Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"liitlastega" - 250 õppematerjali

liitlastega – cum sociīs Õigluse eest – prō iūstitiā Tehingute juurde – ad negōtium Testamentide kohta – dē testāmentō H 4, lk 81
thumbnail
2
doc

I maailmasõda

See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping 28 jun 1919 sõlmiti Saksmaaga: *Saksamaa pidi loovutama kaheksandik oma aladest *pidi vähendama sõjaväge *ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust *keelati omandada lennuväge ja allveelaevu *Tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. Rahvasteliit(1919):...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimene maailmasõda ja sellele järgnevad revolutsioonid

aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi. 29sept.1918 rahuläbir'si alustas Belgia. 30.okt.1918 kirjutas alla Türgi. 1918okt. Rahu AustriaUngari. 3nov. Austria. REV.Saksamaal sõjaline lüüasaamine plahvatas nov. revolutsiooniks, keiser kukutati, vabariik! Compiegne vaherahulõpetas sõja, 11nov.1918. PARIISI RAHUKON. 18jaan.1919 võttis osa 27saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki lükkas tagasi rahuplaani, kaitses Inglismaad ja Prantsusmaad. Rahulepingute koostisosaks sõlmiti rahvasteliidu põhikiri. VERSAILLES'I RAHULEPING 28juun.1919.Saksamaa loovutas Elsassi ja Lotringi Pranstsumaale, mõned alad Belgiale ja Türgile ning tekkinud uutele riikidele Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma sõda

Itaalia lepingu rikkumise peale visati ta lihtsalt liidust välja, samamoodi käituti ka Saksamaaga. Funktsioon puudus.) Milliseid meetmeid võeti kasutusele, et tagada maailmas tulevikus rahu, iseloomusta erinevaid I ms järgseid lepinguid? · 18 jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See konverents oli ulatuslik rahvusvaheline foorum, millest võttis osa 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid keda pariisi enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Nii polnud neil võimalust kasutada ära oma huvides võitjate vastuolusid. Seejuures ei lähtunud võitjad riigid lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse vaid omaenda huvidest. Otsused oli kaotajate suhtes ebaõiglased. · Versailles rahuleping, mis sõlmiti saksamaaga...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
39
pptx

Rootsi 1719 - 1772

Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Süüdi mõistetakse ja hukatakse kaks väepealikku: Lewenhaupt ja Buddenbrock. 1745. a. Vene-Rootsi kaitsepakt ­ Rootsi on sisuliselt Venemaa vasall. Kübarad otsivad kontakte võimalike liitlastega : 1747. a. liit Prantsusmaaga ja Preisimaaga. Venemaa ja Taani kallaletungioht ­ sõda jääb ära Rootsi liitlaste ja sõjaks valmistumise tõttu. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) ``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni ­ viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist. Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata....

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo konspekt Versaille rahu ja süsteem

Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused ­ 1) Sõjalised piirangud ­ *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I Maailmasõda

Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 ­ osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega . 2) Locarno konverents 1925 ­ sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt ­ Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu....

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil

-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega )...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Rahvasteliit + Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS 12 klass

Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 ­ osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega . 2) Locarno konverents 1925 ­ sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt ­ Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu....

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

Ta pidi oma väed välja viima lisaks kõigilt okupeeritud aladelt ka Reinimaalt ning 1871. a annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, samuti allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli aga vaid sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. Versailles`i rahuleping: 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles`i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Johan Kindral Laidoner

Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit, väljaspool diviist mitmesugustes asutustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 150 00sõdurit." Laidoner oli kindralmajoriks. Läbiti üldtuntud operatsioon, mille käigus meie väeosad võtsid võimu üle kogu maal ja kuulutati välja Eesti vabariik. Laidoneril tuli mõte luna leegion, kus eesti võitleb koos liitlastega . Peale oli veel Laidoneril suur anne luurata. Ega Laidoner ei istunud käed rüpes vaid valmistus ette aktiivselt võistlust idavenelastega. 23. detsembril nimetati Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondati diktaatorlik võim Eesti päästmiseks. Ülemjuhatajana alustas Laidoner sõjaväes ülemkujundamist. Sellega seosed ta saavutas nii mõndagi head. Ülemjuhatajana tal oli Eesti päästmiseks palju uusi ideid, mis kandsid ka vilju...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

1919 avati Pariisis rahukonverents, mis keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele, millest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, millele kirjutati alla 28. juunil 1919. Saksamaa jäeti ilma ligi kaheksandikust territoorimist. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistusekohustust, keelati lennuvägi ja allveelaevad, tuli maksta ränkasid reparatsioone jne. Rahulepingud Saksamaa liitlastega , Rahvasteliit, Türgi sündmused Rahulepingud sõlmiti peale Saksamaa ka Austria,Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta präast viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mis kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks taltsutada võimalikke...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm 20.saj alguses

Vormistati II nõukogude kongress enamlaste võimu ülemineku, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu, liidriks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet, rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. 8)Pariisi rahukonverents Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan. Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele. 9)Versailles' rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis. 10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms. Rahulepingu säteted: Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest....

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Sündmused 20.sajandil

Rahulepingu jõustumine · Rahulepingule kirjutasid alla 26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast. · USA, Ecuador ja Hidzaz ei ratifitserinud 28. juuni 1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut. Rahulepingu rikkumised · USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel....

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud. 4Saksamaal tungib kallale NSV liidule.Hitler ja Stalin lubasid üksteist Molotovi-Ribbentropi pakti järgi 10 aastat puutuda aga nad mõlemad valmistusid üksteise ründamiseks.Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan...

Ajalugu
266 allalaadimist
thumbnail
3
doc

1. maailmasõda

Lüüasaamise mõjul tekkinud rahulolematus kasvas 1918 aasta novembris revolutsiooniks, Saksamaa kuulutati vabariigis, Weimaei vabariigiks.11.nov. 1918 kirjutas Saksamaa delegatsioon alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS. Lüüasaamise põhjused: *murtud võitlusvaim sõduritel *Saksamaa liitlaste väljumine sõjast *USA astumine sõtta 1917 *sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal *lääneliitlaste sõjaliste jõudude suurenemine *võrreldes liitlastega üldine majanduslik tase nõrgem 4.I MS tagajärjed Hukkus u. 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oktoobripööre

novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju all olevad nõukogud ja nende täitevkomiteed. Venemaa osales jätkuvalt 1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega . Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele...

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Maailmasõda

Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Teine maailmasõda ja selle aja sees toimunud sündmused

09.1939 ­ algab II maailmasõda 03.09.1939 ­ prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 ­ stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 ­ saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 ­ jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 ­ sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 ­ lõppeb II maailmasõda...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda.

Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6...

Ajalugu
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun