saavutasid tunnustuse sportlikud,kaasaegse väljanägemisega riided. Tantsumaailmal oli selle kümnendi moejoonele tohutu suur mõju,kõigupealt tänu Iasdora Duncanile,kes hülgas korseti,ja siis uitele moeloojatele nagu Pioret ja Lanvin,kes eelistasid valdavalt ampiirjoont ja idamaiseid vorme,mis said alguse pärast Vene balleti kuulusrikast külaskäiku Pariisis.Lisaks tanyjatar Irene Castle`i mõju,kes aitas populariseerida uusi tantse nagu bunny hug ja tango-kõik see tähendas ,et liikumisvabadus oli nüüd ülima tähtsusega ning pahkluu paistmine vältimatu. Sõjaaegsel normeerimisel oli oma kasuliku mõju asjade üldisele mõjule,sest naised pidid loobuma nii isiklikust rasvapolstrist kui korsetist,ning ajastu siluett muutus tütarlapselikumaks ja nooruslikumaks. 1920ndate lamedam vorm sai alguse tollasest aluspesust.Korsetid polnud enam toestikuga figuuri vormivad ,kuid neil polnud ka üldse või oli ainult veidi elastsust.Nad olid enamasti atlass-või
Vabastamine toimus aga ilma maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks.Talupoeg pidi maad mõisnikuga kokkuleppel rentima ja teotööga tasuma.Harilikult kasutasid talupidajad oma põldude harimiseks pereliikmete tööjõudu, kuid teolisteks, lisaks täiskasvanud lastele, palgati sulaseid ja popse. Popsi nimetati ka saunikuks, sest ta elas oma perega tavaliselt saunas ning tegi väikese maalapi eest peremehele tööd.Teotöö olenes talu suurusest. Talupoegade liikumisvabadus jäi endiselt piiratuks.1816.aastast hakati andma perekonna-ehk priinimesid.Kuulsate mõisnike ja keisrite nimesid ei tohtinud võtta. Poeg pidi võtma isaga sama nime. Uue 1856.a. Eestimaal kehtestatud seadusega võis talusid hakata päriseks müüma talurahvale.Nüüdsest olenes talu ja mõisa edukus järjest rohkem oskuslikust majandamisest. Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega kujunes mõisa kõrvale talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond
mis ühendas kogu lõunapoolse Eesti ala Tartumaaks ja Pärnumaaks. 18. sajandil eraldati Pärnumaast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Sellina jaotus püsis 20. sajandini. Lõunaeesti murdealadega kuulusid administratiivselt kokku alad, kus kõneldakse südaeesti murdeid: idamurret, keskmurde Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakuid ning läänemurde Pärnumaa lõunaosa murrakuid. · Tugevaks murdepiiride kinnistajaks oli eestlaste sajandeid kestnud piiratud liikumisvabadus. 14.-16. saj. jooksul kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati sellega oluliselt seda territootiumi, kus talupoeg suhelda sai. Liikumispiirangud kestsid kuni 19. saj. teise pooleni. Murrete segunemise suunas mõjutasid aga suured sõjad ja näljahädad, mille tagajärjel hävis suur osa rahvastikust (Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda). Suur omaette probleem on murrete ja rahvakultuuri (nii vaimse kui materialase) piirkondade omavaheline seos. Rahakultuuri poolest
4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuse järgi? Lk 60 Dielektrikud, pooljuhid ja juhid 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Lk 60 METALLI energiatsoon väliskihi elektronide energiatsoon on osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa. DIELEKTRIKU energiatsoon väliskihi elektronide energiatsoon on elektronidega täielikult täidetud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, kuna vabad astmed puuduvad. POOLJUHI energiatsoon väliskihi elektronide energiatsoon on elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on kitsam kui dielektrikutel. 6. Selgita mõisteid keelutsoon, valentsitsoon ja juhtivustsoon. Lk 60 KEELUTSOON energiatsoon, mille vastav energivahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud VALENTSTSOON viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon
rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt EL sisene kompetentside jagunemine
Sügavam tähelepanu on pööratud Eesti iseseisvumisele, kui murdeprotsessiks ühiskonnas, selle mõju, sh. vägivallapoleemika- ja toimetulekule demokraatlik parlamentaarses reziimis. Demokraatia e. jõukus, on oluline poliitiline arengutegur. Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise. 20.saj. eruoopa ühiskonda iseloomustavad suurtootmine ja -tarbimine, piiride kaotamisega loodud inimeste ja info liikumisvabadus, kapitalism ja jõukus. Kõik ühiskonnad liiguvad madalamalt arenguastmelt kõrgemale, mis väljendub agraarvaldkonnas tööstusesse ja teenindusse. Juhuste kokkulangemine on esialgselt soodustanud esimeste demokraatiate tekkimist, samuti küpsus ja sellise valitsemisviisi kasutuselevõtt on seotud sisemisest inertsist ning välismõjudest.3 Samas ei pruugi tähendada demokraatiaküps faas kaugeltki , et ühiskond on võimeline seda koheselt kasutusele võtma.
