, , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14 Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav
ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel, reservi ettenägemata juhtudeks 51. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted surevad juba enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodil ületavad paljud jooksvad kulud tihti sissetuleku, ning kui ettevõtet ei suudeta sellest surmaorust välja juhtida langeb ta negatiivsetesse rahavoogudesse. 52. Võimalikud stardikapitali allikad. Isiklikud vahendid, sugulaste/sõprade vahendid, pangakrediit, liising, tarnijate poolt antav krediit, väärtpaberite müük, laen jne 53. Majandusarvestus ettevõttes. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. 54. Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude prognoos. Bilanss on raamatupidamisaruanne, kus kajastatakse
Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 16. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) - kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav
pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.) inglise laenud eesti keeles – tim, baarmen, jacuzzi, dipp, disko, faks, gei, hit, karri, liising, lobi, rokk, veeb, mänedžer, pubi, duplikaat jne 9
• lepingujärgne intressimäär • efektiivne aastane intressimäär 16. Mis on finantsvõimendus? • Toetuste andmine, et ettevõtte saaks paremini hakkama • Tekib, kui ettevõte finantseerib sektoreid võrdsustamise nimel • Tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid • Mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile 17. Liising, kapitalirent on vara soetamine tasumistähtajaga: • Kuus kuud • Üle ühe aasta • Alla ühe aasta • Aasta • Tähtajatu 18. Milline alltoodud variantidest on võõrkapital? • Ettevõtte asutamisel omanike poolt rahalised ja mitterahalised sissemaksed • Ettevõtte tegevuse käigus omanikepoolt tehtud täiendavad sissemaksed • Väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised 19
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
8) Laenuliigid: ) Eluasemelaen Hüpoteek- e. kodukapitalilaen, hypotec loan- Tarbimislaen e. väikelaen, consumer, small loan 8) : Kiirlaen e.SMS-laen, instant loan Liising, leasing Järelmaks, postpay- Krediitkaart, credit card Õppelaen, student loan 9) Risk ja kindlustus, risks and insurance
kokku El soojus 300 350 1900 5700 4950 13 200 Amort 200 200 200 600 1200 2400 Üür/rent 9000 9000 9000 27 000 54 000 108 000 Liising 0 0 0 0 0 0 Laenu 0 40 000 7000 21 000 42 000 110 000 tagasim ak s e KOKKU 9500 49 550 18 100 54 300 102 150 233 600 5.3. Toote/teenuste hinnakujundus (ühe kuu lõikes) Tabel 20 Omahinna arvutus Kulu liik Toote/te e nu s e nimetus 1
"Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on
(VÕS § 396 lg 2). Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). [4] Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaajale krediiti, krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). 11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi andmist vastavalt lepingutingimustele. Levinuimaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping
*ei tohi inimest seada ohtu *tuleb kinni pidada hea maitse kriteeriumitest *mitte mõista inimest süüdi enne kohtuotsust. Kohtusse võib anda: · artikli autorit, · vastutav toimetaja, · väljaandja, · infoallikat. Krediidiasutused: Aktsiaseltsid, Eesti pank. Kreediidiasutused võivad teha järgmisi tehinguid: 1. Hoiustamine 2. Laenutehingud 3. Liising 4. Arveldamine 5. Valuutatehingud 6. Tehingud väärtpaberitega (väärtasjade hoidmine, maakrellus jne.) Krediidiasutuse rajamiseks on vajalik luba finantsinspektsioonist. Esitada tuleb järgmised dokumendid. Asutamisleping, põhikiri, äriplaan, struktuurikirjad. Andmed aktsiate kohta, juhtimine. Üldkoosolek kus on aktsionäärid. Planeeritud üldkavas nõikogu liikmed töötavad välja ideaalse strateegia. Juhatus Krediidikomitee.
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
tänamust 2)kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, v.a. Juhul kui kinkija on onnast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha kingisaaja jääb õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. 2. Kasutuslepingute üldiseloomustus ja erisused (üür, rent, laen, liising, tasuta kasutamise leping, laen- ja krediidilepingud, sh tarbijakrediit, litsentsileping) Kasutuslepingutega ei toimu lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse.Sealjuures toimub kasutamine üldjuhul kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega, mitte aga ühekordse aktina.
Finantsjuhi amet. Mida silmas pidada tööle asumisel: Kohtumine töötajatega Võtmetöötajate kindlaks tegemine-varuda piisavalt aega Tutvuma erinevate valdkonna personaliga Saada teada ettevõtte tugevad ja nõrgad kohad ja ettevõtte probleemid Mitte sukelduda paberitesse Tuleb oodata oluliste otsustega Uuenduslikest plaanidest tuleks rääkida ka teiste töötajate rühmadega, tiimidega, kui otsused puudutavad ka neid või konkreetseid töötajaid. Siis tuleks esialgu nendega kõigepealt omaette rääkida. Tuleb kehtestada hästi toimiv personali seire süsteem. Kui suhteliselt algusperioodis tekib vajadus, kas töötajat vabastada, ümberpaigutada vms. Siis tuleks eelnevalt koguda selleks piisavalt informatsiooni ja sellised otsused tuleks teha suhteliselt kiiresti. Vastutusvaldkonnad: Sõltuvad firma tegevusest, finantseerimisallikatest, firma juhtide strateegiast jne. Hoolitseda aktsionäride vara väärtuse eest. Pidevalt järgida firma strateegiat, mis m...
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoi...
2. Pangakrediit – lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5. Investeerimisfondid. 6. Liising – tehing, mille puhul liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja. Jaguneb: kapitalirent ja kasutusrent. A. Finantsliising (kapitalirent) – renditava vara omandiõigus läheb rendilepingu lõppemisel üle liisingufirmalt ettevõttele. B. Kasutusliising (kasutusrent) – renditav vara tagastatakse lepingu lõppemisel liisingufirmale. 9. Ettevõtte elutsükli ja kasvu käsitlus 9.1. Ettevõtte kasvupotentsiaal
Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Laenud
3) soetamiseks kasutatakse laenu- või liisingfinantseerimist; 4) vahendid renditakse vajaduse tekkimisel – nt tööriistade rendiga tegelevast ettevõttes. Vajalikud vahendid moodustavad ühe olulise osa stardikulude mahust. Samas ei saa neid soetamata jätta, sest see võib maksta kätte kehvade majandustulemustena. Vahendite ostu piiramise asemel tasub kaaluda alternatiivseid seadmete hankimise võimalusi, mis vähendavad eelarvekulusid – krediit või osaline krediit; liising, järelmaks, teenuse sisseost või vara rentimine. 26 Peamised vead Töövahendite kogus ei vasta töötegijate vajadusele. Viga tekib peamiselt sellest, et töö kirjutamise ajal muudetakse äriidee kontseptsiooni, aga kõikidesse töö osadesse jäävad vajalikud muudatused tegemata. Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
· Jagatud kulu Hinnatundlikkust määravaks teguriks on ostja poolt tegelikult makstava hinna osatähtsus. Inimesed ostavad mitmeid tooteid, mille eest maksab tervenisti või osaliselt keegi teine. Mida väiksem on ostjate poolt tegelikult makstava hinna osa, seda vähem hinnatundlikud nad on. Efekti võib anda isegi näilik kulude jagamine. Võimaldades ostjale krediiti, vähenevad tema kohesed kulud ning ostja hinnatundlikkus väheneb. Head näited on siin liising, krediitkaardid jne. · Raske võrdlusmoment Toote asendajate võrdlemise keerulisus võib osutuda oluliseks hinnatundlikkust mõjutavaks teguriks. Ostjad on toote hinna suhtes vähem tundlikud, kui konkureerivaid pakkumisi on raske võrrelda. Tooted, mille omadusi ja hindu ostjad saavad vähem võrrelda, on ostjate seisukohalt vähem asendatavad. Selle tulemusena väheneb hinna tähtsus ostmisotsuses. · Vältimatu investeeringu mõju
finantseerimise erinevus. FINANTSEERIMISALLIKAD: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade Klientide poolt antav avanss (krediit). Hankijate poolt antav krediit Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud Laenud eraisikutelt. Liising (Finants- või kasutusliising) Riskikapital. PANK RISKIKAPITAL · Annab laenu · Investeerib omakapitali · Huvitatud laenu ja intresside · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas kättesaamisest · Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) · Eeldab väikest riski (tagatised) aasta pärast
· Jagatud kulu Hinnatundlikkust määravaks teguriks on ostja poolt tegelikult makstava hinna osatähtsus. Inimesed ostavad mitmeid tooteid, mille eest maksab tervenisti või osaliselt keegi teine. Mida väiksem on ostjate poolt tegelikult makstava hinna osa, seda vähem hinnatundlikud nad on. Efekti võib anda isegi näilik kulude jagamine. Võimaldades ostjale krediiti, vähenevad tema kohesed kulud ning ostja hinnatundlikkus väheneb. Head näited on siin liising, krediitkaardid jne. · Raske võrdlusmoment Toote asendajate võrdlemise keerulisus võib osutuda oluliseks hinnatundlikkust mõjutavaks teguriks. Ostjad on toote hinna suhtes vähem tundlikud, kui konkureerivaid pakkumisi on raske võrrelda. Tooted, mille omadusi ja hindu ostjad saavad vähem võrrelda, on ostjate seisukohalt vähem asendatavad. Selle tulemusena väheneb hinna tähtsus ostmisotsuses. · Vältimatu investeeringu mõju
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS...................................
