Aluseline keskkond- pH>7 = tugev alus + nõrk hape happeline keskkond- pH<7 = nõrk alus + tugev hape neutraalne keskkond- pH=7 = tugev alus + tugev hape redoksreaktsioonid- on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Alati korraga redutseerumine ja oksüdeerumine. Oksüdeerumine = elektronide loovutamise protsess. (o.a suureneb) redutseerumine= elektronide liitmise protsesse (o.a väheneb) oksüdeerija- element, mis liidab elektrone. ( o.a väheb) redutseerija- element , mis loovutab elektrone (o.a suureneb) galvaani element= keemiline vooluallikas. Aktiivsem metall (ZN)loovutab elektrone ja läheb ioonidena lahusesse.: Zn 2 e = Zn2+ ANOOD( - ). Lahuses olevad vähem aktiivse metalli ioonid liidavad elektrone ja sadestuvad plaadile = KATOOD ( + ) korrosioon- on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjual. Korrosioon põhjustab...
Kuidas liideti ja lahutati ühenimelisi murde? Ühenimeliste murdude liitmisel liideti murdude lugejad, nimetajad jäid endiseks Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutati murdude lugejad, nimetajad jäid endiseks 41 14 4 -+11 35 -+ = = 2 2 2 2 Kuidas toimida erinimeliste murdude puhul? 1) teisenda murrud ühenimelisteks 2) toimi ühenimeliste murdude liitmise või lahutamise eeskirjade järgi Näide 1 Olgu vaja leida järgmiste murdude summa 5 3 Ühine nimetaja on 15, seega 1 4 5 + 12 17 + = laiendan esimest = murdu 5 ja 3 5 15 teist 3ga 15 Näide 2 Olgu vaja leida järgmiste murdude vahe 8 3 1 1 Ühine 8 - nimetaja 3 5 on 24, seega - = laiendan esimest...
Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega...
See on hõõrdejõud. Keha paigalseisu korral F=H. Coulomb'i seadused: 1. Hõõrdejõu max väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult pindade karedusest ja materjalist. 2. Hõõrdejõu max suurus on võrdeline normaalreaktsiooniga H<=Hmax=fN. f on hõõrdetegur. 23. Ûhte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod Ühte punkti rakendatud 2-te jõudu liidetakse rööpkülikureegli järgi. Kui on teada komponentjõudude P1 ja P2 suurused ja nendevaheline nurk alfa, siis resultantjõu P suuruse võib leida moodustunud kolmnurga OAC koosiinusteoreemi abil. OC2=OA2+OB2- 2OA*OB*cos(180-) => P=rj(P12+P22+ 2P1*P2*cos) ja summavektori saab 1 ja 2 abil siinusteoreemist: P1/sin2=P2/sin1=P/sin. Kahte jõudu võib liita ka jõukolmnurga võttega (rohkem kui 2 jõudu): tulemuseks vektor,...
- 1, - 5, Kompleksarvud C 2 Naturaalarvud N = {0, 1, 2, ..., n, ...} Naturaalarvude jada on lõpmatu (igale naturaalarvule järgneb veel naturaalarve). Liites või korrutades kaks naturaalarvu, saame tulemuseks taas naturaalarvu. Seepärast öeldakse, et naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. Liitmise ja korrutamise pöördtehted lahutamine ja jagamine ei ole naturaalarvude vallas alati teostatavad, s.t. võrranditel b + x = a ja b·x = a, kus a ja b on naturaalarvud, pole alati lahendit x naturaalarvude vallas. 3 Täisarvud Täiendades naturaalarvude hulka negatiivsete täisarvudega -1, -2, -3, ..., saame täisarvude hulga....
1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi. *pingereas H eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest välja vesiniku;...
mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel. Peamine optiliste meetodite eelis on võimalus saada infot osakese vormi ja võimaliku osakeste liitmise olemasolu kohta, sh liitmise määra ja iseloomu kohta. - Puuduseks on aga asjaolu, et diameeter on kättesaadav vaid kahe mõõtme jaoks, nt pikkus ja laius, kuid mitte paksus või sügavus. Sõelanalüüs Sõelanalüüsi meetod põhineb vibro- või imamispõhimõttel ning see kasutab erinevaid standardeid, mis on kooskõlastatud Rahvusliku Standardite poolt. 1. Tüüpiline testimise protsess sisaldab mitmeid astmeid. Esiteks valitud sõelade arv ja suurus kuhjatakse üksteise peale, suurimad peal ning väikseimad allpool...
tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
Liigitamine · Kõik ained jagatakse klassidesse vastavalt nende keskkonnamõjule · Näiteks, ained, millised põhjustavad globaalset soojenemist või osoonikihi lagunemist liigitatakse kahte erinevasse klassi · Mõned ained kuuluvad enam kui ühte klassi · Näiteks, NOx on toksiline, soodustab hapestumist ja eutrofeerumist. Iseloomustamine Selleks teisendatakse iga mõjukategooria inventuuranalüüsi tulemused tunnustegurite abil ühisühikusse ning nende liitmise teel saadakse iga mõjukategooria indikaatortulemus Mõjukategooriad I 1.Abiootilised loodusvarad-kaevandamine-ammendumine; 2.Biootilised ressursid-loomastik, taimestik; 3.Maakasutus; 4.Kliima muutused, globaalsoojenemine; 5.Osoonikihi lagunemine; 6.Fotokeemilise osooni moodustumine; 7.Toksilisus inimestele; 8.Ökotoksilisus; 9.Hapestumine; 10.Eutrofeerumine- toitelisuse suurenemine. Mõjukategooriad II · Ressursid: Energia, Vesi, Toorained, Maa, märgalad Mõjukategooriad III...
Linnasid oli sealjuures 12 (1820) · 1920: alla 400-ja valla linnasid 12 · 1940: 248 valda 33 linna · 1945: 637 omavalitsust linnasid 33 · 1989: 191 omavalitsust 33 linna · 1993: 208 omavalitsust 47 linna · 2011: 193 omavalitsust sama mis 1993 KOV-ide liitmise variandid 1. Jüri Mõis pakkus välja, ei polekski eraldi omavalitsusi, vaid oleks üks suur haldusüksus nimega Eesti Vabariik 2. Kihelkonna variant u 100 omavalitsust. Praegune luteri kiriku praostkondade jagunemise variant. Kui praegu on keskmise OV suurus ca 200 ruutkilomeetrit, siis sellega kasvaks 400 ruutkilomeetri peale 3. Tõmbekeskused ca 50 omavalitsust, põhiliselt linnad. Põhiüksustega liidetakse väiksemad. Suurus u 900 ruutkilomeetrit...
Nii töötavad kloroplastid nagu päikesepatareid. Sama protsessi käigus vabaneb veest hapnik ja jääb järele vesinik. Selle tulemusel satub õhku hapnik, mida me hingame. Nüüd, kui energia on olemas, võib hakata seda kasutama toitainete valmistamiseks. Selleks pole enam valgus vajalik. Teisel etapil, kasutades keemilist energiat (energiarikas ATP), tehakse lehes süsihappegaasist ja vesinikust glükoosi. CO2 liitmise järel toimuvais reaktsioonides liidetakse vesinik, mis saadakse NADPH molekulidest. Tulemusena moodustub glükoos. See on paljuetapiline protsess, mille reaktsioonide ahel moodustab Calvini tsükli. Glükoos on üks energiarikastest suhkrutest, millest taim saab teha teisi eluks vajalikke toitaineid - valke ja rasvu. Selleks kasutatakse taimejuurte poolt toodud mineraale. Glükoosist toodetakse ka taimseid varuaineid - tärklist ja teisi suhkruid ning taimerakkude ehitusmaterjali , tselluloosi...
murdarvulisteks järguväärtusteks Küsimus 6 Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise Õige arvusüsteemi? Mark 1 out of 1 Vali üks: järguväärtuste liitmise teel järguväärtuste korrutamise teel uue alusega astendamise teel uue alusega jagamise teel Lehekülg 2/4 24.11.2012 19:34...
Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. 4. Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit ega ohusta selle edasist säilimist....
Muuta võib ka jõupaari üksikjõu moodulit või jõupaari õlga nii, et moment ei muutuks. · Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed? Selliseid jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune, nimetatakse ekvivalentseteks. Jõupaarid, millel on võrdne moment, on ekvivalentsed. · Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaalus on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. · Sõnastada lemma jõu paralleellükkest. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud paralleelselt iseendaga üle kanda suvalisse punkti ja sealjuures lisada jõupaar, mille moment on võrdne üle kantava jõumomendiga uue rakenduspunkti suhtes · Sõnastada staatika põhiteoreem....
Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. Valgustatus on pinnale langeva valgusvoogu iseloomustav suurus. Ühik 1lm/1m2=1lx luks. Heledus on pinnalt kiirguva valgustugevust iseloomustav suurus. Ühik 1cd/1m2=1nt nitt. Heledus iseloomustab kiirgavat pinda. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Interferents on lainete liitumine. See on samasihiliste võnkumiste liitumine. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid vaid kiirgajaks on aatom, mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus?...