24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25
majanduses ja sotsiaalsetes suhetes toimuva kuni 400 000 piires, langedes suurte sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue elukorralduse kujunemisega. Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine, talupoegade liikumisvabadus, talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks ostmine ja sellest tulenenud nihked küla vaadeldaval ajal ei olnud. Selle tulemusena ulatus elanikkonna sotsiaalses koostises mõjustasid Eesti rahvaarv 20. sajandi alguses juba üle ühe oluliselt ka demograafilisi protsesse. Viimaste miljoni, kusjuures siit välja rännanud eestlasi ja
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel
42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44. jalategu teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand. 47
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
igas
suunas on ühesuguste omadustega).
- klaasjas olek on tahke agregaatolek; polümeer on nn.allajahutatud vedelik (isotroopne
faasiolek). Klaasiolek on amorfsete polümeeride kõva, rabe olek temperatuuridel T
1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus. Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus. 1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis. Aleksander II 1860 reformid. · 1861 maarahva seadused. talupojaseadused · Passikorraldus. Kõik said rännata igast külast külasse. · Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud. · Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele. 1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus. 1868- lõpetati ära teoorjus. Keelati nõuda teotööd. Tegelikult tehti seda siiski edasi mahajäänud piirkondades, eriti Saaremaal ja Põhja-Eestis. 18 -vabastati talurahva kogukond, vallavalitsus mõisniku kontrolli alt. Muutus struktuur. MAJANDUS. 1860ndad- saabus kapitalism.
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välis...
väiksemad talud kümnis – maks, riigile/kirikule/peremehele hinnus – kindlaks määratud maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma kirikukihelkond – maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks pärisorjus – talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust, talupoeg töötas mõisapõllul tasuta ega tohtinud loata elukohta vahetada linnaõigus - õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks raad – linna võimu-, valitsus- , esindus- ja kohtuorgan tsunft- käsitööliste vennaskond gild – kaupmeeste või tsunftide ühendus
ja vastuvõtja vahel, samas kallimatel raadiosagedusi kasutavatel juhtmevabadel mikrofonidel seda kitsendust pole. Mõned seadmed töötavad ühel kindlal sagedusel, kallimad lasevad kasutajal ise valida, millisel sagedusel töötada - nii hoitakse ära olukord, kus teised seadmed võivad mikrofoni signaali segama hakata. Samuti saab ise sagedusi valides samal ajal mitu juhtmevaba mikrofoni kasutada. Eelised: · Suurem liikumisvabadus artistile või kõnelejale. · Pole kaablite pideval liigutamisel ja kurnamisel esinevaid probleeme. · Vähenenud oht kaablite otsa komistada. Puudused: · Piiratud tegutsemisraadius, umbes 100 meetrit. Kallimad süsteemid võivad seda raadiust ületada, samas odavamatel võib olla veel väiksem raadius. · Potentsiaalne signaalide interferents, mis võib olla põhjustatud teistest raadiolainetel
1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine
soovisid ikka vaba maad saanud lahutada), kodukari õigus parandati, vallakohus Talupoeg sai pärisorjusest Talupoeg ei saanud jätkuvalt vabaks, isiklik vabadus, maad, pidi renti maksma, 1819 Liivimaa kubermang LIIKUMISVABADUS oli piiratud, pettumus oli nii suur, et 1816 Eestimaa kubermang ei võinud minna linna ega teise väljaastumisigi ei toimunud, kubermangu, mõisnikud said said perekonna nime, prii veel rohkem võimu nimed- mõisnik andis Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad
1804. aastal talurahvaseadused Liivimaal 1) fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega 2) keelati taluperemeeste müük maast lahus ja neile ihunuhtluse andmine 3) seati sisse vallakohus Eestimaal fikseeriti teokoormised, kehtis vallakohus 1816 a Eestimaal III seadused 1819 a Liivimaal III seadused 1) Talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks (keelatud ostmüükvahetus temaga) 2) Liikumisvabadus jäi talupojal piiratuks võis elukohta vahetada ühe kubermangu piires, aga ei võinud minna linna 3) Maa jäi mõisaomandiks, selle kasutamiseks pidi sõlmima rendilepingu 1841 a talurahvarahutused Pühajärvel 1845 a usuvahetusliikumine, loodeti maad saada 1849 a Liivimaal 1856 a Eestimaal võeti vastu seadused a) talu ja mõisamaade vahele tehti kindel piir b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta
ära ka vanurid ja lapsed. Lisaks hoiti väljateenitud palkasid kuude kaupa kinni. Näljahäda oli suur ja ei saanud ka loota kodust saadetavatele pakkidele. Polnud ka asju mida enam kohalikega vahetada, sest 100 kg kaasavõetud isiklikke asju perekonna kohta sisaldas vaid minimaalset. Needki kaasavõetud asjad olid sageli jaamades segamini läinud teiste pakkidega. Kalapüüdmiseks ja küttimiseks puudusid vajalikud vahendid ning vajalik liikumisvabadus. Ei osatud ka küüditatuid kusagile tööle rakendada, sest kohalik juhtkond ei pidanud seda enda ülesandeks. Küüditatud kuulusid rohkem julgeolekutegelaste töövaldkonda. Igasugused muudatused toimusid küüditatute suhtes väga aeglaselt. 1942.-1943. aastal oli Siberis ikaldus, millele järgnes ka näljaaasta. Küüditatuid varustati toiduga kõige viimases järjekorras, seda valusamad olid ka nende kannatused. Kõik see viis nii kaugele, et hakati varastama. Ühe peotäie
Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal, pärisorjus kaotati: talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus. Mõisnikud võisid talusid talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Talurahva omavalitsuse kujunemine
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtu...
liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korrla. Kuni 19. Sajandi keskpaigani väljastati talupoegadele passe siiski väga vähe. Eriti keeruline oli minna väljapoole sünnikubermangu, näiteks Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalitsus. Järelvalvet passikorra täitmise üle teostasid kihelkonnakohtud ning adra- ja sillakohtud. Talupoegade piiratud liikumisvabadus hakaks 19 sajandi keskpaigal üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. Seda mõistsid nii mõisnikud kui ka keskvalitusus. 1863.a. võeti kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Selle said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taodelda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi , millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
teavitama klienti sihtkohast, reisitingimustest, majutusest; veenduma, et info teenuse olemuse, hinna ja kvaliteedi kohta on arusaadav ning kompensatsioon makstakse välja, kui reisifirma rikub lepingut. 7. Õigus reisida - Kõigi inimeste universaalne õigus reisida johtub õigusest puhkusele ja jõudeajale, kaasa arvatud tasulisele puhkusele, mille sätestavad inimõiguste deklaratsioon jt rahvusvahelised konventsioonid. 8. Turistide liikumisvabadus - Vastavalt inimõiguste deklaratsioonile on igal inimesel õigus reisida oma maa piires ja ühest riigist teise, kui ta peab kinni rahvusvahelistest õigustest ja vastavate riikide seadustest; talle tuleb diskrimineerimata ja liialdatud 9 formaalsusteta võimaldada ligipääs transiidisõlmedele,majutusasutustele, turismi- ja kultuuriobjektidele. 9
koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adramaa- Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 1adramaa=1adraga haritav maa=u 10 ha Lembitu- Lihula vanem, kes hukkus Madisepäeva lahingus 21.september 1217a. Kaupo- liivlaste vanem Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kellel õnnestus eestlased pärast Meinhardi ja Bertholdi katseid ära ristida, Riia linn ja Alberti kirik Riiasse
sünnitus või keisrilõige olla aktiivne, kui see on naisele mõistetavate protsesside tulem. Aktiivsünnitus julgustab sünnitajat minema oma kehas toimuvaga kaasa liikuma ja vahetama asendeid intuitiivselt, vastavalt sellel, mis tundub mugav. Selle saavutamiseks peab sünnitaja tundma end privaatselt ja turvaliselt ümbritsetuna tuttavatest inimestest, ruumis, mis ei suru end peale, hämaruses, milles ta ei karda olla tema ise. Aktiivne sünnitaja ei jää voodisse, sest seal on naise liikumisvabadus piiratud. Istuda, kõndida, ettepoole toetuda, neljakäpukil olla, end õõtsutada, puusi keerutada, edasi-tagasi kiikuda need on võimalused liikumise kaudu endas toimuvat kergendada ja edasi viia. Samal ajal võib naine vastu võtta abilise julgustavaid puudutusi massaashi ja silitust, mis aktiviseerivad hormoone. Mõnikord aga eelistab naine süüvida täiesti enesesse, ei taha puudutusi eha kõnelemist. Naisel peaks olema õigus valida talle sobiv ja sellistel puhkudel peaks tugiisik
esimesel poolel hakati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 14) #Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. #Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. l. 41 15) Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Kuna põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad
kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus 1856 Eestimaa kubermangust seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga
Sõnnikused kohad tuleb veega pesta ja siis kuivatada, sõnniku kuivamist karvkatte külge saab vältida selle pügamisega. Sõrgade hooldamine: kasutatakse fikseerimispukki. Kari tuleb iga 3..4 kuu tagant üle vaadata ja pikaks kasvanud sõrgu sõratangide, peitli, kabjanoa või ketassaega värkida. Tereavad otsad ka ära lõigata. Pikad sõrad murduvad, võivad areneda põletikud ja mädanikud, mis vähendavad toodangut. 50. Lõaspidamine- iga lehm asub laudas kindlas kohas, on lõastatud, liikumisvabadus on piiratud. Selleks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid. 51. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel. Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine lüpsiplatsil. Söötmine söötmislaval. Puuduseks see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52
Võrreldes 1993. aasta näitajaga, oli 2005. aasta esimese kvartali töötasu ligikaudu 6,7 korda kõrgem 1993. aasta vastavast näitajast, vastavalt 913 EEK-i ja 6120 EEK-i. Mõju identiteedile Kohalik identiteet ei ole muutumatu nähtus, vaid areneb koos muutustega kohalikus kogukonnas, mistõttu on selle analüüsimine ja uurimine keeruline. Üks peamisi mõjusid on sõltuvus autost.. Auto kättesaadavus hakkab mõjutama "autoinimese"elustiili teket, millega kaasneb liikumisvabadus ja erinevate teenuste parem kättesaadavus. Pikemas perspektiivis võib ÜT areng kaasa tuua muutusi kohalikus identiteedis ja inimeste elustiilis. Mõju ühiskonnale ja elukvaliteedile. ÜT arendamine tooks kaasa ka parema elukvaliteedi, võimaldades inimestel mugavamalt liikuda, hoides kokku reisimiseks kulutatud aega. Kuigi liikumisvabadus on oluline auto kasuks rääkiv argument, mis võimaldab mugavama ja ÜT sõidugraafikust sõltumatu
