomeetriline meetod ja tasakaalusüsteemis, jõu lahutamine komponentideks. Jõudusi, mille jõud lõikuvad ühes punktis nim koonduvateks. Kuna jõud on libisev vektor, siis saame neid üle kanda mööda mõjusirgeid nende lõikepunkti. Ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpkülliku reegli järgi. Kui on teada, et komponentjõudude F1 ja F2 ja nende vahelise suurused, siis resultantjõu suuruse F võib leida kolm nurgast OAC cos teoreemi abil. Erandjuhud: 1
liikuva punktiga kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti kaasaliikumise kiirenduseks nimetatakse liikuva taustsüsteemiga muutumatult seotud punkti, mis antud hetkel ühtib liikuva punktiga kiirendust liikumatu taustsüsteemi suhtes. Mida nimetatakse liitliikumise korral punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid. Kiiruste liitmise teoreem: Punkti liitliikumisel absoluutne kiirus võrdub kaasaliikumise kiiruse ja relatiivse kiiruse geomeetrilise summaga. v ve v r Coriolise teoreem: Punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse a ae a r ac geomeetrilise summaga. Mida iseloomustab Coriolise kiirendus?
tootja Daimler-Benzi ja Chrysleri ühinemine. Suurte firmade osadeks jagunemine ja uute sisenemine turule suurendab omakorda konkurentsi ja vähendab üksikute osaliste kasumeid, sest sellest osasaajate arv kasvab. Tootmise rahvusvahelistumisel taotlevad rahvusvahelised firmad ressursibaasi laiendamist, turgude hõlvamist, mitmesuguse hinnataseme ja mastaabiökonoomiaga seotud kasu saavutamist. Oluline on vähendada turukonkurentsi ka võistlejate ülesostmise ja tarneahelaga liitmise teel. Ülesostetavate valik on sageli ellujäämine liitumisel või allhankes osalemisel või väljatõrjumine valmistoodete turult ning tegevuse lõpetamine. Seda otsust on mõned eksperdid kirjeldanud kui valikut, mille üks võimalusi on mõni protsent osalust suures kasvavas äris ja teiseks sada protsenti osalust mitte milleski. Rahvusvahelistuv firma, kes viib oma tegevuse ekspordi-impordi, välisinvesteeringud
maatriksi A i-nda rea ja j-nda veeru lõikekohal. b) Maatriks on tabel, mis koosneb arvudest. · Kui determinandis üks rida on esitatav ülejäänud ridade lineaarkombinatsioonina, siis võrdub determinant nulliga. Ristkülikukujulist arvutabelit 4. Maatriksite liitmise reegel nimetame n × m-maatriksiks. Maatriksit tähistatake lühidalt ka järgnevalt Kahe ( )-maatriksi A = (aij) ja B = (bij) summa A+B on maatriks C = A = (aij )m×n (cij), mis saadakse maatriksite A ja B vastavate elementide liitmisel, s.t. cij = aij + bij iga ja korral. Kusjuures,
Esineb üks ja kaks -sidet. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku;
2. Saadud ühendist ühe osa eemaldamine. 3. Saadud ühendist teise osa eemaldamine. 4. Saadud ühendist mõlema osa eemaldamine. 5. Esimese ja teise hulga võrdlemine. 6. Teise ja esimese hulga võrdlemine. Jutukesi võib koostada kahel viisil: a) kokkulepitud teema raames moodustavad lapsed jutukesi kindlas järjestuses, kusjuures igaüks neist on omaette tervik; b) jutukeste järjekord pole oluline, sest kõik koos moodustavad terviku. 2. Liitmise ja lahutamise õpetamine. 1) Mida tähendab üleminekuta ja mida üleminekuga liitmine (lahutamine)? Too näiteid. Üleminekuta : 14 + 2, 16 – 2 Üleminekuga: 9 + 3, 12 – 3 2) Millise algoritmi järgi toimub peast liitmine ja lahutamine? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem tehetele 57 + 28 ja 64 – 45. Liidetavale liidetakse teise arvu kümnelised ja ühelised eraldi. Lahutamisega sama. 57+28= 57+20= 77 77+8=85 64-45= 64-40=34 34-5=29 3
Tõenäosus Kombinatoorika kasutamine tõenäosuse arvutamisel Liitmise reegel – kui mingi elemendi A võib valida r erineval viisil, elemendi B aga s erineval viisil (mis ei sõltu elemendi A valimisviisist), siis elemendi “kas A või B” saab valida r + s erineval viisil. Näide 1. Kui kooli sööklas on võimalik valida soolastest toitudest kahe erineva supi ja kolme erineva prae vahel, siis kokku on soolase toidu valimiseks 2 + 3 = 5 võimalust. Korrutamise reegel – kui elemendi A saab valida r erineval viisil ning elemendi B saab valida s erineval viisil (sõltumata elemendi A valikust), siis elementide paari “A ja B” saab valida r . s erineval viisil. Näide 2. Kui kooli söökla menüüs on 4 erinevat praadi ja 2 erinevat magustoitu, siis prae ja magustoidu valikuks on 4 . 2 = 8 erinevat võimalust. Permutatsioonid – ühendid, mis erinevad üksteisest ainult elementide järjestuse poolest...
