Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"liikuda" - 501 õppematerjali

liikuda - kumm, puu. Aine suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda elektrivälja tugevus antud keskkonnas on nôrgem, kui
thumbnail
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Valentstsoon on poolikult täidetud ja pinge rakendumisel metallile on elektronidel küllalt vabu energiatasemeid kuhu minna. Pinge rakendamine tähendab seda, et elektronidele ,,pakutakse" lisaenergiat. Energiat saavad nad vastu võtta siis, kui nad saavad siirduda kõrgematele energiatasemetele. Selle tulemusena tekib metallis elektrivool. Metall juhib elektrit seetõttu, et elektronid saavad kergesti liikuda kõrgematele energiatasemetele. Metallis on valentstsoon ja juhtivustsoon ülekattumisega. Kõige kõrgemat elektroni energiataset, mis on hõivatud (kus asuvad veel elektronid) 0K juures nimetatakse Fermi tasemeks. (Fermi level) Pooljuht ­ Pooljuhid on ained, mille keelutsoon väiksem kui isolaatoril ja seetõttu suudavad elektronid termilise ergastuse korral üle minna juhtivustsooni. Elektronid, mis hüppavad üle...

Füüsika
460 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külmakahjustused ja alajahtumine

· aseta kannatanu ettevaatlikult maha · ettevaatlikult eemaldada niisked ja märjad riided · riieta kannatanu kuivadesse ja soojadesse riietesse või mässi näiteks teki sisse · soojenda kannatanud järkjärgult kasutades ükskõik millist soojaallikat Kuidas hoida ära külmakahjustusi? · jälgi ilmateadet kui on oodata tugevat külma või külma koosmõjus tugeva tuulega, siis püsida siseruumides ja väljas liikuda minimaalselt · riietu soojalt riietu kihiliselt, kasutades kehalähedast sooja pesu ning kindlasti peab pealmine kiht olema tuult mitteläbilaskev, kindlasti kasutada kindaid ja mütsi ning kata nägu, vajadusel isegi näomaskiga. · kasuta soojasid jalanõusid arvesta, et enamasti hakkavad korralikult riides olles külmetama varbad ning kui jätta varvaste külmetustunne tähele panemata, siis võivad ka varbad külmuda niivõrd, et varbad tuleb amputeerida...

Ohuõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa ­ vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda . Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm ­ harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Unistus paremast minevikust

Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda . Eestimaad võime näha kui sõdade tallermaad ja piirkonda, mille pärast alates 13. sajandist on toimunud verised võitlused ja mis on olnud aastasadu erinevate võõrvõimude all. Samas võib just see olla asjaolu, mis on meid nõnda jonnakaks ja sirgeseljaliseks rahvaks muutnud. Kannatused on toonud endaga kaasa ka häid tagajärgi, on hea omada võimet näha maailma positiivses võtmes. Pealegi on Eesti ajalugu ka tulvil kuulsaid teadlasi, sportlasi, heliloojaid ja kirjanikke. Me...

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vaalalised

Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda . Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti. Pojad sünnivad vaaladel talvitumise ajal ja poegade arv on tavaliselt üks....

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ujumisstiilid

ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. . 3 2.KROOLIUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus ­ sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud...

Kehaline kasvatus
169 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

1. TERVISLIK ELUVIIS 1.1.Füüsiline tegevus Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 60­70% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal....

Kehaline kasvatus
223 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Algloomade tähtsus

Pelliikuli asemel Spoorid on vastupidavad katab tsüsti tihe kest. äärmuslikele Tsüstina on algloomad palju keskkonnatingimustele. väiksemad, sest nad Spoorid aitavad neil ühest sisaldavad tunduvalt vähem kohast teise liikuda tuule ja vett. Selliselt suudavad nad vee abil. üle elada neile ebasoodsa aja. Amööbi ja silmviburlase võrdlus Sarnasused Erinevused Amööbil ei ole kindlalt kuju, aga Mõõtmetelt enamvähem ühe suurused. silmviburlasel on...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Koppvetikas

Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim. Suurus 0,015...0,03 mm. Väliskuju Kehakuju on munajas, kerajas, silinderjas, pirnjas või värtnalaadne. Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp, mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks, tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Kevadel, pärast talvist puhkeperioodi, hävib kest ja raku sisu jaguneb neljaks iseseisvaks koppvetikarakuks. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese keha üldehitus

(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...

Bioloogia
115 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Algloomad

Algloomad on liikumisvõimelised.Nad kõik liiguvad erinevalt. Algloomad elavad ainult märjas või rõskes keskkonnas.Kui on ebasoodsad tingimused elamiseks ,moodustavad nad tsüsti.Algloomad on erineva kuju ja ehitusega. Amööb. Ainurakulkine algloom.Elab magedas vees. Ta keha katab pelliikul.Ta tsütoplasma on pidevas liikumises. Amööbil on kulendid , mis aitavad tal toitu haarata nin liikuda .Rakutuum juhib raku tegevust. Pulseeriv vakuool kogub tsütoplasmast liigser vett ja kahjulikke aineid ning tühjendab need ümbritseva keskkonda.Ta paljuneb pooldades. Silmviburlane. Elab lompides ja tiikides, kus on kõdunenud lehti.Vibur aitab tal liikuda.Ta on roheline ja seda vä'rvi annavad talle kloroplastid. Paljuneb pooldumise teel.Vahest moodustab tsüsti. Kingloom....