Prognoosi koostamise 2. Sugulaste ja sõprade vahendid eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks ole sama, mis kasumiaruanne. 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul 7. Väärtpaberite müük 8
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
investeeringud (vt näidisäriplaani): millised summad finantseeritakse omavahenditest; millised summad finantseeritakse laenuga (summa, laenuperioodi pikkus, prognoositav intress); milliste summade ulatuses soovitakse leida riskikapitali (millistel tingimustel osalust müüa soovitakse ja kellele seda pakutakse); projekti rahastamise allikad (olemasolev raha, laenud pereliikmetelt, sõpradelt, pangalaen, liising, riiklik toetus (stardiabi), tarnijate pikajaline krediit); Hinnapakkumised on kohustuslik võtta esemetele alates 20 000.- koos käibemaksuga. Kolm sõltumatute ettevõtjate poolt koostatud võrreldavat hinnapakkumise koopiat peavad olema äriplaani lisades (vt lisa 1). Äriplaanis peab ka põhjendama, miks tehti valik just nende hinnapakkumiste kasuks. 13.2 Kasumiaruande prognoos Ettevõtte kasumiaruanne käsitleb ettevõtet kui terviklikku majandusüksust ja sisaldab ettevõtte
kokkupanemisel energia kulu, osakonnas toodetakse ka teisi automarke Püsiv kulu Kulu objekt: BMW X5 tootmine Kulu objekt: BMW X5 tootmine Näide: BMW X5 osakonnajuhataja Näide: Selle tehasehoone aastaliising. töötasu Liising on tervele tehasele, kus toodetakse ka teisi automarke 7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost) Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)
Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: a) eestikeelne kuju vastab lähtekeele kirjapildile (40%, nt muffin, tabloid) või b) hääldusviisile (60%, nt displei, diiler, friik, haip). Üldiselt võtab eesti k laene vastu häälduskujul. Tihti võivad sellise mugandamisega tekkida sõnad, mis ei arvesta eesti k fonotaktika reeglitega ja mille puhul oleks parem kasutada pigem tsitaadilist varianti kui mugandit
Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
ehk intressi. Krediidilepingule kohaldatakse VÕS § 401 lg 3 kohaselt laenulepingu kohta sätestatut ulatuses, milles konkreetset võlasuhet reguleerivate normidega ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et krediidilepingu poolte suhtes kuuluvad kohaldamisele kui laenulepingut reguleerivad normid. Krediidi andmine ei pea seisnema üksnes rahasumma kasutusse andmises laenuna vaid VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. 7 Riigikohtu 29.01.2007.a otsus nr 3-2-1-137-06 3 Krediidi andmine maksetähtpäeva edasilükkamise vormis võib toimuda erinevate kokkulepete puhul, millega annab võlausaldaja võlgnikule võimaluse täita rahaline kohustus hiljem peale kohustuse täitmise tähtaja möödumist. Rahalise kohustuse täitmise võimaldamine hiljem on käsitletav seega krediidina ning võlgnikul tuleb maksta krediidi
teostamise raskendamise kohta on tühine. Krediidileping Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (401 lg 1) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402) Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus
informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (TMS§16,lg.2 ja 3). See tähendab, et mitmesuguse vallasvara (näiteks laevade, mootorsõidukite, konteinerite, haagiste, tööpinkide, seadmete) rendi- ja liisingumaksed on tulumaksuga maksustamisel kvalifitseeritud litsentsitasuks ja nendelt tuleb TM kinni pidada, kui makse saaja on mitteresident. Liisingumakseid on võimalik litsentsitasuna mitte maksustada, kui liising kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud (kohtuasi nr 3-3-1-72-04 kontekstis). 2.1.1.2 Intressid 7 Enamikes riikides, ka Eestis, varieerub intresside maksukoormus. Üldiselt maksustatakse tulumaksuga residendi ja mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, ...