liitmist seda negatiivsemaks tulemus läheb. -1 + (-2) + (-3) = -6 Järgmiseks lahutamine loomuliku vastand. See vöib olla nii hea kui halb. Söltub, kes on lahutaja. Nii näiteks -1 - (-2) = 1 on juba vördne näiteks Jeesusega. Aga -2 - (-1) = -1 jääb ikka negatiivseks. Seega, mida ,,halvem" inimene end muudab, seda ,,parem" see on. Ehk siis: aidake neid kes on teist ,,halvemad" ja nad saavad plusspoolele. Korrutamine? Sto takooje? Koostöö. Samas nn liitmise ülem vorm, liitmiste summa. Ehk siis korralikult korda pandud loomulikkus. Olukorrast lähtumine. Nii saame juba (-1) * (-2) = 2 Ja mölemad ,,korrutajad" on vördses olukorras, teevad sama asja. Kui me üritame koos head olla ei öpeta mitte sönade vaid tegudega siis on see veelgi parem. Ja oleme juba üle ka Jeesusest, kes oli ju siiski vaid Inimene, olgugi, et Jumala Poeg. Ning viimane suur tegu siin aatomil: jagamine. (-2) / (-1) = 2 aga (-1) / (-2) = 0,5 Mida parem inimene
5 1 Tõenäosus, et võetud kuul on sinine (sündmus B) on p(B) = = . 10 2 Kuna need sündmused on teineteist välistavad, siis tõenäosus, et võetud kuul on kas punane või sinine, avaldub järgmiselt: 3 1 4 p(A + B) = p(A) + p(B) = + = . 10 2 5 Välistavate sündmuste korral saab tõenäosuste liitmise lause üldistada n liidetavale, vaadeldes esmalt sündmust (A + B) + C, siis sündmust (A + B + C) + D jne. p(A + B + ... + K) = p(A) + p(B) + ... + p(K). Elementaarsündmuste ruumi korral p(E1) + p(E2) + ... + p(En) = 1 4. Tõenäosuste korrutamine · Kui ühe sündmuse toimumise tõenäosus ei sõltu sellest, kas teine sündmus toimus või
potensiaali mõõtmisel Kasutatakse: kindla iooni konsentratsiooni määaramisel teise aine juuresolekul Kirjelda üht süsteemi(koosneb, elektroodide erinevused): Koosneb: kahest elektroodist, potentsisomeetrist, uuritavast lahusest Elektroodise erinevused: ?? Standardpotensiaal- redutseerumisreaktsiooni potensiaal On seotud oksüdeerijate-redutseerijatega: · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub
NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v.a I A, II A) EI muuda lahuse keskkonda Soolade puhul vaatan aluse/happe tugevust. HSiO₃ EI muuda keskkonda, enamus happeid siiski happeliseks Hape→ happeline Alus → aluseline Oksiid →hape →happeline →aluseline→aluseline REDOKSPROTSESSID Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb) Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb) Redutseerumine on elektronide liitmise protsess (o-a väheneb) Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb) Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Ioonides on kõigi aatomite o-a summa on võrdne iooni laenguga. Metallide tootmisel on üheks olulisemaks redutseerijaks. Hapnik, süsinik. Lämmastikhappe (HNO₃) ja konsentreeritud väävelhappe (H₂SO₄) korral oksüdeerujaks happeanioon ning H₂ ei eraldu. Korrodeerub aktiivsem
Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). H...
Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus 28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja. Mobilisatsioon venemaal Saksamaa kuulutas 1.aug. sõja Venemaale vastuseks mobilisatsioonole saksam Prantsusmaale sõja. Vastuseks mobilisatsioonile Suurbit. Sõja saksam Austria ungari sõja venema. Sõjaplaan Saksamaa- schliffeni plaan
Esitada definitsioonid ja osata tuua näiteid. Sündmuse A vastandsündmus A on sündmus, mis toimub siis, kui A ei toimu. P(A)+P( A )=1. Sündmuste A ja B summa A+B on sündmus, mis toimub siis, kui toimub A või toimub B või toimuvad A ja B korraga. P(A+B)=P(A)+P(B)-P(AB) Sündmuste A ja B korrutis AB on sündmus, mis toimub siis, kui toimuvad A ja B korraga. P(AB)=P(A)P(B/A)=P(B)P(A/B) Sündmuste A ja B vahe A-B on sündmus, mis toimub siis, kui toimub A, aga ei toimu B. 4. Tõenäosuste liitmise lause (tõestusega). Üksteist välistavad sündmused. Tõenäosuste liitmise lause üksteist välistavate sündmuste puhul. Liitmise lause: P(A+B)=P(A)+P(B)-P(AB) m + m AB + m B - A m A- B + m AB + m B - A + m AB - m AB Tõestus: P ( A + B ) = A- B = = n n m + m AB m B - A + m AB m AB
Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. vaba leksikaalne tüvi seotud grammatiline afiks Morfoloogilised protsessid Liitmine rohkem või vähem aglutinatiivne (nt käs+i+le+gi). Kuid võivad alluda ka fusioonile ehk sulada kokku nagu sõnavormis murda. Tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum tüve täielik kordumine (nt orang 'inimene' orang+orang 'inimesed') Prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil. Nt rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Liitmise vastand on lühendamine. Nt vene keeles moodustub osade sõnade mitmus ilma tunnuseta (kool koolid). Morfotaktika Morfotaktikaks nimetatakse morfeemiklasside järjestust sõnas ja seda reguleerivaid piiranguid. (Tabel! lk-131)
47.Kirjutada valemid jõu F momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada. Mx( F )=yFz-zFy My( F )=zFx-xFz Mz( F )=xFy-yFx 48.Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1. paralleelsetel ja samasihilistel jõududel on alati resultant, mis on liidetavatega paralleelne ja samasuunaline; 2. resultandi moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite summaga; 3. resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal; 4. resultandi rakenduspuntki asukoht C määratakse valemist: F1/BC = F2/AC = (F1+F2)/(BC+AC) = F/AB 49
Dispersioonanalüüsil analüüsi käigus antakse hinnang faktortunnuse mõju olulisusele – ÕIGE põhieesmärgiks on leida kogumi kirjeldamiseks dispersioon – analüüsib, mitte ei kirjelda nullhüpoteesi tagasilükkamiseks peab olema empiiriline F-suhe negatiivne – dispersioonid jagatakse omavahel, dispersioon on positiivse märgiga (hälvete ruutude keskmine), seega suhe ei saa negatiivne olla!! dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade sisese ja rühmade vahelise dispersiooni korrutisega – summaga, mitte korrutisega Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm keskm 80üh, standardhälve 20üh, üldkogumi maht 1200. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega +-4%, usaldatavusega 95%? 1700 – VALE, üldkogum 1200 nii väikesest üldkogumist ei saa valimit moodustada – VALE
12 Magnus? 5 4 1 · Arvuta avaldise d + e - 2 väärtus, kui d = 3 ja e = . 18 18 18 8. Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine Selleks, et liita või lahutada erinimelisi murde tuleb 1. teisendada murrud ühenimeliseks; 2. toimida ühenimeliste murdude liitmise või lahutamise reeglite järgi. 6 1 5 Näide: Leia summa + 6 8 Lahendus: 5 1 Näide: Leia vahe - 6 4 2 3 Lahendus: 5 - 1 = 10 - 3 = 7 6 4 12 12 Kui esineb segaarve, siis tuleb nende murdosad teisendada ühenimelisteks. Seejärel