58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Oskar Wilde „Dorian Gray portree”

Selle peategelane on Pariisi noormees, kes, püüdes elada täiuslikku elu, otsib meeleheitlikult naudingut kõiges. Hullutav ideoloogia. Ta hukkub ise tasapisi ja hukutab ka teisi. Tahab elada täiuslikku elu ja on kindel, et tema moodus on selleks kõige parem. Tegelikult tühi eksistents. Kuna Dorian on meeletult rikas, saab ta endale lubada väga palju, kuid on ka tuntud. Tema pidev vajadus liikuda väga halbades kohtades, agulites, sadamates (kust sai oopiumi) ja lõbumajades. On inimesi, kes kardavad teda, ja neid, kes temast vaimustuvad. Tema endised sõbrad ei räägi temaga enam, räägitakse et ta on oma hinge kuradile müünud, et hea välja näha. Samal ajal Dorian ise elab oma portree ümber, kord pilab seda enda kaunist välimust ja pildi kohutavat lõusta võrreldes, kord tunneb kohutavat masendust, mõistes, et tal oli võimalus, ja ta lasi selle käest. Dorian teab...

Kirjandus
577 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Kehakeel

3.1.3 Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m Intiimtsoonist väljaspool laiub meie isiklik tsoon. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda , kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha seda mõne naljatleva puudutuse, julgustava patsutuse või tervitusmusiga. Sõprade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvõetav. Ent pange tähele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rühma võetakse vastu võõras. Dünaamika muutub peaaegu vältimatult, isiklik tsoon avaneb väljapoole, et uut inimest mahutada. Kui inimene ei ole tuntud, toimub tõenäoliselt mingis vormis tutvustamine ja tervitamine...

Psühholoogia
350 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär - konspekt 10. klassile

PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi. Põhjavee lang i avaldab vee liikumisele samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda , v=ki. ALANDUSLEHTER ­ igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK ­ rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse...

Geograafia
245 allalaadimist
thumbnail
12
doc

"Isa Goriot" Honore de Balzac

"Ma ei taha varjata Sinu eest seda valulist muljet, mis Sinu kiri mulle valmistas." Ta ema muretses Eugene pärast, sest poeg tahtis sisse sobituda keskkonnaga, mis oli kallim kui talle taskukohane. Ema kirjutas, "Kas tõesti on Su elu, Su õnn seotud sellega, et näida, kes Sa ei ole, käia seltskonnas, kus sa ei saa liikuda rahakuluta, mis ei ole Sinu tasku järgi, kaotades oma kallist õppimisaega?" Enne kui Eugene teada sai, mida hr Goriot on elus pidanud kannatama, ka Eugene narris teda nagu teisedki pansioni elanikud. Kuid kuuldes hr Goriot mineviku kohta, kiindus Eugene vana mehesse, kelle vastu elu ning ta tütred on ebaõiglased olnud. Eugene isegi nuttis mehe traagilist lugu kuuldes. "Isa Goriot on ülev!" oli Eugene temast parimal arvamusel. Eugene...

Kirjandus
3141 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Meie aja kangelane" Mihhail Lermontov

Küsimus(ed) tegelas(t)ele Kuidas Sul õnnestus Verner enne duelli maja juures maha rahustada? (Petsorinile) Mida sa arvad abielust? (Petsorinile) 6. Teose miljöö Tegevus toimub Kaukaasias (Gruusia, Armeenia, osa Venemaast, Aserbaidzaan), kus vene väed võitlevad tserkesside (mägilaste) vastu. Järsud teed, mis lähevad mägedest üles, soodustavad asiaatidele hea võimaluse reisijatelt raha välja petta. Ilma kellegi abita ning mägesid tundmata, oli ohtlik vankriga liikuda , eriti kiilasjääga. Seal asuvad tervisveed, kuhu on kogunenud nii lihtsaid vigastatud sõdureid kui ka tähtsaid aristokraate. Külalised ei tohtinud keelduda oma võõrustaja kutses, neid sidusid nn külalislahkuse ja sõpruse sidemed. Asiaatidel oli veel kombeks kõiki pulma kutsuda. Pulmades algul loeti ette midagi Koraanist, seejärel jagati kingitusi nii pruutpaarile kui kõigile nende sugulastele, hiljem toimus pidu....

Kirjandus
816 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Isa Goriot" Honore de Balzac

Lk 69 Lk 71 Isa Goriot'l on kaks tütart, kes on mõlemad mehe maha salanud. (Isa Goriot lugu Lk 71 algab...) Lk 75 Goriot tütred võistlevad ­ Restaud on aristokraat ning ta naist esitleti õukonna ringis, Lk 75 teine õde on aga rikas (ta mees de Nucingen on rahamees), kuid teine õde soovib ka kõrgemal õukonnas ringi liikuda . Claire soovitab Eugene'il pr de Nucingeniga läbi käia. Lk 78 Eugene keelab isa Goriot üle naermise. Lk 78 Lk 81 Eugeneil jääb õppimine hooletusse. Lk 81 Lk 82 Andmed Isa Goriot kohta. Lk 82 Lk 85 Ema kiri Eugene'ile. Lk 85 Lk 86 Eugene leiab sarnasuse enda ja Anastasie vahel. Lk 86 Lk 87 Õe kiri Eugene'le Lk 87 Lk 89 Eugene sai perelt kokku 1500 franki. Lk 89 Lk 94 Vautrin kirjeldab ennast. Lk 94 Lk 98 Vautrin valgustab Eugene'i kuidas saada edukaks advokaadiks. Lk 98...

Kirjandus
481 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues kodus ­ hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki-jooki viidi kalmule veel hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku...

Ajalugu
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun