Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
1)suured veresooned 1)suured veresooned 1)peened veresooned 2)viivad vere südamest 2)toovad vere kudedest 2)kannavad verd elun- kudedesse südamesse tagasi dite ja kudede vahel 3)elastsete seintega 3)pehmete seintega 3)õhukeste seintega 4)seinte lihaskiht paks 4)lihaskiht õhuke 4)lihaskiht puudub 5) vererõhk kõrgeim 5)vrerõhk madalaim 5)kiirus aeglaseim 6)suurim vere liikumis 6)kiirus aeglasem arte- 6)toimub gaasi jääk- kiirus ritest kuid kiirem kapi- /toitainete vahetus laaridest Suur ehk kehavereringe Veri liigub mööa veresooni südame vasakust vatsakesest kehasse läbib kõiki elundeid ja tagasi südamesse, paremasse kotta. Tekib süsihapegaasiline veri(venoosne veri) Väike ehk kopsuvereringe Venoosne veri liigub südame paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja sealt voolab
EKSAMI MATERJAL!!!!!! 1. Millise ministeeriumi haldusalas on Eestis majutusettevõtlus ? Turismimajandus kuulub Eesti Vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. 2. Millised seadused ja määrused reguleerivad majutus ettevõtlust Eestis ? Majutusettevõtlust Eestis reguleerivad rahvusvahelised aktid : · Turismi Harta · Haagi Turismikonverentsi printsiibid · Ülemaailmne turismieetika koodeks · Nõukogu direktiiv 13. juunist 1990 turismipakette, puhkusepakettide ja reisipakettide kohta (90/314/EEC) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/47/EÜ ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja Ülemaailmse Reisibüroode Liitude Föderatsiooni ( UFTAA ) koostatud Hotellide ja Reisibüroode suhtlemise reeglistik · PS! Euroopa Liidu õigus ei reguleeri ma...
Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD ...
Suunatuled (>3 sek ) 4. Peeglid (surnud e. pime nurk) Sidur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käigukast · Käikude vahetamisega muudetakse jõu ülekande arvu (suurust) - vastavalt auto liikumis kiirusele ja veojõu vajadusele. · Kui sidur ei lahuta - tekib müra käikude vahetamisel. · Siduri libisemisel - mootori väntvõlli pöörded tõusevad, kuid auto kiirus ei suurene. (tõenäoliselt on siduriketas kulunud). · Automaat lülitusega k/k P-R-N-D-1-2-3 · Manuaal lülitusega k/k Rool · Rooli kaudu annab juht autole soovitud sõidu trajektoori. (sõidusuuna) · Rooli pööramisele aitab kaasa rooli võimendi.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Aeroobika Referaat Koostaja: Andra Lepper Klass: 11B Juhendaja: Tiia Jürisoo 2012 Sisukord SISSEJUHATUSEKS............................................................................................................................. 3 AJALOOST............................................................................................................................................ 3 AEROOBIKA STIILID............................................................................................................................ 4 VESIAEROOBIKA.................................................................................................................................. 7 TEADMISEKS........................................................
19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teisalt on need kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumis vabadus piirdus tavaliselt oma kihelkonna või külaga ja parimad rõivad pandi selga kirikusse. Rahvarõivad jagunevad üldiselt nelja suurde rühma: ¤ Lõuna-Eesti ¤ Põhja-Eesti ¤ Lääne-Eesti ¤ Saared KIHELKONNAD Kihelkonnad on tänini piirkondliku tunnuse aluseks. Kogu meie vanem ajalooline kultuur rahvaluule, rahvariided, keelemurded jne. jagunevad kihelkondade järgi. Kui lauldakse
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks,...
õpilane Franz Süssmayr. 17. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? Beethoven kirjutas ligi 50 sümfooniat. 18. Millisest sümfooniast on pärit „Ood rõõmule”, mis kasutusel Euroopa hümnina? Ood rõõmule” on pärit Beethoveni 9. sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
Närvisüsteem · ...i vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega · Võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest · Jaotub kaheks: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega Kesknärvisüsteem · Koosneb peaajust ja seljaajust · Juhib kogu organismi tegevust · Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info · Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb · Õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahelm, nii et inimese vaimsed v...
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700--4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur. Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läheduses. Veekogude läheduses oli lihtsam küttida sinna jooma tulnud loomi ja tegeleda kalapüügiga. Samuti pakkusid jõed, järved metsadest paremaid liikumis võimalusi. Mõningaid leide on ka Lääne-Eesti saartelt (Kõnnu asula, Kõpu asula), kus lisaks kalapüügile ja metskoolade küttimisele tegeleti ka hülge püügiga. Eestis on leitud teisigi Kunda kultuuri asulaid (näiteks Pulli, Siimusaare, Reiu, Narva Joaoru asulad). Asula kohtadelt leitud luude põhjal on väidetud, et põhilisteks saakloomadeks olid põdrad ja koprad [2.] Leiukohtadelt elamute jäänuseid leitud ei ole, millest järeldatakse, et sel ajal elati püstkodades.
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
Väljaspool Maa atmosfääri on elamine keeruline. Selleks, et kaitsta elu, asutused peavad olema piisavalt paksu seinakihiga, et neelata enamuse radiatsioonist.[6] Vähendamaks radiatsiooni doosi mõne siivertit või veel vähemaks, peab kaitsekihi materjali olema 4 tonni ruutmeetri kohta.[7] Sellisel juhul on radiatsiooni tase kõvasti madalam kui Maal leiduvates looduslikes asulates. See aga tekitab probleemi kosmoselaeva manööverdamisel, kuna laev on massiivne. Laeva liikumis Inerts nõuaks väga võimsaid põtkureid, et alustada või peatada tiirlemist ümber oma telje. Teine võimalus on lasta elektrimootoritel laeva kahte erinevat osa üksteisele vastassuunas tiirelda.[8] Kokkuvõttes on kolooniate rajamine kosmosesse väga keeruline protsess, mille planeerimine on aeganõudev, kohutavalt kulukas, problemaatiline ja pea võimatu. Erinevad valitsused ja eraettevõtted peaksid juba kiiremas korras leidma nendele probleemidele vastuseid, et kuidas
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .....................................................................
Kindlasti avastad, et vahel istud tunde, ilma korrakski püsti tõusmata. See ei tähenda, et oled loomult laisk vaid seda, et sinu keha on muteerunud ja „palub“ sul selles asendis püsida. Üks kõige hirmutavaim tõsiasi kroonilise istumises juures on, et see hakkab ümberprogrammeerima kogu keha, nii et su lihased ja liigesed hakkavadki nõudma, et istuksid. Krooniline istumine kaaperdab sinu lihased, mõnda pikendades ja mõnda lühendades. Moodustades lõpuks düsfunktsionaalsed liikumis mustrid. Lõpptulemuseks on vigastused ja valu. Professor Marc Hamilton Ph.D, pasiivse liikumise uurija, Penningtoni Biomeditsiini uurimiskeskusest, on öelnud, et istumine on lausa eluohtlikult riskantne. Kõigil meil on ajalugu tundide viisi istumisest. Kõik teavad, et peaksime istuma sirge seljaga, aga paratamatult vajume pikema aja jooksul C-kujulisse asendisse, mis vangistab meie organid. Nii öelda C asend, sulgeb vereringe ning survestab
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
rohkesti kuumi ja külmi suupisteid ning söömiseks tarvitatakse kahvleid ja lusikaid, nimetatakse sageli pidulikuks Rootsi lauaks. Vahe kahe lauatüübi vahel väljendub sageli vaid toidu hulgas. Nimelt peaks saama fourchette-lauas veidi suhu pista, Rootsi lauas aga korralikult süüa. Nii võivad ka piduliku Rootsi laua puhul puududa söögilauad ja eine toimub seistes. Klassikalise Rootsi laua puhul on kasutusel toidulaud ja abilauad. Rootsi lauas liigutakse umber laua alati kella liikumis suunas. (www.dara.ee) Tiiu Taplas 4.1 Rootsi laua kasutamis võimalused Rootsi laud sobib hommikusöögiks, lõunasöögiks, õhtusöögika, pidulikud lõuna- ja õhtusöögid riigiasutustes ja firmades kõikvõimalike ametlike ja mitteametlike tähtsündmuste tähistamiseks, eined hotellides, motellides jt majutusasutustes, eined konverentsidel ja kongressidel, eined sot-siaalasutustes (haiglad, pansionaadid, lasteasutused), eined koolides ja kooli lõpupeod, kohvi- ja
Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildima...
Informatsiooni-RNA(mRNA) Transpordi-RNA(tRNA) Ribosoomi-RNA(rRNA) MÕISTED 1. Hemoglobiin vere punaliblede valk, transpordib hapniku. 2. Lutsiferiin emase jaanimardika valk helendab 3. Hirudiin apteegikaani valk, takistab vere hüübimist 4. Keratiin juuste ja küünte valk 5. Amülaas sülje valk, lagundab tärklise glükoosiks 6. Insuliin kõhunäärme valk, reguleerib vere suhkru sisaldust ÜLESANDED 1. Lihaste valk liikumis ül. 2. Hemoglobiin transport ül. 3. Rakumembraani valk ehituslik ül. 4. Valk amülaasi süljes ensüümaatiline ül. 5. Keele limaskesta valk retseptor ül. 6. Antikeha kaitse ül. 7. Munavalge energeetiline ül. 8. Insuliin regulatoorne ül. BIG AL 1. Millest on tuletatud nimi AL? Allosaurusest. 2. Kui pikka aega oli AL-i luustik maapõues? 145miljonit aastat. 3. Kes tänapäeva loomadest dinosauruste lähimad sugulased? Krokodill ja jaanalind
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
loomsedmesilastel kärgede ehitamisel) Liitlipiidid glüko ja fosfo(rakumembraani koostises) Steroidid kolesterool(rasvasisaldus veres), hormoonid, vitamiin D(annab energiat) Lipiidide funktsioonid: aitavad loomadel sooja hoida, kaitsefunktsioon, ehituslik, ainevahetuslik funkt, toitained Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon, Kaitse, Liikumis, Transpordi, Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust; Kasvuhormo Energeetiline ülesanne Millise kujuga on valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarne struktuur tekitab polüpeptiidi keerdumisel kruvikujulise heeliksi Liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid, hemoglobiin) · Võrdle denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Valgulahuse kuumutamisel keem sidemed kattuvad, valk kaotab 3 ja 2 struktuuri denauturatsioon
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi - eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaa...
kompleks kanalite süsteem,kuhu moodustuvad lüsosoomid, rakus toodetud valkude sorteerimine ja ümbertöötlus, rakumembraani või rakukesta moodustamine, seotud lüsosoomide ja rakumembraaniga, lüsosoom ühekihiline membraan, surnud ja mitte vajalike rakustruktuuride ninge ainete lagundamine, mitokonder energia tootmine, ümbritsetud kahe membraaniga, koostis välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete
Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis. Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm. On väga palju erinevaid valuvaigisteid , kui on nõrg valu siis inimesed tarbivad tavalised tablette nagu naiteks paratsetamol, ibuprofen, mõned inimesed tarbivad alkohool ja süitsetavad et unusta et tunnevad valu. Aga on ka tugev valu kus ei aita kõik ülesesitatud as...
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“ (vana eesti rahvalaul) Lapse arengu hindamine on aastasadu olnud perede ja kogukonna iseenesestmõistetav ülesanne. Tõsi, meetodeid selleks on kasutatud erinevaid ning seetõttu meenutaski mulle etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviiside...
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Kes...
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
sõrad, kabjad · Transport · Retseptor rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda) · Regulatoorne hormoonid reguleerivad nt insuliin vere suhkrusisaldust · Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad · Liikumis nt lihasvalgud, nt algloomade liikumine ka · Energeetiline 10. Kuidas kaitseb organism valgu molekule väliste ja siseste mõjutuste eest? Molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav peptiidside on küllaltki stabiilne. 11. Võrrelge! DENATURATSIOON RENATURATSIOON valk kaotab kõrgemat järku struktuurid valk taastab oma struktuurid 12. Kirjeldage ensümaatilise süsteemi toimumist.
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Referaat Inimorganismi adaptatsioon üle- ja alarõhule. Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Sisekord: Sissejuhatus 3 Analüsaatorid 4 Tagasiside 5 Analüsaatorite klassifikatsioon 5 Madal rõhk 7 Kõrge rõhk 9 Kokkuvõtte 10 Kasutatud kirjandus 11 Adaptatsioon üle- ja alarõhule. S...
Klienditeekond Külastuseelne faas: · Info kogumise faas ( võib kesta aastakümneid, kuni kogu elu) · Informatsiooni otsimine( internet, reisibürood, küsitlen inimesi- kus käinud, loen teadmike). Võtan arvesse oma eelnevad majutus elamused (palju raha jne) ja sõprade soovitusi. · Hakkan broneerima (internet, helistamine)- teen konkreetse tellimuse ja saan vastu info. Broneerin selle koha, mis vastab minu soovidele- sõltub kiirusest, ootusest soovidest, vastuse täpsusest. · Teekond ettevõttesse ( millega sõitsin, lendasin, kuidas kohale sain, kuidas kättesadav, maja, ümbruskond) Sisseregistreerimine · Esmamulje loomine (kestab 5 sekundit- kuni toimetamiseni) on väga oluline, mis teda ootab paremal ( suur osa inimesi on paremakäelisi ja vaatab kohe paremale). Esimese 5 sekundi jooksul silmside ja kontakt (kindlalt TEENINDAJA poolne!!!). Tekib ootuse ja tur...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
hõlmavad endas umbes 100 klahvi. Sülearvuti klaviatuurid on minimalistlikud, mõned ilma numbriklahvistikuta. Tänapäeval on kasutusel ka makroklaviatuurid, pihuklaviatuurid, paindlikud klaviatuurid, optilised klaviatuurid ja nii edasi. Klaviatuurid kasutavad kahte põhilist asetust. Esimene ja kõige laialdasemalt kasutatud on QWERTY klaviatuur. Teine on Dvorak tüüpi klaviatuur. Dvorak klaviatuuride klahvide asetused on selline, et minimaliseerida sõrmede liikumis distantsi ja selleläbi lubada suuremat kirjutamis kiirust. Klaviatuuril on alfabeetilised klahvid, numbrilised, ja spetsiaalse otstarbega klahvid. Klahvi võib kasutada mitme erienva sümboli väljastamiseks kasutades klahvide kombinatsioone.. Näiteks Shift+ Klahvid, Ctrl+Alt + Klahvid. Spetsiaalse otstarbega klahvid on näiteks Shift, Enter, Windows klahv, Caps Lock, Num Lock, funktsiooni klahvid ja nii edasi. Klaviatuuri alfabeetiline osa muutub
- Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu) 6. Mis osadest koosnevad pikkad lihased (Pea, Kõht, Kõõlus) 7
ainest oli traat valmistatud? takistus jada ja rööpühendustes elektrivooluu töö ja võimsus laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli rööd, seda nimetatakse voolutiheduseks A=Iut A=tehtav töö J I=voolutugevus A U=pinge V t=aeg s P=IU U2 P R P I 2R Q I 2 R t 1.mida nimetatakse elektrivooluks? vabade laengukandjate suunatud liikumine 2.milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse osakese liikumis suund 3.millistel tingimustel saab tekkida elektrivool? peavad olemas olema vabad laengukandjad ja peab mõjuma elektrijõud 4.milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu metallides? elektronide suunatud liikumine 5.millite laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elekrolüütide vesilahuses ioonide suunatud liikumine 6. millised nähtused kaasnevad elektrivooluga? magnetväli, vooluga juhtme soojenemine, vool eraldab juhist koostisosi 7
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Huvitav ettevõte Nimi Õppejõud: Juhan Teder 2013 Sisukord Teema valik Ma olen kuulnud ja ise lugenud sellest ettevõttest nagu YOGA, mind huvitas see. Arvan, et YOGA on meie majade ja hoonete ,,tulevik". Mulle meeldis see idee ja tahtsin rohkem teada sellest projektist. Mõtlen, et YOGA on üks vägagi eeskujulik firma ärimaailmas ja on oluline, et firmal on suur potensiaal. Ettevõtte areneb väga kiiresti ja praegu nende müügikontorid asuvad USAs, Araabias Ühendemiraadides ja Indias. Sissejuhatus Kas teile meeldiks elada või töötada majas, mis reguleerib ise ruumides õhusoojust ja -niiskust, kustutab mittevajalikud tuled, valvab ise ennast varaste eest ja lülitab isegi kodutehnika tööle täpselt teile sobival hetkel? Just selliseid võimalusi pakub Eestis välja mõeldud hoonehaldussüsteem "Yoga Intelligent Building...
