5. Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed.Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus, kuna mast liigub horisontaal asendis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt,tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2-3,2t. Mootori võimsused on tavaliselt 4-6kW ,hüdraulika mootorite võimsused on 10-11 kw ja kiirematel mudelitel on liikumiskiirus kuni 12km/h 6. Kaubaaluste paigaldamine kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, ilma et tugiratastega esimese korruse hoiukohale peaks sõitma. 7. Tugiratastõstukite puhul eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel, standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse
traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255]. Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.3. Traktori МТЗ-50 tehnilised andmed Nr. Näitaja Andmed 1. Pikkus mm 3815 2. Laius mm 1970 3. Kõrgus mm 2485 4. Liikumiskiirus m/s I 0,46 II 0,78 III 1,55 IV 1,9 V 2,26 VI 2,65 Tabel 5.4. Lauplaaduri КУН-10 tehnilised andmed Nr. Näitaja Andmed 1
E=F*f Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd (positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Seda tööd nim. väljumistööks. Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks. Et elektron aine pinnalt eemalduks on vaja (lisaks väljumistööle) anda elektronile ka kineetiline energia mv2/2 Energia jäävuse seaduse kohaselt kulub footoni energia: kus A-väljumistöö; m elektronmass; v- elektroni liikumiskiirus h*f = A + mv2/2 - Einsteini valem fotoefekti kohta. Saame järelduse : Iga footon suudab vabastada ühe elektroni (väljalöödud elektronide arv sõltub valguse intensiivsusest). Valguse intensiivsus määrab fotovoolu tugevuse Vabanenud elektroni kiiruse määravad valguse sagedus (lainepikkus) ja väljumistöö Kui tekib olukord, kus hf = A nimetatakse seda FOTOEFEKTI PUNAPIIRIKS Siit avaldub punapiir fp = A/h .
001 -5 b e := 330 b e := = 9.167 × 10 kW s 3600 - 5 kg b e := 9.167 × 10 Kütuse erikulu kW s Auto kabariidid B := 1.846m Laius H := 1.468m Kõrgus 2 A := 0.8 B H = 2.168 m lauppinna pindala m := 1620kg Auto mass km v := 90 liikumiskiirus hr a := 0 kiirendus B r := 0 pidurdus takistus, kehtib juhul kui on veos või haagis := 0 Tõusunurk, tegemist on rõhtsa asfaltteega 3. Leian kütuse erikulu (l/100 km) normaaltingimustel. 1 2 b e m f g cos( ) + 2 cd A v + m a + g sin( ) + Br v dt
PARKINSONI TÕBI SISUKORD Tutvustus Esmased sümptomid Sekundaarsed sümptomid Haiguse kulg Ravi Seltsid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus tutvustus Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Ajustruktuurid, mis osalevad liikumises, ja nende omavahelised seosed. Esmased sümptomid Esimesed on sageli jõuetus, kiire väsimine, kurnatus Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges P...
Tööpingid Lintlihvpink Lintlihvpingi ohutus ● Lintlihvpingi ülemine töövaba osa peab olema kaetud kaitsega. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi reguleerimiseks töötamise ajal. ● Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud . ● Lihvlindi liikumiskiirus ei tohi ületada 38 m/s. ● Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu suunas. ● Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate. ● Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest. Lintlihvpingi põhilisedosad ● Lihvlint (lint mis lihvib) ● Lihvketas (ketas mis lihvib) ● Töölaud (eseme toetamiseks) ● Kaldasendi mõõtur (näitab kalde suurust) ● Lihvimispaber (selle paned
используется поворотное движение, то использование цилиндров обуславливается высоким КПД. Silindri poolt arendatav jõud on konstantne kogu kolvi liikumisulatuses. Вырабатываемое цилиндром усилие постоянно на всем пути движения. Samuti on konstantne kolvi liikumiskiirus, mis sõltub vedeliku vooluhulgast silindrisse ajaühikus ja kolvi pindalast. Постоянна и скорость движения поршня, которая зависит от расхода жидкости и площади поршня. Sõltuvalt konstruktsioonist võimaldab silinder töötamist nii tõmbele kui tõukele. В зависимости от конструкции, цилиндр может работать на подъем и спуск.
Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3. Lennuki tiibade siruulatus on 12m. Maa magnetvälja magnetinduktsioon on 0,05T
SEADMED . 4) PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED Liikumistee all mõistetakse jalakäijate ,sõidukite või mõlema jaoks ettenähtud teed , mis hõlmab; 1) Treppe 2) Statsionaarset redelit 3) Läbipääse 4) Väravaid või laadimis estakaade Põrandad ja liikumisteed peavad olema puhtad(puhastatavad ) ja piisavalt tugevad nendele asetatud raskustele ja ettenähtud liikluse jaoks. EI TOHI OLLA LIBEDAD,AUKLIKUD , EBATASASED. Liikumiskiirus territooriumil peab olema piiratud. Töötajad tuleb kaitsa liikuvate mehanismide eest , tagades neile piisavalt laia tee. Treppidel peab olema käsipuu vähemalt ühel pool , ühelt korruselt teisele ei tohi kasutada redelit .
Võimsus - töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsus on määratud tehtud töö hulga A ja selle töö tegemiseks kultatud ajavahemiku t shtega. Valemites tähistatakse võimsust ladina suurtähega N W, 1hj=735,5...am, ing 746 HP 7) seos võimsuse ja kiiruse vahel Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust kusjuures tööd tehake ainult keha liikumisel järelikult peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. A=Fs,N=A/t > N=Fs/t > F s/t aga v=s/t ongi keha liikumise kiirus nii saamegi seose võimsuse ja kiiruse vahel N=Fv 8) mis on energia ja kuidas jaguneb mehaaniline energia keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel.eristatakse kaht kineetiline ja potentsiaalne. 9) milliset energiat nimetatakse kineetiliseks ja kuidas seda arvutada
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast.
Elektroforees - laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul. 36. Elektroosmootse voolu teke Pingestatud kapillaartorus ei hakka liikuma ainult analüüsitavad ioonid vaid ka taustelektrolüüt/puhver. Pingestamisel hakkavad lahuses olevad prootonid liikuma katioodi poole => prootonid on solvateerunud ehk ümbritsetud vee molekulide kihiga ja tõmbavad oma liikumisel kaasa kogu puhvri, seega voolab puhver nii öelda anoodilt katoodile. 37. Elektroosmoosi (EOF) liikumiskiirus EOF liikumiskiirus on võrdeline keskkonna dielektrilise läbitavuse, elektrivälja tugevuse ja kogu kapillaari seina laengust tingitud potensiaaliga. Kui pingestamisel hakkavad lahuses olevad prootonid liikuma katioodi poole, olles solvateerunud ning tõmbavad liikumisel kaasa kogu puhvri, siis liiguvad puhver nö anoodilt katoodile = elektroosmoos. 38. Analüüdi iooni liikuvus Liikumiskiirus on laenguga osakeste omadus, mis iseloomustab, kui kiiresti liigub ioon puhvri ja elektrivälja kindla tugevuse juures
· Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku mitmekesistumine (hammaste pikkus on lühenenud), osa luid rohkem ette eenduvad
Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Kepleri II seadus- Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema liikumiskiirus orbiidil Kepleri III seadus - planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne keskmiste raadiuste kuupide suhtega T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega
· keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°), minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°) Veenus · Maale kõige lähemal · atmosfäär on Maa omast 100 korda tihedam · temperatuur planeedi pinnal on 480° · pind pole vaadeldav taevas on seal koguaeg pilves · pinnavormidelt sarnaneb Maaga · suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi
81 km := 1.01 v1 := 90kph i4 i5 1 0.3 = 0.713 r m v0 := 0 2 FL := 0.5 q cd A v + v0 ( ) = 310.649 N Fw := FRo + FL = 531.201 N Pw := Fw v = 13.28 kW P - Pw m a := = 1.549 v km M 2 s 4. Uurin, kuidas mõjutab sõiduki kiirendust liikumiskiirus 2 kg v0 := 1kph , 2kph .. 50 kph v1 := 90kph A = 2.068 m cd := 0.36 q = 1.202 3 m ( ) FL v0 := 0
Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber
Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi. 8) Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast. Liustiku taganemisel tekivad sulaveed.
vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti Kc. = / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 0 ( - ) Ioonide liikumiskiirused Kui lahusesse viidud metallelektroodidele rakendada pinge, liiguvad katioonid elektrivälja mõjul katoodi suunas, anioonid anoodi suunas. Ioonide liikumiskiirus v sõltub nende laengust ja suurusest, elektroodidele rakendatud pingest, temperatuurist jm faktoritest. Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asus magnetiline lõunapoolus 1900 km kaugusel geograafilisest põhjapoolusest. 2005.a oli see kaugus vaid 800 km (nurkkaugus 7,30 ). Aeglaselt muutub ka Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni suurus. See on viimase pooleteise sajandiga nõrgenenud ≈10 %. Maa magnetvälja magnetiline induktsioon on magnetilisel ekvaatoril suunatud horisontaalselt, magnetilistel poolustel vertikaalselt
aastal aasta vabatahtliku tiitliga. [1] Ahti Heinla on Janus Friisiga andnud olulise panuse Eesti logistika arengusse. 2014. aastal lõid need kaks meest ettevõtte nimega Starship Technologies. Firma tegeleb pakirobotite tootmisega, millega on võimalik väikses koguses kaupa kliendini toimetada. Robot on 99% ulatuses isejuhtiv. Kliendi juurde jõudes saadab robot sõnumi oma saabumisest ning kinnitades oma kohalolekut, saab tellija oma kauba kätte. Kuna Starshipi tehismasina liikumiskiirus on väike ja eesmärk toimetada kaup 30 minuti jooksul kliendini, siis sobib ta lähikondlikuks kasutamiseks. Roboti eeldatav kokkuhoid ühe laadungi kohta on umbes 10-15 korda. Lisaks muule on ta ka keskkonnasõbralik, sest liikumiseks kasutab masin akusid. [4] Ahti Heinla on lisaks kõigele loonud koos Jaan Tallinnaga ja Priit Kasesaluga Skype programmi. Skype on 2003. aastal loodud arvutisüsteemi programm, mille kaudu saab teha tasuta
H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3 m Leian koppade jookva meetri mahu. 1000 kg 20 Q hr l
muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Keha tõstmisel tehtav töö võrdub tõusu kõrgus h korda jõu mass h korda võrdetegur g (A=mgh). Liikuva keha energia sõltub keha kiirusest ja massist. I teepikkus F jõud (N) A töö (J) s nihke pikkus (m) N võimsus (W) t aeg E energia (J) Ek kineetiline energia Ep potentsiaalne energia v liikumiskiirus m mass h - kõrgus A=I*F A=F*s A=(F*cos)s=F*s*cos N=A/t E=Ek+Ep=const Ep=mgh Ek=mv²/2
q laeng (C) t aeg (s) I voolutugevus (A) q ühe osakese laeng (C) n osakeste kontsentratsioon s juhi ristlõike pindala v osakeste liikumiskiirus 5. Elektrivoolu olemasolu tingimused: - peavad olemas olema vabad laengud - laetud osakestele peab mõjuma jõud - laetud osakestele mõjub elektriväli jõuga (juhis tuleb tekitada elektriväli, vooluallika ülesanne on tekitada ja säilitada juhis elektriväli) (Kui lülitile vajutada siis levib elektriväli valgusekiirusega ning paneb laengu kogu voolu ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.) 6
Meestel kondoom 9. Eluea etapid. Vastsündinuiga, imikuiga, lapseiga, murdeiga ehk puberteediiga, noorukiiga, täiskasvanuiga(küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga, raugaiga), surm (kliiniline, bioloogiline). 10. Püstiasendi positiivsed küljed. Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud, et keha raskust toestada. Meie käed on vabad ja me saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid. Negatiivsed. Liikumiskiirus on kahanenud. Tagajäsemetele langeb suurem koormus.Kokkukasvanud ristluulülid muudavad sünnituse raskemaks. 11. Negatiivne tagasiside. Normist kõrvalekalle. Esialgsele muutusele käivitub vastupidine reaktsioon mis lõpuks taastab organismis esialgse olukorra. Vajab energiat 12. Sünteesireaktsioonid on vaja ainet, energiat ja ensüüme et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed, organid
Maapinnamoe muutumine 1.Voolav vesi Voolav vihma- ja lumevesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning seetõttu võivad kujuneda uhtorud ehk ovraagid. Jõeorud: • lammorg • sängorg • sälkorg • kanjonorg 2. Jää • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab
Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas 5. MIKROKLIIMA Mikrokliima see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on 1. õhutemperatuur 2. õhuniiskus 3. õhu liikumiskiirus 4. soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on 1. õhurõhk 2. õhu hapnikusisaldus 3. õhu ionisatsiooni olukord. Õhutemepratuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus. Soovitav temperatuur ja õhu liikumiskiirus sõltub tööst. 6. UV KIIRGUS UV- kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 - 400 nm.
Vesi kui polaarne lahust adsorbeerub sorbendile ja moodustab kromatograafilise süsteemi statsionaarse faasi. Mobiilseks faasiks on vooluti väiksema polaarsusega komponendid. Kromatografeerimiseks avatakse voolutinõu kaas, asetatakse pintsettidega voolutusnõusse ja voolutusnõu suletakse. Vooluti hulk olgu selline, et nivoo jääks voolutusnõus 3 -4 mm stardijoonest madalamale. Vooluti liigub kapillaarjõudude toimel üles ja kannab stardijoonelt kaasa ka aminohapped, mille liikumiskiirus sõltub radikaalide polaarsusest. Polaarsete radikaalidega aminohapped interakteeruvad tugevamini statsionaarse faasiga, mille moodustab sorbendisse imbunud vesi. Vooluti nivool lastakse tõusta 5 10 mm kaugusele plaadi ülemisest servast, milleks kulub umbes 0,5 1 tund. Plaat võetakse kromatografeerimisnõust välja, frondi asukoht tähistatakse pliiatsiga ja plaat kuivatatakse algul õhukäes ja hiljem lõplikult kuivatuskapis.
17. Esmased sugutunnused – looteeas Teisesed sugutunnused – suguküpsuse saabudes 18. Mehe ja naise suguelundite joonised (sperma liikumistee munajuhasse) 19. Inimese liikumine kahel jäsemel (jalgadel) 19.1 Suurem koormus tagajäsemetel 19.2 Esijäsemed ehk käed on vabad tööks, haaramiseks 19.3 Vaateväli on suurem 19.4 S-kujuline selgroog Positiivne: Suur vaateväli, käed on vabad tööks Negatiivne: Alajäsemetel suur koormus, liikumiskiirus võrreldes teiste selgroogsetega väiksem 20. Sünteesi- ja lõhustamisreaktsioonid Sünteesireaktsioonid Lõhustamisreaktsioonid Energiat kulutatakse Energiat vabastatakse Orgaanilisi aineid sünteesitakse – valgud, Orgaanilisi aineid lõhustatakse süsivesikud, rasvad Valk → aminohapped Sahhariidid → glükoos
· Amordid Minul on kasutusel õliamordid, mis tavaliselt koosneb kahest teineteise sees olevast torust - sisemisest ja välimisest on ka kolb, mis liigub tihedalt õliga täidetud sisemises torus. Kui amorti surutakse kokku e. toimub survekäik, siis osa kolvi all olevast õlist surutakse läbi kolvis oleva sisselaskeklapi kolvi peale ja ülejäänud läbi toru põhjas oleva põhjaklapi välimisse torusse. Takistusjõu määrab varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem. Kui amortisaatorit lahti tagasi tõmmatakse ehk kui ta on tagasikäigul, siis surutakse õli läbi kolvi klapisüsteemi kolvi alla ja tõmmatakse sisemise toru all oleva klapi kaudu välimisest torust sinnasamasse, et sisemine toru oleks pidevalt õliga tihedalt täidetud. Tagasikäigul määrab amordi takistuse just see sisemise toru all asetsev klapp, kolvi klapid summutavad ainult kergelt. Amordi töökindluse määrab
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele.
inimene läbib tööalases tegevuses on karjäär. Karjääri eesmärk on inimese eluliste ja professionaalsete ning organisatsiooni vajadustest tulenevate eesmärkide täitmine. Karjäär võib olla organisatsioonisisene või organisatsiooniväline. Karjääri käsitlus tänapäeval võtab arvesse nii organisatsiooni kui indiviidi aspekti mõlemad täiendavad teineteist ja neid on vaja ühildada.Karjääri tunnusedKarjäärialane liikumiskiirus kirjeldab ametikohal töötamise aega ja ametikohtade vahetamise sagedust. Sõltub organisatsiooni suurusest, ametikohtade arvust, tegevusvaldkondade vahelisest barjäärist. Karjääri liikumisprofiilid kujunevad välja tüüpiliste ametikohtade järgnevuse tulemusena ja on suhteliselt püsivad (näiteks liikumine sama valdkonna piires). Profiilid erinevad karjääri liikumisteede (ametikohtade arvu, töötamise aja ja karjääri suuna poolest)
Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale korrigeerida aluse asendit külgsuunas. Liikuvmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2-3,2t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,06,0kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus 10-11kW. Kiirematel mudelitel on liikumiskiirus kuni 12 km/h. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini? Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 7
lükkava hüdraulikasilindri kahjustused. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks tugiratastõstuki töökoridorist laiemat vahekoridori (2,7–2,9 m). Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale korrigeerida aluse asendit külgsuunas. Toodetakse eri jõudlusklassidesse kuuluvaid tõstukeid tõstejõuga kuni 3200 kg ja tõstekõrgusega kuni 11,5 m. Kiiremate mudelite liikumiskiirus on kuni 12 km/h. Alates 8,5 m tõstekõrgusest varustab Toyota Rootsi tootja liikuvmastiga tõstukid kallutatava juhikohaga. Kabiini kallutamine 150 võrra toimub automaatselt alates etteseatud tõstekõrgusest. Kabiini kallutamine taha parandab oluliselt nähtavust ülespoole ja suurendab juhi turvalisust. 4 http://wiki.eek.ee/index.php/Liikuvmastiga_t%C3%B5stuk http://www.innove
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted
niisutatakse destilleeritud veega. Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude järgi määratakse õhu suhteline niiskus psühromeetrilisest tabelist, nomogrammilt või arvutatakse valemiga 6. Katatermomeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses. Katatermomeeter on piiritustermomeeter, mille kapillaartorul on alumises otsas reservuaar ja ülemises otsas laiend. Skaala on Celsiuse kraadides 33...40 ºC. TÖÖRUUMIDE LOOMULIKU VALGUSTUSE UURIMINE Kontrollküsimused 1. Milles seisneb insener Daniljuki poolt soovitatud graafiline meetod päevavalgusteguri ehk geomeetrilise loomuliku valgustuse teguri määramiseks? Insener Daniljuk jagas taevalaotuse projektsiooni horisontaalpinnale 10 000 (100x100)
robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist kontrollivad tahhomeeter ja positsiooni enkooder, mis häiringute puhul saadavad signaale kontrollerisse. Kontroller seejärel muudab vastavalt programmile servomootori kiirust. 5)pneumaatiline mootor Pneumomootor ehk suruõhumootor on mootor, mis muundab gaasi rõhuenergiat mehaaniliseks tööks.Pneumomootorite eeliseks on suur liikumiskiirus. Puuduseks aga väike arendatav pöördemoment ja jõud.Lihtsaim pneumomootor on pneumosilinder, mida võiks vaadelda kui lineaarliikumise pneumomootorit. 6)hydromootor Hüdromootorid muundavad hüdraulilise energia tagasi mehaaniliseks energiaks. Nagu pumpades on ka hüdromootorites kasutusel mitmeid erinevaid tööprintsiipe ja konstruktsioone. Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks kõikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor.