1939. aastaks oli majapidamiste arv kasvanud 139 984 taluni, põllumajandussektoris töötas toona 342 050 alalist ja 35 083 ajutist töötajat ning 62 619 palgalist töötajat. Keskmisele talule kuulus toona 22,7 ha maad, ning selles peeti keskmiselt 3,3 lehma ja 2,7 siga. Säärased väiketalud ei suutnud aga pakkuda talunikele ja nende peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad
Kui deformeeruv keha oli tasakaalus, siis täiendavate kitsenduste pealepanek kehale ei riku tasakaalu. Arvutused viiakse läbi jäiga keha staatika võrrandite kohaselt. Saadud tulemused on kehtivad ka esialgse süsteemi korral. NB: tingimused, mis jäiga keha tasakaaluks on tarvilikud ja piisavad osutuvad deformeeritava keha puhul tarvilikeks kuid mittepiisavateks, sest deformeeruva keha puhul toimub liikumine ja jäiga keha puhul on tasakaal. 2. Jõudude liitmise ja komponentideks lahutamise aksioom: Iga jõud on lahutatav meile sobivas koordinaatteljestikus selle koordinaatteljestiku telgedesuunalisteks komponentideks. Selleks viime koordinaatteljestiku alguspunkti jõu rakenduspunkti ja leiame jõu vektori projektsioonid selle koordinaadistiku telgedele. 3. Jõusidemete ja nende süsteemide aksioom: jäika keha nimetatakse vabaks, kui seda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. Tingimusi, mis kitsendavad
t. kui nende reaalosad on võrdsed ja imaginaarosad on võrdsed; 2) kompleksarv võrdub nulliga, s.o. z = a + bi = 0 siis ja ainult siis, kui a = 0 ja b = 0. z = a + bi = r cos + i sin ehk z = r (cos + i sin ) Avaldist võrduse paremal poolel nimetatakse kompleksarvu z = a + bi trigonomeetriliseks kujuks; suurust r nimetatakse kompleksarvu z mooduliks ja suurust selle kompleksarvu argumendiks. 2. Kompleksarvude liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise valemid. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise ja juurimise valemid. Liitmine: z1 + z 2 = (a1 + b1i ) + (a 2 + b2 i ) = (a1 + a 2 ) + (b1 + b2 )i Lahutamine: z1 - z2 = (a1 + b1i) - (a2 + b2i) = (a1 - a2 ) + (b1 - b2 )i Korrutamine: z1 z2 = (a1 + b1i)(a2 + b2i) = a1a2 + b1a2i + a1b2i + b1b2i 2 = (a1a2 - b1b2 ) + (b1a2 + a1b2 )i Trigonomeetriline: z1 z 2 = r1r2 [cos(1 + 2 ) + i sin(1 + 2 )]
küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 2 Uurimuse tulemused Esimesena vaatlesime, milline on elanike haridustase naiste ja meeste seas. Analüüsi käigus selgus, et põhihariduse ja keskhariduse kokku liitmise tulemusena on meeste ja naiste haridus omandatud võrdselt. Kõrghariduse juures tekivad juba suuremad erinevused. Vastanute elanike seas on 165, kes on omandanud kõrghariduse ning samal ajal vastanud elanike seas on 135 meest, kes on omandanud kõrghariduse. Analüüsist järeldatakse seda, et vastanud elanike seas on rohkem naisi, kes on omandanud kõrghariduse. (Joonis nr. 1) 5 Joonis nr
toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil. Kiiruste liitmise tulemus ei saa üle minna valguskiirusest. Mida suurem on kiirus, seda raskem on kiirust tõsta. Keha mass muutub suuremaks kiiruse muutudes. U' = u+v : 1+ UxV/c2 Newtoni teooria kohaselt liidetakse kiirused lihtsalt u+v 3. MIKS VÕETI KASUTUSELE RELATIIVSUSTEOORIA? Selle võttis kasutusele A.Einstein. See seisneb selles, et kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis intersiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. See teooria võeti vastu
hüübimisfaktoreid. ● BC trombokontsentraat (TK) on pärast doonorivere tsentrifuugimist trombotsüütide-leukotsüütide kihist valmistatud trombotsüütide kontsentraat. ● Afereestrombotsüütide kontsentraat on verepreparaat, mis sisaldab ühe doonori trombotsüüte suspendeerituna vereplasmas ja hüübimisvastases lahuses. ● Koosteveri on verepreparaat, mis on saadud erütrotsüütide ja värskelt külmutatud plasma liitmise teel. Verepreparaadid ● Külmutatud krüopretsipitaat on värskelt külmutatud plasma kontsentreerimise teel saadud verepreparaat, mis sisaldab krüoglobuliinidena olulisemaid hüübimisprotsessis osalevaid plasmavalke. ● Filtreerimine on filtri abil verepreparaadist leukotsüütide eemaldamine. ● Kiiritamine on protseduur, mille puhul ioniseeritud kiirgusega on verepreparaadis võimalik pärssida lümfotsüütide võimet prolifereeruda
