vertikaal sihis ning selleks, et detailile mitu auku teha erinevatesse kohtadesse, tuleb nihutada detaili.https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz /attempt.php?attempt=536340 Kommentaar: Küsimus 4 Millistes suundades saab töölaud liikuda Valmis vertikaalsel konsoolfreespingil? Hinne 0,00 / 10,00 Konsoolfreespingid jagunevad järgmiselt: Flag question Horisontaalsed Lehekülg 2/3 11.01.2013 15:15 Test nr 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=536340 Vertikaalsed
milleta ei saaks olla ühtset riiki ega kogukonda. Selleks, et riik toimiks on vaja ühtseid õigeid otsuseid, mis alati ei pea olema vaid juhtorganite, vaid võivad olla ka tavakodanike käes. On olemas väikeseid tegemisi ja algatusi, mis mängivad riigi arengus palju suuremat rolli kui poliitilised väljaütlemised või reformid. Tuleb vaid leida õige suunitlus ja soov tegutseda, sest inimestest algab riik ning riigile on ju ometi vaja ajendit, miks edasi liikuda! Riigi põhjus eksisteerida ja majandada on kodanikud, ilma kelleta pole ka tegutsejaid. Näiteks on Eesti riik väga väike ja kulutused riigikaitsele ja sotsiaalsfäärile on väga kallid. Seetõttu on väikest riiki mõtekas üleval pidada vaid siis, kui on eestvedajaid, kaasaminejaid ja riigi säilimise toetajaid. Arvan, et mida patriootlikumad on riigi kodanikud, seda edukam ja tugevam see on.
Võimalus saada kergemini/kiiremini tööd - mida rohkem tuttavaid, seda rohkem võimalusi saada tööle. Kellelgi on ikka midagi pakkuda. Samuti usaldavad tööandjad tavaliselt rohkem neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta. Võimalus liikuda tööalaselt kiiremini edasi – tihedade sidemetega inimestel on kergem liikuda tööalaselt edasi. Lisaks on sidemed - juurdepääs teistele inimestele ja institutsioonidele paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad meid potentsiaalsete majanduspartneritega, varustavad kvaliteetse teabega ning on tagatiseks
Struktuur Õhurõhk ja tihedus atmosfääri kõrguse kasvades väheneb. Temperatuuriprofiil on seevastu veidi keerulisem. Maa atmosfääri saab jagada viieks kihiks. Maa atmosfäär ja Kuu Eksosfäär Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termosfäär Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversiooni põhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 oC . Mesosfäär
Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Rääkides sõidustiilidest, nende erinevustest ja sarnasustest, siis on info järgmine. Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel)
• EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud IGAÜHEÕIGUS ja muutused eesti keskkonnaõiguses Meil kõigil on õigus liikuda igaühe maal, kui me ei too sellega maaomanikul kaasa kahju ja ega segaddust. KOLM tähtsat komponenti: 2. ÕIGUS – osa saada 3. KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada 4. VASTUTUS-seadust tunda ja sellest kinni pidada “1. Augustil 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus.” Looduses abalt liikumise all peetakse silmas: liikumin üksi, jala, rattaga, autoga, hulgi jne
või rattaga. Ei olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad. Kindlasti peaksid kõik liiklejad tundma liikluseeskirju. Kas tead, et kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peavad jalakäijad liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral? Kui teepeenar puudub või see pole käimiseks sobiv, tuleb liigelda sõidutee vasaku ääre lähedal sõidukeid takistamata. Kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. Kui teel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. Tänapäeval on inimesed muutunud laisaks, paljud sõidavad kooli autodega, kuigi nende koolitee on vaid 200 m 500 m pikk. Vaatamata sellele saavad osad õpilased kooli ikkagi autoga, kuna ema või isa nad tööle minnes ära viivad. Tean, et Eestis korra juba on korraldatud nn ,,autovaba päev", mil inimestel paluti see päev oma sõidukid koju jätta
13) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 14) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 15) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 16) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? 17) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? 18) 19) Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale? 20) Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samas kui liikuda rühmas ülevalt alla? 21) Sõnasta tänapäevane perioodilisusseadus. 22) Mida näitab ehk millega võrdub aatominumber? 23) Mida nimetatakse elektronoktetiks? 24) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? 25) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 26) Mis on orbitaal, s-, p- ja d-elemendid.
