Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O
Oksiidid Oksiidid on kahest elemendist koosnevad liitained, millest üks on hapnik. +I -II Na2O 1) Oksiidide nime panemine 1.O.A. ei nimeta 1A, 2A, 3A metallielementide puhul CaO – Kaltsiumoksiid Na2O – naatriumoksiid BaO- baariumoksid Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid
4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, koostise püsivuse seadus, ruumalaliste suhete seadus,Avogadro seadus. 5. Keemiline side, sideme pikkus. Keemilise sideme tüübid: Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside ja doonor- aktseptorside). Aine omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist. 6. Ainete liigitus: Liht- ja liitained. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: Oksiidid ja nende liigitus. Happelised oksiidid, happevihmad. Happed ja nende liigitus, pH lahustes. 7. Hüdroksiidid, nende liigitus ja keemilised omadused. Soolad, liigitus ja keemilised omadused. Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur. 8. Protsentarvutuse põhitüübid: lahjendamine, kontsentreerimine, tihedus. 9
Selle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel
Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3
C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine) Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist. Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2. Keemistemperatuur 3. Tihedus Põlemisreaktsioonid Põlemisel ained oksüdeeruvad hapniku toimel ehk tekivad OKSIIDID Lihtained 2H2 + O2 2H2O Liitained (kõik elemendid (va N) moodustavad oksiidi CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Kuidas teha põlemisreaktsiooni võrrandit? 1. Kirjutad lähteained. Hapniku valem on O2 2. Kirjutan saaduse (oksiidi) valemi. Oksiidi valemis tuleb o.a abil leida indeksid. Peast pean teadma, et C + O2 CO2 ja S + O2 SO2 3. Võrrand tuleb tasakaalustada, st iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt. Lahuse ülesanne: NÄIDE
Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforp...
Kaasa võtta kirjutusvahendid ja joonlaud. Taskuarvuti kasutamine POLE LUBATUD! Tamme Gümnaasium Loodusained (35 min) · Bioloogia: ökoloogia ja keskkonnakaitse ning inimese anatoomia ja füsioloogia · Füüsika: valgusõpetus, mehaanika, elektriõpetus (vooluring ja Ohmi seadus) ja soojusõpetus · Keemia: Aatomi ehitus ja perioodilisustabeli kasutamine. Lihtained, liitained ja segud. Aineklassid ja nendevahelised seosed. Lahused ja lahustuvus. Moolarvutused ja arvutused reaktsioonivõrrandite alusel. Oluline on loodusteaduste peamiste mõistete, protsesside ja seaduspärasuste tundmine ning oskus lahendada põhikoolis õpitud ülesandeid füüsikas ja keemias. Tähtis on loodusteadusliku teksti mõistmise-, analüüsi-, järelduste tegemise ning materjali seostamisoskus, mitte niivõrd faktide ja valemite teadmine
Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183º Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks: S + O2 = SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH2 + 2O = CO2 + H2O
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma...
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonna...
a. Sn(OH)4—Tina(IV)hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3— Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d. HNO2—Lämmastikushape f. FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega).
Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: ...
+2 é lihtainete o.a. on 0. H 2 on redutseerija ja loovutab 1 é b) metallidega oksiidid (aluseline) 0 0 2+ 2- 2. Ei reageeri metallidega: 2Cu + O 2 = CuO H 2 + Ca lihtained 2. Hapnikus põlevad paljud liitained, näiteks 3. H 2 reageerib vähem aktiivsete piiritus, maagaas, naftasaadused jne. metallioksiidides oleva hapnikuga. Teda saab nt. maagaas (metaan) CH 4 +2O 2 CO 2 + kasutada metallurgias. 2H 2 O CuO+ H 2 = Cu + H 2 O *tekib 2 oksiidi Elementide levik looduses a) 8 elementi moodustavad 99,8% maakoore massist, kõik ülejäänud elemendid aga vaid 0,2%
Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel ja sageli kaasneb sellega põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Lihtainete põlemisel tekivad nende elementide ühendid hapnikuga - oksiidid. Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2).
a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2)
· Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 · Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2 Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid) Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks.
reaktsiooni käigus o HALOGEENIMINE halogeeni aatomite sisseviimine ühendisse o HÜDRAATIMINE keemiline liitmisreaktsioon veega o POLÜMEERIMINE madalmolekulaarsest ainest (monomeer) kõrgmolekulaarsete ühendite saamine (polümeer) LIHTAINE LAGUNEMISREAKTSIOONI saadusteks on aatomid või lihtained Cl2=2Cl O3=O2+O LIITAINE LAGUNEMISREAKTSIOONIL tekivad liht- või uued liitained 1H2O=2H2+O2 Ca(OH)2=CaO+H2o IOONIREAKTSIOONID reaktsioonis osalevad ioonid (redoksreaktsioon) · reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui o tekib raskvahustuv aine AgNO3+NaCl=AgCl+NaNO3 Ag++NO3-+Na++Cl-= AgCl+ Na++NO3 o tekib kerglenduv aine (gaas) FeS+H2SO4=FeSO4+H2S Fe2-+S2-+2H+SO42-=Fe2-SO42-+ H2S 2H-+S2-= H2S o tekib nõrk elektrolüüt nt vesi KOH+HCl=KCl+H2O
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Temp tõstmisel – endo (∆H>0 ) suunas > Temp alandamisel – ekso (∆H<0) suunas < Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine EI MÕJUTA TASAKAALU, vaid kiirust ! Pöörduv reaktsioon ei saa kunagi otsa ! KIIRUS Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Anorgaanilised ained – Lihtained → Metallid Mittemetallid Liitained → Oksiidid Happed Alused Soolad Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest 1 on Hapnik. Liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed HCl CH₃COOH Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Hapete liigitamine vesinikuaatomite arvu järgi 1. Üheprootonilised HCl HNO₃ 2. Mitmeprootonilised H₂SO₄ H₃PO₄
lihtainetena. Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril –183 °C kondenseerub see siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste –2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist
Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). 2. Mittemeolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid.