On välja toodud mitmed omadused vaimse arengupeetustega lastele. Vaimse arengu peetusega lapsed ei suuda kasutada oma teadmisi standardsetest hulkadest verbaalse ülesande lahendamise situatsioonis(nt nad teavad, et neil on 2 kätt, aga nad ei oska öelda, mitu kätt on nt tüdrukul/poisil) ning nad ei taju hulki täielikult, vaid pealiskaudselt. Nad ei erista koguhulgas osahulki ega ühenda osahulki koguhulgaks. Nad omandavad liitmise ja lahutamise mehaaniliselt, sest pole selget kujutlust arvust. Nad ei oska kasutada loendamisoskust, teevad ebatäpseid üldistusi, on rasketi õpetatavad.Viiest suurema arvuga opereerimine valmistas suuremaid raskusi kui normaalsetel lastel. Esinevad raskused arvu, hulga ja numbri vahelise seose kujunemisel. Neile tuleb meelde tuletada õige võte, kuidas tegutseda, neid on vaja stimuleerida tegutsemise ajal rääkima ja kuulama või näidisega võrdlema.
Et sündmus AB tähendab ristimastist pildi saamist, siis soodsaid juhte on 3: ristisoldat, ristiemand ja ristikuningas. Otsitav tõenäosus P (AB) = 3 /36=0,08. Kahte sündmust, mis ei saa katse tulemusena toimuda (st ei saa esineda üheaegselt) nim teineteist välistavaks sündmuseks. Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis seisneb kas sündmuse A või B toimumises. Sündmuste A ja B vahe on A/b nim sündmust, mis seisneb A toimumises ja B mitte toimumises 9. Tõenäosuste liitmise lause. P(A + B) = P(A) + P(B) P(AB). Kahe sündmuse summa tõenäosus võrdub, nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutiste tõenäosus. Välistavate sündmuste summa tõenäosus võrdub liidetavate sündmuste tõenäosuste summaga, st. P(A + B) = P(A) + P(B). P(E1) + P(E2) + ... + P(En) = 1. 10. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. sündmusi A ja B nimetatakse sõltumatuteks, kui neist ühe toimumine
suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12. Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks
kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017) Polüsünteetiline keel keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. (https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCs%C3%BCnteetiline_keel 19.11.2017) Sünteetiline keel - keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist sõnatüvedele (http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=s%C3%BCnteetiline%20keel 19.11.2017) Süntaks
mõjutustasapinnal. Muuta võib ka jõupaari üksikjõu moodulit või jõupaari õlga nii, et moment ei muutuks. · Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed? Selliseid jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune, nimetatakse ekvivalentseteks. Jõupaarid, millel on võrdne moment, on ekvivalentsed. · Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaalus on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. · Sõnastada lemma jõu paralleellükkest. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud paralleelselt iseendaga üle kanda suvalisse punkti ja sealjuures lisada jõupaar, mille moment on võrdne üle kantava jõumomendiga uue rakenduspunkti suhtes · Sõnastada staatika põhiteoreem.
7) Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. Tugev – 1, elektromagnetiline – 1/137, nõrk – 1*10-6, gravitatsiooniline – 6*10-39 8) Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor- füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar- füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) 9) Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. Kolmnurk Parallelogramm 10) Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. 11) Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu.
