mis suunas veri liigub? Veri liigub ainult ühes suunas. EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne)
U = Ek + Ep 10. Kuidas saab keha siseenergiat muuta? soojusülekandega mehaanilise tööga 11. Mida näitab Boltzmanni konstant? Näitab, kui palju muutub 1 molekuli energia, kui temperatuur muutub 1C võrra 12. Mis on temperatuur? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojusastet 13. Miks on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia mõõduks temperatuur? Temperatuuri muutumisel muutub nende liikumiskiirus ja see mõjutab E k 14. Mis iseloomustab absoluutset nulltemperatuuri? Madalaim temperatuur looduses Ruumala on 0 Molekulid ei liigu 15. Absoluutse temperatuuri ja Celsiuse temperatuuri vaheline seos 0 K = -273 C 273 K = 0 C T = 273 + t 16. Mida nimetatakse soojusvahetuseks? Soojuse kandumist ühelt kehalt teisele 17. Mida nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks? Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist 19
• Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Linnutee galaktika ehk Galaktika • Oletatavalt sisaldab 200–400 miljardit tähte • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat • Meie Galaktika liikumiskiirus 100500000 km/h Linnutee tsenter • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja see on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et seal asub tegelikult massiivne must auk.
termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest. Hubasuse (mugavuse) mõjurid võiksid olla järgmised [3]. 1. Soojuslikud mõjurid: · operatiivtemperatuur (õhutemperatuur),
1. Kirjutada välja masina töötsükli sammud, nt.: S1 AND S2 -> Z1+ S3 OR S4 -> Z1- 2. Joonistada vastav samm-diagramm. 3. Joonistada masina pneumoskeem. ,,Press" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse ühe detaili teise sisse pressimiseks. · Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. ,,Liimimismasin" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. · Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0) ning pressib detailid kokku.
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI
4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1
2. Matkajad alustasid jalgrattamatka kell üheksa ja läbisid kella kümneks 20 km. seejärel tegid nad veerandtunnise puhkepeatuse. Pärast puhkust läbisid nad 10 km poole tunniga ning jõudsid matka lõpppunkti. Pärast 2 tundi ja 25 minutit kestnud puhkust sõitsid nad sama teed mööda koju tagasi, milleks kulus poolteist tundi. Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia matkaja kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu matka jooksul. 3. Kiirusega 72 km/h sõitvale autole sõitis vastu teine auto kiirusega 108 km/h. Kui kaugel olid autod teineteisest 5 sekundi jooksul pärast teineteisest möödumist? 4. Mida näitab keskmine kiirus ja kuidas seda arvutatakse ? 5. Kuidas liigitatakse liikumisi a.) trajektoori kuju; b.) kiiruse järgi?
4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1
TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1
Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šassii. Kere moodustub veoautodel kabiinist ja sellega seotud elementides ja tööseadmetest. Kere tüüpi jaotatakse: a) porte- e madelautod – universaalseim, millega saab kallutada igasuguseid laste v.a
Samuti võivad saasteained ruumi sattuda ehitusmaterjalidest, sisustusest, välisõhust, pinnasest jm. Sisekliima põhilised parameetrid on ehitusnormidega paika pandud. On kolm soojusliku mugavuse klassi: A, B ja C, kusjuures A on kõrgemate ja C kõige madalamate nõudmistega. Näiteks C-klassi eluruumides on normeeritud: · temperatuur talvel 22,0 ± 3o; suvel 24,5 ± 2,5o (A-klassi ruumides on aga lubatud muutus vastavalt ± 1 ja 0,5o); · õhu liikumiskiirus talvel kuni 0,21 m/s; suvel kuni 0,25 m/s; · suhteline niiskus talvel 2545%; suvel 3070%; · CO2 sisaldus õhus kuni 2700 mg/m3 ehk 1500 PPM [1]. Ka paljud teised saasteainete (formaldehüüd, ammoniaak, vingugaas, osoon, tolm, orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis
ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord Georg Badasjan Referaat 1.2 Õhutemperatuur Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline prot-sess, töö intensiivsus. Soovitatav õhutemperatuur tööruumis Töö iseloom Õhutemperatuur ºC
Erinevaid liikumisolekuid võib olla palju. Seejuures võib keha liikumisolek muutuda. Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju toimel. Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi liikumisoleku muutumine. Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse ja suuna kui ka keha kuju muutumine. Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund. Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha võib aga ka püsivalt paigal seista. Paigalseis on teatud liiki liikumisolek. Paigalseis on liikumine kiirusega, mille väärtus on null. Sellist olukorda, kus kehale teised kehad ei mõju, on pea võimatu leida. Sellega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud on kompenseerunud ehk vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. Näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis
m1 vedru m2 m1 > m2 s 1< s 2 s1 s2 Massiühik on 7.2 Keha liikumishulk 1kg m - keha mass p=mv v - liikumiskiirus 7.3 Impulss 39 cm Liikumishulga muut impulss mv2 - mv1 = p2 - p1 = Dp Æ 39 cm m m v2 v1=0 © 1998 AS SERK
.................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:2007 (kättesaadavad vaid laboris ja raamatukogu arvutis!) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, -niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib põhjustada kõrvalekaldeid selle elutegevuses, mille tulemuseks on tööviljakuse märgatav langus ning töötajate üldhaigestumise sagenemine. Seeõttu ongi oluline, et töökeskkond oleks optimaalsete mikrokliima tingimustega. 1
"nullida". Ma arvan, et ma ei hakka lugema neid kõige tüüpilisemaid halbade autojuhtide tunnused nagu kiiruseületamine ja hulljulged möödasõidud. Neid teab ju igaüks ise. Ennem kui hakkan hea juhi tunnustest tooksin ühe näite ajakirjandusest. See sobib siia kahe teema vahele suurepäraselt, sest kirjutaja ise arvas, et ta tegi ainult head. Nimelt kirjeldas Toivo Asmer sellist juhtumit, mil ta sõitis Pirita teel, kus liikumiskiirus suvel 70 km/h. Parem sõidurada oli vaba, vasakul liikus väike VW Golf, roolis tütarlaps. Liikumiskiirus oli maksimaalselt 4045 km/h ja ta oleks pidanud sõitma paremas sõidureas. Asmer sõitis mõnda aega Golfi kõrval ja siis rivistus selle auto järele ning vähendas vahet miinimumini. Juht ei mõelnudki rada vahetada. Asmer vilgutas tulesid, siis andis helisignaali, kuid ei mingit reaktsiooni. Siis möödus ta Golfist, rivistus selle
ookeanisügavustega võrreldes suhteliselt madalas vees. Vee sügavus epitsentri piirkonnas oli ligikaudu kilomeeter. Juba selle tõttu jäi tsunami kõrgus rannikualadel enam kui 30 protsendi võrra väiksemaks, võrreldes näiteks kuue kilomeetri sügavuse mere all toimunud täpselt samasuguse maavärinaga. Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis. Kui sügavas meres tekkinud laine jõudnuks pärast tugevaimat tõuget Sendai lähistel randa juba kümne minutiga, siis seekord jäi aega reageerimiseks 20-25 minutit. Kogu õnnetus leidis aset keset tööpäeva, mil inimesed hädaolukorrale märksa adekvaatsemalt reageerivad. Kuna mõni minut kulus ka hoiatuse andmiseks, võis selline viivitus säästa tuhandeid elusid. Lõpuks oli suur osa
On mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10 - 30m). Mugav ja ratsionaalne on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6 - 8 km/h. Juhiplatvormiga siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30 - 60m). Tänu juhiplatvormile on töö sellega kiirem ja ohutum. Sobib hästi koormate laadimiseks treileritele, konteineritesse, jaotusauto furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades. Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul
Erinevate lihvmasinatega saab teha erinevaid lihvimistöid ja lõpptulemus sõltub lihvimisprotsessi faktoritest: - Puidusüü suund - Lihvmaterjali karedus - Etteandekiirus - Ostsilleerimine (lihvlindi võnkumine) - Lihvtalla kõvadus - Puidutolmu eemaldamine lihvitavalt pinnalt - Lihvija kvalifikatsioon Kitsaslintlihvpink (horisontaalasendis) Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Kitsaslintlihvpink Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele.