Kuigi ühe elektripirni põlemine ei suurenda erisiliselt elektriarved, on see ikka elekter, mis kulub. Eestis saadakse suurem osa elektrienergiat põlevkivist ning on teade, et kunagi saavad ka selle maavara varud Eesti pinnalt otsa ning tuleb leida uus moodus elektri saamiseks. Mida säästlikumalt kasutada elektrit, seda kauemaks jätkub Eestil põlevkivi ning seda kauem on kindlam tulevik. Transpordis võiks kasutada vähem autosid, rohkem liikuda jalgsi või kasutada keskkonnasõbralikumaid masinad. Enne poodi minekut mõelda, kas on mõtekam minna autoga või jalgrattage, või hoopis jalgsi. Kui pood asub viie või kümne minuti kaugusel, siis muidugi oleks targem valida jalgsi minek, eriti kui minnakse poodi vaid mõne leivapätsi pärast. Tänapäevases maailmas, kus inimesed on harjunud mugavustega, valitakse liikumisvahendiks pigem auto. Igasugused masinad, sealhulgas autod, paiskavad õhku
Elektroni üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energiaga. Muundumine: - 4. Metallid: on valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat. Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. Pooljuhid: on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu
Selles moodustuvad uued luurakud 9.Kõõlus-Valkainest koosnev sidekoeline väät, millega kiinitub lihas luudele. On väga vastupidav tõmbele ja venitusele. 10.Luuüdi-jaguneb punane luuüdi-vereloomeelund, milles moodustuvad erinevad vererakud ja kollane luuüdi-toitainete, eriti rasvade varu. 11.Luustik-e-skelett-inimese tugielundkonna osa, mis koosneb omavahel seotud luudest. 12.Liiges-kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13.Selgroog-tavaliselt 33-st omavahel painduvast lülist koosnev keha keskne toes. 14.Kolju-e-pealuu-koosneb liikumatus ühenduses olevatest, aju kaitsvatest ajukoljuluudest ja liikuvatest näoluudest. 15.Lihas-liikumiselundkonna osa, misoma kokkutõmbumise ja lõtvumisega võimaldab liigutuste sooritamise. 16.Südamekoda-jaguneb paremaks ja vasakuks südamekojaks. Vasak südamekoda-sinna tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri. Parem südamekoda-sinna tuleb kehaveenidest hapnikuvaene veri. 17
Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on: · kontakt · liikumine palliga · põrgatamine · ajapiirangud Mängureeglid Mängija võib: · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane. · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist. · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata.
pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõtte ükskõik millises liikmesriigis. · isikute vaba liikumine - kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või tötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. · kapitali vaba liikumine - investeerinugte tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel Ühisel turul saavad töölised ja kapital liikuda sinna, kus neinde tootlikkus on suurem. tulemusena on võimalik suurendada lõpptoodangut ilma tootmissisendeid lisamata. Ühisturgude kujunemine Edukalt toimiva ühisturu näiteks on Euroopa Liit, mis toimib ühisturuna alates 1992. aastast. Ühisturuks, kus srnaselt Euroopa Liidule on olemas neli vabadust, on näiteks ka Euroopa Majanduspiirkond ja Pärsima Lahe Koostöönõukogu. Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa
Alalisvoolu tekkimise tingimused: · Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist · Peab eksisteerima see, mis liigub ja peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Miks metallid on head elektrijuhid?- väliskihi elektronid saavad vabalt liikuda Juhtivuselektronid metallis: · Lanegukandjateks on metalli aatomis väliskihi elektronid ehk valentselektronid · Valentselektrone mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses nimetatakse juhtivuselektronideks Voolutugevuse määratud suurused: · Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks
kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS NATURALISATSIOONI KORRAS Vastava riigi territooriumil Laps omandab sündides oma ° Kodakondsuse seaduse sündinud inimene omandab selle vanemate kodakondsuse. tingimuste alusel. riigi kodakondsuse
Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 Pilt 8 4. Toetada teine küünarvarrest kõverdatud käsi peopesaga voodile, hästi patsiendi lähedale (pilt 9), voodist maas olev jalg on kõverdatud (pilt 10).
algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Autori sõnumiks lugejale võiks olla see, et õnne saavutamiseks on kõige olulisem pidevalt otsida, edasi liikuda ja olla vaba vabal maal. Ma olen teose sõnumiga nõus, sest see on tõsi. Seda aellepärast, et kui sa istud niisama ja mõtled et sa pole õnnelik, siis sa ei saagi õnnelikuks, aga kui sa ise tegutsed ja otsid oma õnne, siis sa tavaliselt selle ka leiad. Põhjustagajärg seosena võib välja tuua selle, kui Faust ei tea, mis on tema elu mõte ja talle tuleb elu mõtte ja õnne otsimisel appi Mefistofeles, kellel on ka omad kasud mängus.
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid;
1. Magnetpatjadel rongid Magnetpatjadel ronge tuntakse ka magnethõljukrongidena või maglev-rongidena, mille nimi tuleb inglise keelsest väljendist magnetically levitated, mis eesti keeles tähendab magnetiliselt õhku kerkima. Nende rongide tööprintsiibiks on magnetväljade kasutamine. Rong liigub mõne sentimeetri kõrgusel teepinnast seda puudutamata. Rongil puuduvad rattad, teljed, ülekanded ja muud liikuvad ja hõõrduvad osad. Magnethõljukrong võib liikuda kiirusega kuni 600 km/h. Maglev-rongid võimaldavad kiiresti liikuda ka järsematel tõusedel ja langustel (kuni 10%). Saksa leidur Hermann Kemper pakkus selle idee välja juba 1922. aastal ning sai esimese patendi oma leiutisele 1934. aastal. Suurem edu algas alles 1960ndatel kui tekkis reaalne vajadus magnetpadjadel sõitvate rongide järgi ja teaduslik-tehniline tase oli arenenud piisavalt kaugele. Teaduslikke uuringuid alustati paljudes suur-riikides, kuid edukamad on olnud
on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Eeltuumsed e prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum;bakterid ja arhed. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulit koosnev kromosoom, mis sisald raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikuid rakud kolooniaks. Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisald peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli-ja fosforiühendeid.bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase. Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need
Sten-Gregor Kello 11A Euroopa piirid tänapäeval Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika. Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest Schengeni ala riigist ilma passikontrolli läbimata vabalt teise edasi liikuda. Sisepiiride
sõnavara õppimist ja kiiret reaktsiooni. Kuidas intensiivne füüsiline aktiivsus sellise positiivse efekti annab? Hippokampuses (aju osa, mis on väga oluline õppimiseks ja heaks mäluks) toimub tänu treeningule tugev neuronite (ajurakkude) juurdekasv. Hea toitumine ja füüsiline aktiivsus koos annavad sellele veel eriti tugeva sünergilise mõju, sest toitumine mõjutab seda, kuidas need ajurakud töötavad. Kuidas rohkem liikuda? Ma arvan, et peaaegu kõigil on kasulikum füüsiliselt aktiivsemad olla ning leida oma päevas võimalikult palju hetki, mil oma keha liigutada. Mõned head ideed, kuidas rohkem liikuda: · Jaluta metsas ja kuula samal ajal midagi · Tee mäest üles sprinte · Jaluta poodi ning tassi raskeid kotte terve tee käes · Tee kodus enda keharaskusega jõutreeningut · Tõuse iga natukese aja tagant toolilt üles ning tee dünaamilisi harjutusi ning ka venitusi
Tänapäeval pole küll klassiühiskond enam väga suur probleem, kuid arenemisruumi on veel ka selles valdkonnas. Kuigi Aristoteles pooldas orjapidamist, leidis ta siiski, et kõrgemates kihtides on varanduslik ning seisuslik võrdsus võimalik. Aristoteles ütles, et sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega. Seepärast sirgjooneliselt liikudes jõuab kord kätte maailma äär, kust tuleb tagasi pöörduda. Niimoodi on võimalik liikuda lõputult, kuid mitte pidevalt. Seevastu võib ringjooneline liikumine olla lõputu ja pidev. Jällegi meeldib see mõte mulle, sest see on loogiline ning hästi ära seletatud. Ka kuubikujulises toas on sama olukord. Liikudes ühest toa otsast teise, tuleb üks hetk sein vastu ning enam edasi minna ei saa. Kui aga kujutada endale ette kerakujulist ruumi, siis seal võib kõndida nii kaua edasi, kui soovi on. Kunagi ei tule ette äärt ning võib liikuda võib lõputult ning pidevalt.