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
Suhe C/d on konstant, hoolimata ringjoone suurusest. Näiteks kui ühe ringjoone diameeter on kaks korda pikem kui teise ringjoone diameeter, siis on ka selle ringjoone ümbermõõt 2 korda suurem, säilitades nii suhte C/d väärtuse. Saadud vastuse ümardan vähema standardse suuruseni. Kui on leitud pindala, saab arvutada lõpliku õhukulu ja massikonsentratsiooni: V õ =S*V Kus S- ristlõike pindala, m 2 V-õhu liikumis kiirus m/s Massikonsentratsioon: Qp µ= Võ * p Kus seadme jõudlus on jagatud lõpliku õhukuluga ja õhu tihedusega. Õhukulu mõjutab kõvasti rõhukadu, mis tekivad lehe transportimisel ja avades mis pole hermeetiliselt suletud. Kui liita kokku kõik rõhukaod ja need omakorda korrutada õhukulu tootlikkusega siis ventilaatori võimsus (P) on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Rõhukadu avaldub: pk =pt Kus p t = materjali tõstmisel tekkiv rõhukadu.
• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk- paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb nukleotiididest, asub rakutuumas...
pinnaste tihendamiseks . -Tr tihendab pinnase kihti allosast üles poole. Tapp-rull on tihendamis võime ammendanud kui rulli tappid ei tungi pinnase kihti rohkem kui 3-5cm -mida õhem on tihendatava pinnase kiht seda paremini see tiheneb 14) vibro-rull lisaks staatilisele koormusele tekitatakse lisa koormus vibratsiooni abil. Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga. -Amplituud-vibreeriva valsi maksimaalne vertikaalne liikumis kiirusühe täis tsükli jooksul. -Sagedus-raskuse pöörete arv ümber pöörlemis telje teatud ajaühiku jooksul. -VR võivad olla silevaltsiga või tappvaltsiga -sile valts tekitab 3 tüüpi jõudu: 1staatiline koormus 2 dünaamiline impuls 3 vibratioon Vibrorullid sobivad sõmerate liiv ja kruus pinnaste tihendamiseks raskete savide tihendamiseks. Ühtlase terastikulise koostisega liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibrorulliga.
koolid e s ning 1937 1941 kons e rv atooriu mi s õpp ej õun a. Ta osal e s Teis e maailm a s õj a ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstians a m blite s Jaroslavlis , kus asutas 1944 . aastal Ee sti NSV Riikliku Filharm o o ni a m e e s k o o ri (hilje m Eesti NSV Riiklik Akad e e m iline Mee sk o or, prae g u Eesti Rahvus m e e s k o o r ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidud e liikumis e üks pe a mi si e e stv e d aj aid, teda on nim etatud "vaikivate ae g a d e " rahvajuhiks ning ühek s 20. sajandi Eestima a juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Erne s ak s Tallinna Kons e rv atooriu mi s koorijuhtimisprofe s s o rina. Te m a õpilaste hulga s olid Jüri Variste , Harald Uibo , Kuno Areng , Olev Oja , Eri Klas ja paljud teis e d . Gustav Erne s ak s a looming on väga ulatuslik
30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