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2
2. Jõud - kehade vastastikuse mõju mõõt kulgliikumisel. Väljendub keha massi ja sellele antava kiirenduse kaudu F=m· a. Jõumoment kajastab jõudu pöördliikumisel. Jõuimpulss on jõu hulga mõõt ajas. Jõud jagunevad: I 1) staatililsed- jõud mis on tasakaalustatud teis(t)e jõu poolt ja ei kutsu esile keha kiirendust vaid tema deformatsiooni 2) dünaamilised- põhjustavad nii kiirendust, kui deformatsiooni II 1) Liikumapanevad jõud – jõu mõju ja liikumise suund ühtivad, liikumiskiirus suureneb 2) Pidurdav jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on vastupidised, liikumiskiirus väheneb 3) Neutraalne jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on risti, liikumiskiirus ei muutu, kuid muutub suund III 1) Sisemised – iseseisvalt ei rakendu KRK’sse ning saavad muuta vaid segmentide vahelisi asendeid (aktiivsed, passiivsed) 2) Välised jõud: - Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega maa tõmbab keha enda poole
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 3 VENTILATSIOON ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Keskmine õhu liikumiskiirus ̅ Keskmine õhu tootlikus ̅̅̅̅̅̅̅̅ Ventilatsiooniseadme tootlikus Suhteline keskmine erinevus ̅ tulemuste vahel: ̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II.
v1 + 2,4 R Saanud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o. võrdeliselöt ruutjuurega W temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT
Marie Stefanie Helm ja Tähe-Kai Tillo Liikumise üldmudelid-konspekt Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumisolekut iseloomustab liikumiskiirus. Erinevate liikumiste kirjeldamiseks piisab viiest põhimudelist: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Liikumine on väga suhteline, sest maailmas ei leidu ühtegi täielikult paigal seisvat keha, mille abil võrrelda teiste kehade liikumist. Seepärast on vajalik uurimise aluseks võetav taustkeha ise välja valida. Liikumise põhimudelid Kulgemine-liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks
? o Kuidas tõestada, et kõik osakesed ei ole ühesuurused? 3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi)
·1842 a. avaldas karjääri tähtsaima töö ·Tänapäeval tuntud kui Doppleri efekt ·1843 a. Tsehhi Teadlastekogu liige ·Kokku ligi 50 artiklit matemaatikast, füüsikast ja astronoomiast DOPPLERI EFEKT · Heli kõrgus ehk sagedus tõuseb kui miski helitekitaja meie suunas läheneb. Meist möödudes helikõrgus aga langeb · Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam · Astronoomias: tähtede liikumiskiirus ja Universumi paisumiskiirus · Radarite võime hinnata kiirust HILISEM ELU · Halvenev tervis (1844 a.) · Lahkus Prahha polütehnikumist(1846 a.) · Probleemid koolis (1846 a.) · Elu lõpus töötas Slovakkias, Prahhas, Ateenas (1847 a.) ERAELU · Abiellus Mathild Sturm'iga (1836 a.) · Viis last · Kolm poega · Kaks tütart. SURM · Haigestumine tuberkoloosi · Taastumislootus Veneetsias · Raske kopsuhaigus · Suri 17. märtsil 1853
ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13. seoses üleminekuga tagajäsemetel kõndimisele on tekkinud muudatusi kehaehituses selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud = liikumiskiirus on kahanenud, kuna tagajäsemetele langeb suurem koormus ja kokkukasvanud ristlülid muudavad sünnitamise raskemaks. 14. negatiivne tagasiside keha sattumine äärmustes- se . nt külma keskkonda
mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S. Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest külgetõmbejõududest. See takistab ka tahke keha liikumist teda märgavas vedelikus, sest vedeliku molekulid katavad õhukese kihina kogu keha pinna. Järelikult võib keha liikumist vedelikus takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Seda saab muidugi teha ainult siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu Ft arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapäraste kehade puhul see ülesanne lihtsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi
LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale te...
Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks? Laiskloomad on ühed maailma kõige aeglasemad loomad, nad jooksevad, kui seda üldse saab nimetada jooksmiseks kuni 250 meetrit tunnis ja nende suurim liikumiskiirus on 2 meetrit minutis, puudel 3 meetrit minutis ja kiirustades või põgenedes kuni 4 meetrit minutis. Oma elu elavad nad puu otsas, väga harva võib neid näha maapinnal, sest siis on nad kõige haavatavamad. Neid ohustavad jaaguarid, maod ja kotkad. Mõned faktid: Kas teadsid, et: · Laiskloomad suudavad oma pead pöörata 270 kraadi · Laiskloomad ujuvad väga hästi · Sarnaselt koaaladele kannavad laiskloomad poegi esimestel elukuudel rinnal
Plahvatusohtlikkus: Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutada spetsiaalseid turvavahendeid. Saastusoht: Suruõhk on puhas energiakandja; lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriti oluline toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja galanteriitööstuses Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad. Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Miinused: Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus:
eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km². Novembris 2002 murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni 27. oktoobrini 2005, mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja. Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: -15...-20 °C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb tuulest ja hoovustest, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17 km ööpäevas. Ranniku lähedal võivad jäämäed vahel olla ka merepõhjaga ühenduses. Mõnd niisugust jäämäge on ekslikult saareks peetud ja kaardistatud. Kui jäämägi sulab, siis teeb ta kihisevat häält. See hääl tekib jää sisse lõksu jäänud õhumullide vabanemisel. Mullid sisaldavad esialgu pehmes lumes olnud õhku, aga kui sellele
Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See oli üks kaugemaid komeete, mida amatöörid kunagi avastanud on. 1997.a. 22. märtsil peaks Hale-Bopp'i komeet olema Maale kõige lähemal - umbes 1.3 AU. Kümme päeva hiljem (1. aprillil) möödub komeet Päikesest umbes 0.91 AU kauguselt. Komeedi liikumiskiirus meile lähenedes pidevalt kasvab. Septembris 1996 oli tema kiirus Päikese suhtes umbes 24 km sekundis ja 1997.a. aprilli alguseks küünib see kuni 44 km sekundis.Hale-Bopp'i komeet ei tohiks meile olla täiesti ''tundmatu'', sest tema orbiidi periood on üle 3000 aasta. See aga tähendav, et umbes 3000 aastat tagasi oli ta viimati meie külaliseks. Hale-Bopp'i komeet on üks suuremaid, tema tuuma läbimõõduks hinnatakse kuni 40 km, tolm ja
FOTOELEKTRILINE EFEKT Laura Ong, Tambet Talv ja Markus Puusaar, Karl-Gustav Kello 1. Mida intensiivsem on valgus, kiiremini liiguvad elektronid ja nende arv suureneb. 2. Mida suurem vool, seda suurem intensiivsus ja vastupidi. Mida suuremaks muutub lainepikkus, seda hõredamaks jäävad elektronid ning nende liikumiskiirus muutub märgatavalt. UV valguse juures on elektronide liikumine kiire ning nende arv on suur. Kui minna spektrist punase värvuse suunas, seda hõredamaks jääb elektronide ning kiirus muutub aeglasemaks. 3. Fotoefekt sõltub materjalist, materjali vabade elektronide hulgast, sest mida rohkem on vabu elektrone seda lihtsam on neid ainest lahti lüüa. Tihedus, elektronide arv on erinev. 4. TABEL