/4, lk 31-32/ 17 Tegevuskulud I. Otsesed tegevuskulud a. Lennutegevuse kulud Lennupersonali palgad ja muud kulutused Kütus ja määrdeained Lennuvälja- ja lennuliiklustasud Lennuki kindlustus Lennuki seadmete ja personali rent ning liising b. Hooldus- ja remondikulud Tehnilise personali kulud Materjalikulu Hooldusteenuse korraldamine c. Depretsiatsiooni kulud Lennuki seadmed Maapealsed seadmed ning maa kulum Arenduskulude ja personali koolituse depretsiatsioon II. Ühiskulud a. Peatuskoha ja maapealsed kulud Lennuvälja personal
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
53 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (2) Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. 5. jagu Aegumine katkemine ja peatumine Laen, liising - korduv. Katkemine - nõude tunnustamisega, täituri poole pöördudes. Katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Seadus näeb selliste alustena Peatumine - jääb seisma, peatub hagi esitamisega. Aegumise peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Tavaliselt on see seotud mingi võlausaldajast sõltumatu asjaoluga, mis takistab tal nõuet esitada.
Kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus diskretsioonipiire ületanud. 3-2-1-23-10 p 11-12 (varjatud puudused) - lepingutingimustele mittevastavus, taganemine; Raul Heno (hageja) esitas Maakohtule hagi OÜ Nemm Auto (kostja) vastu 90 894 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ning AS Hansa Liising Eesti müügilepingu, mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel hagejaga kostjalt sõiduauto Audi A6. Hageja pesi autot AS Eesti Statoil autopesulas. Pärast pesulast väljasõitu auto mootor seiskus ega käivitunud enam. Hageja tellitud ekspertiisi käigus selgus, et vesi ei voolanud aknavannist ära, kuna äravoolu kummilutid olid ummistunud okaspuu okastega ning seetõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu mootorisse. Hiljem
Materjalid ja küsitakse erinevatet tarnijatelt kohal kogumine, sorteerimine, transport koostisosad hinnapakkumisi ja ladustamine ostuotsuse tegijaid palju (ka juhatus); tihti oluline oskuslik isiklik müük; pakkumise Ehitised ja ost toimub ostja jaoks kohandatud oluliseks osaks liising ja toodet toetavad sisseseaded tellmiusena; pikk otsustusaeg teenused Kapitalitooted laialdane jaotus; olulised müügipersonali ostuotsustajateks ostuosakond ja töö head tehnilised teadmised tootest; teostajad; lühem ostuotsuse aeg; internet kvaliteet on oluline, kuid
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. · VÕS § 401. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (ÕÕ 177) Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Eesti erinevate finantsasutuste intressimäärad on koondatud portaali Intress.ee Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on erinevad mõisted. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Intress Intress 04.12.2011)
väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sõlmituks laenusaajale raha või asjade üleandmise momendist. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asjade tagastamist. Krediidileping on konsensuaalne (konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Enamik laenulepinguid on suunatud raha (ja mitte muude asendatavate asjade) üleandmisele
tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses või sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadus ei sätesta teisiti. Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidleping. See on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11.2.3. KINDLUSTUSLEPING Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel
Elukoht: Katusepapi 2333 korter 56 Tallinn, 11412 Dmitri Mets, isikukood 3830786599 Elukoht: Katusepapi 233 korter 56 Tallinn, 11412 HAGIAVALDUS üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuse kokku 4917 krooni 50 sendi nõudes ning üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise ja üürniku väljatõstmise nõudes koos kõigi temaga koos elavate isikutega ilma teist eluruumi vastu andmata Ostu-müügilepinguga BCA Halduse OÜ müüs ja AS ABC Liising ostis elamu asukohaga Katusepapi 2333, Tallinnas. 179 Hageja OÜ BCA omandas elamu Katusepai 2333 Tallinnas kasutamise ja valdamise õiguse vastavalt liisingulepingule nr. ............., sõlmitud "....".............a.. liisingufirmaga AS ABC, reg.nr.................., asukoht Liivalaia 789, Tallinn, 15039, koos kõigi üürileandja õiguste ja kohustustega (kokkulepe "....."............
• kauba (saadetiste) käitlemine • kauba (saadetiste) kokkuvedu ja jaotus • kauba (saadetiste) füüsiline transport • saadetiste liikumise jälgimine • konteinerite rentimine, liising ja müük Suurtes konteinerterminalides teostatakse üldjuhul ka konteinerite remonditöid. Mere- ja jõesadamate konteinerterminalid jaotatakse järgmistesse suurusklassidesse: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