Lakmus Punane Lilla Sinine Universaalindikaat Punane Roheline Sinine or Fenoolftaleiin - - Roosakaspunane Metüüloranž Punane Oranž - Anorgaaniliste ainete põhiklassid Lihtained Liitained Metallid Mittemetall Oksiidid Happed Alused Soolad Tabelis id Metall/mitteme H Metalliioo Metallioon sinised Tabelis tall + + n+ + Valem=sü ülejäänud O happeanio OH happeanio mbol H2, N2, O2, on on F2, Cl2, Lk.90 Br2, I2 Teistel
sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras.Teemandiga analoogilise ehitusega kristalle moodustavad näiteks ka lihtaine räni ja mitmed liitained (nt ränikarbiid ehk karborund SiC). Kvartsi kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid hapnikuaatomite kaudu. Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga.Teemant kuulub nende väheste mineraalide hulka, mis koosnevad ühest puhtast elemendist. Sellised on veel kuld ja vask
Nt: NO, PO4, CO2 Osalaeng iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole. Metalliline side negatiivselt suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. Isomeerid liitained, mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest Keemilise reaktsiooni kiirus seda näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk Reaktsiooni kiirendavad tegurid temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine, segamine Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel
1.elemendi %sisaldus + 2.elemendi %sisaldus + 3.elemendi %sisaldus = 100% Lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille puhul tekib ühest lähteainest mitu saadust. Need on valdavalt endotermilised(neeldub energiat H>0). Ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid või aatomite rühmi. Polümerisatsioon reaktsioon, mille käigus monomeeridest tekib polümeer. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Oksüdeerija aineosake, mis liidab elektrone.
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3
klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100le miljardile tonnile. 12 Mg 2 24,312 8 Magneesium 2 Hapnik Hapniku keemiline sümbol on O ning hapniku aatomnumber on 8. Perioodilisustabelis asub see 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall. Sellel on kaks levinud allotroopset vormi: lihtsalt hapnik (O 2 ) ning osoon (O3). Hapnik on stabiilne gaas. Paljud liht ja liitained reageerivad hapnikuga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Hapnik on läbipaistev ja lõhnatu. Hapnik moodustab 21% Maa atmosfäärist. See on levinuim element Maal moodustab umbes 50% maakoore massist. Vees on hapnikku massiprotsentides umbes 89%. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Hapnikku kasutatakse keevitamisel, gaasija plasmalõikusel,
| | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Karboksüülhapped 1.üldvalem R-COOH 2. –COOH on funktsionaalne tühm 3 ........hape 4 esimesed karboksüüllhapete valemid H-COOH metaanhape, sipelghape CH3-COOH etaanhape C2H5-COOH propaanhape C3H7-COOH butaanhape C4H9-COOH pentaanhape C5H11-COOH heksaanhape 5.Keemilised omadused CH3COO|H > CH3COO- + H+ Anioon katioon Happed on liitained mis loovutavad vesiniku aatomeid või vesiniku katioone Orgaaniline soolkoosneb happe anioonist ja metallist(metall teisel kohal) Kaltsiumetanaat (CH3COO)2Ca Alumiiniumetanaat (CH3COO)3Al Alumiiniumpropanaat (C2H5COO)3Al Karboksüühape + metall= sool+vesinik (sool on alkoholaat) C2H5COOH+ Na-> C2H5COONa+ H2 |^ naatrium propanaat Propaanhape Butaanhape+ kaalium = sool+vesiinik C3H7COOH+K-> C3H7COOK+ H2 Kaalium butanaat Karboksüülhape+ alus= sool+ vesi Etaanhape+ NaOH->
nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras. Teemandiga analoogilise ehitusega kristalle moodustavad näiteks ka lihtaine räni ja mitmed liitained (nt ränikarbiid ehk karborund SiC). Kvartsi kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid hapnikuaatomite kaudu. Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised
ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid.
aatomitest. mööduda. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või Molekulidevahelised jõud on väikesed. tahkes olekus. Keemilisel ühendil on kindel koostis. Viia Lepane 5.09.2012 11 Viia Lepane 5.09.2012 12 2 Aine füüsikalised ja keemilised
Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21 % (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid.
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3).
Moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on n Palju mittelokaliseeritud elektrone- head elektrijuhid ja soojusjuhid; algusele molekul. läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4.
molekul. n Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. n Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad. n Palju mittelokaliseeritud elektrone head elektrijuhid ja soojusjuhid; algusele 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel n liitaine koosneb erinevatest keemilistest elementidest. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus.
Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused.
•Näiteks benseeni reageerimisel klooriga tekib alati nii klorobenseeni C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl Kui ka heksakloroheksaani C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemisreaktsioon •Selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon •Lihtaine lagunemisreaktsiooni saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl O3 = O2 + O •Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained: 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O 3.Asendusreaktsioon •Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 4. Vahetusreaktsioon •See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 5.Isomerisatsioonireaktsioon •Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu
väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 5. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. . 6. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