ruumist väljatõmmatav või juurdepuhutav õhukogus. Kui on teada õhutoru ristlõikepindala, taandub ventilatsiooniseadme tootlikkuse määramine õhu keskmise liikumiskiiruse leidmisele õhutoru ristlõikes. Seega tootlikkust võib avaldada valemiga L = v F 3600 , (1) L ventilatsiooniseadme tootlikkus [m /h ] , 3 kus v õhu keskmine liikumiskiirus õhutoru ristlõikes [m/s], F ventilatsiooniava pindala [m ] . 2 Kontrollimaks katse tulemusi tuleb arvutada suhteline erinevus teoreeriliste ning katseliste tulemuste vahel. Seda saab teha kasutades valemit: L Lteor R = katse 100 % , (2) L teor
1. Mis on alalisvool? Elektrivool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (pos. pooluselt negatiivsele) Nt: aku, patarei 2. Juhtivuselektronid? Valentselektronid(metalli aatomi väliskihi elektronid), mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses 3. Voolutugevust määravad suurused/valem? Voolutugevus laengute liikumiskiirus juhis. 4. Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektritakistus on tingitud juhi kristallvõre takistavast mõjust laengukandjale:
otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumise tõttu lahte enam kui 100 miljonit kuupmeetrit merevett. Vee liikumiskiirus tõusu ajal on umbes 1 meeter sekundis. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on võrrelnud veetaseme tõusu galopeeriva hobusega. Tõusu ja mõõna vaheline veetaseme erinevus on 14-15 meetrit. Mõõna ajal taandub vesi enam kui 18 km kaugusele. Loodete poolt maha jäetavad setted kergitavad merepõhja igal aastal 3 mm. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. Mont-Saint-Michel'i klooster
taustelektrolüüdiga ning selle mõlemad otsad asuvad taustelektrolüüdi anumates. Proov sisestatakse hüdrostaatiliselt st rõhu abil või elektrokineetiliselt st pinge rakendamisel, asendades anoodi poolse taustelektrolüüdi anuma proovi viaaliga. Lahutamist mõjutavad ioonide elektroforeetiline liikuvus (kui kiirelt ioon puhvri ja elektrovälja teatud tugevuse juures liigub), elektroosmootse voo kiirus ja tsoonide laienemine. Mida suurem on väljatugevus, seda kiirem on liikumiskiirus. Detekteerimine toimub kapillaari sees ning detektor paikneb katoodi poolses otsas ning kasutada saab järgmisi detektoreid: - UV-detektor - Fluorestsentsdetektor - Massispektromeetriline detektor - Amperomeetriline detektor - Konduktomeetriline detektor Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7.
vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti Kc. = / 0 2 CM Kc = 1- 2 C Kc = 0 ( 0 - ) Ioonide liikumiskiirused Kui lahusesse viidud metallelektroodidele rakendada pinge, liiguvad katioonid elektrivälja mõjul katoodi suunas, anioonid anoodi suunas. Ioonide liikumiskiirus v sõltub nende laengust ja suurusest, elektroodidele rakendatud pingest, temperatuurist jm faktoritest. Iooni liikumiskiirust elektrivälja tugevusel V = 1 V/cm nimetatakse iooni liikuvuseks (u). Ühikuks tuleb (kiirus väljatugevuse ühiku kohta): kiirus : väljatugevus cm/s : V/cm = cm2 V1 s1. Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j
emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 2.5 Õliamortisaator Kaksiktuub --- õliamortisaator Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna.
Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on tootlikkus Q (m3/s) ja rõhk p (Pa). Õhu liikumiskiirus ja massikonsentratsioonitegur valitakse sõltuvalt materjalist, ehk siis tuleb leida materjali ja tema õhukulu suhe, seda tähistan µ . Ülesande esimeseks leitavaks suuruseks määran tema tootlikkuse Q ehk siis seadme jõudluse kg/h. Kuna on teada, et mustika lehe kaal on kusagil 1,7 g siis on võimalik pneumaatiliste määratud suuruste järgi võtta V- kiirus m/s. Kasutatud tähised: · P-võimsus kW · V-kiirus · V õ -õhukulu m/s
süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste kokkutõmmete survel. ARTERID Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID Ülesanne: arterite ühendamine veenidega; vere juhtimine organites rakkudeni; keharakkude ja vere vaheline gaasivahetus ja ka toit- ja jääkainete vahetus. Suurus: kõige peenemad Veri: mõlemad Seinad: üks rakukiht Lihaskiht: puudub Vererõhk: keskmine Vere liikumiskiirus: väga aeglane VEENID Ülesanne: juhtida verd organitest südamesse Suurus: Veri: venoosne veri Seinad: pehmed, õhukesed
ka tõstejõud. Rootori labade viibutusliigutused Y Y V Laba liikumine kopteri liikumissuunas Rootori labade viibutusliigutused Y Y Rootori laba liikumine kopteri liikumisele vastupidises suunas Rootori labade viibutusliigutused laba kohtumisnurga muutus; V kopteri liikumise kiirus · Labal , mis liigub tagasi ehk õhuvoo suunas õhuvoo liikumiskiirus väheneb. · Selle tulemusel profiilil tõstejõuvektori suurus väheneb. Laba liigub allapoole ja tema kohtumisnurk suureneb. · Mida suurem on lennukiirus seda suurem on ka kohtumisnurkade erinevus. Teatud lennukiirusel tekib allalangeval labal turbulentne õhuvoog, mis on takistuseks edasise kiiruse suurendamisel. · Mõnedel helikopterite tüüpidel kasutatakse tehnilise lahendusena väikest tiiba, mis kinnitub kerele. . Kohtumisnurga ja koonuse
B=F/Il F = vooluga juhtmele mõjuv jõud (N) I = juhet läbiv voolutugevus (A) l = magnetväljas asuva juhme pikkus (m) α = nurk voolu suuna ja magnetvälja vahel B = magnetinduktsioon (T) (Tesla) Lorenz´i jõud– jõud, mis mõjub osakestele juhul kui nad asuvad magnetväljas. Mõõdame samamoodi nagu Ampere´i jõudu (vasaku käe reegliga). F = q v B sinα q = laengu suurus (C) v = laengu liikumiskiirus (m/s) α = nurk laengu (positiivse) liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektriväli + liikumine = magnetväli magnetväli + liikumine = elektrivool Kui magnetväli muutub siis tekib elektriväli. Kui magneti poolused muutuvad siis muutub ka voolu suund Kui magnet liigub kiiremini siis voolutugevus suureneb
on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. Kui aga kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus( jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega. Me saame seda iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes ajaühikus ehk sekundiga. Seda liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendust saab arvutada jagades kiiruse muudu (lõpp- ja algkiiruse vahe) muutumise ajaga. Kiirenduse tähiseks valemites on a ja mõõtühikuks 1 m/s2 (meeter sekundi ruudu kohta). Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt
Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.3. Traktori -50 tehnilised andmed Näitaja Andmed Pikkus mm 3815 Laius mm 1970 Kõrgus mm 2485 Liikumiskiirus m/s I 0,46 II 0,78 III 1,55 IV 1,9 V 2,26 VI 2,65 Tabel 5.4. Lauplaaduri -10 tehnilised andmed
Korrapärane täisväärtuslik toitumine Eelnev ja perioodiline läbivaatus Uimasus, unisus, tähelepanu langus Sundasendid ja sundliigutused- skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused Silmade ülepingest tekkivad laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine Silmanägemise halvenemine Kanapimedus Tööõnnetused ja vigastused Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mil inimene viibib liiga kuumas või liiga külmas ruumis. Kasuta sobivat tööriietust Optimaalne vahemik 18 24º C Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast
liikumise suunda ( ), siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda (E). · Indutseeritav elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda lõikab: E=Blvsin ,E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk. Kui juhe liigub rööpselt jõujoontega, siis emj. ega voolu ei teki. ( = 0°, sin = 0 või = 180°, · sin = 0). · Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin · V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes · B- magnetinduktsioon · l- juhtmelõigu pikkus
Kõiki valemis(8)esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud µ väärtuse õigsuse kontrollimisek tuleb teha kindlaks kas Stoeksi valemi kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re < 103 Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, s.o. võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: (10) kus k on Boltzmanni konstant (1,381*10-23 J/K), T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