nimetatakse neid kogudusteks), mille valitsemiseks valiti kogukonna eestseisja ehk vallatalitaja, vallakohtud kaotati ning nende asemel hakkasid talupoegade asju madalaima instantsina lahendama kihelkonnakohtud (kihelkonnakoguduse kohtud). Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks Mats Erdell) said isegi mõisarentnikud. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine Liivimaa kubermangus. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud
Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletatud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus" järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa). 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada
arvutada toetuse suurus; · toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil. Töötajate vaba liikumise takistused · Töökohale pääsemise takistused piirangud näiteks teises liikmesriigis registreeritud ametiauto kasutamisele. · Professionaalsete sportlaste erand sportlase liikumisel klubist klubisse on võimalik nõuda kompensatsiooni Töötajate vaba liikumine ELTL Artikkel 45 1. Tagatakse töötajate liikumisvabadus liidu piires. 2. Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. 3. Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt, toob see endaga kaasa õiguse: · võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi; · liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil;
On tehtud uuringuid, mis näitavad, et erivajadustega inimesi leidub Euroopa Liidu riikides kokku 27 miljonit. Turismifirmad näevad neis ka potentsiaalseid kliente ning proovivad välja mõelda lahendusi, et reisimine ka nende jaoks võimalikuks muuta. (Bizjak.. 2011) Paljudel inimestel on unistus reisida kaugele maale ning avastada uusi kultuure või puhata kodust eemal. Sama kehtib ka erivajadustega inimestele, kellel liikumisvabadus on tervise tõttu piiratud. Siinkohal peaksid turismifirmad kui ka riik mõtlema variantidele, mis tagaksid turvalised reisid erivajadustega inimestel, sest ka neil on soov reisida. 4 2. LIGIPÄÄSETAVA TURISMI KORRALDAJA EESTIS On oluline, et iga inimene saaks osa maailmast ja erinevatest kultuuridest. Seetõttu on olemas täiesti eraldi turismiliik – ligipääsetav turism. On tore teada, et ka Eestis on
11. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122)' 19. saj esimesel poolel said mõisnikud aru, et talupojad teeksid paremini tööd, kui neil oleks parem elu ning nad ei oleks pärisorjad. 1816 aastal kaotati Eestis pärisorjus. Kehtestati talurahvaseadused. Talupojad said vallasvara endale, kindlad maksud, tekkis vallakogukond, ta ei olnud enam ori, teda ei tohtinud majast välja tõsta, kui ta tätis oma kohustused ja tal oli liikumisvabadus oli piiratud. Talupoeg pidi sõlmima mõisnikuga rendilepingu. Teda ei tohtinud ümberkäija nagu mingit kaltsu, saavad perekonnanimed. Sajandi keskel ta võis ära osta talu, hakatakse raharenti maksma, taheti majandust arendada. Vallakogukond lahendas talupoegade riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud mõisnikust sõltumatult. Eestit tabas viljaikaldus ja näljahäda. Levisid kuuldused, et Venemaa jagab
Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat. Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam. Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629
energiat Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 35 Ainete liigid energiatasemete järgi1 · Dielektrikud valentselektronide energiatsoon on elektronidega täielikult hõivatud Energia Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga, elektrivoolu ei saa tekkida Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 36 Ainete liigid energiatasemete järgi2 · Pooljuhid valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on ...
Inimene asetati kiviplaadile, käsist-valust hoiti kinni, preester lõhestas obsidiaanist noaga rinnakorvi, rebis välja südame ja ohverdas selle jumalale. Tenochtitlani peatempli - Suure teocalli (teocalli tähendab tõlkes ´jumala maja´)- kõrval leidsid hispaanlased üle 130 tuhande kolju. Tezcatlipoca auks ohverdati suursuguseim sõjavang, kes terve aasta elas aus ja hiilguses, seejärel aga toodi ohvriks. Rituaalne võitlus (lad. k. gladiatorio) - vang, kelle liikumisvabadus oli piiratud, võitles puust relvadega mitme vastase vastu. Kui vang neist jagu sai, kingiti talle vabadus. Naisi ja lapsi ohverdati harvem ja ainult viljakusjumalatele. Enne nad uimastati või tantsisid end transsi. Tulejumal Huehueteotlile ohverdati sõjavange elusalt põletamise teel. Monoteismi kehtestamise katse. Texcoco linna valitseja Netzahualcoyotl püüdis 15.saj. asendada polüteismi ja inimohverdamist nähtamatu ja tunnetamatu ainujumala ja maailmalooja
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised ...
ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED (Seejuures on tegemist normidega, mis väljendavad elementaarset ettekujutust õigusest ja õiglusest, milleks on kohustatud iga õiguskord.)5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped Põhivabadused kehtivad igale inimesele ilma igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus. Põhivabadused on Euroopa Liidu moodustamise aluspõhimõtete osad. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma
Nagu õigus elule, sõnavabadus jne. Kollektiivsed õigused on sotsiaalse grupi õigused ning neid ei saa üle kanda indiviidile. Need õigused garanteerivad mõnele ohustatud sotsiaalsele grupile eristaatuse-põliselanikele teatud tavade või keele säilimise, teatud usuvähemusele mõnedest riiklikest seadusnormisest väljajäämise nagu sõjavägi. Kolm põlvkonda: Esimese põlvkonna õigused on kodaniku- ja poliitilised õigused. Siia alla kuuluvad õigus elule, piiramatu liikumisvabadus, eneseväljendusõigus, usuvabadus jt. Pärineb valguajastu ideedest. Teise põlvkonna õigused on majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Siia alla kuuluvad õigus sotsiaalsele kindlustatusele, õigus tööle, vaba- ja puhkeajale, haridusele, õigus osaleda kultuurielus jt. Teise maailmasõja järgne periood Kolmanda põlvkonna õigused on kollektiivsed arengu- ja keskkonnaõigused. Need on seotud eelkõige maailma arenguga. Siia alla kuuluvad õigus enesemääratlemisele,
eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. Ülejäänud talupojad (keskmised ja kehvikud) sunniti ühismajanditesse ülikõrgete maksude kehtestamise ning repressioonidega. Ühismajanditele kehtestati kohustuslikud varumisnormid; riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad; kolhoosnike liikumisvabadus oli piiratud (passid korjati ära / ilma passita liikuv inimene võis sattuda vangilaagrisse). Kollektiviseerimise käigus hukkus 10 kuni 14 miljonit inimest (nälga- 6-7 miljonit; ülejäänud repressioonide käigus). toiduainete ja esmatarbekaupade defitsiidi tõttu mindi üle kaardisüsteemile. alustati Punaarmee moderniseerimisega. Ümberrelvastumise käigus loodi tanki-, laeva- ja lennukitööstus; alustati uute relvade tootmist; loodi motoriseeritud väeosi. · Ühiskonnas:
Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Viikingid-olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.-11.sajand. Normannid-on viikingite järeltulijad
mitme elektronvoldised valentselektronide väliskihid. metall - valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat. Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. dielektrik - on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. pooljuht - on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha
rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1
Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsioonid (VLO) olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast aga vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistlikku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda kommunistliku partei nime. Ka oli mõnes sotsialistlikus riigis teisigi parteisid, kuid neil polnud tegelikku võimu ning nad olid allutatud kommunistidele. Kodanikel puudusid
· Soome TV kaudu levis läänelik kultuur · välisraadiojaamad nt Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa esitasid õiget infot välismaailmast Eestisse · Tallinn-Helsingi laevaliin tõi ENSV-sse välisturiste, nende vahendusel jõudis NSV-sse Lääne tarbimiskultuur Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? · massiline vägivald vähenes · pehmenes tsensuur · suurenes mõningal määral liikumisvabadus · suurenes loomevabadus 5. Miks nimetatakse 1960. aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine · vähenes hirmuõhkkonna ja füüsiline vägivalla kadumine, kadumine tõi kaasa ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