Kahemõõtmeline ruum ntks paberist ruut, saad mõõta pikkust ja laiust Kolmemõõtmeline ruum ntks klassiruum, inimene saab mõõta kõrgust laiust ja pikkust. Hüperruum 10. Mida kirjeldab ajavahemik? Ajavahemiku abil saame kirjeldada sündmuste vahele toimumise jäävat aega, aga ka sündmuste kestust. 11. Nimeta aja omadusi ja selgita neid! Aeg on füüsikalne suurus ( saab mõõta, arvuliselt väljendada ) Aeg on pöördumatu ( Saab ainult edasi liikuda ) Aeg on pidev ( ei ole võimalik ajavhemike üle hüpata) 12. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näiteid! Aja mõõtmise aluseks on võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega või ka muutumata kiirusega protsessi . Nt Päikseloojang, Kuufaaside muutumine. 13. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Too näide! liikumine on suhteline st et üks ja sama keha võib ühe keha suhtes liikuda ja teise suhtes olla paigal. 14
1. Elektrilaeng - näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng - vähim looduses eksisteeriv laeng. Kandjad on prootonid ja elektronid. 2. Juht - ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Looduslik vesi. Dielektrik - ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Puhas destilleeritud vesi. Pooljuht - Laengukandjad vahest on vahest mitte - kandjate hulga muutus. Juhivad ühes suunas. 3. Elektrivool - vabade lanegukandjate suunatud liikumine elektrivälja mõjul. Voolutugevus - Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 4. Coulomb’i seadus - . Kahe laetud keha vahel mõjuv elektrijõud F on võrdeline kummagi keha e laenguga ja pöördvõrdeline keha...
Sissejuhatus 1. Otsustasime teha lauamängu, mille teemaks valisime erinevad maailmariigid. Mõte sai alguse geograafia tunnist, kus käsitlesime erinevaid riike. Kaasa aitas ka see, et juhendaja on geograafia öpetaja. 2. Lauamängu reeglid: 1. Mängida võib 2-4 mängjat. 2. Lauamängu mängitakse ühe täringuga. 3. Mängu alustab see, kes veertab täringuga suurima numbri. 4. Mängjate järjekord põhineb täringuvisete tulemusel. 5. Sa saad nii palju edasi liikuda, kui täringuga veeretad. 6. Iga riik, mille peale on võimalik liikuda, sisaldab tegevust. 7. Peatudes riigil, tuleb täita selle riigi tegevus. 8. Riik, kus mäng algab on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeratasid. Lauamängu valmimine Laumängu valmimisele kulus 5 tundi. 1. Lõikasime välja sobiva papitüki. 2. Lasime juhendajal välja printida A3 suuruses maailmakaardi.
KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
Välja potensiaal Elektrivälja potensiaal on töö, mida tuleb teha positiivse ühiklaengu A φ= viimiseks sellisesse punkti, kus elektriväli ei mõju. q [J/C]= Volt. (Kui asetame laengu elektrivälja, hakkab see liikuma. Seega omab laetud oskake elektriväljas potentsiaalset energiat ning kui tal on võimalik liikuda, siis ta teeb tööd.) E pot Näitab, kui suur mõjub selles punktis ühikulise laenguga kehale. E pot φ=Ed =A=F*d=E*d => Samapotentsiaalpind Kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga välja punkte. (jõujooned ja samapot.pinnad aitavad meil mõista elektrivälja geomeetriat. Pinge U=φ1−φ 2 Kahe punkti potentsiaalide vahe. [1V]. See pot
Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega. Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis? Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone
laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpppunkti potentsiaalide vahe korrutisega. Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe. 8. Juhid ja dielektrikud elektriväljas. Dipool elektriväljas. Varjestamine, mikrolaineahi. Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist
Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel tingimustel
N-TÜÜP Kui 4-valentsete elemendi kristalli kasvatamisel lisada iga 10miljoni 4-valentse elemendi aatomi kohta 1 5-valentse elemendi aatom, siis saadakse n-tüüpi pooljuhtmatejal - negatiivne, sest elektron on negatiivse laenguga. JOONIS 5-valentse elemendi 4 elektroni on seotud kõrvalolevate aatomitega ja nad tiirlevad kindlatel orbiitidel. Viies elekron on 5- valentse elemendi aatomi lähedal ja tasakaalustab tema laengut, kuid tema jaoks orbiiti ei ole. Nii võib ta vabalt liikuda väliste elektronväljade mõjul. P-TÜÜPi pooljuhtmaterjal saadakse siis, kui kristalli kasvatamisel lisatakse iga 10miljoni 4-valentse elemendi aatomi kohta 13- valentse elemendi aatom. p-tüüpi - positiivne JOONIS saadud materjalis on tühjad orbidid, mida nimetatakse aukudeks. Neid auke loetakse positiivsete laengute kandjateks ja sealt ka p-tüüpi materjal. 3-valentne element seob 3-valentse elekroniga kõrval olevad aatomid ja tühi orbiit võib korjata vaba elektroni. 3
Kui kirjutada teksti veebiaadress tavalisel kujul nagu see ikka on, siis luuakse hüperlink automaatselt. Joonealune märkus: · kommenteeritav sõna aktiivseks muuta · references · footnotes · insert footnote · lisatakse automaatselt sõna lõppu ülanumber ja lehekülje lõppu sama number ja kursor hakkab seal vilkuma Kui valida endnote märkus lisatakse dokumendi lõppu. Käsklus next footnote võimaldab liikuda ühe joonealuse märkuse juurest teise juurde. Previous footnote võimaldab tagasi liikuda. References lehel footnote lahtris on all nurgas märge, millele klikkides avaneb aken Footnote and Endnote, millel saab lisaks muuta valikuid. Sellelt lehelt saab muuta ka endnotes-ite (järelmärkus) kriteeriume aga juhul kui sõna oma aktiivseks muudetud. Järjehoidja lisamine: Insert vahelehel käsklus Bookmark.
minna. Ei ole kasulik jääda ühe koha peale seisma, sest aeg ei jää kunagi ootama. Ootama jäädes võib hoopis head võimalused käest lasta. Tuleb ise midagi ära teha, et oma tahet saavutada. Mulle meeldis see luuletus sellepärast,et mõte oli kergesti mõistetav ja kohe selge. Luuletus oli väga sügava mõttega ja pani mõtlema, et ei ole kasulik kunagi elus seisma jääda, tuleb tegutseda ja pidevalt eluga edasi liikuda. Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga imelik, iga salm koosnes ühest lausest, mis oli 4 rea peale ära jagatud. Hästi palju oli sõna-kordusi. Mulle väga meeldis selle luuletuse teema. Selle luuletuse teema seisnes selles, et kui kedagi väga armastada, siis antaks talle kõik
Sinna hulka kuulub ka kõndimine, kodutööde või aiatööde tegemine, aktiivne mängimine, aga ka teadlik treenimine ja spordi tegemine. Tervise säilitamiseks on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud isikul vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Ühe korrana läheb kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk läheb soojaks. Liikumist on vaja igas vanuses. Lapsed ja noored tahavad liikuda. See on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse.
Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga dN = Nf (v) dv
Samasihilisteks ehk kollineaarseteks ehk paralleelseteks nimetatakse vektoreid, mis asetsevad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. Vektorid on võrdsed, siis kui nad on võrdsete pikkustega, kollineaarsed ja samasuunalised. Vastandvektorid on vektorid, mis on võrdse pikkusega, samasihilised kuid vastassuunalised. Vektorit tasandil saab esitada arvupaari abil, milles olevaid arve nimetatakse koordinaatideks. Esimene koordinaat näitab, kuidas tuleb liikuda x-telje sihis, et jõuda vektori alguspunktist lõpp-punkti. Teine koordinaat näitab, kuidas tuleb liikuda y-telje sihis, et jõuda vektori alguspunktist lõpp-punkti. Vektoreid saab liita algebraliselt ja geomeetriliselt. Kahe vektori liitmisel algebraliselt tuleb vektorite vastavad koordinaadid liita, tulemuseks saadakse vektor. a + b ( ax + bx ; ay + by ) Geomeetrilisel liitmisel kasutatakse kolmnurgareeglit ja rööpkülikureeglit.
Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades? Inspireerib loodus oma ilu ja salapäraga. Selele viitavad tema teoste pealkirjad. NT. klaveripalad „kuuvalgus“, „Aiad vihmas“, „Öö aroomid“, helilooja annab edasi meeleolu ja hetkelisi tundeid, mida tekitavad kaunid looduspildid. 7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni tekitab võimsat energiat edasi liikuda. Järk-järgult kasvades jõuab ootamatult lõppevasse kulminatsiooni. 8. Nimeta 2 Arnold Schönbergi poolt kasutusele võetud uuendust muusikas. 1. Atonaalsus, vokaal-lavateosed ja kammermuusika 2. Kõnelaul 3. Lühiooperid 9. Võrdle impressionismi ja ekspressionismi muusikat.
Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane. PUNANE LUU�DI - k�snaines, vereloomeelund KOLLANE LUU�DI - toruluude ��nsuses, tagavararasvad K�hr - luust pehmem ja painduvam Rahhiid - D-vitamiini puudus Luustumine - k�hrkoe asendumine luukoega Luud saab hoida tugevad tehes sporti, s��es mitmekesiselt, tarbides D-vitamiini. LUUSTIKU �LESANDED -toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida -v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5
mustemad kohad kauem leotuda. Samuti tuleks leotust kanda ka uste vahedesse. Vajadusel tuleks lasta leotusel mõne minuti mõjuda, kuid tuleb ka jälgida, et pind ära ei kuivaks. Talvist leotust loputades tuleb alustada alt ning liikuda üles poole. Tuleb jälgida, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind ning et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks. Külmas vees leotus hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada. Suvist leotust loputades tuleb alustada katusest ning liikuda alla poole loputatud pinnale ei satu enam leotust, seega vee kulu väheneb. Putukate eemaldamiseks tuleb kasutada spetsiaalset putuka eemaldajat. Pihustage segu pinnale, laske mõjuda ning loputage väga tugeva survega. Vajadusel hõõruge spetsiaalse putukasvammiga. Vajadusel puhastage velgesid eraldi talvise leotuse, puhastuslahusti või kangema suvise leotusega või veljehappega kasutades veljepintslit ja veljeharja. Uksevahesid loputage pesuriga suunates joa salongi poolt välja poole.
DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Topeltklõpsu kasutatakse programmi käivitamiseks. Suurtähtede sisestamise reziimi lülitatakse sisse CapsLock-i abil. Klahvil olevat kolmandat märki sisestatakse AltGr-i abil. Insert-i abil saab liikuda vahelelisamise ja ülekirjutamise reziimide vahel, Enter-i vajutusega antakse arvutile teada, et teksti sisestamine on lõppenud või üleminekuks uuele lõigule, arvutiga suheldes aga oma valiku kinnituseks, Tab viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektil teisele, Esc kasutatakse mingi tegevuse katkestamiseks. Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi Backspace (nooleklahv), paremal asuva märgi kustutamisek aga klahvi Delete.
vampiiri. Erinevalt originaalloost ei loonud krahv Orlok teisi vampiire, ta üksnes tappis neid, seevastu algupärases loos tekitab krahv Dracula teisi vampiire hammustades uusi vampiire. Murnau filmi üks suurimaid erinevusi originaalloost ,,Krahv Dracula" on asjaolu, et filmi lõpus ei tapa vampiiri mitte vampiirikütt, vaid hoopis tõusev päike, mis süütab koletise. Algses Dracula- loos päikesekiired vaid nõrgestasid teda, kuid Murnau filmis ei saa Nosferatu päiskevalguse käes liikuda, sest see tapaks ta. See oli ühtlasi suurimaks panuseks popkultuuri ja vampiirizanrisse edaspidi loodud vampiirilugudes ei saa vampiirid enam valguse käes liikuda. Raamatu autor ise suri 10 aastat enne filmi esilinastust, kuid tema lesk otsustas filmi plagiaadis süüdistades kohtusse kaevata. See insident viis selleni, et filmi koopiad hävitati ja pärast filmi linastumist stuudio suleti. Aastaid hiljem hakkasid vaikselt välja imbuma allesjäänud koopiad ja 1929
oma venelastest kolleegidele, et NSV Liidust väljumine oleks positiivne. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli mees valmis taotlema välismaalase passi, aga kui sai teada, et peab läbima eesti keele eksami, võttis ta avalduse tagasi. Tema arvates hakati venelasi diskrimineerima, eestlaste palka tõsteti ning neid kiideti. Nüüdseks aga on tal ja tema perel ''hall pass'' olemas, nad võivad viisavabalt liikuda ELi riikidesse, kuid tunnevad siiski ennast teise klassi inimestena. Välismaalased ei või töötada riigiametites, ka äritegevuses on neil teatud piirangud. Muidu on Viktor väga venemeelne, kuid kui küsiti, miks ta Venemaale ei naase, vastas, et Eesti on tema kodumaa. Viktor ei ole ainukene, kes on seda sama vastanud. Varem olid probleemid eesti keele eksamiga, kuid nüüd arvatakse, et kodakonsuseseadus on nõue olla lojaalne Eestile.
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt. 4) Hea, kui osatakse palli suunata väljaku erinevatesse tsoonidesse: - mängija ütleb enne servi, kuhu tsooni pall maandub; - servi märklaudadeks on võimlemismatid. Ülaltsööt Ülaltsööt on täpseim võimalus saata pall võistkonnakaaslaseni
Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 džaul. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. F qE Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: 1. väljatugevus juhi sees on null; 2. elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; 3. kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; 4. väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist
väärtuse omistamine) on tavaline omistamistehe ja selleks tehtava töö maht (kui element on indeksi järgi juba leitud) ei sõltu massiivi suurusest ega selle mõõtmete arvust. Page 5 Lihtahel (ingl singly linked list) koosneb elementidest, millest igaühes on lisaks rakenduse seisukohalt vajalikele andmetele ka järgmise elemendi aadress. Nii on ahela töötlemisel võimalik liikuda esimeselt elemendilt teisele, teiselt kolmandale ja nii edasi kuni ahela lõpuni. Ahela viimases elemendis on tühiviit, mis annabki märku ahela lõpust. Tavaliselt kasutatakse ahela hoidmiseks viita selle esimesele elemendile. Rohkem pole vaja, sest esimeselt elemendilt saame liikuda kõigi teisteni. Ahelat kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Ahela pikkus ei ole fikseeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