Harjutustes, mis järgnevad õpetaja selgitusele, tuleb lastel lasta kommenteerida oma tegevust. Kui on uue osa tund olnud, siis 2-4 tundi laske lastel rääkida klassi ees, mida ta teeb ja mida edasi teeb. Kui see oskus on natuke automatiseerunud, siis need kommentaarid hakkavad 12 jääma lühemaks. Ei ole vaja nõuda 7-8klassis, et ta räägiks üleminekuga liitmise algoritme. Aga kommentaar pea olema täpne! Esimesed harjutamised peavad toimuma õpetaja abiga. Mida kaugemale harjutamisega jõutakse, seda iseseisvamaks peab see harjutamine muutuma. Õpetaja kontrollib, suunab. Kogu harjutamise ajal peab lastes püsima huvi töö vastu. Ülesannete valik pea olema mitmekesine, samas ka mitte väga, sest muidu ei oska nad neid lahendada. Igat tüüpi tuleb õpetada
Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral 7. korrutamise suhtes leidub ühikelement, selleks on reaalarv 1: 1z = z1 = z
teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud. 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nim sellist jõusüsteemi, mille kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 32. Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant? Üks jõuvektor liigutada teise jõuvektori algpunkti ja siis nad rööpküliku põhimõttel liita. Tulemus ei ole resultant. 33
teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud. 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nim sellist jõusüsteemi, mille kõikide jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 32. Kuidas liita kahte jõudu, mille mõjusirged ei lõiku? Kas tulemus on resultant? Üks jõuvektor liigutada teise jõuvektori algpunkti ja siis nad rööpküliku põhimõttel liita. Tulemus ei ole resultant. 33
mikroorganismidesse ja viirustesse. 1975: Luuakse hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade saamiseks. 1973: Stanley Cohen ja Herbert Boyer sooritavad bakteril esimese eduka katse rekombinantse DNA-ga. 1972: Embrüosiirdamise moodsa tehnoloogilise väljatöötamine ja rakendamine põllumajandusloomadel. 1970: Norman Borlaug saab Nobeli preemia teenete eest "rohelise revolutsiooni" arendamisel. Avastatakse restriksiooniensüümid. 1965. Luuakse somaatiliste rakkude liitmise metoodika, saadakse esimesed inimese ja hiire hübriidrakud. 1963/64: Norman Borlaugi juhtimisel aretatakse produktiivsed lühikõrrelised teraviljasordid ning käivitatakse nn. roheline revolutsioon. 1961: USA-s võetakse kasutusele esimene bioloogiline putukatõrjevahend - bakter Bacillus thuringiensis (Bt). 1953: James Watson ja Francis Crick avastavad DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte.
Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalispoliitilised lepingud. 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa
2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri 3) Seejärel lähed ÕS algusesse ja otsid selle numbri ja seal on tüüpsõna kuidas seda käänata õieti 25. Põhikääne! Põhikääne on omastav kääne 26. Sõnamoodustuse mõiste ja sõnamoodustusviisid! · Sõnamoodustus- olemasoelvatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel · Sõnamoodustusviisid: liitmine ja tuletamine Liitmine: sõidu+tee, juur+vili, puu+vili Tuletamine: tervislik, lauljanna, puuraidur 27. Lihtsamate tunnuste ja lõppude määramine! Eesliide Järelliide EBA TURU MAJA ND US TE - LE Tuletusliidee Sõnajuur Sõnajuur Tuletusliide Tunnus Lõpp
hüdrioksiidioone on võrdselt Indikaatorid ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel Soola hüdrolüüs - soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas aluseline või happeline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. Oksüdeerumine elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb) Redutseerumine elektronide liitmise protsess (o-a väheneb) Oksüdeerija element, mis liidab elektrone (o-a väheneb) Redutseerija element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb) Keemiline vooluallikas ehk galvaanielement Redoksreaktsiooni redutseerumis- ja oksüdeerumisprotsessid ruumiliselt eraldamine ning elektronide suunamine redutseerijalt oksüdeerijale mööda juhet.(Analoogiline tööpõhimõte on akudel ja patareidel) Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrodeerub aktiivsem metall.
Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. 4. Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist.
95,45% Väärtuste varieeruvuse hindamisel (varieeruvuse hindamisel): Ei leita variatsioonikordajat standardhälbe jagamisel koguni geomeetrilise keskmisega Võib kasutada dispersiooni- ja standardhälvet Standardhälbe on varieeruvas kogumis alati keskmisest lineaarhälbest suurem ei pea mediaan ja mood olema võrdsed, aritm keskm võib olla samuti neist erinev Dispersioonanalüüsi korral: hinnatakse faktori mõju olulisust kasutatakse dispersioonide liitmise lauset Dispersiooni arvutamise juures: leitakse hälvete ruutude aritm keskmine regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja vähenemist sõtumaty muutuja ühe ühikulise muutumise korral Dispersioonanalüüsi eesmärk: Uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Dispersioon on: standardhälbe ruut hälvete ruutude aritmeetiline keskmine Regressioonanalüüsikäigus regressiooniseose selgitusvõimet kirjeldab determinatsioonikordaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