11. K~ oikv~ oimalike m~ o~otmetega maatriksite hulka t¨ a- histame M at abil. K~ oigi (m, n)-j¨ arku maatriksite hulka t¨ahistame aga M at(m, n) abil. 8 1.2. Maatriksite liitmine, selle omadused Enne, kui anname maatriksite liitmise m~oiste, p¨o¨ordume korraks tagasi meile tuntud reaalarvude hulga R juurde. Selles hulgas on antud liitmine ja korrutamine. Tegelikult on reaalarvude liitmine ja korrutamine u ¨hesuguse olemusega: nimelt v~oetakse kaks reaalarvu kindlas j¨arjekorras ning antakse eeskiri kuidas nende abil u¨heselt m¨a¨arata uus reaalarv. Juhul kui olete tuttav kujutuse m~oistega, siis reaalarvude liitmine ja korrutamine on kuju- tused + :R × R - R; (x, y) - x + y,...
Kolmemõõtmelises afiinses ruumis loeme täiendavalt kehtivaks järgnevad aktsioomid: 1'') mistahes (x,y) -> (x*y); 2'') y*x=x*y; 3'') x(y+z)=xy+xz; 4'') (x)y=(xy); 5'') x*x0 Def: 1'-4', 1*-4*, , 1''-4'' nim kolmemõõtmeliseks eukleidilieks ruumiks E3 Om1: b ba=-ab antikommutatiivsus; Om2: Kui b=a siis aa=0 areaalruut; Om3: Kui b=a, siis tekib a(a)=0; Om4: a(b)=(a)b=(ab); Om5: (x+y)z=xx+yz areaalkorrutise distributiivsus liitmise suhtes; Om6: (ab)2 =a2b2 (ab)2 Lagrange'i samasus. Vektorkorrutise omadused: 1. Y x x=-x x y; 2. Kui y=x, siis x x x=0; 3. (x+y)x z= x x z + y x z; 4. (*a)x b = a x(*b)= (a*b) 5. Kui y=(x), siis tekib x x(x)=0 6. (x x y)2=x2y2 (xy)2 Ruumi 3'le vektorile x,y,z on võimalik vastavusse seada reaalarv (x x y)z või x(yxz) kole vektori segakorrtis (reaalarv). Om1: (xxy)z=x(yxz) [xyz] segakorrutis; Om2: Segakorruti ei muutu tegurite tsüklilisel ümberpaigutamisel [xyz]=[yzx]=[zxy]...
Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. 8. Süsteemi lahendamine Crameri valemitega. Maatriksi minor. Maatriksi astak. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused. Maatriksi rea juhtelement, treppmaatriks. Treppmaatriksi astak. Kronecker-Capelli teoreem 9. Gaussi meetodi sisu. 10. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kompleksarvu reaalosa ja imaginaarosa, kompleksarvude võrdsus, kaaskompleksarv. Kompleksarvude liitmise , korrutamise ja jagamise valemid. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvu geomeetriline tõlgendus, Kaaskompleksarvude ja kompleksarvude summa geomeetriline tõlgendus. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise ja juurimise valemid. Juurte arv. 11. Geomeetriline vektor. Vektorite kollineaarsus, vektorite võrdsus. Nullvektor. Kolmnurka ja rööpküliku reegel...
3) Nullvektori omadus: a + 0 = a. VEKTORI KORRUTAMINE ARVUGA: R × V V: (, a) a: 1) korrutisvektori pikkus: a = a , 2) korrutisvektori siht: a || a, 3) korrutisvektori suund: a a, kui > 0, a a, kui < 0. MÄRKUS. Vektori korrutamisel arvuga saadakse esialgsega kollineaarne vektor. Muutuda võivad vektori pikkus ja suund. OMADUSED 1) Assotsiatiivsus arvuga korrutamise suhtes: (a) = ()a. 2) Distributiivsus arvude liitmise suhtes: ( + )a = a + a. 3) Distributiivsus vektorite liitmise suhtes: (a + b) = a + b. 4) Arvu "üks" omadus: 1 a = a. 3 VEKTORITE SÜSTEEMI BAAS DEFINITSIOON 1. Kui elementide hulgas V = {a, b, c, . . .} on defineeritud nende liitmine ja arvuga korrutamine, mis rahuldavad eelpool sõnastatud omadusi, siis nimetatakse seda hulka VEKTOR- RUUMIKS ja tema elemente vastavalt VEKTORITEKS. DEFINITSIOON 2...