TOORAINE PARAMEETRID Selleks, et toota laagerdatud liha tuleb jälgida järgmiseid faktoreid: 1. Laagerdamise aeg optimaalne on 14-21 päeva, alla 7 päeva ei avalda laagerdamine mõju 2. Säilitamise temperatuur optimaalne temperatuur on 0-4°C, alla -2 on naturaalsete ensüümide aktiivsus madal, liiga kõrge temperatuur tekitab roiskumist 3. Õhu suhteline niiskus optimaalne on 80%, liiga kõrgega muutub liha kõlbmatuks, liiga madalaga kuivab liiga palju 4. Õhu liikumiskiirus laagerdamise ruumis kui ventilatsioon on ebapiisav, ei teki kuivamiskoorikut, mis viib liha roiskumiseni KOKKUVÕTE Laagerdamine on oluline liha kvaliteetse maitse ja lõhna tekkimiseks Keskmine vahemik laagerdamiseks on 14-21 päeva(või isegi rohkem) Negatiivne on lihamahla –ning kuivamiskooriku äralõikamise kadu Lõpp-produkt on maitsekas, õrn ja pehme Põhiliseks meetodiks on kujunenud märglaagerdamine, kuna negatiivne pool on väiksem
planeetide trajektoride suurte pooltelgede kuubiga. põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus muudab suunda ja suurust. Atmosfääri T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt.
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali...
majandustegevusele turismi areng ettevõtete, infrastruktuuri häving maasisese soojuse kasutamine taime- ja loomaliikide häving evakueerimine MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL
kehaga, kui sellega, mis toimub keskkonnas. Taju osaleb liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette hulga informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti asukoht, kuju, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO11, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse
informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind – selleks ei ole vaja katsuda) 3
kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind selleks ei ole vaja katsuda) 3
sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused - Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks - Liikumiskiirus 1-8 km tunnis Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus (põhjaosas liigub edasi läänetuulte mõju all) - Need on soojad hoovused
PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida - pidur valida - mootori võimsus, kW arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min-1 valida
Miinusmärk tähendab skalaarse suuruse puhul seda, et suuruse väärtus on positiivsega võrreldes vastupidin. Näiteks: vastasmärgiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad. 18.Too näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas. Ruum on füüsikaline üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Sündmuse toimumise kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab kui suur muutus ühe ajaühiku jooksul. Näiteks näitab keha liikumiskiirus , kui palju nihkub keha esialgsest asendist eemale 1 s. jooksul.( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19.Selgita liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oska nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi. Liikumist nim. keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteleine.
Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel. TELEFON,KUULARID Töö puhul, mis seisneb pidevas telefonivestluses, tuleks kindlasti kasutada kuulareid. Need muudavad vestluse meeldivamaks ja edukamaks, vältides samal ajal ka lihaspinge teket ning verevarustuse häirumist kaelas Lauatelefon peaks paiknema käeulatuses TÖÖRUUMI TEMPERATUUR,ÕHUNIISKUS, ÕHU LIIKUMISKIIRUS Soovitav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2 Liiga soe ja umbne ruum põhjustab lihaspinget ja langetab lihaste võimet taastuda Õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s VALGUSTUS Oluline on, et tööruum või -koht oleks ühtlaselt valgustatud Valida valgustid, mis võimalikult vähe ekraanil peegelduksid Kasuta ära loomuliku valguse juurdepääsu nii hästi kui saad ja arvesta seda töökoha paigutusel. Tööpausid ja vaba aeg
Wikipedia S Mägiliustikud ja mandriliustikud M Laugel nõlval (1-2°) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65 m. Järsul nõlval (45°) piisab liustiku A liikumiseks juba 1-2 m paksusest kihist. A Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad T liustikud aastas kümneid kuni sadu meetreid (ka hääbuvad E liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1 km. A D U S M A A T E akumulatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
